Harju Maakohus
Kohtunik
Aleksandr Kondrašov
Kohtuotsuse tegemise aeg ja 30.06.2015, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn koht Tsiviilasja number
2-14-21457
Tsiviilasi
XXX(XXX) hagi XXX vastu võla saamiseks ja XXX vastuhagi XXX vastu nõudeõiguste tagastamise kohustamiseks ja alusetult saadu tagastamiseks
Tsiviilasja hind
Hagihind 11 291,11 eurot ja vastuhagi hind 10 000 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja/vastukostja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja XXX; esindajad Kostja/vastuhageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Kaspar Kamsakann 15.04.2015 ja edasi kirjalik menetlus Kohtuistungi aeg
1) Rahuldada XXXhagiavaldus osaliselt. 2) Mõista XXX XXX kasuks välja 1 533,88 eurot. 3) Mõista XXX XXX kasuks välja viivis põhivõlalt (1 533,88 eurot) perioodi eest 02.07.2012 – 04.06.2014 summas 243,17 eurot ja viivis põhivõlalt (1 533,88 eurot) perioodi eest 06.06.2014 – 29.06.2015 summas 132,58 eurot, seega kokku 375,75 eurot ning viivis tasumata põhivõlalt (1 533,88 eurot) alates kohtuotsuse tegemisest (30.06.2015) kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. 4) Jätta XXX vastuhagi läbi vaatamata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5) Jätta hageja menetluskulud, mis on tal tekkinud seoses hagiavalduse läbivaatamisega 16% ulatuses kostja kanda ja 84% ulatuses hageja enda kanda. Jätta kostja menetluskulud, mis on tal tekkinud seoses hagiavalduse läbivaatamisega 84% ulatuses hageja kanda ja 16% ulatuses kostja enda kanda. Jätta hageja menetluskulud, mis on tal tekkinud seoses vastuhagi läbivaatamisega kostja kanda. Jätta kostja menetluskulud, mis on tal tekkinud seoses vastuhagi läbivaatamisega kostja enda kanda. 6) Rahuldada hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata kindlaks hagiavalduse ja vastuhagi läbivaatamisega seotud hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 236,64 eurot. Rahuldada kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata kindlaks hagiavalduse ja vastuhagi läbivaatamisega seotud hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 428,28 eurot. Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused menetluskulude hüvitamise nõuded ning mõista tasaarvestuse tagajärjel hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 191,64 eurot (428,28 eurot – 236,64 eurot). 7) Käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal XXX tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord: Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (30.06.2015). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
mõttes. Hageja leiab, et kompromissina ei tuleks käsitleda üksnes kostja poolt antud võlakirja või selles sisalduvaid üksikuid tingimusi vaid pooltevaheliste õigussuhete kujundamist kogumis ning selle tulemusel uute õiguste ning kohustuste loomist. 26.02.2012 dokumendis on väljendatud kostja tahe ning eesmärk lõpetada kõik poolte vahel eelnenud 25 aasta jooksul tekkinud rahalised vaidlused ja võlgnevused. Pooled on kokku leppinud, et kui kostja tasub hagejale 36 000 krooni, loetakse kogu võlg (sh. ka kõik muud rahalised kohustused) täidetuks. Kostja oli tasunud hagejale enne 26.02.2012 dokumendi koostamist 12 000 krooni (766,94 eurot) ning andis võlalubaduse tasuda ülejäänud (puuduoleva) 24 000 krooni hiljemalt 01.07.2012. Pooled seadsid tingimused, mille saabudes ei ole hagejal õigust kostjalt nõuda muude seniste rahalise kohustuse täitmist kui nende, mis tulenevad konkreetsest lepingust. Sealjuures ei peetud vajalikuks ära märkida, millised olid eelnenud läbirääkimiste sisu ja millistest kohustustest või õigustest pooled loobusid. Asjaolu, et dokumendist ei nähtu muud kokkuleppe aluseks olnud vaieldavad küsimused ja õigussuhted, ei ole oluline. Nii pika aja vältel kujunenud õigussuhete puhul on nõuete alus ja sissenõutavus paratamatult ebaselge. Oluline on, et kostja on võlgnevust tunnistanud ning pooled on nõus vastastikku järele andma ja leppima kokku uue võlasumma, mille tasumine asendab senise kohustuste täitmise. Hageja leiab, et 26.02.2012 dokumendis sisalduv kompromissileping oli tingimuslik tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 103 lg 1 tähenduses, kuna kokkulepitud kompromissisumma tähtaegse tasumata jätmise puhuks leppisid pooled kokku, et sellisel juhul kompromissilepingus nimetatud õiguslik tagajärg ei saabu ning taastub kompromissilepingu eelne olukord. Kompromissilepingu sõlmimisel on võimalik olukord, et paralleelselt kompromissilepinguga loodud nõuetega jäävad kehtima ka poolte algsed nõuded. Käesolevas kompromissilepingus leppisid pooled kokku, et kompromissi tähtaegne tasumata jätmine tühistab kõik dokumendis kirja pandud tingimused ning annab hagejale õiguse pöörduda tagasi esialgse nõude juurde, mis tähendab, et pooled on jätnud paralleelselt kehtima ka algse nõude. Kompromissilepingus võib sisalduda ka deklaratiivne võlatunnisus. Hageja hinnangul on kompromissi sõlmimisega andnud kostja konstitutiivse võlatunnistuse summas 10 000 eurot. Hageja arvates seisnes primaarne kompromiss selles, et hageja loobus 10 000 eurot ületavatest nõuetest ning kostja omakorda võimalikest vastuväidetest või oma tasaarvestamist võimaldavatest nõuetest nõude osas 10 000 eurot ning sekundaarne kompromiss selles, et kui kostja tasub hagejale määratud tähtaja jooksul kompromissi summa, siis ei ole hagejal kui võlausaldajal õigust mistahes muid nõudeid, sh 10 000 euro nõudeid esitada. Alternatiivselt tugineb hageja sellele, et 26.02.2012 dokument on käsitletav konstitutiivse võlatunnisena. 26.02.2012 dokumendiga lõpetati algupärased võlasuhted ning need asendati konstitutiivse võlatunnistusega. Konstitutiivne võlatunnistus ei vaja kehtivuseks iseenesest võlaõiguslikku alust. Kostja tahet anda konstitutiivset võlatunnistust saab tõendada 26.02.2012 dokumendis sisalduvate tahteavaldusi ja selle eesmärki tõlgendades. Dokumendi tekstist nähtub kostja tahe võtta iseseisev rahaline kohustus, kuna selles esitatud põhiväited on olemuselt konstitutiivsed, st. kohustusi loovad. Iseseisva kohustuse tunnuseks on ka võlatunnistusega tunnistatud kausaaltehingu tingimuste muutmine. Abstraktse kohustuse loomise tahte tuvastamine on käesoleval juhul dokumendi sisu tõlgendades teostatav. Alternatiivselt tugineb hageja sellele, et 26.02.2012 dokument on käsitletav deklaratiivse võlatunnistusena. Võlatunnistusele toetumisel ja selle esitamisel ei pea hageja esitama muid asjaolusid, kuna võla puudumise tõendamise koormis lasub kostjal. Siiski, hea usu põhimõttest tulenevalt on võimalik, et tõendamiskoormis pöördub ümber, kui kostja esitab asjaolud, mis
viitavad nõude puudumise võimalikkusele. Kostja ei ole selliseid asjaolusid esitanud ega võla puudumise tõenäosust põhistanud. Kostja on väitnud, et tema ei ole hagejale muudest tehingulistest suhetest, peale 1991. a sõiduki müügitehingu, võlgu olnud. Kostja on vaid väitnud, et peale automüügi vahendamise muud õigussuhted poolte vahel puudusid. Hageja hinnangul ei kvalifitseeru kostja paljasõnaline väide tõendamiskoormise hagejale tagasipööramise eeldusena. Puudub ka teine tõendamiskoormise hagejale tagasipööramise eeldus – tõendada tuleb asjaolu, mille esinemine on hageja kontrolli all. Minevikus aset leidnud pooltevahelised suhted on nii hageja kui ka kostja kontrolli all. Hagejal ei ole võimalik minevikus toimunud pooltevaheliste kokkulepete kohta tõendeid esitada, kuna kokkulepped olid suusõnalised. 26.02.2012 dokumendis on selgelt ja äratuntavalt väljendatud kostja poolt antud tahteavaldused ja selge tahe tuua kaasa õiguslikke tagajärgi. Kostja pole seni veenvalt põhjendanud, miks ta sellise võlatunnistuse omakäeliselt koostas ja allkirjastas. Hageja nõue ei ole aegunud. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 9 233,06 eurot (10 000 eurot miinus tasutud 766,94 eurot), sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 04.06.2014 summas 1 296,32 eurot, viivis kindla summana hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni ning edasi protsendina põhinõude summast 9 233,06 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kohaselt arvutatud määras kuni nõude rahuldamiseni.
läbivalt vastu vaielnud, mistõttu ei saa kostja kontrolli all olla võlasuhet, mida tegelikkuses ei eksisteeri. Kostja on seisukohal, et tal puudus 26.02.2012 võlakirja allkirjastamise ajal hageja ees rahalised kohustused ja võlakiri koostati hageja poolse survestamise tulemusena. Kui kohus rahuldab vastuhagi, siis lõppeb hageja nõue ja tema on kohustatud tagastama kostja poolt hagejale tasutud 766,94 eurot.
Kompromissi oluliseks tunnuseks on VÕS § 578 lg 1 esimese lause järgi õiguslik vaieldavus või ebaselgus õigussuhte kohta ja selle muutmine vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Kohus leiab, et vaidlusalusest dokumendist ei nähtu need vaieldavad õigussuhted, mille üle oleksid pooled läbi rääkinud ja millest tulenevatest nõuetest oleks üks pool loobunud või teine poolt oleks vastaspoole nõuet tunnistanud. Kohtu hinnangul ei võimalda 26.02.2012 dokumendi sõnastus, mille järgi „36 000 krooni tasumine lõpetab ja lahendab kõik rahalised vaidlused ja võlgnevused XXX ja XXX vahel, mis on tekkinud viimase 25 aasta jooksul kuni tänase kuupäevani“ individualiseerida need vaieldavad õigussuhted, millised pooled sooviksid vaidlusaluse dokumendiga vaieldamatuks muuta. Kohtu hinnangul peavad vaieldavad õigussuhted, millest tulenevad kohustused soovitakse kompromissilepingu sõlmimisega reguleerida, olema tuvastatavad (nt teatud tunnuste järgi, milleks võib olla tehingu liik, võlgnetav summa jne). 26.02.2012 dokumendist ei selgu ka poolte vastastikused järeleandmised. Kuna vaidlusaluses dokumendis ei ole välja toodud vaieldavad õigussuhted ja nendest tulenevate kohustuste suurus, ei ole võimalik hinnata, kas hagejal oli nõue kostja vastu 10 000 eurot ületavas osas ja kas nõudest loobumist 10 000 eurot ületavas osas saab käsitleda hageja järeleandmisena. Samuti ei selgu dokumendist, milliseid järeleandmisi oli kostja dokumendi sõlmimisel teinud. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kompromissilepingu kui mitmepoolse tehingu sõlmimine eeldab vähemalt kahe isiku tahteavalduse tegemist (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 2). Vaidlusalune dokument on allkirjastatud ainult kostja poolt. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et 26.02.2012 dokumenti ei saa käsitleda kompromissilepinguna.
Deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks on tõendamiskoormise muutmine, s.t võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. 26.02.2012 dokumendist nähtuvalt kohustus kostja tasuma puuduva summa 24 000 krooni kogu summast 36 000 krooni hiljemalt 01.07.2012. Tegelik võlgnevuse suurus on 10 000 eurot. 24 000 krooni tasumine tühistab kostja kohustuse tasuda 10 000 eurot. Juhul, kui kostja ei tasu 24 000 krooni kokkulepitud tähtjaks, muutuvad kokkuleppes kirjapandud tingimused tühiseks ja hagejal on õigus muuta võla tingimusi ja kokkulepet. 26.02.2012 dokumenti allkirjastades tunnistas kostja, et on hagejale võlgu. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja võlgnevus hageja ees moodustab hagiavalduses nõutud summa 9 233,04 eurot (10 000 eurot – tasutud 766,94 eurot). Kostja tunnistas, et pooltevaheline ainus võlasuhe võib olla 1991. a aset leidnud varastatud sõiduki müügilepingust tulenev võlasuhe, mille alusel nõudis hageja kostjalt 36 000 krooni (2 300,82 eurot) tasumist. Märgitud summa on kajastatud ka 26.02.2012 dokumendis, kui summa, mille tasumine lõpetab kõik pooltevahelised rahalised vaidlused ja suhted, mis on tekkinud hageja ja kostja vahel 25 aasta jooksul ja märgitud summa mittetasumise korral muutub sissenõutavaks hageja nõue kostja vastu summas 10 000 eurot, mis ongi tegelik võlgnevuse summa. Kostja on menetluse käigus tuginenud sellele, et tema ei ole hagejale muudest tehingulistest suhetest, peale 1991. a sõiduki müügitehingust, võlgu olnud. Olukorras, kus kostja väidab, et tema ei ole hagejale võlgu muudest suhetest, peale 1991. a toimunud sõiduki võõrandamise tehingu, võlgu olnud, ei ole kostjal võimalik negatiivset asjaolu tõendada ja esitada tõendid kohustuse täitmise või puudumise kohta, kui hageja ei suuda nimetada muud pooltevahelised suhted, millest tulenevalt oleks kostjal hageja ees võlgnevus tekkinud. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-149-14 p-s 13 väljendanud seisukohta, et võlatunnistusele toetumisel ja selle esitamisel ei pea hageja täpselt esitama laenu andmise asjaolusid, kuna võla puudumise tõendamise koormis lasub kostjal. Samas on õige see, et kostja tõendamiskoormis ei ole piiramatu. Hea usu põhimõttest tulenevalt on võimalik, et asjaolu tõendamise koormis pöördub ümber, kui kostja esitab asjaolud, mis viitavad nõude puudumise võimalikkusele. Riigikohus on oma varasemates lahendites leidnud, et eelkõige kehtib eelöeldu olukorras, kus tuleb tõendada asjaolu, mille esinemine on hageja kontrolli all, kostjal ei ole objektiivselt võimalik tõendeid esitada ja hageja keeldub asjaolu tõendamisele kaasa aitamast. Seega kui kostja on kausaalsuhtest tulenevalt võla puudumise tõenäosust põhistanud, hageja on aga keeldunud võla tekkimise asjaolusid selgitamast ja tõendeid esitamast, peab hageja hagi rahuldamiseks tõendama kausaalsuhtest tulenevat võlga. Kohtu hinnangul olukorras, kus 26.02.2012 dokumendi järgi ei ole tuvastatavad pooltevahelised kohustused, millest tulenevat võlgnevust summas 10 000 eurot oleks kostja tunnistanud ja kostja on menetluse käigus olnud järjekindlal seisukohal, et peale 1991. a toimunud sõiduki võõrandamise tehingust tuleneva kohustuse, mille olemasolu kostja tunnistas ja maksis kohustuse täitmiseks 12 000 krooni (766,94 eurot), puudusid kostjal mistahes muud rahalised kohustused hageja ees, ning hageja ei ole põhistanud ega esitanud tõendeid kostja muude kohustuste olemasolu kohta, läks kostja võlgnevuse olemasolu tõendamiskoormis hagejale üle. Hageja vaidles temale tõendamiskoormise üleminekule vastu selliselt, et temal ei ole võimalik minevikus toimunud kokkulepete kohta tõendeid esitada, kuna kokkulepped olid suusõnalised. Kohtu hinnangul oli hagejal võimalus tõendada, et kostjal olid hageja eest rahalised kohustused muudest kui 1991. a toimunud sõiduki võõrandamise tehingust tulenevatest kokkulepetest, millest tulenevat võlgnevust summas 10 000 eurot saanuks kostja tunnistada, hageja ütlustega vande all või põhistada oma väiteid TsMS § 235 mõttes. Sellisel
juhul läheks võlgnevuse puudumise või lõppemise tõendamiskoormis kostjale üle. Kohus selgitas menetlusosalistele täiendavate tõendite esitamise vajadust 15.04.2015 kohtuistungil (lk 141 – 142). 26.02.2012 dokumendist ei nähtu pooltevaheliste kokkulepete sõlmimise ajavahemikud, millest tulenevat võlgnevust võis kostja tunnistada. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et dokumendis märgitavad 25 aasta jooksul tekkinud pooltevahelistest kokkulepetest tulevad nõuded võisid 26.02.2012 dokumendi koostamise ajaks olla aegunud ja pärast nõude aegumist antud võlatunnistus ei saa katkestada nõude aegumistähtaega TsÜS § 158 lg 1 mõttes (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-122-12, p 11). Riigikohus on avaldanud küll seisukohta, et aegunud nõude tunnustamist saab lugeda aegumise vastuväitele tuginemisest loobumiseks, kui võlatunnistus on tehinguna kehtivalt tehtud ning võlgnik oli loobutavast vastuväitest teadlik või pidi sellest teadma ja sai loobumise tagajärjest aru (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-146-13, p 24). Käesoleval juhul on kostja väitnud, et 25 aasta jooksul tekkinud pooltevahelised suhted oleksid 26.02.2012 dokumendi koostamise ajaks aegunud, millest ei saa kohtu hinnangul järeldada kostja tahet loobuda 25 aasta jooksul tekkinud nõuete aegumise vastuväitele tuginemisest. Kostja tunnistas, et poolte vahel oli 1991. a toimunud sõiduki võõrandamisest pärinev võlasuhe, mille alusel nõudis hageja kostjalt 36 000 krooni (2 300,82 eurot) tasumist. Kostja tasus hagejale 12 000 krooni (766,94 eurot) ja tasumata on jäänud 24 000 krooni (1 533,88 eurot). Kohus on seisukohal, et allkirjastades 26.02.2012 võlatunnistust ja makstes hagejale 12 000 krooni (766,94 eurot) 26.02.2012 dokumendi koostamise ajaks eelduslikult aegunud nõude katteks, loobus kostja 1991. a võlasuhtest tuleneva nõude summas 36 000 krooni (2 300,82 eurot) osas aegumise vastuväitele tuginemisest. Kostja ei ole tõendanud, et tunnustatud võlga summas 24 000 krooni (1 533,88 eurot) hageja ees ei ole või see on lõppenud. Seega tuleb hagiavaldus rahuldada osaliselt ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 1991. a võlasuhtest tuleneva nõude kogusummas 36 000 krooni (2 300,82 eurot) täitmata osa summas 24 000 krooni (1 533,88 eurot).
Alates kohtuotsuse tegemisest (30.06.2015) tuleb tasumata põhivõlalt summas 1 533,88 eurot arvestada VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivis TsMS § 367 alusel kuni põhivõla tasumiseni.
kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
Kohus loeb hageja nõudega seotud kostja esindaja toimingutest põhjendatuks kostja esindaja ajakulu 1h 42 minutit 18.08.2014 toimingule „hagiavaldusega tutvumine, hagiavaldusele vastuse koostamine“. Kohus leiab, et kostja esindaja ajakulu kokku mahus 1h ja 47 minutit 15.05.2015 kuni 22.05.2015 toimingutele on põhjendatud ja vajalik osaliselt. Kohus arvestab hageja 04.05.2015 menetlusdokumendi (tl 146-150) ning kostja 25.05.2015 menetlusdokumendi (tl 154-157) sisu ja mahtu ning leiab, et põhjendatuks saab lugeda kostja esindaja ajakulu nimetatud toimingutele mahus 1h ja 30 minutit. Kohus lisab, et kostja esindajale olid käesoleva vaidluse asjaolud teada ning hageja ei toonud 04.05.2015 menetlusdokumendis välja uusi asjaolusid või väiteid. Kohus peab osaliselt põhjendatuks kostja esindaja ajakulu 1h ja 12 minutit 02.12.2014 toimingu „osalemine Harju Maakohtu 02.12.2014 kohtuistungil, istungijärgne telefoninõupidamine kliendiga“. Arvestades 02.12.2014 kohtuistungi kestust 45 minutit ning pidades vajalikuks ka istungijärgset nõupidamist kliendiga mahus 15 minutit, leiab kohus, et kostja esindaja 02.12.2014 toimingu ajakulu on põhjendatud ja vajalik mahus 1 h. Kohus peab põhjendatud kostja esindaja 14.04.2014 ning 15.04.2015 toimingute ajakulu. Kohus on eelnevalt leidnud, et kohtuistungil osalemisega seotud esindaja ajakulust 50% saab lugeda hageja nõudega seotud menetluskuludeks. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõudega seonduvalt kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku mahus 4 h ja 31 minutit [(1t 42 minutit + 1h 30 minutit) + 50%( 1h + 8 minutit + 1h 30 minutit)] ehk 4,52h, mis arvestades kostja lepingulise esindaja tunnihinda 94 eurot teeb kokku 424,88 eurot ning millele lisandub käibemaks 84,98 eurot. Seega kokku on kostja menetluskulu hageja nõudega seonduvalt summas 509,86 eurot. Menetluskulude jaotusele vastavalt tuleb hagejal hüvitada 84% kostja menetluskuludest, mis on seotud hagiavalduse läbivaatamisega, seega kohus määrab kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja 428,28 eurot. Kohus jätab kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks rahuldamata summas 733,92 eurot (taotletud summa 1162,20 eurot – taotluse rahuldatud osa 428,28 eurot). Kohus tasaarvestab hageja ja kostja vastastikused väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel tuleb hagejalt mõista välja menetluskulud eurot 191,64 eurot (428,28 eurot – 236,64 eurot) kostja kasuks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.