Harju Maakohus
Kohtunik
Andres Suik
Määruse tegemise aeg ja koht
10.11.2017, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn
Kohtujurist
Triin Taada
Tsiviilasja number
2-17-13401
Tsiviilasi
Xxxx hagi Xxxx vastu elatise nõudes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Xxxx(isikukood xxx, elukoht xxxx) Hageja seaduslik esindaja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx) Hageja lepinguline esindaja: Vahur Kõlvart (Eesti Õigusbüroo OÜ, asukoht Lembitu 8-1, 10114 Tallinn, e-post: [email protected]) Kostja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kolme päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Harju Maakohtu menetluses on Xxxx hagi Xxxx vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt taotleb hageja mõista kostjalt Xxxx hageja Xxxx kasuks välja igakuine elatis summas 190 eurot kuus, alates hagi esitamisest 08.09.2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o 18.05.2019; mõista kostjalt Xxxx hageja Xxxx kasuks välja tagasiulatuv elatis alates 10.07.2017 kuni 07.09.2017 summas 356,73 eurot; tagasiulatuv elatis kanda Xxxx seadusliku esindaja Xxxx arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXX Nordea Pangas ning igakuine elatis kanda seadusliku esindaja arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXX Nordea Pangas iga kuu 5 kuupäevaks. Tsiviilasjas nr 2-16-17807 04.05.2017 kompromissi kinnitava kohtumääruse kohaselt tasub Xxxxalates 25.11.2016 elatist 190 eurot kuus kummalegi lapsele nende täisealiseks saamiseni, s.o 18.05.2019. Alates juulist 2017 elab Xxxx oma isa Xxxxjuure ja Xxxxelab emaga Xxxx. Vanemate vahel on sõlmitud 10.07.2017 kokkulepe lapse Xxxx isa juurde elama asumisest (tl 24) ja vanemad soovivad seetõttu sõlmida kokkuleppe igakuise elatise vastastikuseks tasaarveldamiseks nii, et kumbki lapsevanem kannab enda juures elava lapse ülalpidamiskulud ja vastastikune igakuise elatise tasumise kohustus loetakse sellega tasaarveldatuks.. Pooled esitasid kohtule poolte vahel sõlmitud kompromissi. Pooled paluvad Harju Maakohtul kinnitada kompromiss kooskõlas TsMS § 430 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga ning lõpetada tsiviilasjas nr 2-17-13401 menetlus kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p-s 4 sätestatuga. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest ja ei pea vajalikuks kompromissi kinnitamiseks kohtu poolt kohtuistungi pidamist. Seega paluvad menetlusosalised kohtul kompromissi kinnitamine otsustada kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata. Pooled on kokku leppinud, et kannavad oma menetluskulud ise. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise õiguse lühendamises kolmele päevale Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse. Kuigi pooled on kompromissi allkirjastanud mitmetes dokumentides, nähtub kohtule esitatud avaldustest kohtu hinnangul siiski selgelt poolte tahe kokkulepitud tingimustel kompromissi sõlmimiseks (vt tl 77; tl 80-83; tl 88-95). Kohus selgitab pooltele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda
võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 432 on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud menetluskulude kandmises nii, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kolmele päevale. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega.
/allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.