lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-13401/17

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 10.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-13401/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.11.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
907
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Määruse tegemise aeg ja koht

10.11.2017, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn

Kohtujurist

Triin Taada

Tsiviilasja number

2-17-13401

Tsiviilasi

Xxxx hagi Xxxx vastu elatise nõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Xxxx(isikukood xxx, elukoht xxxx) Hageja seaduslik esindaja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx) Hageja lepinguline esindaja: Vahur Kõlvart (Eesti Õigusbüroo OÜ, asukoht Lembitu 8-1, 10114 Tallinn, e-post: [email protected]) Kostja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada Xxxx(hageja) ja Xxxx(kostja) (hageja ja kostja koos nimetatuna pooled) vaheline kompromiss alljärgnevas: 1.1 Xxxx ja Xxxx vanemad on leppinud omavahel kokku laste erinevates elukohtades nii, et Xxxx elab ema Xxxx juures ja Xxxx elab isa Xxxx juures. Seoses sellega lepivad pooled kokku laste igakuise elatise vastastikuseks tasaarveldamiseks nii, et kumbki lapsevanem (s.t. nii Xxxx kui Xxxx) kannab enda juures elava lapse ülalpidamiskulud ja vastastikune igakuise elatise tasumise kohustus loetakse sellega tasaarveldatuks. Xxxx kinnitab, et ei nõua Ivika Rebaselt elatise maksmist ja Xxxx kinnitab, et tema kui Xxxx ja Xxxx ema ei nõua Xxxx elatise maksmist alates 01.07.2017. Pooled lepivad kokku muuta 04.05.2017 tsiviilasjas 2-16-17807 kompromissi kinnitavat kohtumäärust selliselt, et alates 01.07.2017 kannab Xxxx kõik Xxxx kulutused ja Xxxx kõik Xxxx kulutused ning vastastikune igakuise elatise tasumise kohustus loetakse sellega tasaarveldatuks alates 01.07.2017. 1.2 Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.09.20262-25-13478/27Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-26-15051/13Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 04.09.20262-26-5008/34Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
2.Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasja nr 2-17-13401 menetlus.
3.Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kolme päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Harju Maakohtu menetluses on Xxxx hagi Xxxx vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt taotleb hageja mõista kostjalt Xxxx hageja Xxxx kasuks välja igakuine elatis summas 190 eurot kuus, alates hagi esitamisest 08.09.2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o 18.05.2019; mõista kostjalt Xxxx hageja Xxxx kasuks välja tagasiulatuv elatis alates 10.07.2017 kuni 07.09.2017 summas 356,73 eurot; tagasiulatuv elatis kanda Xxxx seadusliku esindaja Xxxx arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXX Nordea Pangas ning igakuine elatis kanda seadusliku esindaja arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXX Nordea Pangas iga kuu 5 kuupäevaks. Tsiviilasjas nr 2-16-17807 04.05.2017 kompromissi kinnitava kohtumääruse kohaselt tasub Xxxxalates 25.11.2016 elatist 190 eurot kuus kummalegi lapsele nende täisealiseks saamiseni, s.o 18.05.2019. Alates juulist 2017 elab Xxxx oma isa Xxxxjuure ja Xxxxelab emaga Xxxx. Vanemate vahel on sõlmitud 10.07.2017 kokkulepe lapse Xxxx isa juurde elama asumisest (tl 24) ja vanemad soovivad seetõttu sõlmida kokkuleppe igakuise elatise vastastikuseks tasaarveldamiseks nii, et kumbki lapsevanem kannab enda juures elava lapse ülalpidamiskulud ja vastastikune igakuise elatise tasumise kohustus loetakse sellega tasaarveldatuks.. Pooled esitasid kohtule poolte vahel sõlmitud kompromissi. Pooled paluvad Harju Maakohtul kinnitada kompromiss kooskõlas TsMS § 430 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga ning lõpetada tsiviilasjas nr 2-17-13401 menetlus kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p-s 4 sätestatuga. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest ja ei pea vajalikuks kompromissi kinnitamiseks kohtu poolt kohtuistungi pidamist. Seega paluvad menetlusosalised kohtul kompromissi kinnitamine otsustada kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata. Pooled on kokku leppinud, et kannavad oma menetluskulud ise. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise õiguse lühendamises kolmele päevale Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse. Kuigi pooled on kompromissi allkirjastanud mitmetes dokumentides, nähtub kohtule esitatud avaldustest kohtu hinnangul siiski selgelt poolte tahe kokkulepitud tingimustel kompromissi sõlmimiseks (vt tl 77; tl 80-83; tl 88-95). Kohus selgitab pooltele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda

võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 432 on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud menetluskulude kandmises nii, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kolmele päevale. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega.

/allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.09.20262-26-113624/8Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.09.20262-26-15077/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja