Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-17-101160 Jätta menetluskulud kostja kanda. Välja mõista XxxxXxxxkasuks menetluskuludena õigusabikulud 100 eurot. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Hageja nõue, kostja vastuväited Hageja Xxxxoma seadusliku esindaja Xxxxkaudu esitas 23.01.2017.a maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xxxxvastu 200 euro igakuise elatise saamiseks ja 31.03.2017.a hagiavalduse alammääras elatise nõudes alates hagi esitamisest ja tagasiulatuva elatise nõude perioodi 01.04.2016.a kuni 30.03.2017.a kohta summas 2178,72 eurot. Hagiavalduse kohaselt lõppes hageja vanemate kooselu 2011.a ja sellest ajast on ema üksi last üleval pidanud. Ainukese makse on kostja teinud 11.10.2016,a summas 100 eurot. Kostja kirjalikus vastuses oli hagiga nõus osaliselt s.o summas 150 eurot kuus. Kostja ülalpidamisel on kolm last ja ajavahemikus august 2016.a kuni mai 2017.a oli kostja ülalpidamisel neli last. Kostja on oma õe konto kaudu tasunud hagejale elatist neljal korral 90.32 eurot kuus. Hageja ja tema ema elavad Inglismaal ja saavad toetusi, mille suurust kostja ei tea ja mille palub kohtul kindlaks teha. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi elatise väljamõistmiseks tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PkS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna hagi on esitatud elatise alammääras, ei pea hageja oma vajadusi põhjendama ega tõendama. Kostja ülalpidamisel on tema väitel kolm last ja ajavahemikus august 2016.a kuni mai 2017.a oli kostja ülalpidamisel neli last (arvesse on võetud kostja esitatud kulude arvestus perioodil aprill 2016.a kuni juuni 2017.a): Xxxxkulud ühes kuus on 142.23 eurot, Xxxxkulud ühes kuus on 150.62 eurot, Xxxxkulud ühes kuus on 112.82 eurot ja Xxxxkulud olid tema eluajal august 2016.a kuni mai 2017.a ühes kuus 65.15 eurot ning kostja enda kulud 131 eurot. Rahvastiku registri andmetel on Xxxxkaks elusolevat last – hageja Xxxxja kostjaga kooselav Xxxx. Kuni oma surmani 09.05.2017.a oli kostja ülalpidamisel ka laps Xxxx. Rahvastikuregistri andmete põhjal Xxxxei ole kantud isana Xxxxja Xxxxsünniaktidesse. Eeltoodust tulenevalt on kostja käesoleval ajal kohustatud ülalpidamist andma oma kahele lapsele - xxxx ja Xxxx .

2-17-101160 Xxxx kulud on kostja hinnangul ühes kuus 142 eurot ja Xxxx kulud 151 eurot. Kostja on oma kirjalikus vastuses märkinud, et kostja ülalpidamisel olevad lapsed Xxxx ja Xxxx ei saa oma isalt ülalpidamist. Kostjal tuleb ülalpidamiskohustust täita eelkõige oma laste suhtes. Kui kostja vahendid on piiratud, siis tuleb Xxxx ja Xxxx ülalpidamiseks kasutada muid vahendeid. Kostjal on ülalpidamiskohustus nende laste suhtes, kelle sünniakti ta on isana kantud. Kostja konto väljavõttest nähtuvalt on tema töötasu neto praeguse tööandja keskmiselt 750 eurot kuus. Kostja on taotlenud nõuda välja hageja ja hageja seadusliku esindaja viimase 12 konto väljavõte, et tuvastada, milliseid sissetulekuid ja toetusi hageja ja hageja seaduslik esindaja Inglismaal elades saavad. Kohus jätab nimetatud taotluse rahuldamata, kuna hagejal on seadusest tulenev õigus saada kostjalt alammääras elatist. Hageja vajadust saada kostjalt ülalpidamist võiks kohus hinnata siis, kui hageja nõuaks alammäärast suuremat elatist PkS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist ja lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja töötasu on 750 eurot neto, jagades nimetatud summa kostja ja tema kahe lapse vahel, on tulemus 250. Seadusest tulenevalt tuleb nimetatud summat hinnata kostja võimekuseks elatist tasuda. Perehüvitiste seaduse § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärk tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine ning § 17 lg 3 esimese aluse kohaselt lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 50 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot Kohus arvestab käesolevas juhul elatise väljamõistmisel, et hageja saab lapsetoetust. Elatise suurust määrates tuleb kohtul arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega (Riigikohtu 25. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-27-11, p 16; 7. detsembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 15). Seega tuleb kostjalt elatise väljamõistmisel arvestada, et väljamõistetavast elatisest arvata maha pool lapsetoetuse määrast. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt alates hagi esitamisest 31.03.2017.a hageja kasuks välja mõista alammääras elatis, millest tuleb maha arvestada pool lapsetoetuse määrast. 2017.a on tasumisele kuuluv summa seega elatise alammäär 235 eurot miinus pool lapsetoetusest 25 eurot ehk 210 eurot. PkS § 108 kohaselt võib õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja nõudis esialgu tagasiulatuva elatise tasumist summas 2540 eurot. Kui kostja viitas, et on teinud hageja kasuks tagasiulatuva elatise perioodil makseid, vähendas hageja nõuet 361,28 euro

2-17-101160 võtta ja esitas tagasiulatuva elatise nõude summas 2178,72 eurot perioodi 01.04.2016.a kuni 30.03.2017.a kohta. Kostja väidab, et hageja ei ole tõendanud, et oleks tagasiulatuva elatise perioodil nõudnud kostjalt suurema elatise kui 90,32 eurot tasumist ja et kostja oli teadlik vajadusest tasuda suuremat summat. Kohtu seisukoht on, et alammääras elatise tasumise kohustus tuleneb seadusest ning hagejale nelja kuu jooksul iga kuus (aprill kuni juuli 2016.a) 90.32 eurot ülalpidamise andmisega näitas kostja, et on teadlik kohustusest ülalpidamist anda. Kohus arvestab tagasiulatuva elatise suuruse määramisel, et hageja seaduslik esindaja ei ole esitanud tõendeid selles, et ta on tagasiulatuva elatise perioodil kostjalt üldse elatist küsinud või küsinud suuremat elatist, kui kostja poolt neljal kuul tasutud 90.32 eurot. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus, et tagasiulatuvat elatist tuleb tasuda 8 kuu eest (nelja kuu eest on tasutud) iga kuu kohta 90.32 eurot s.o summa, mida kostja vabatahtlikult tasus. Tagasiulatuva elatise summa on seega kokku 723 eurot. Täitmise kord Hageja on taotlenud tunnistada viivitamatult täidetavaks tagasiulatuva elatise nõue ja alternatiivselt tunnistada otsus tagatiseta viivitamatult täidetavaks kohtu omal algatusel TsMS § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata tagatiseta täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Tagasiulatuv elatis ei ole hagejale sellisel määral hädavajalik, et täitmise peaks viivitamatuks tunnistama. Kohus jätab nimetatud taotluse rahuldamata. Hageja vajab ülalpidamist iga päev. Kohus tunnistab otsuse alates hagi esitamisest tasutava elatise väljamõistmisel viivitamata täidetavaks, kuna esitatud tõenditest nähtuvalt sai hageja kostjalt elatist viimati juulis 2016.a. TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hagejate seaduslik on nimetanud konto numbri ja kuupäeva, milliseks soovib elatist saada. Kohus märgib resolutsiooni nimetatud rekvisiidid ja asjaolu, et tulenevalt PkS § 100 lõikest 4 tasutakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kostja ei ole hagejale üle aasta elatist üldse tasunud, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja seaduslik esindaja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist esindaja töö eest summas 100 eurot. Hageja seadusliku esindaja õigusabikulud on mõistlikud ja põhjendatud ning tuleb kostjalt välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.