Xxxx avaldus avaldaja ja Xxxx ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks alaealiste laste Xxxx ja Xxxx suhtes ning laste haridusküsimustes ainuhooldusõiguse Xxxx andmiseks või alternatiivselt otsustusõiguse saamiseks.
Menetlustoiming
Lõpplahend hagita perekonnaasjas
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx)
2-17-10630
Avaldaja lepinguline esindaja vandeadvokaat Hannes Toodu (Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ, registrikood 11717327, asukoht Pärnu mnt 105, 11312 Tallinn) Puudutatud isik Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx) Puudutatud isik Xxxx (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Alaealistele riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Andres Lusmägi (Andres Lusmägi Advokaadibüroo OÜ) Alaealiste elukohajärgne kohalik omavalitsus Tallinna linna Nõmme Linnaosa Valitsus Puudutatud isik Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx)
Menetlusosaliste ärakuulamise aeg kohtus
19.09.2017.a.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Xxxx avaldus.
2.Lõpetada osaliselt Xxxx ja Xxxx ühine hooldusõigus nende alaealiste laste Xxxx ja Xxxx suhtes ning anda laste haridust puudutavates küsimustes ainuhooldusõigus laste emale Xxxx.
Jätta alaealistele riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulu Eesti Vabariigi kanda.
4.Jätta kõik muud menetlusosaliste menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda.
Kohtumääruse edasikaebamise kord, kehtivus ja jõustumine Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest Xxxx ja Xxxx(TsMS § 478 lg 4). Kohtumäärus jõustub kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata (TsMS § 478 lg 3 ja § 466 lg 3). Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus käesolevale kohtumäärusele Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Vaidlustamata asjaolud
1.Xxxxja Xxxxkooselust ja abielust sündisid 19.01.2010.a. Xxxxja 09.06.2011.a. Xxxx.
2.Xxxxja Xxxx kooselu lõppes 01.08.2014.a. Lapsed elavad koos emaga.
3.Isa ja laste suhtlemise kord on kindlaks määratud kohtumäärusega, kuid alates 2017.a. veebruarikuust isa lastega ei suhtle, sest kohtuotsusega mõisteti Xxxx laste ülalpidamiseks välja ka elatis ning Xxxxsõnul ei ole tal seetõttu võimalik lastega suhelda, sest tal puuduvad laste toitmiseks ja pesemiseks rahalised vahendid. Avaldus ja selle põhjendused
4.Xxxxesitas 11.07.2017.a. Harju Maakohtule avalduse, milles ta palub lõpetada osaliselt tema ja Xxxxühine hooldusõigus nende laste Xxxxja Xxxx suhtes ning anda avaldajale ainuhooldusõigus laste haridusküsimustes.
5.Avaldust põhjendas avaldaja sellega, et nad ei ela Xxxxkoos juba aastaid, lapsed elavad koos emaga Xxxx teel, kuid laste isa takistab tal vahetada noorema lapse lasteaeda lapse kodule lähema lasteaia vastu ning keeldub ka lubamast panna vanem laps tema tegeliku elukoha järgsesse kooli.
6.Kohtus ärakuulamisel selgitas Xxxx, et kohtu poolt esialgse õiguskaitse korras tehtud määruse alusel sai ta küll Xxxx Xxxx lasteaeda üle viia ja XxxxRahumäe Põhikooli õppima panna, kuid järgmisel aastal Xxxx kooli pannes kordub kõik uuesti, sest Xxxx nõusolekut saada ei õnnestu.
Menetluse käik
7.Harju Maakohus kaasas oma 20.07.2017.a. kohtumäärusega menetlusse alaealiste elukohajärgse kohaliku omavalitsuse ja määras, juhindudes tsiviilkohtumenetluse
seadustiku (edaspidi TsMS) § 219 lõigetes 2 ja 5 sätestatust Stefan Torile ja Xxxxle riigi õigusabi korras esindaja. Alaealistele määrati riigi õigusabi korras esindajaks vandeadvokaat Andres Lusmägi.
8.Kohus kuulas Xxxxja teised menetlusosalised kohtus ära 19.09.2017.a., kus Xxxxselgitas, et ta ei teosta oma laste suhtes hooldusõigust alates 2017.a. veebruarist, sest laste ema ei lase tal väidetavalt seda teha. Üheks põhjuseks miks ta lastega suhelda ei saa on ka see, et laste ema lasi temalt elatise välja mõista ja tal pole võimalust seetõttu lapsi oma juurde võtta. Xxxxei olnud nõus Xxxx avalduse rahuldamisega ja leidis, et ka temal on õigus laste haridusküsimustes kaasa rääkida, kuigi nad ilmselt selles küsimuses Xxxxga kokkuleppele ei saa, sest nad ei suhtlegi omavahel.
9.Kohtu poolt alaealistele määratud esindaja oli seisukohal, et avaldus ühishooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks on põhjendatud, sest see on kooskõlas laste huvidega ja tegeliku olukorraga.
10.Alaealiste elukohajärgne kohalik omavalitsus oli samuti seisukohal, et avalduse rahuldamine on põhjendatud, sest tegelikku laste hooldusõigust teostab Xxxx, kes soovib panna lapsed nende kodulähedasse kooli ja lasteaeda, millega pole aga põhjendamatult nõus nende isa Tarmo Tori. Kohtumääruse põhjendused
11.Perekonnaseaduse (PKS) § 118 lg 1 järgi teostavad vanemad lapse suhtes hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. PKS § 145 lg 1 järgi ühist hooldusõigust omavad alaliselt lahus elavad vanemad otsustavad lapsega seotud olulisi asju ühiselt. PKS § 137 lg 1 sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtus hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antakse talle osaliselt või täielikult üle. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 järgi avaldust ei rahuldata, kui on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. PKS § 137 lg 3 kohaselt ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. PKS § 123 lg 1 järgi teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.
12.Käesoleva kohtumääruse p-s 11 märgitud seadusesätetest tulenevalt peab kohus hooldusõiguse lõpetamise ja hooldusõiguse üleandmise avalduse lahendamisel hindama esitatud asjaolusid ja kogutud tõendeid ning otsustama hooldusõiguse küsimuse võimalikult sel viisil ja ulatuses, et see oleks kooskõlas lapse huvidega ning arvestaks samal ajal ka teiste asjaomaste isikute õigustatud huve. Seega selleks, et rakendada PKS § 137 lg 1 sätestatut, peab leidma tuvastamist, et vanemad ei suuda lapse suhtes hooldusõigust ühiselt teostada ja et neil puudub tahe teha teise vanemaga igakülgset koostööd lapse elu puudutavate oluliste küsimuste lahendamisel, kusjuures vanemate suutmatuse korral tuleb mõista muuhulgas ka olukorda, kus lapse vanemad ei suuda lahendada lapsega seotud küsimusi alaliste pingeteta ja erimeelsusteta, sest see oleks vastuolus PKS § 118 lg 1 sätestatuga.
13.Kohtu hinnangul on leidnud käesolevas hagita perekonnaasjas tuvastamist nii Xxxx kui Xxxx seletustega, et vanemad elavad lahus alates 01.08.2014.a., lapsed elavad koos emaga ning, et vanemad ei suuda ega suutnud omavahel kokkuleppele laste haridusküsimustes, s.o. laste lasteaia ja koolivaliku küsimustes, milleks laste isa Xxxx tegi Xxxx põhjendamatuid takistusi, kui viimane soovis lapsi panna nende elukohajärgsesse kooli ja kodu lähedal asuvasse lasteaeda. Kohus on seisukohal, et eelpool nimetatud asjaolud, s.o. vanemate lahuselu kolme aasta vältel ning erimeelsused laste haridusküsimustes ja soovimatus selles mõistlikke kokkuleppeid sõlmida, samuti laste kiindumus ja hingeline side oma emaga ning ema suutlikus laste eest hästi hoolitseda ja nende huvidega arvestada muuhulgas ka küsimustes, et laste haridusasutused oleks nende kodu lähedal, kinnitavad asjaolu, et laste huvides on lõpetada nende vanemate ühine hooldusõigus osaliselt, s.o. laste haridusküsimuses ja selles osas anda ainuhooldusõigus üle nende emale Xxxx.
14.Kuna kohus rahuldab avaldaja primaarse nõude hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks, ei võta kohus kohtumääruses seisukohta avaldaja alternatiivse nõude osas. Menetluskulude jaotamine.
15.Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend alaealise lapse huvides ja kohus määras alaealisele lapsele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lõikes 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et alaealisele lapsele riigi kulul määratud õigusabi kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud menetluskulud on põhjendatud jätta iga menetlusosalise enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.