2.Mõista kostjalt XXX hageja XXX kasuks välja 719,51 (seitsesada üheksateist eurot ja 51 senti) eurot. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud 74% ulatuses kostja ning 26% ulatuses hageja kanda. Mõista kostjalt XXX välja hageja XXX kasuks 129,50 (sada kakskümmend üheksa eurot ja 50 senti) eurot hageja tasutud riigilõivu katteks.
4.Kostja XXX poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 129,50 eurot) tuleb tasuda viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.XXX esitas 20.04.2015 hagi XXX vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 03.11.2009 eluruumi asukohaga XXX üürilepingu (edaspidi leping). Leping lõpetati 08.08.2014 ning kostja vabastas ruumid. Kostja on andnud 04.08.2014 kirjaliku kinnituse võlgnevuse (üür ja kommunaalkulud) olemasolu ja suuruse kohta, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale üürimise eest 680 eurot seisuga 08.08.2014. Hageja leiab, et lisaks sellele on kostja kohustatud tasuma hagejale tasumata jäänud arve elektrienergia eest summas 109,51 eurot, korteri arve 2014 juuli eest 73,28 eurot ja tasu vee tarbimise eest ajavahemikul 01.08.2014-08.08.2014 summas 13,52. Hageja nõuab kostjalt ka kahjuhüvitisena kohtuvälise õigusabikulu 95 euro hüvitamist võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 3 alusel, kuna hageja oli sunnitud kostjalt võlgnevuse kättesaamiseks pöörduma juristi poole. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 876,31 eurot, kahjuhüvitis 95 eurot ja menetluskulud. 15.06.2015 seisukohas kinnitas hageja, et pooled leppisid kokku, et kostja saab ise korteriühistult arved, tasub need otse korteriühistu arvele ja edastab hagejale teabe arvete suuruse ja tasumise kohta. 2014 märtsis teavitas korteriühistu raamatupidaja hagejat, et korteril on 6-7 kuuline võlgnevus. Kostja tunnistas hagejale, et alates augustist 2013 on kommunaalarved tasumata ning lubas võlgnevuse lähimal ajal likvideerida. Kuna kostja oma lubadust ei täitnud, lõpetasid pooled augustis 2014 üürilepingu. Pooled kontrollisid koos kostja poolt tasumata jäänud korteriarveid ning nende andmete alusel koostas kostja 04.08.2014 kinnituse võlgnevuse suuruse kohta, millega tunnistas oma kohustusi hageja ees 01.07.2014 seisuga. Hageja leiab, et korteriühistu ei ole lepingu pooleks ja sellest tulenevalt ei tekkinud kostjal üürilepingust tulenevat kohustust korteriühistu ees. Kostja peab täitma kõik üürilepingust tulenevad kohustused hagejale, mitte korteriühistule. Kostja on oma vastuses tunnistanud võlgnevust kokku (109,51 + 370,44) 479,92 eurot. Hageja hinnangul ei tulene kostja vastusest ja selle lisadest, et võlgnevus piirdub selle summaga. Hageja menetluskulud on riigilõiv 175 eurot ning õigusabikulud seoses hagi koostamisega 180 eurot ja 15.06.2015 seisukoha koostamisega 150 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 ette nähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja ei võta hagi õigeks ning vaidleb sellele osaliselt vastu. Üürilepingu järgi pidi kostja
hagejale tasuma igakuiselt 140,69 eurot, mida ta juulini 2014 ka tegi. Lisaks tasus kostja vee ja elektri eest. Lepingus ei ole sätestatud, kellele kommunaalkulude eest tasuda tuleb. Kostja hakkas XXX Korteriühistu poolt esitatud arvete alusel (vesi, raamatupidamiskulud, üldelekter, prügivedu) tasuma igakuiselt korteriühistu pangaarvele. 2012 märtsis helistas hageja kostjale ning soovis, et kostja hakkaks juurde maksma ka korteri halduskulude ja remondifondi eest, millega kostja vajadusest säilitada elamispinda ka nõustus. Hageja ei ole kordagi soovinud, et kostja tasuks kommunaalkulusid hagejale. 2014 suvel nõudis hageja, et pooled sõlmiksid kokkuleppe, mille kohaselt kostja on hagejale võlgu 680 eurot ning võla mittetasumise korral peab kostja vabastama korteri 8.-ndaks augustiks 2014. Kostja vabastas korteri 9. augustil. Kostja esitab korteriühistu esimehe poolt antud kirjaliku kinnituse, mille kohaselt ei ole kostja korteriühistule võlgu enam, kui 370,44 eurot. Kostja leiab, et võlgneb hagejale vaid 109,51 eurot, s.o elektri eest. 17.06.2015 esitatud, seisukohas kinnitab kostja, et koos juuliga 2014 sai võlgnevuse suuruseks olla 866,25 eurot, millest kostja on tasunud 413,13 eurot. Kostja kinnitusel saab võlgnevus hageja ees olla 453,12 eurot kommunaalteenuste eest, mille kostja soovib tasuda korteriühistu arvelduskontole. Kostja on nõus tasuma hagejale vaid elektriarve summas 109,51 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lgs 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
4.Kohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
5.Antud asjas on vaidlus üksnes kõrvalkulude ehk kommunaal- ja elektriarvete tasumise üle, hageja kinnitusel üüri tasumise suhtes vaidlus puudub (tl 42). Vaidlus puudub ka selles, et kostja pidi kommunaalkulude eest tasuma otse korteriühistule (tl 31, 42). 680 euro suuruse võla osas on kostja tunnistanud oma võlga kirjalikult (võlatunnistus, tl 9). Samuti on kostja kohtumenetluses kinnitanud võlga elektri eest summas 109,51 eurot (arve tl 10) ja võlga kommunaalteenuste eest summas 453,12 eurot (tl 54).
6.Kohus märgib, et hageja esitatud lisad ja ka hageja enda arvutused ei anna kohtule selget arusaama võlgnevuse suurusest ja selle kujunemisest enne 04.08.2014. Küll aga on kostja kinnitanud 04.08.2014 võlgnevust summas 680 eurot. Seetõttu lähtub kohus nõude lahendamisel nimetatud summast. Kohus märgib, et kuigi hageja väitel on 04.08.2014 kinnituses märgitud võlgnevus seisuga 01.07.2014, siis tegelikult kinnituses kuupäeva täpsustus puudub (ning hageja ei ole tõendanud, et võlgnevus 680 eurot oli mingi teise kuupäeva seisuga). Seetõttu loeb kohus, et kommunaalkulude võlgnevus oli 680 eurot oli kostjal 04.08.2014 seisuga. Kohus märgib, et hageja poolt esitatud käsikirjas koostatud arvutuskäike (tl 12 ja 14) ei saa käesoleval juhul käsitleda tsiviilkohtumenetluses tõenditena, kuna need ei sisalda kohtu hinnangul andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta.
7.Kohus leiab, et kostja vastuväited võlgnevuse vale arvutuskäigu osas on asjakohatud, kuivõrd kostja on oma võlgnevust kirjalikult tunnistanud vähemalt summas 680 eurot (tl 9). Kostjal puudus kohustus kinnitada võlgnevust suuremas summas, kui see kostja väitel tegelikult olema pidanuks. Kostja poolt kohtumenetluses tunnistatud võlg kommunaalteenuste eest summas 453,12 eurot on küll väiksem, kui enne kohut antud võlatunnistuses märgitud 680 eurot, aga kostja ei ole millegagi tõendanud, et ta oleks oma võlga hagejale või korteriühistule vahepeal tasunud enam, kui summas 70 eurot (vt otsuse punkt 9). Nn korteriühistu esimehe kirjalikust paberist, mis kostja väitel näitab, et ta ei ole võlgu rohkem kui 370,44 eurot (tl 32, tl 33-34) ei ole kohtu võimalik välja lugeda andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja see käsikirjaline allkirjata paber ei kvalifitseeru tõendiks. Samas ka nimetatud vastuses (tl 32) tunnistab kostja oma võlga korteriühistu ees vähemalt summas 370,44 eurot + hageja ees elektrivõlga 109,51 eurot.
8.Kuigi pooled nõustuvad, et kostja pidi lepingu täitmisel kommunaalkulude eest tasuma otse korteriühistule (tl 31, tl 42) ei tähenda see, et olukorras, kus kostja oma kohustusi täitnud ei ole, ei saaks hageja nõuda võla tasumist endale. Hageja märgib õigesti, et lepingulised suhted eluruumi üürilepingust tekkisid ainult hageja ja kostja vahel ning korteriühistu ei ole lepingu pooleks. Seega ei saa kostja hagile vastu vaielda väitega, et ta tasub võla otse korteriühistu arvele (tl 54). Sellisel juhul, kui hageja ei saaks kostjalt võlga nõuda, oleks kostjal võimalik oma võlg üldse maksmata jätta, sest korteriühistu kostjalt kui korteriühistu liikmeks mitteolevalt isikult võla tasumist nõuda ei saa. Üürilepingu punktidest 4.3. ja 4.4. tuleneb samuti, et kõrvalkulude eest maksab kostja hagejale (tl 35), järelikult saab hageja kostjalt nõuda ka kommunaalteenuste võla tasumist.
9.Kostja on (hilinenult, kuivõrd lõplike seisukohtade esitamise tähtaeg oli 15.06.2015) esitanud maksekorralduse peale 04.08.2014 toimunud kommunaalkulude võlgnevuse osalise tasumise kohta, s.o korteriühistule 07.01.2015 summas 70 eurot. Kohus arvestab siiski kostja hilinenult esitatud tõendiga ning leiab, et hageja on tõendanud kostja võlga kommunaalteenuste eest summas (680-70) 610 eurot + elektri eest summas 109,51 eurot.
10.Kohus jätab hagi rahuldamata 2014 juulikuu korteri arve osas summas 73,28 eurot, sest selles osas pole hageja kostja võlga tõendanud (hageja nn tõendid tl 12 ja tl 14 ei sisalda kohtu hinnangul arusaadaval kujul ja vormis andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta). 2014 juulikuu arve (makseteatis) on koostatud 31.07.2014 (tl 13). Kohus on eelnevalt leidnud, et võlgnevus 680 eurot oli seisuga 04.08.2014, seega peab 31.07.2014 arve alusel tasumisele kuulunud summa sisalduma juba 680 euro suuruses võlgnevuses. Hagi tuleb jätta rahuldamata ka vee tarbimise nõudes 2014 augusti 8 päeva eest summas 13,52 eurot, sest see nõue on samuti tõendamata. Rahuldamata jääb hagi ka õigusabikulude kohtuvälise hüvitise nõudes summas 95 eurot, sest jääb arusaamatuks, miks hagejal oli vaja seda väidetavat kulu teha, kui ta pöördus ise kohtusse. Samuti ei nähtu Haabersti Haldus OÜ-le tehtud maksekviitungist ja õigusabikulude konsultatsiooni arvest (tl 14) vähimalgi määral nimetatud kulutuste sisu ja seos käesoleva asjaga.
11.Kohus leiab, et eelnevast tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele osaliselt, s.o kommunaalteenuste võla 610 euro ja elektri eest summas 109,51 eurot ehk kokku 719,51 euro ulatuses. Kohus märgib, et kui otsuse täitmise käigus peaks ilmnema, et kostja on hagejale või korteriühistule midagi rohkem tasunud kui kohtule esitatud tõenditest nähtub, saaks kostja ennast vajadusel kaitsta täitemenetluses sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga või muude asjakohaste õiguskaitsevahenditega.
12.Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi osalise rahuldamise ja
kostjalt hageja kasuks väljamõistetava summa osas. Menetluskulude jaotus
13.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
14.Kohus leiab, et hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jagada proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega (ligikaudu 74%) ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista vastavas summas riigilõiv. Õigusabikulude osas (tl 29, tl 44) jääb hageja menetluskulude nõue täielikult rahuldamata, sest toimikust ei nähtu hageja väidetava esindaja menetluses osalemine ja hagi ning hageja hilisem seisukoht on esitatud hageja enda poolt. 01.06.2015 viis kohus vastavalt hageja taotlusele (tl 27) läbi hageja isikliku ärakuulamise telefoni teel. Hagimaterjalidest ei nähtu ka kostjal menetluskulude olemasolu, seetõttu kohus neid välja ei mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.