BIGBANK AS hagi T. K. ja K. K. vastu tagastamata krediidisumma, intressi ja viivise solidaarses nõudes kogusummas 31 955,82 eurot (500 000 krooni)
Tsiviilasja hind
46 535,66 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: BIGBANK AS , registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu Lepinguline esindaja: Artur Maljukov -Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ, asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu e-post: [email protected] Kostjad: T. K. ,isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: K. K. isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x e-post: Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rene Varul, Advokaadibüroo Lillo Lõhmus, Ülikooli 4, Tartu 51003 e-post: [email protected]
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
04.juuni 2015.a.
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada täielikult.
2.Välja mõista T. K. ja K. K. solidaarselt BIGBANK AS kasuks 35 934 (kolmkümmend viis tuhat üheksasada kolmkümmend neli) eurot 46 senti, sealhulgas 15 4977,91 eurot 04.09.2006 sõlmitud käenduslepingust tuleneva võla katteks, 3978,64 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intressi katteks ning 15 4977,91 eurot viivise
4.Määrata kindlaks kostjate poolt solidaarselt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus 1758 (üks tuhat seitsesada viiskümmend kaheksa) eurot 66 senti. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et juhul, kui pool taotleb menetlusabi, sealhulgas apellatsioonkaebuse esitamiseks, peab TsMS § 187 lg 6 järgi menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Bigbank AS (endine ärinimi Balti Investeeringute Grupi Pank AS) ja Crassula OÜ 04.09.2006. a krediidilepingu nr 0602557/95ak, mille alusel andis hageja krediidisaajale üle 31 955,82 eurot (500 000 krooni). Lepingu järgi pidi krediidisaaja tasuma saadud krediidisummalt intressi 15,31 % ühe aasta kohta. Lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti hageja ja kostjate vahel 04.09.2006.a käenduslepingud, millistes oli kokku lepitud käendaja vastutuse maksimummäär 1 000 000 krooni ning käenduslepingu tähtaeg 01.11.2023. a. Krediidisaajal oli kohustus tasuda lepingujärgseid regulaarseid makseid alates 02.10.2006. a, millist kohustust ta ei täitnud. Seetõttu hoiatas hageja 15.06.2007. a, 10.10.2007. a ja 18.12.2007. a saadetud teadetega kostjaid lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostjad ei tasu 2nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. 31.01.2008. a ülesütlemisavaldusega ütles hageja lepingu üles ning nõudis kostjatelt 660 789,80 krooni tasumist, sealhulgas 497 531,33 krooni tasumata krediidisumma, 62 252,20 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 99 506,27 krooni leppetrahv ja 1500 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu. Kuna ka pärast lepingu ülesütlemist ei ole kostjad võlga tasuma asunud, on hageja pöördunud oma õiguste kaitseks kohtu poole. Eeltoodu alusel ja toetudes võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 108 lg 1, 113 lg 1 142 ja 145 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 solidaarselt hageja kasuks 31 955,82 euro (500 000 krooni) väljamõistmist, millest 15 977,91 eurot (250 000 krooni) on tagastamata krediidisumma, 3978,64 eurot (62 252,20 krooni) sissenõutavaks muutunud tasumata intress ja 11 999,27 eurot (187 747,80 krooni) sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks taotleb hageja kostjalt viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest 28.12.2010. a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 0,25% tagastamata krediidisummalt
päevas. Kuna käesolevaks ajaks ületab viivis põhinõuet, on hageja kohtuistungil teatanud, et piirdub viivise väljamõistmise nõudega põhivõla ulatuses, loobudes lisanduva viivise nõudest. Kostjate vastuväited
2.Kostjad on vastuses hagile (tl.31-35) esitanud nõudele aegumise vastuväite, taotledes vaheotsuse tegemist aegumise kohaldamise kohta. Kohus on 06.09.2013.a. vaheotsusega (tl.59-62) jätnud aegumise kohaldamata, vaheotsus on jõustunud 26.11.2014.a. Riigikohtu määrusega (tl.158). Aegumise vastuväidet esitades ei ole kostjad esitanud hagile sisulisi vastuväiteid, mistõttu kohus on vaheotsuses andnud neile selleks täiendava tähtaja. Täiendavas vastuses hagile (tl.164-165) on kostjad seisukohal, et hageja on andnud põhivõlgnikule krediiti vastutustundetult, jättes teavitamata sellega seotud riskidest. Nimetatud asjaolu tõi kaasa olukorra, kus OÜ Crassula sattus laenumaksete tasumisega raskustesse ja pankrotistus. Kostjad on toetunud VÕS § 14 lg 1, mis sätestab, et lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ettevalmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise õiguste ja huvidega, mis tulenevalt Riigikohtu lahendist 3-2-1-136-12 tähendab, et krediidiandja võib olla kohustatud koguma andmeid ja hindama erapooletult, kas krediidist võib tekkida krediiditaotlejale olulisi raskusi.
3.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustus on sõnaselgelt sätestatud krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lg 3 alates 01.01.2007 kehtivas redaktsioonis, kuid on järeldatav ka sama sätte varem kehtinud redaktsioonist. VÕS § 14 lg 2 alusel on krediidiandjal nii krediiditaotleja kui ka tema kohustusi tagava isiku teavitamise kohustus kõigist olulistest ja kahtlustäratavatest asjaoludest krediiditaotleja krediidivõimekuse osas. Vastutustundliku laenamise põhimõtte või teavitamiskohustuse rikkumisel võib krediidisaaja nõuda muuhulgas sellega tekitatud kahju hüvitamist, s.t kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede rahalist hüvitamist. Kuivõrd käendajal on õigus esitada nõudele samu vastuväiteid, mis põhivõlgnikul, leiavad kostjad , et neile on hageja poolt eelpoolviidatud kohustuste rikkumise tagajärjel tekkinud kahju vähemalt 35 934,46 eurot, mille kostjad tasaarvestavad hageja nõudega kostjate vastu. Hageja seisukohad kostjate vastuväidete suhtes
4.Hageja leiab, et kostjate poolt viidatud KAS § 83 lg 3 redaktsioon kehtib alates 01.01.2007 ning seetõttu ei saanud hageja sellele toetuda OÜ-ga Crassula krediidilepingu sõlmimisel 04.09.2006.a. Vastav säte ei oma tagasiulatuvat jõudu. Hageja ei ole krediidiandjana rikkunud ka VÕS § 14 sätestatud lepingueelset teavitamiskohustust. Toetudes VÕS § 14 kommentaaridele (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Juura, lk.60) leiab hageja, et lepingueelsed teavitamiskohustused ei hõlma teabe andmist teise poole soorituse kohta. Seega VÕS § 14 kuni 01.07.2011 kehtinud redaktsiooni eesmärk ei võimaldada tuletada krediidiandja kohustust hinnata krediidisaaja võimekust tulevasi lepingulisi kohustusi täita. Vaatamata asjaolule, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele ei saa antud asjas toetuda, on hageja, finantsinspektsiooni juhendile tuginedes seisukohal, et krediidiasutusest laenuandjal ei ole kohustust valida kliendile sobivaimat laenu- või krediidisuhet. Samas ka vastutustundliku laenamise nõuete täitmine ei garanteeri iseenesest, et laenusaaja ei satu
hilisemalt makseraskustesse näiteks majanduskeskkonna üldise halvenemise, tagatisvara turuväärtuse vähenemise, laenusaaja poolt hiljem võetud täiendavate finantskohustuste või muu samasuguse tõttu, mis ei ole krediidiasutuse otsese kontrolli all ja millega kaasnevad riskid on laenuvõtmisele olemuslikud. Vastutustundliku laenamise nõude rakendamisel eriti majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul on krediidiasutusel õigus eeldada, et laenusaaja teab oma laenueesmärki ja finantsolukorda ning esitab selle kohta krediidiasutusele õiget informatsiooni.
5.Kuigi krediidilepingu sõlmimise ajal vastutustundliku laenamise põhimõte KAS §-s 83 lõikes 3 sätestatuna ei kehtinud, on hageja tema enda hinnangul OÜ-ga Crassula lepingu sõlmimisel nimetatud põhimõtet järginud. Hageja on kogunud ja säilitanud andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutanud neid andmeid kliendile mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Pärast krediidilepingu sõlmimist säilis krediidisaaja maksevõime veel vähemalt seitsme kuu vältel, kuna selle aja jooksul tasuti hagejale graafikujärgseid laenumakseid. Enne lepingu sõlmimist puudusid krediidisaajal maksehäired ning maksuvõlad. Krediidisaaja pankrotistus alles kahe aasta möödumisel krediidi saamisest, mida hageja ei saanud kuidagi ette näha ega sellest kostjaid või krediidisaajat teavitada. Lisaks sellele oli antud krediit piisavalt tagatud – krediidisaaja varale oli seatud hüpoteek hageja kasuks summas 127 823,29 eurot, mis ületas 20 % võrra lepingu nõuetekohase täitmise puhul kõikide kohustuste summa. Kostjatega käenduslepingute sõlmimise üheks eesmärgiks (lisaks tagatise funktsioonile) oli täiendav kindlustunne hageja jaoks, et krediidisaaja on jätkusuutlik, kuivõrd kostja T. K. oli krediidisaaja juhatuse liige ja osanik ning K. K. osanik. Seega pidid nad olema lähtuvalt mõistlikkuse ja hea usu põhimõttest lepingute sõlmimise ajal teadlikud OÜ Crassula olukorrast. Kui nad olid teadlikud asjaoludest, mis võisid negatiivselt mõjutada krediidisaaja või käendajate võimet täita lepingutest tulenevaid kohustusi, oli neil VÕS § 14 tulenev kohustus sellest teisele lepingupoolele teatada. Kui kostjad, kes on krediidisaaja juhatuse liikmed ja/või osanikud käendavad isiku kohustusi, kelle majanduslikust olukorrast nad ei ole kas teadlikud või ei avalda nad selle kohta olulist informatsiooni hagejale, kannavad nad sellega seotud eksimuse riisikot.
6.Kostjate väited, et hageja ei kontrollinud lepingu sõlmimisel krediidisaaja maksevõimet, on tõendamata. Väär on ka väide, et OÜ Crassula pankrotistus hageja tegevuse tagajärjel. Krediidisaaja juhatuse liikme T. K. poolt esitatud pankrotiavalduse kohaselt omandas krediidisaaja kinnistu Luunja vallas, kavandades selle pärast detailplaneeringu kinnitamist Luunja valla poolt jagada ja teenida moodustatud kinnistute realiseerimisest märkimisväärset tulu. Kuid detailplaneeringu kinnitamata jätmise ning kinnisvara hindade languse tõttu ei õnnestunud osaühingul äriplaani realiseerida. Seega krediidisaaja majanduslik olukord halvenes pärast krediidilepingu sõlmimist majanduskeskkonna üldise halvenemise, tagatise turuväärtuse vähenemise ja krediidisaaja poolt lepingu rikkumise tõttu, mis takistas ostetud kinnisasja realiseerimist. Nimetatud asjaolud ei ole krediidiasutuse otsese kontrolli all.
7.Kuna hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, ei saa kostjatel olla krediidilepingust nr.0602557/95AK tulenevat kahju hüvitamise nõuet hageja vastu, mida hageja lepingust tulenevate nõuetega tasaarvestada. Kostjad pidid käendajatena arvestama krediidilepingu rikkumise selliste tagajärgedega, mida iga mõistlik isik antud juhtumil nende asemel asjaolusid arvestades oleks arvestanud. Hagejal
võlausaldajana puudus tulenevalt VÕS § 146 lg 1 käendajate omaalgatuslik informeerimiskohustus. Kostjad on lähtuvalt lepinguvabaduse põhimõttest ise otsustanud sõlmida hagejaga käenduslepingud nendes toodud tingimustel ning on ise oma tegevuse või tegevusetusega toonud kaasa õiguslike tagajärgede realiseerumise.
8.Hageja on esitanud kostjate väidetavale tasaarvestatavale kahju hüvitamise nõudele ka aegumise vastuväite. Väidetava nõude näol on tegemist lepingueelsetest läbirääkimistest tuleneva kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudega, mis muutus sissenõutavaks lepingu ülesütlemisest 31.01.2008.a. Nimetatud nõude aegumistähtaeg on TsÜS §-de 148, 146 lg 1 ja 147 lg 1 kolm aastat, seega aegus kostjate väidetav kahju hüvitamise nõue 31.01.2011.a. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused
9.TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 ja 2 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendeid esitavad menetlusosalised. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et Balti Investeeringute Grupi Pank AS (praeguse ärinimega Bigbank AS) ja Crassula OÜ sõlmisid 04.09.2006. a krediidilepingu nr 0602557/95ak (tl 8-14). Nimetatud lepingust tulenevalt andis hageja Crassula OÜ-le üle krediidisumma 500 000 krooni (31 955,82eurot) tagastamise tähtajaga 01.10.2021.a. Krediidi kasutamise eest kohustus krediidisaaja tasuma intressi 15,31% aastas. Lepingu täitmise tagamiseks seati hüpoteek kinnisasjale, registriosa nr 1962204 ning sõlmiti 04.09.2006.a. käenduslepingud kostjate T. K. ja K. K. tähtajaga 01.11.2023. a (tl.21-24). Vastavalt käenduslepingutele võtsid käendajad endale lepinguga vastutuse kõigi krediidiandja ja Crassula OÜ vahelisest krediidilepingust nr 0602257/95ak ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest lepingus toodud ulatuses. Asjaolu, et krediidileping on üles öeldud, ei ole samuti vaidluse all. Poolte vahel oli vaidlus lepingu ülesütlemise aja üle, kuid 06.09.2013.a. vaheotsusega, mis jõustus 26.11.2014.a. Riigikohtu määrusega (tl.59-62), on tuvastatud, et hageja on teinud OÜ-le Crassula ülesütlemisavalduse 31.01.2008.a. (tl.17 pöördel). Teade lepingu ülesütlemisest koos ettepanekuga võlgnevuse tasumiseks ühe nädala jooksul on saadetud 31.01.2008.a. ka T. K. (tl.17). Eelnevalt on hageja saatnud nii põhivõlgnikule kui käendajatele 10.10.2007 ja 18.12.2007 meeldetuletused võlgnevuse kohta ettepanekuga selle tasumiseks (tl.18-20).
10.VÕS § 108 lg 1 alusel võib võlausaldaja nõuda raha maksmise kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 kohaselt nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgem intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud viivisemäär.
Pooltevaheline õigussuhe on VÕS § 142 lg 1 järgi kvalifitseeritav käendussuhe. Osundatud sätte kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Vastavalt VÕS § 145 lg 1 ja 2 vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest. VÕS § 149 lg 1 sätestab, te käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad VÕS § 150 järgi võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. Kostjatega sõlmitud käenduslepingute alusel nõuab hageja kostjatelt VÕS § 108 lg 1 alusel solidaarselt krediidilepingust nr 0602257/95ak tulenevate kohustuste täitmist – tagastamata põhivõlga, summas 15977,91 eurot, intressi, summas 3978,64 eurot ning kohustuse täitmisega viivitamisest tingitud viivist põhivõlgnevuse ulatuses – 15977,91 eurot. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid võlgnevuse arvestusele.
11.Pärast seda, kui kohtud on tuvastanud, et kostjad ei saa toetuda hageja nõudele aegumise vastuväitele, on nad esitanud nõudele tasaarvestuse vastuväite. Kostjad on seisukohal, et neil on hageja vastu kahju hüvitamise nõue VÕS §-de 14 ja 115 alusel, kuna hageja ei ole põhivõlgnikule krediiti andes viinud läbi krediidisaaja krediidivõimekuse analüüsi. Alates 01.01.2007 kehtiv KAS § 83 lg 3 sätestas sõnaselgelt krediidiasutustele krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustuse. Kui hageja on oma kohustust rikkunud, on kostjatel õigus nõuda kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede hüvitamist. Kostjad on teinud hagejale tasaarvestuse avalduse 35 934,46 euro ulatuses. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 198 toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid.
12.Käesolevas asjas on hageja esitanud tasaarvestatavale nõudele vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja OÜ-le Crassula krediidi andmisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise kohustust ega ka VÕS §-s 14 lg 1 ja 2 sätestatud põhimõtteid. VÕS § 14 lg 1 sätestab, et lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Osundatud paragrahvi 2.lõike kohaselt peab lepingueelseid läbirääkimisi pidav või lepingu sõlmimist muul viisil ettevalmistav isik teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud KAS § 83 lg 3 sätestas, et krediidiasutus on kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe ja häid pangandustavasid. Sel ajal ei olnud veel krediidiasutuste seaduses sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks kohustuslikud tegevused, nagu need
kehtivad alates 01.01.2007.a.- vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi mõistliku laenukoormuse arvutamiseks.
13.Kuid kohtu hinnangul ei ole kostjad esile toonud, milles konkreetselt seisnes hageja poolt nimetatud kohustuse rikkumine. Kohus on seisukohal, et kui kostjad toetuvad hageja poolt kohustuse rikkumisele, mis võimaldab neil nõuda kahju hüvitamist ja tasaarvestada vastav nõue hageja nõudega, lasub kahju hüvitamise nõude esitamise aluseks olevate asjaolude tõendamiskoormus kostjatel. Hageja on hinnanud krediidisaaja maksevõimet, millise asjaolu tõendamiseks on esitatud väljavõte krediidiinfo maksehäirete registrist (tl.186). Krediidi andmine OÜ-le Crassula oli hageja hinnangul piisavalt tagatud – tagatiseks oli hüpoteek Kronska kinnistule Põvvatu kõlas Luunja vallas Tartumaal, mille turuväärtuseks oli 29.06.2006.a. hinnatud 4 760 000 krooni (tl.180-185) ning lisaks krediidisaaja osanike (kostjate) käendused. Hageja on muuhulgas arvestanud, et käendajad olid OÜ Crassula osanikud ning T. K. ka juhatuse liige, seega pidid nad olema hästi informeeritud krediidisaaja maksevõimest. Samas olukorras heas usus tegutsevad isikud ei loeks mõistlikuks käendada kohustust, mille põhivõlgniku maksevõime osas on kahtlusi. Tõendamaks, et krediidi andmine OÜ-le Crassula ei ole seotud krediidisaaja hilisema pankrotistumisega, on hageja esitanud 06.11.2008.a. kohtumääruse OÜ Crassula pankrotimenetluse algatamise kohta (tl.187). Pankrotiavalduse on esitanud äriühingu juhatuse liige T. K. ning sellest ei nähtu, et maksejõuetus oleks seotud krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega. Kohus on seisukohal, et Balti Investeeringute Grupi Pank AS ja OÜ Crassula lepingueelsetel läbirääkimistel oli pigem krediidisaaja esindajal kohustus informeerida krediidiandjat asjaoludest, mis võisid mõjutada tema hilisemat lepinguliste kohustuste täitmist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagejal on alus VÕS § 145 lg 1 ja 2 alusel nõuda kostjatelt OÜ Crassula ja hageja vahel sõlmitud krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmist ning seoses kohustuste täitmisega viivitamisega ka viivist põhinõude ulatuses. Kostjatel nõude olemasolu hageja vastu, mida oleks võimalik hageja nõudega tasaarvestada, ei ole tõendatud. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine
14.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad TsMS § 165 lg 3 alusel menetluskulude eest samuti solidaarselt. Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 ja 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud; kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 kohaselt kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
15.Hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt (tl.202) on hageja kandnud menetluskulusid hagi esitamisel tasutud riigilõivu näol summas 1597,79 eurot ning õigusabikulude näol summas 160,87 eurot. Riigilõivu tasumist 27.12.2010.a. summas 25 000 krooni tõendab maksekorraldus (tl.205). Hagejat esindas kohtumenetluses lepingulise esindajana Artur Maljukov, kes on vastavalt temale antud volikirjale käsundussuhtes Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ-ga (tl.203). Viimatinimetatu on esitanud Bigbank AS-le arved hagi koostamise ja kohtuistungil esindamise eest summas 1500 krooni (95,87 eurot) ja 65 eurot (tl.206-207). Kohus edastas hageja menetluskulude nimekirja kostjate esindajale (tl.212), andes tähtaja seisukoha esitamiseks, kostjad ei ole oma seisukohta kohtule esitanud. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on olnud põhjendatud ja vajalikud ning need tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjatelt solidaarselt välja mõista. Tasutud riigilõivu suurus tuleneb hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseadusest. Hageja lepingulise esindaja kulud vastavad esindaja poolt tehtud töö mahule.
Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.