lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-11738/8

Perekonnaõigus › Abielulahutus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 06.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-11738/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Abielulahutus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.11.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
834
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Randmaa

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus avaldatakse 6. novembril 2017.a. avaliku etoimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-17-11738

Kohtuasi

Xxxhagi Xxxvastu abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind

3500.- eurot

Menetlusosalised

Hageja Xxx(ik xxx, elukoht xxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kostja Xxx(ik xxx, elukoht xxx 24.10.2017.a.

Resolutsioon

1.Jätta rahuldamata Xxxtaotlus pooltele leppimisaja andmiseks.
2.Lahutada Xxxja Xxx abielu, mis on registreeritud 19.08.2003.a. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskopi Tiit Salumäe poolt.
3.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
4.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.09.20262-25-13478/27Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-26-15051/13Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 04.09.20262-26-5008/34Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja menetluse käik.

1.06.08.2017.a. kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja lahutada tema ja kostja vahel registreeritud abielu põhjusel, et poolte kooselu lõppes 01.09.2014.a., mil hageja kolis koos lastega oma ema juurde xxx valda elama. Poolte abielulised suhted lõppesid pöördumatult 2015.a. juunikuus, hageja kostjaga abielulisi suhteid taastada ei soovi, mistõttu palub ta nende abielu ilma leppimisaega andmata lahutada.
2.Hageja jäi kohtuistungil seisukohale, et ta soovib abielu lahutada ja leppida kostjaga ta ei soovi.
3.Oma nõude tõendamiseks kostja vastu esitas hageja abielutunnistuse ja väljavõtte rahvatikuregistrist, millest nähtub, et pooltel on abielust sündinud 4 last. Kostja seisukoht esitatud hagi suhtes.
4.Kostja avaldas kohtuistungil, et ta on püüdnud üle kahe aasta poolte pereprobleeme lahendada, kuid see ei ole andnud tulemusi. Kuid vaatamata sellele ta hagejaga abielu lahutada ei soovi, vaid soovib leppida ja palub selleks anda leppimisaega.
5.Kostja esitas kohtule poolte vahel 10.09.2014.a. sõlmitud kokkuleppe notariaalakti sõlmimiseks, millega jagatakse poolte abielu ajal soetatud ühisvara, perekonnafotod, artikli „Suurpere, kes tuleb toime ka tõsiste haigustega“ mustandi, kostja vastuse, mille ta on esitanud Pärnu Maakohtule laste elatisehagile, pooltevahelise elektroonilise kirjavahetuse ja kostja poolt esitatud vastuavalduse laste hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks, mis on esitatud Pärnu Maakohtule. Kohtuotsuse põhjendused.
6.PkS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
7.TsMS § 357 lg 1 sätestab, et kohus peatab abielu lahutamise menetluse, kui võib arvata, et abielu saab säilitada. Kohus ei peata menetlust, kui abikaasad on pikemat aega elanud eraldi ja kumbki neist menetluse peatamisega ei nõustu.
8.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja, uurinud kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi abielu lahutamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostja taotlus anda pooltele leppimisaega tuleb jätta rahuldamata. Kohtu käsutuses olev dokumentaalne tõend – abielutunnistus - tõendab, et poolte abielu sõlmiti 19.08.2003.a. Kohus asub seisukohale, et poolte abielu kuulub lahutamisele, sest Xxx kinnitas kohtuistungil, et ta ei soovi kostjaga leppida ja poolte abielust ei tule enam midagi välja, sest poolte suhted lõppesid juba üle kahe aasta tagasi ning tema ei soovi mingil juhul taastada abielulisi suhteid kostjaga. Hageja väidetel soovib kostja takistada abielu lahutamist põhjusel, et ta leiab, et koos abielu lahutamisega tuleb poolte vahel ära jagada ka lapsed, kuid hageja sellega ei nõustu.

Lapsed elavad alates 2014. aastast koos emaga Järvamaal ja mingit põhjust laste jagamiseks poolte vahel ei ole ega ei saagi olla. Kohtu hinnangul ei saa üks abielupool nõuda, et abielu abikaasade vahel peab jätkuma, sest üks abikaasadest ei soovi abielu lahutada. Käesoleval juhul on pooled elanud lahus 3 aastat ja nende abielulised suhted lõppesid lõplikult 2015.aastal, mistõttu on hagejal õigus nõuda poolte abielu lahutamist põhjusel, et nende abielu on faktiliselt lõppenud üle kahe aasta tagasi ja tema suhteid kostjaga taastada ei soovi. Kohus leiab, et kui üks abikaasadest ei soovi kindlameelselt abielusuhteid taastada ja soovib abielu lahutada, ei saa seda sundida tegema ka kohus, mistõttu ei saa poolte vahelist abielu säilitada ja leppimisaja andmiseks ning menetluse peatamiseks puudub käesoleval juhul alus. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.

9.Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hagi abielu lahutamiseks ning, et TsMS §-s 164 lg 1 kohaselt kannab kumbki pool hagilises abieluasjas oma menetluskulud ise, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda.
10.Kuna poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda, puudub vajadus kohtuotsuses nende suurust kindlaks määrata. Tsiviilasja hinna määramine.
11.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 123 sätestatust, mille kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg ning TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt eeldatakse, et mittevaralise nõude puhul on hagihind 3500.- eurot. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse hagi abielu lahutamiseks, mis on mittevaraline nõue, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3500.- eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.09.20262-26-113624/8Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.09.20262-26-15077/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja