Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-14-10998 isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjatel tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaalis. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus 02.08.2013 sõlmisid XXX OÜ (hageja) ning XXX(kostja) käenduslepingu, mille alusel võttis kostja kohustuse vastutada Norra äriühingu XXXAS (registrikood XXX, aadress XXX, võlgnik) kohustuste eest hageja ees. Kostja on võlgniku juhatuse liige, millele viitab ka käenduslepingu sissejuhatuse punkt (B). Võlgnikul oli võlgniku ja hageja vahelise kokkuleppe alusel esitatud arvete alusel kohustus tasuda hagejale 65 722,55 eurot. Võlgnik ei täitnud enda kohustust, vaid muutus maksejõuetuks (28.11.2013 alustati Norras Võlgniku suhtes pankrotimenetlust). Käendaja vastutab solidaarselt võlgnikuga. 19.02.2013 saatis hageja kostjale e-kirja, millele oli lisatud nõudekiri võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 6. märtsiks 2014. Kostja ei tasunud määratud tähtajaks võlgnevust. Kostja hagiavaldusele ei vastanud. Kohtuotsuse selgitused TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

2-14-10998 menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks 7 854,11 eurot (sh õigusabikulud 4 000,73 eurot + tõlkekulud ja muud kulud 2 803,38 eurot + riigilõiv hagiavalduse esitamisel 950 eurot, riigilõiv hagi tagamise avalduselt 50 eurot ja riigilõiv määruskaebuse esitamisel 50 eurot). Õigusabikulud 4 000,73 eurot sisaldavad hageja väitel käibemaksu. Hageja kinnitab, et kõik menetluskulude nimekirjas välja toodud kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga (TsMS § 176 lg 5). Riigikohus on leidnud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine on menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kuna selle avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes (Riigikohtu lahend 11.11.2014 lahend nr 3-2-1-77-14, p 12). Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 03.06.2013 lahend nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja sellist kinnistust andnud ei ole. Kohus tutvunud hageja poolt menetluse käigus esitatud dokumentidega ning võttes arvesse asja keerukust ja mahukust, peab hageja lepingulise esindaja kulusid põhjendatuks kokku 15 tunni ulatuses. Selles ulatuses on hageja lepingulise esindaja toimingud kohtu hinnangul asja ajamisel põhjendatud ja vajalikud. Hageja esindaja keskmine tunnitasu määr on kohtu matemaatilise tehte tulemusel (st hageja on esitanud erineva tunnitasumääraga erinevaid õigusabikulusid) 108 eurot ilma käibemaksuta ja seda peab kohus põhjendatuks. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 5 473,38 eurot (õigusabikulud 1 620 eurot (15hx108)+ tõlkekulud ja muud kulud 2 803,38 eurot + riigilõiv hagiavalduse esitamisel 950 eurot, riigilõiv hagi tagamise avalduselt 50 eurot ja riigilõiv määruskaebuse esitamisel 50 eurot). TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.