2-17-102665/34 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

2.Hagejad esitasid 28.03.2017.a kohtule hagi, mille kohaselt palusid kostjalt mõista mõlema hageja kasuks välja igakuiselt miinimummääras elatise alates 13.02.2017.a kuni hagejate täisealiseks saamiseni või kuni hagejate põhi- või keskhariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui hagejate 21-aastaseks saamiseni. Hagejad palusid kostjalt välja mõista ka tagasiulatuva elatise 13.02.2016.a – 31.12.2016.a summas 4551,94 eurot ja 01.01.2017.a – 12.02.2017.a summas 671,42 eurot. Hagiavalduse kohaselt lahutasid hagejate vanemad abielu 03.03.2014.a ja leppisid suuliselt kokku, et kostja kanda jäävad kõik kulud, mis on seotud kooli, hariduse, vaba aja, meelelahutuse, lasteaedade ja trennidega. Laste ema hoolitseb laste riiete, toidu ja kodu eest, kuna lapsed elavad emaga ja käivad isal külas. Kostja ei tasu kokkulepitud summasid (laste ekskursioonide tasud, teatri külastuste, koolis ja lasteaias jõulupidude, õpetajatele kingituste, laste sõprade sünnipäevadega seonduvalt) ning jättis ka need kohustused laste ema kanda. Hagejate ema on korduvalt võtnud ühendust kostjaga tema ülalpidamiskohustusega seonduvas (e-post, telefonikõned). Kostja on tasunud kuni märtsikuuni ainult tütre lasteaia tasu. Seevastu on laste ema tasunud kõik ülejäänud kulutused. Hagejate ema soovib, et edaspidi on kõik lastega seonduvad kulud tema kanda ning laste isa tasub laste ema arveldusarvele igakuist elatist. Hageja I on üldjoontes tavaline kasvav laps, kuid tal on diagnoositud astma ja ta vajab täiendavalt ravimeid. Hageja II sündis ajukahjustusega, 6. elukuust algasid epilepsiahood, mis on siiani väga tugevad. Tal on parema kehapoole halvatus ning on määratud raske puue. Hageja II vajab käe- ja jalaortoosi, igapäevaselt võimlemist ja venitamist. Uute jalanõude vajadus sõltub lapse kasvust, kuid on senini kolm paari aastas. Hageja II tarvitab täiendavalt ravimeid. Hageja II vaimne puue seisneb selles, et ta arengutase ei vasta tema vanusele ning ta vajab suuremat hoolt ja hoolitsust kui teised temaealised lapsed. Hagejate ema töötab OÜ-s X ning pakub iluteenuseid, brutotöötasu 2016.a oli 215 eurot ja 2017.a 470 eurot. Hagejate vanematel on ühisvara Vigala vallas Raplamaal. Hagejad taotlesid, et kohus nõuaks välja kostja 2016.a ja 2017.a sissetulekuid tõendavad dokumendid. Hagejate seaduslik esindaja kinnitas, et laste isa ei osale alates 03.03.2014.a laste vanemate lahutusest

3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja ei ole laste ülalpidamiskohustust rikkunud, mistõttu on põhjendamatu ka esitatud elatisenõue. Pärast vanemate lahutust leppisid vanemad kokku, et lapsed veedavad olulise osa ajast mõlema vanemaga ning vanemad täidavad ülalpidamiskohustust vahetult, mitte rahas elatise tasumise teel. Kostja pidi hoolitsema rohkem hagejaga II seonduva eest ning laste ema rohkem hagejaga I seonduva eest. Hageja II on erivajadusega ja selliselt võttis kostja enda kanda raskema ülesande. Kostja on viimase 3-4 aasta jooksul osalenud hagejaga II teraapiates ja taastusravidel, taganud transpordi ja kõik sinna juurde kuuluva. Teraapiad ja taastusravid on toimunud Tallinna Lastehaiglas ja Aktiviseerimiskeskuses AVE. Hageja II ei vaja otseselt ööpäevaringset valvet, seda ei ole ükski spetsialist kinnitanud, muidu ei oleks võimalik lapsel käia lasteaias ega eelkoolis. Ka ravimid toimivad seni efektiivselt. Ravimite soetamise eest on vastutanud kostja, ravimid ja erivahendid on võimalik soetada 90% soodustusega. Kostja kanda jäi hageja II igapäevane lasteaeda ja eelkooli viimine ja toomine, kostja tasus kõik hageja II lasteaia tasud ja eelkooli tasud. Hageja I käib koolis ise, kool on tasuta. Kostja kanda jäi hageja I telefoniarvete tasumine. Pooltel oli väljakujunenud korraldus, mille kohaselt lapsed viibisid iganädalaselt mitu päeva kostja juures. Ühel nädalal viibisid lapsed kostja juures kolmapäeva õhtust neljapäevani ning reede õhtust pühapäeva õhtuni ja teisel nädalal kolmapäeva õhtust neljapäevani ja reede õhtust laupäevani. Kokkuleppel korraldati laste hoidmist puhkuste ja vaheaegade ajal. Ajal, mil lapsed viibivad kostjaga, tagab kostja lastele elukoha, toidu ja kõik muu vajaliku ning kannab vahetult sellega seonduvad kulud. Seesugune korraldus toimis. Mõlemad vanemad panustasid laste kasvatamisse nii ajaliselt kui ka rahaliselt ning kostja on seisukohal, et tema panus rahalises mõttes on olnud isegi suurem kui laste emal. Olukord muutus 2017.a veebruaris, mil laste ema pöördus kostja poole kirjaga, et sooviks kokku leppida, et kostja kannab laste ema arvele igakuiselt 200 eurot kuus lapse kohta, kuivõrd selliselt olevat laste emal lihtsam laste kulusid kanda. Samas kirjas laste ema kinnitab, et tagant järele ei soovi ta midagi nõuda. Kostja vastas kirjale 15.02.2017.a ja selgitas oma nägemust olukorrast. Kostja sai laste ema probleemist aru ja pakkus välja lahenduse kanda alates sellest hetkest ise otse ka kõik need kulud, mida laste ema enam ei soovinud tasuda. Samuti tegi kostja ettepaneku võtta nädalas juurde veel üks päev laste eest hoolitsemiseks, et vähendada laste ema koormust. Laste ema kostja pakkumisega ei nõustunud ning läbirääkimisteks valmis ei olnud. Laste ema süüdistas kostjat seesuguste kulude kandmata jätmises, mida pidi kokkuleppel tegelikult kandma laste ema ise. Samuti muutis laste ema ainuisikuliselt senist kokkulepitud suhtluskorda lastega ja teatas, et hakkab vähendama laste aega isaga. 08.03.2017.a tegi kostja veel ühe katse lahendada vaidlus kokkuleppel, avades laste nimele konto, millele mõlemad vanemad kannavad kokku lepitud summa ja mille arvelt kantakse laste kulusid. Ka sellest laste ema keeldus. Et toetada pahatahtlikku elatise nõuet ja näidata justkui kostja laste ülalpidamises ei osaleks, läks laste ema lapse lasteaia juhataja juurde ja palus lasteaia arve saata endale. Kostjale laste ema sellest midagi ei teatanud. Kostja pidi tegema päringuid linnavalitsusse ja lasteaeda, kuna tavapärast arvet ei saabunud. Alates 28.04 keelas laste ema kostjal hageja II lasteaeda viimise ja toomise, tekitades selliselt lapsele põhjendamatut stressi ja segadust. Kostja on aastaid vastutanud lapse lasteaeda viimise ja toomise eest ja laps on sellega harjunud. Samuti keelas laste ema hagejal II käia eelkoolis. Laste ema üritab jätta muljet justkui laste kasvatamine oleks üksnes tema õlul, kuid tegelikkuses

Tsiviilasi nr 2-17-102665 osaleb kostja laste kasvatamises samaväärselt laste emaga. Tuleb ka arvestada, et päevasel ajal on hageja II lasteaias ja hageja I koolis ning sel ajal kummagi vanema hoolt ei vaja. Kostja on järjepidevalt osalenud laste kasvatamises ning kandnud vahetult ka laste ülalpidamiskulusid. Esitatud elatise nõue on seega alusetu. Lapsed on järjepidevalt veetnud olulise osa ajast kostjaga ning kostja on täitnud laste ülalpidamiskohustust vahetult. Esitatud hagiavalduses ei ole esile toodud laste igakuiste kulude suurust, kuid nõudes elatist ja aasta tagasiulatuvalt elatise võlgnevust seaduses sätestatud miinimummääras, saab järeldada, et hagejate hinnangul on laste kulud ühes kuus kokku 940 eurot ning need kulud on kandnud laste ema. Kostja on seisukohal, et seesuguses summas kulud ei ole laste ja vanemate elustandardit arvestades reaalsed. Eelnevat kinnitab ka asjaolu, et laste ema on ise kohtule avaldanud, et tema igakuine brutotöötasu on 470 eurot. Kostja palus arvestada, et kõik riiklikud lastetoetused laekuvad laste ema kontole ning nimetatud summa on samuti mõeldud laste kulude kandmiseks, mistõttu tuleb seda arvesse võtta ka elatise väljamõistmisel ning vastavas osas elatist vähendada. Kostja on seisukohal, et isegi kui käesoleval juhul võiks olla põhjendatud kostjalt rahas elatise väljamõistmine, siis arvestades aega, mida lapsed veedavad kostjaga, laste tegelikke kulusid ning ka lastetoetusi, ei saa väljamõistetav summa olla 235 eurot lapse kohta, mis eeldaks, et ühe lapse kulud ühes kuus on 470 eurot. Elatise eesmärk saab olla üksnes laste ülalpidamiskulude kandmine ühele vanemale langevas osas, aga mitte laste ema ülalpidamise tagamine, mida käesoleval juhul esitatud hagiga saavutada püütakse. Tagasiulatuva elatise nõue on alusetu. Vastavas summas kulusid ei ole tagasiulatuva nõude perioodil tekkinud, osa laste kuludest on kantud kostja poolt ning osa on kantud riiklike lastetoetustega. Hagejate seaduslik esindaja on korduvalt kinnitanud, et mistahes tagasiulatuvat elatist kostjalt nõuda ei soovita, mistõttu tuleb vastav nõue igal juhul jätta rahuldamata. Sellisel viisil esitatud tagasiulatuva elatise nõue ei täidaks hagejate ülalpidamise ülesannet ning oleks kostja jaoks põhjendamatult koormav ja asetaks kostja raskesse majanduslikku olukorda. Vastuolus kehtiva kohtupraktikaga on ka hagejate taotlus mõista elatis välja kuni hagejate 21.a saamiseni. Esimese astme kohtu otsus

Tsiviilasi nr 2-17-102665 vanema juures. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hagejatel on kostja juures viibimise ajal olemas kõik kostja juures mitmel järjestikusel päeval viibimiseks ja ööbimiseks vajalikud tingimused. Hagejad on esitanud hagejate ema arvelduskonto väljavõtte, millest nähtuvalt on kostja ajavahemikul 11.04.2014.a - 08.12.2015.a teinud hagejate ema arvelduskontole makseid kokku summas 962 eurot. Kostja on kohtule esitanud arvelduskonto väljavõtted, millest nähtuvalt on kostja pärast hagejate vanemate kooselu lõppemist tasunud lasteaia ja eelklassi arveid, hageja I telefoniarveid ja hageja II kulusid ravimitele. Ka hagejate seaduslik esindaja on kohtuistungil kinnitanud, et kostja on nimetatud kulusid tasunud. Kohtu hinnangul näitab eeltoodu vanemate vahelise kokkuleppe olemasolu. Seega on tõendatud, et kuni 2017.a veebruarini kandis kostja lisaks lastele korrapäraste kohtumiste ajal vahetult tehtud ülalpidamiskuludele ka vanemate vahel kokku lepitud kulusid. Menetluses esitatud väidetest ei nähtu, et hagejate vanemad oleksid alates 2017.a veebruarist kokku leppinud hagejate ülalpidamise viisis ja ulatuses teisiti kui elatise maksmine rahas. Kohtu hinnangul ei ole aeg, mille hagejad alates 2017.a veebruarist veedavad koos isaga, sedavõrd pikk aeg, et annaks alust miinimummäärast väiksemat elatist välja mõista. Lapsed elavad põhilise aja ema juures ja laste ema peab kandma olulise osa lastega seotud kuludest. Laste isa juures viibimine neid kulusid olulisel määral ei vähenda. Laste toidukulude osas isa juures viibimise ajal on hagejate vanematel võimalik eraldi kokku leppida ja teha vastavas osas ümberarvestus. Kuivõrd hagejad elavad koos emaga, on põhjendatud, et igapäevased ostud riietele, jalanõudele ja koolitarvetele teeb vanem, kellel on igapäevane ülevaade ja teave laste vajadustest, kui vanemad ei ole kokku leppinud teisiti ning millega välistataks ka võimalikud põhjendamatud vaidlused laste riiete või koolitarvete või muu lastele esmavajaliku üle hagejate vanemate vahel. Kohus leidis, et kostjalt on põhjendatud välja mõista alates 13.02.2017.a kummagi hageja kasuks elatis miinimumsummas. Kostja avaldas kohtuistungil, et tema netosissetulek on keskmiselt 1000 - 1500 eurot kuus ja ei ole väitnud, et ta ei suuda majanduslikult hagejatele elatist maksta. Lähtudes eeltoodust ei analüüsi kohus kostja ülalpidamisvõimet. Kohtul ei ole alust kahelda selles, et kostja täidab edaspidi oma ülalpidamiskohustust hagejate ees nii mõistlikkust, seaduslikkust kui ka hagejate heaolu ja kostja võimalusi arvestades piisaval määral, kuid kostja on vastu vaielnud miinimummääras elatisele. Tulenevalt eeltoodust on alust eeldada, et ülalpidamist andma kohustatud isik keeldub suure tõenäosusega edaspidi piisavalt elatist maksmast, mistõttu peab kohus põhjendatuks kostjalt elatis välja mõista. Kohus leidis, et kostjalt on põhjendatud välja mõista alates 13.02.2017.a kummagi hageja kasuks elatis miinimumsummas. Kohus leidis, et riiklike toetustega arvestamine on kindlasti põhjendatud olukorras, mil elatise nõue on esitatud miinimummäärast suuremas summas või kui elatist maksma kohustatud vanem ei ole varaliselt võimeline miinimumsummas elatist maksma, millise olukorraga käesoleval juhul tegemist ei ole. Kohus leidis, et kostja poolt esile toodud asjaoludel ei ole põhjendatud riiklike toetustega arvestamine ja väljamõistetava elatise vähendamine alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra. Kostja on esitanud arvelduskonto väljavõtte, mille kohaselt on kostja ajavahemikul 06.02.2017.a - 11.04.2017.a tasunud Elisa Eesti AS-ile hageja I telefonikulusid kokku summas 17,99 eurot (06.02.2017.a 11,92 eurot ja 11.04.2017.a 6,07 eurot). Kohtu hinnangul tuleb nimetatud kulutused, kokku summas 17,99 eurot, arvestada kostja poolt hagejale I vastavalt 2017.a veebruaris ja aprillis tasutud elatise hulka. Kostja on esitanud arvelduskonto väljavõtte, mille kohaselt on kostja ajavahemikul 01.02.2017.a - 06.03.2017.a tasunud Tallinna Linnakantseleile hageja II lasteaiatasu kokku summas 180,98 eurot (01.02.2017.a 91,34 eurot ja 06.03.2017 89,64 eurot) ning OÜ-le L hageja II õppetöö eest kokku 100 eurot (06.02.2017.a 50 eurot ja 06.03.2017.a 50 eurot). Hageja seaduslik esindaja ei ole kostja nimetatud kulutustele vastu vaielnud. Kohtu hinnangul tuleb nimetatud kulutused, kokku

Tsiviilasi nr 2-17-102665 summas 280,98 eurot, arvestada kostja poolt hagejale II vastavalt 2017.a veebruaris ja märtsis tasutud elatise hulka. Kohtu hinnangul on poolte ütlustega kohtuistungil tõendatud, et kuni 2017.a veebruarini viibisid hagejad vanemate kokkuleppel kostja juures vähemalt üle nädala nädalavahetustel reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni ja kolmapäeva õhtust-neljapäevani. Kostja vastuse kohaselt viibisid hagejad kostja juures lisaks üle nädala reede õhtust laupäevani ning lisandusid ka puhkused ja vaheajad, mida hagejate seaduslik esindaja kohtuistungil ei kinnitanud. Hagejate seadusliku esindaja väitel viibisid hagejad kostja juures ajavahemikul 13.02.2016.a 12.02.2017.a 18% ajast ning kostja väitel ligikaudu 40% ajast. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hagejate ja kostja vahel toimus aktiivne suhtlemine ning lapsed viibisid osa ajast kostja juures ja olid tema ülalpidamisel vähemalt 18% ajast. Kohtuistungil on hagejate lepinguline esindaja avaldanud, et kostja on panustanud umbes viiendiku osas hageja II ülalpidamisse viimasel aastal. Kostja on esitanud arvelduskonto väljavõtte, mille kohaselt on kostja ajavahemikul 05.02.2016.a - 05.12.2016.a tasunud Elisa Eesti AS-ile hageja I telefonikulusid kokku summas 29,02 eurot. Kohtu hinnangul tuleb nimetatud kulu arvestada kostja poolt hagejale I ajavahemiku 13.02.2016.a - 12.02.2017.a eest tasutud elatise hulka. Seega on kostja arvestuslik elatise võlgnevus hagejale I, ilma kostja poolt vahetult ülalpidamise arvestamiseta, 2582,66 eurot (2611,68 eurot - 29,02 eurot). Kostja on esitanud arvelduskonto väljavõtte, mille kohaselt on kostja ajavahemikul 01.02.2016.a - 02.01.2017.a tasunud Tallinna Linnakantseleile hageja II lasteaiatasu kokku summas 900,06 eurot ning OÜ-le L hageja II õppetöö eest ajavahemikul 07.03.2016.a - 05.01.2017.a kokku 375 eurot. Samuti on kostja esitanud arvelduskonto väljavõtte, mille kohaselt on kostja ajavahemikul 10.03.2016.a - 28.01.2017.a tasunud hageja II ravimikulusid kokku summas 97,15 eurot. Hageja seaduslik esindaja ei ole kostja nimetatud kulutustele vastu vaielnud. Kohtu hinnangul tuleb nimetatud kulutused, kokku summas 1372,21 eurot, arvestada kostja poolt hagejale II ajavahemiku 13.02.2016.a 12.02.2017.a eest tasutud elatise hulka. Seega on kostja arvestuslik elatise võlgnevus hagejale II, ilma kostja poolt vahetult ülalpidamise arvestamiseta, 1239,47 eurot (2611,68 eurot -1372,21 eurot). Hagejate seaduslik esindaja kinnitas 09.02.2017.a e-kirjas kostjale, et ta ei ole kolm aastat avaldanud soovi, et kostja hakkaks lastele maksma elatist. Samas e-kirjas avaldab hagejate seaduslik esindaja, et ta ei soovi elatist tagantjärele nõuda. Samuti kinnitab hagejate seaduslik esindaja 15.02.2017.a e-kirjas, et ei nõua lastele elatist tagasiulatuvalt. Kohus ei pea veenvaks hagejate lepingulise esindaja selgitust kohtuistungil, et nimetatud kinnitused on kostjale antud kohtusse pöördumise vältimiseks. Käesolevas menetluses on poolte ütlustega ja arvelduskonto väljavõtetega tõendatud, et kostja on vanemate kokkuleppel lisaks hagejate vahetule ülalpidamisele hagejate ja kostja koos veedetud ajal, tasunud ka hagejate lasteaia-, eelkooli-, telefoni- ja ravimikulusid. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-35-16 märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse määramisel. Kohus leidis, et olukorras, kus hagejad ei ole lisaks kostja poolt tehtud kulutustele kostjalt endale rahas elatise maksmist teadlikult nõudnud vähemalt kolm viimast aastat ning hagejad on samal ajal kostjaga aktiivselt suhelnud ja suure osa ajast kostjaga veetnud, olles sel ajal kostja vahetul ülalpidamisel, on ühe aasta eest enne nõude esitamist kahele hagejale nõutud elatise väljamõistmine kohustatud isikule ebamõistlikult koormav. Samuti on kostja teinud rahalisi kulutusi, mis on kohtu hinnangul põhjendatud arvata kostja poolt makstud elatiseks. Lähtudes eeltoodust jättis kohus

5.Maakohtu otsuse peale esitasid hagejad apellatsioonkaebuse, milles palusid tühistada maakohtu otsuse punktid 9, 10 ja 11 ning menetluskulude jaotuse ning rahuldada hagejate tagasiulatuva elatise nõue ajavahemiku 13.02.2016.a – 12.02.2017.a eest ja mõista nii hagejale I kui ka hagejale II välja 2611,68 eurot ning jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. Laste ema on korduvalt suuliselt palunud laste isal tasuda elatist, kuid laste isa maksis üksnes tütre lasteaiamaksu, mis on 70-90 eurot. Kostja oli nõus tasuma ka tüdruku eelkooliraha. Tüdruk käis eelkoolis 2016.a septembrist detsembrini. 2017.a tüdruk eelkoolis edasi ei käinud. Laste isa maksis aga edasi eelkooliraha. Laste isa on ähvardanud elatise mittemaksmisega. Laste isa on esitanud kohtumenetlusse kontoväljavõtte apteegi arvetega, kuid sealt ei ole näha, kas need on ravimid lastele või talle endale. Kõik ravimid on lastele ostnud nende ema. Kuna laste ema saab töötasu sularahas, ei ole võimalik laste emal tagasiulatuvalt arveid kohtumenetlusse esitada ja on ilmne, et kui laste isa ravimeid ei osta, on keegi retseptiravimid välja ostnud, mis on lastele eluks vajalikud. Kui lapsed lähevad isa juurde, annab laste ema lastega kõik ravimid kaasa. Laste isal on vaid tütre epilepsiaravim, kuid poisil on astma ja igapäevaselt kaks korda päevas peab hingama Fliksitide ja vajadusel ka Ventolini. Kõik antibiootikumid, nohurohud ja kõik muud annab laste ema kogu aeg kaasa. Lapsi aitab ülal pidada laste ema elukaaslane. Laste emale jäi arusaamatuks, kuidas kohus leidis, et vähemalt 1500 euro suuruse netosissetulekuga mehe jaoks on ülemäära raske ülal pidada kahte last. Laste ema on ainuisikuliselt kandnud alates 2017.a veebruarist kõik lastega seotud kulud. Pojale tehtavaid kulutusi (trennid, võistlused, kool, sünnipäevad, rõivad, ravimid jne) ei ole kostja kunagi kandnud. Tüdruk on erivajadusega ja raske puudega. Kulutusi tütrele on oluliselt rohkem kui tavalapsele. Temale on kohustuslikud ravijalatsid, ortoosid, teraapiad ja arstide külastused. Operatsioonid ja üks raviarst asukohaga Tartus, igapäevased ravimid, psühholoogid ja logopeedid vajavad täiendavaid kulutusi iganädalaselt. Lisaks vajab ta hoolt ja vaeva palju rohkem, kuna vajab ööpäevaringset valvet. Tütrele on vaja leida suvepuhkuse ajaks lapsehoidja, et lapse ema saaks tööl käia. Laste isa võttis puhkuse juunis, kui tütar sai veel lasteaias käia ning lasteaia suvepuhkus polnud veel alanud. Arvestades, et suvel, kui lapsed on kodus, tuleb nende eest hoolitseda igapäevaselt, valmistada toitu jne, seega laste ema kulud on suurenenud märkimisväärselt arvestades hagi esitamise ajaga. Poolte tütar astub sügisel XXX lihtsustatud õppesse õppima. Kooliga kaasnevad teatavad kulud ning tuleb arvestada, et puudega laps ei ole suuteline üksinda kooli minema ja tagasi koju tulema, seega ema kohustused tütre osas suurenevad märkimisväärselt. Laste ema saab seda kinnitada ütlustena või vande all. Kohus leidis, et kostja tagasiulatuva elatise arvestuslik võlgnevus hagejale II, ilma vahetu ülalpidamise arvestuseta on 1239,47 eurot. Hagejate seaduslik esindaja sellega ei nõustu, sest kostja kontoväljavõttelt ei nähtu, millistele ravimitele on kulutusi tehtud. Pole tõendatud, et

Tsiviilasi nr 2-17-102665 kulutused, mis kostja on teinud apteegis, on hageja II heaks tehtud. Samuti ei nõustunud hagejad kohtu poolt väljatoodud väitega, et kostja on istungil avaldanud, et tema netosissetulek on 1000 – 1500 eurot. Kostja väitis istungil, et tema sissetulek on 1500 – 2000 eurot kuus. Hagejad on hagi esitamisest alates taotlenud, et kohus nõuaks välja tõendid kostja sissetulekute kohta. Kohus seda teinud ei ole. Kohus leidis, et kostja ülalpidamisvõimet ei ole vaja analüüsida, saab järeldada, et kohus asus seisukohale, et kostja on suuteline oma lastele ülalpidamist võimaldama. Laste isa saab lisaks töötasule täiendavalt tööandjalt hüvitisi, mis väljenduvad telefoni kasutamise võimaluses, sõiduki tasuta kasutamises ja tööandja kulul kütuse ostmise võimaluses ja see kokku on suur hüve. Riigikohtu seisukoht asjas nr 3-2-1-136-13 ei ole kohaldatav käesolevas asjas, sest laste ema on laste isalt aastate jooksul palunud ülalpidamist nii telefoni teel kui ka kirjalikult. Muuhulgas jättis kohus arvestamata, et aasta tagasi oli laste ema sissetulek vaid pool riiklikust miinimumpalgast, mis oli laste emale ebamõistlikult koormav ja laste isa seadis laste ema äärmiselt raskesse olukorda, kui ta lapsi ülal ei pidanud. Maakohus tõi välja, et hagejate seaduslik esindaja kinnitas 09.02.2017.a e-kirjas kostjale, et ta ei ole kolm aastat avaldanud soovi, et kostja hakkaks lastele maksma elatist, et samas e-kirjas avaldas hagejate seaduslik esindaja, et ta ei soovi elatist tagantjärgi nõuda ning 15.02.2017.a e-kirjas, et ei nõua lastele elatist tagasiulatuvalt. See ei vasta tõele. 09.02.2017.a e-kirjas on laste ema selgelt öelnud, et ta ei jaksa kogu aeg summasid küsida. Seega on selge, et laste ema on kogu aeg raha küsinud, kuid ta ei ole küsinud ühte kindlat summat, vaid küsis vastavalt kokkuleppele väikseid summasid. On ilmne, et laste ema soovis kohtuväliselt laste isalt elatist saada ning oli valmis enda heaolu ohverdades loobuma tagasiulatuvast elatisest. Laste vanemate vahel oli kokkulepe, mille kohaselt pidi laste isa kandma kõik kulud, mis on seotud kooli, haridusega, vaba ajaga, meelelahutusega, lasteaedade ja trennidega. Laste ema pidi hoolitsema laste riiete, toidu ja kodu eest, kuna lapsed elasid emaga ja käivad isal külas. Kostja ei ole tasunud kokkulepitud summasid (laste ekskursioonide tasud, teatri külastuste, koolis ja lasteaias jõulupidude, õpetajatele kingituste, laste sõprade sünnipäevadega seonduvalt) ning jättis ka need kohustused laste ema kanda. Hagejate ema on korduvalt võtnud ühendust kostjaga tema ülalpidamiskohustusega seonduvas (e-post, telefonikõned). Kostja on tasunud ainult tütre lasteaia tasu ja eelkooli tasu. 15.02.2017.a e-kirjas on kostja kirjutanud muuhulgas kokkuvõtvalt, et laste ema kuluks jääks hetkel ainult riietus. Seega on kostja selgelt näidanud, et vabatahtlikult ta lastele elatist ei maksa, sest oma kohustusi ta pole täitnud. Vaatamata sellele, et kohus tuvastas, et kostja on osaliselt pidanud üleval hagejat II, ei ole kohus välja toonud põhjendust, millest tulenevalt on kohus jätnud tagasiulatuva elatise välja mõistmata hagejale I. Samuti ei ole kohus arvestanud, et laste ema palk oli igakuiselt 2016.a vaid pool töötasu alammärast ning käesoleval aastal on igakuiselt töötasu alammäär. Kohus ei ole arvestanud asjaoluga, et laste ema ei ole saanud töötada täiskoormusega tütre tervisest tulenevatel põhjustel. Kohus ei ole arvestanud, et laste isa on laste ema äärmiselt raskesse olukorda asetanud, jättes juba pikka aega täitmata laste ülalpidamise kohustuse. Kohus jättis sisustamata väite, kuidas tagasiulatuva elatise välja mõistmine paneb kostja äärmiselt raskesse olukorda ja kuidas on elatise maksmine kohustatud isikule ebamõistlikult koormav. Kostja ei ole töövõimetu ning kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole suuteline oma lapsi ülal pidama. Kohus oleks võinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 2 kohaselt jätta menetluskulud tervikuna poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kohtuistungil tegi kohus pooltele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks ja andis pooltele 15 minutit aega. Kohtupoolse kompromissi kohaselt kohustunuks laste isa tasuma miinimummääras kummalegi lapsele elatist. Kostja kompromissiga ei nõustunud. Laste ema oli kompromissettepanekuga nõus. Juhindudes kohtupoolsest kompromissettepanekust pidanuks kohus jätma menetluskulud tervikuna kostja kanda, sest kostja ei nõustunud kompromissi tegema. Hagejad palusid

9.Maakohus leidis, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine kostjalt on talle ebamõistlikult koormav, viidates Riigikohtu lahendile asjas nr 3-2-1-136-13. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul on kostjalt tagasiulatuva elatise väljamõistmine põhjendamatu. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Riigikohtu praktika kohaselt võib ka tagasiulatuva elatise puhul kohustatud isik mõjuval põhjusel nõuda, et tal võimaldataks anda seda muul viisil ning seega ei ole vajalik ülalpidamiskohustuse täidetuks lugemiseks, et kostja oleks maksnud sel ajavahemikul elatist (PKS § 100 lg 1; RKTKo 3-2-1-78-13, p 13). PKS § 100 lg 3 esimese lause järgi võivad vanemad lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Seega võivad vanemad leppida kokku ka muul viisil elatise andmises. Käesoleval juhul ei vaidle pooled selle üle ja kohtule esitatud tõenditega (mh 09.02.2017.a ja 15.02.2017.a e-kirjadega, tl 45 ja 47) on tõendatud, et eelnevalt kohtusse pöördumisele oli vanemate vahel kokkulepe, mille kohaselt kostja pidi täitma ülalpidamiskohustust mitte elatise tasumisega, vaid erinevate kulutuste kandmisega. Pooled ei vaidle, et kostja pidi tasuma hageja I telefoniarveid ja hageja II lasteaiaja eelkoolitasusid. Ülejäänud kulutuste kandmise kohustuse osas käib poolte vahel vaidlus ning seega saab kohus selles osas lähtuda üksnes esitatud tõenditest. Kohtule esitatud tõenditest (2017.a veebruari e-kirjadest) nähtub, et kostja poolt ülalpidamiskohustuse täitmine toimus selliselt, et laste ema palus kostjal tasuda teatud kulutusi. Seega saab tõendite alusel tuvastada, et peale telefoniarvete ja lasteaia- ja eelkoolitasude maksmise, pidi kostja kandma kulutusi, mida temalt eraldi küsiti. Hagejad on mh hagis tuginenud sellele, et peale kooli ja haridusega seotud kulude jäid kostja kanda ka muud kulud, mis olid seotud vaba aja, meelelahutuse ja trennidega. Selliste kulutuste suurus on eelduslikult igakuiselt erinev ning sõltub konkreetsetest üritustest, plaanidest ja võimalustest. Seega on ka eluliselt usutav, et selliste kulutuste kandmine toimub igakordselt küsimise alusel. Ka apellatsioonkaebuses on märgitud, et laste ema ei küsinud kostjalt ühte kindlat summat, vaid vastavalt kokkuleppele väikseid summasid. Riigikohus on eelviidatud asjas leidnud, et kui vanem on kuni kohtule lapse elatisenõude esitamiseni vanemate kokkulepet täitnud ja kokkuleppe järgi oli lapse igapäevaste vajaduste

Tsiviilasi nr 2-17-102665 rahuldamine tagatud, ei ole üldjuhul alust kokkulepet täitnud vanemalt lapse kasuks elatist välja mõista. Maakohus tuvastas, et telefoniarveid, lasteaia- ja eelkoolitasusid on kostja tasunud ning selles osas ei vaidlusta hagejad maakohtu otsust. Ravimite ostmine ei oma asja lahendamisel tähtsust, kuna hagejad ei ole väitnud, et kokkuleppe kohaselt oli kostja kohustus osta lastele ravimeid. Eelnimetatud kohtule esitatud 2017.a veebruari e-kirjadest nähtub, et kostjapoolne kulutuste kandmine oli seotud küll viivituste ja ebamugavustega. Samas ei saa kirjavahetuse alusel järeldada, et kostja oleks jätnud oma kokkuleppest tulenevad kohustused täielikult või mingis konkreetses osas täitmata. See ei tulene ka kostja 15.02.2017.a e-kirjast. Hagejad on märkinud ka, et hagejad ega laste ema ei küsinud teatud juhtudel ebamugavuste tõttu kostjalt mingite kulutuste hüvitamist. Sellisel juhul aga ei saa selliste kulutuste, mida temalt ei küsitud, kandmata jätmist kostjale ette heita. Laste ema ei ole tuginenud ka asjaolule, et laste põhivajaduste rahuldamine ei olnud kokkuleppe järgi tagatud. Sellises olukorras on põhjendamatu kostjalt mõista välja tagasiulatuv elatis, kuivõrd kostja, tasudes laste ema poolt küsitud summasid, võis eeldada, et ta ei pea tasuma selle perioodi eest lisaks ka elatist. Ebamõistlikult koormav ei ole seotud üksnes laste isa majandusliku seisundiga, vaid võib olla seotud asjaoluga, et kostja kannab tagasiulatuva elatise väljamõistmise korral ülalpidamist mitmekordselt, esmalt kulutuste tegemisega ja teisalt elatise tasumisega. Laste ema on eelnimetatud e-kirjades ka korduvalt märkinud, et tema soov ei ole tagasiulatuva elatise rahas saamine, mis samuti viitab sellele, et kostja, hoolimata raskustest, siiski täitis pooltevahelist kokkulepet ülalpidamiskohustuse täitmiseks muul viisil ning laste igapäevaste vajaduste rahuldamine oli tagatud. Samuti ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, et vanematevaheline kokkulepe oleks enne kohtusse pöördumist lõpetatud. Seoses apellatsioonkaebuse etteheitega selles osas, et kohus ei ole põhjendanud, millest tulenevalt jättis kohus tagasiulatuva elatise välja mõistmata hagejale I, märgib ringkonnakohus, et käesoleval juhul ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, et vanematevaheline ülalpidamise kokkulepe kehtis üksnes ühe lapse osas. Mõlemad vanemad on pigem tuginenud sellele, et kokkulepe kehtis mõlema lapse osas. Kuivõrd ringkonnakohus leidis, et pole tõendatud, et laste isa on jätnud enda kokkulepitud kohustused täitmata või et laste osas ei olnud igapäevaste vajaduste rahuldamine tagatud, ei ole alust leida, et kokkulepet ei saaks arvestada mõlema lapse puhul. Vanemad võivad mitme lapse puhul mh leppida kokku iga lapse osas kulutuste kandmise erinevas proportsioonis, sh selles, et üks vanem kannab rohkem ühe kui teise lapse kulutusi. Samuti ei pea kostja kohustused kokkuleppe kohaselt olema miinimumelatise väärtuses või võrdsed hagejate emaga selleks, et selle täitmist saaks arvestada miinimummääras esitatud tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata jätmisel. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et eelnimetatud asjaoludel ei ole põhjendatud tagasiulatuva elatise väljamõistmine kostjalt.

Tsiviilasi nr 2-17-102665 elatiskohustuse täitmine oli vaidluse all ka maakohtus ning nimetatud asjaolud tõi hageja kohtu ette juba maakohtus. Hagejad ei ole aga põhjendanud, miks nad ei ole nimetatud tõendit esitanud juba maakohtus (TsMS § 652 lg 3 p 2). Seega tuleb tõendi vastuvõtmisest keelduda. Pildiga nr 2 soovisid hagejad tõendada, et laste ema andis kostja poolt nõutud asjad ja küsis kinnitust, et nüüd on kõik kostja asjad viidud. Nimetatud asjaolu ega muud asjaolud, mis käsitlevad vanematevahelist ühisvara jagamist ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust (TsMS § 238 lg 1). Seega tuleb ka selle tõendi vastuvõtmisest keelduda. 13.09.2017.a esitatud 22.04.2014.a e-kirja vastuvõtmisest tuleb samuti keelduda, kuivõrd hagejad ei ole põhjendanud, miks nad ei ole nimetatud tõendit esitanud juba maakohtus (TsMS § 652 lg 3 p 2). Küsimus sellest, kas laste ema on nõudnud kostjalt ülalpidamist enne hagi esitamist, tõstatati juba maakohtus. Eeltoodust tulenevalt tuleb kõik hagejate poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõendite vastuvõtmise taotlused jätta rahuldamata. Kuivõrd ekraanitõmmised on sisestatud apellatsioonkaebuse teksti sisse, ei saa neid toimikust eemaldada. 13.09.2017.a esitatud tõend tuleb toimikust eemaldada. Hagejad on taotlenud ka laste ema vande all või tunnistajana ülekuulamist. TsMS § 251 lg 1 kohaselt ei saa tunnistajana üle kuulata menetlusosalise esindajat. Seega tuleb nimetatud taotlus jätta rahuldamata. TsMS § 271 lg 1 kohaselt kuulatakse tsiviilkohtumenetlusteovõimetu menetlusosalise asemel üle tema seaduslik esindaja. TsMS § 268 kohaselt võib kohus vaieldava asjaolu kohta vande all üle kuulata ka tõendama kohustatud poole, kui üks pool seda taotleb ja teine pool sellega nõustub. Käesoleval juhul ei ole teine pool nõustunud seadusliku esindaja vande all ülekuulamisega. Seega tuleb seadusliku esindaja vande all ülekuulamise taotlus jätta samuti rahuldamata. Arvestades, et käesolevas asjas puudub vaidlus kostja ülalpidamisvõime üle, puudub vajadus koguda tõendeid kostja sissetulekute kohta. Kostja ei esitanud maakohtus vastuväiteid seoses sellega, et ta ei suudaks enda majandusliku seisundi tõttu ülalpidamiskohustust täita. Maakohus seda tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata jätmisel põhjenduste kohaselt ka ei arvestanud. Ka apellatsioonimenetluses ei ole kostja tuginenud asjaolule, et ta ei suuda enda majandusliku seisundi tõttu ülalpidamiskohustust täita. Seega ei ole asjaolu vaidlusalune ning tõendite kogumise taotlus tuleb jätta rahuldamata (TsMS § 238 lg 1). 27.09.2017.a esitas kostja karistusregistri väljavõtte, soovides tõendada, et seisuga 26.09.2017.a ei ole kostjat karistatud karistusseadustiku § 424 alusel. Nimetatud asjaolu ei oma tähtsust käesoleva asja lahendamisel (TsMS § 238 lg 1). Seega tuleb ka kostja taotlus uue tõendi vastuvõtmiseks jätta rahuldamata. Kuivõrd see tõend on esitatud elektrooniliselt, tuleb see toimikust eemaldada.

14.Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja I apellatsioonkaebusega seonduvad kostja ja hageja I menetluskulud hageja I kanda ja hageja II apellatsioonkaebusega seonduvad kostja ja hageja II menetluskulud hageja II kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kuivõrd ringkonnakohus jättis mõlema apellatsioonkaebuse osas kostja ringkonnakohtu menetluskulud hageja I ja hageja II kanda, määrab ringkonnakohus kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse. Arvestades, et hagejad esitasid ühise apellatsioonkaebuse, mille ulatus oli umbkaudselt võrdne (mõlemad vaidlustasid maakohtu otsust rahuldamata jäetud tagasiulatuva elatise nõude osas), leiab ringkonnakohus, et kostja apellatsiooniastme menetluskulud tuleb hagejate vahel jagada võrdsetes osades. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud kokku 922,50 eurot. Nimekirja kohaselt kulus lepingulisel esindajal apellatsioonkaebusele vastamiseks kokku 6 tundi ja 45 minutit, e-toimikuga tutvumiseks, tähtaegade kontrollimiseks ja kohtuga suhtlemiseks 10 minutit ja apellantide 13.09.2017.a menetlusdokumendile vastamiseks 3 tundi ja 20 minutit. Hagejad leidsid, et kostja menetluskulud on ülepaisutatud. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja lepingulise esindaja kulud põhjendatud osaliselt. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebusele vastamiseks peab kostja tutvuma apellatsioonkaebusega. Arvestades apellatsioonkaebuse ja selle vastuse sisu ja mahtu ning seda, et vastustaja on vastanud kõigile apellatsioonkaebuses toodud väidetele ja taotlustele ning apellatsioonkaebusega esitati uusi tõendeid ja tõendite kogumise taotlus, ei ole ringkonnakohtu hinnangul apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja sellele vastamiseks kulunud aeg 6 tundi ja 45 minutit ülemäärane. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole nimetatud ajakulu sellises suuruses, millest saaks järeldada, et see on põhjustatud sellest, et kostja vahetas menetluses esindajat. Üksnes põhjusel, et kostja on esindajat vahetanud, ei saa kohus menetluskulusid vähendada, vaid kohus hindab üksnes ajakulu põhjendatust ja vajalikkust lähtuvalt toimiku materjalidest. E-toimikus toimingute tegemine, tähtaegade arvestamine ja kohtuga suhtlemine 10 min jooksul on eluliselt usutav ja põhjendatud, kuivõrd see kaasneb loomulikult iga asja menetlusega. Ringkonnakohus andis vastustajale võimaluse vastata hagejate poolt 13.09.2017.a esitatud menetlusdokumendile. 13.09.2017.a koosnes enamasti asjas tähtsust mitteomavatest asjaoludest ja uuest tõendist. Kostja 27.09.2017.a vastuses on kostja siiski pikemalt vastanud asjas tähtsust mitteomavatele asjaoludele ja korranud enda varasemaid seisukohti, mida ei saa täies ulatuses põhjendatuks pidada. Samuti on vastustaja 27.09.2017.a vastusega esitanud uusi asjaolusid ja uue tõendi, mis ei oma asja lahendamisel tähtsust. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et põhjendatud ja vajalik ajakulu nimetatud menetlusdokumendi koostamiseks, mis eeldas ka apellandi 13.09.2017.a menetlusdokumendiga tutvumist, on üks tund. Kokku on seega kostja menetluskulud apellatsiooniastmes põhjendatud ulatuses 7 tundi ja 55 minutit. Ringkonnakohus leiab, et 90 eurot koos käibemaksuga on põhjendatud tunnihind, arvestades käesoleva vaidluse keerukust ja esindaja kvalifikatsiooni. Tunnihind on kooskõlas kohtupraktikaga. Arvestades, et esindatav on füüsiline isik, tuleb lepingulise esindaja kulu mõista välja koos käibemaksuga. Maksu- ja Tolliameti andmebaasi kohaselt on äriühing, mille kaudu kostja lepinguline esindaja osutas teenuseid, käibemaksukohustuslane. Seega mõistab kohus määruskaebuse esitajalt sissenõudja kasuks välja menetluskulud määruskaebemenetluses kokku 712,80 eurot (7,92 tundi × 90 eurot). Muid toimikust nähtuvaid