BIGBANK AS hagi T.K. ja K.K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
7 998,96 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 6. septembri 2013. a vaheotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
T.K. ja K.K. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellandid (kostjad): T.K. (isikukood: XXXX), K.K. (isikukood: XXXX), esindaja vandeadvokaat Rene Varul (Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus) Vastustaja (hageja): BIGBANK AS (registrikood: 10183757), esindaja Artur Maljukov
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 6. septembri 2013.a vaheotsus muutmata ning T.K. ja K.K. apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Saata asi menetluse jätkamiseks Tartu Maakohtule.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulude jaotus määratakse asjas lõpplahendi tegemisel maakohtus.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.BIGBANK AS esitas Tartu Maakohtule 28. detsembril 2010.a hagi T.K. ja K.K. (kostjad, apellandid) vastu võlgnevuse 31 955,82 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hageja nõue tuleneb hageja ja Crassula OÜ vahel 04.09.2006 sõlmitud krediidilepingust nr 0602557/95ak, mille alusel andis hageja üle 31 955,82 eurot (500 000 krooni). Lepingust tulenevate kohustuste tagamiseks on hageja ja kostjate vahel 04.09.2006 sõlmitud käenduslepingud käendajate vastutuse maksimummääraga 1 000 000 krooni ja tähtajaga 01.11.2023. Kostjad rikkusid korduvalt kohustust maksta lepingujärgseid regulaarseid makseid alates 02.10.2006. Hageja hoiatas 15.06.2007, 10.10.2007 ja 18.12.2007 saadetud teadetega kostjaid lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostjad ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. 31.01.2008 ülesütlemisavaldusega ütles hageja lepingu üles ning nõudis kostjatelt 660 789,80 krooni tasumist (497 531,33 krooni tasumata krediidisumma, 62 252,20 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 99 506,27 krooni leppetrahv ja 1500 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu). Hageja nõuab tagastamata krediidisummast 250 000 krooni (15 977,91 eurot) väljamõistmist. Hageja ütles lepingu üles 31.01.2008 ja esitas hagi tähtaegselt 28.12.2010. Lisaks on hageja seisukohal, et alates 29.10.2007 kuni 29.02.2008 oli nõude aegumine peatunud. Seega ei ole hageja nõue aegunud.
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid kohaldada aegumist hageja nõude suhtes ning teha asjas vaheotsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kostjad leiavad, et leping öeldi üles 10.10.2007. Kostjad leiavad, et hageja sidus lepingu ülesütlemise täiendava tähtaja andmisega kostjatele. Seadusest ega lepingust ei tulene, et hageja peaks tähtaja möödumisel saatma lepingu ülesütlemise teateid korduvalt. Seega polnud hagejal vaja pärast 10.10.2007 teate saatmist kostjatele kinnitada, et ta soovib lepingut ühepoolselt lõpetada. Kostjatel puudusid vahendid lepingu täitmiseks täiendava tähtaja jooksul ning nad said aru, et hageja on lugenud lepingu lõppenuks. Ühte lepingut saab üles öelda üksnes ühe korra. TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 kohaselt on hageja nõue aegunud, kuna leping lõppes kostjate arvates hiljemalt 24.10.2007. Aegumine hakkas kulgema alates 25.10.2007 ja hagi esitamise ajaks oli nõue aegunud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus otsustas 6. septembri 2013 vaheotsusega jätta rahuldamata kostjate taotlus kohaldada aegumist hageja nõudele, mis tuleneb hageja ja Crassula OÜ vahel 04.09.2006 sõlmitud krediidilepingust nr 0602557/95ak. Maakohus põhjendas, et hageja nõue ei ole aegunud, sest hageja on Crassula OÜ-ga sõlmitud lepingu üles öelnud 31.01.2008. 10.10.2007 Crassula OÜ-le saadetud dokumendi (tl 18) puhul on
tegemist meeldetuletusega, mitte ülesütlemisavaldusega. Ülesütlemisavaldus tuli teha teisele lepingupoolele, kelleks oli põhivõlgnik Crassula OÜ, mitte kostjatele. Selgesõnalist tahet selle kohta, et hageja on Crassula OÜ-ga sõlmitud lepingu üles öelnud, teatest ei nähtu. Teates sisalduv hoiatus on üldtingimuste p-s 6.2.1 sisalduva nõude täitmine, et koos täiendava tähtaja andmisega tuleb teha teisele lepingupoolele lepingu ülesütlemishoiatus. Hageja on nõudnud lepingu alusel võlgnetavate summade tasumist, arvestades võlgnevust 08.10.2007 seisuga. Hageja ei ole nõudnud lepingu ülesütlemisele iseloomulikult kogu võlgnevuse kohest tasumist, vaid üksnes Crassula OÜ-ga sõlmitud maksegraafiku alusel sissenõutavaks muutunud osamaksete tasumist. Hageja on edastanud Crassula OÜ-le ja kostjatele samasisulise teate ka 18.12.2007. Lepingu ülesütlemist on hageja selgesõnaliselt väljendanud alles 31.01.2008 Crassula OÜ-le edastatud teates (t lk 17). Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul kohaldatav VÕS § 116 lg 5, sest hageja ei ole 10.10.2007 teates OÜ-le Crassula väljendanud tahet lugeda leping pärast täiendava tähtaja möödumist ülesöelduks. 10.10.2007 kostjatele saadetud teated erinevad sõnastuse poolest Crassula OÜ-le edastatud teadetest (tl 18 pöördel, 19 pöördel, 20, 20 pöördel). Samas ei võimalda ka kostjatele edastatud teated ja nende sisu veendunult teha järeldusi selle kohta, et hageja sooviks on lugeda Crassula OÜ-ga sõlmitud leping lõpetatuks, kui täiendava tähtaja jooksul ei ole võlgnevus hagejale tasutud. Kuna hageja tegi Crassula OÜ-le ülesütlemisavalduse 31.01.2008 ja TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud 3-aastast aegumistähtaega tuleb arvestada alates nõude sissenõutavaks muutumisest, s.o alates 01.02.2008, siis möödunuks 3-aastane aegumistähtaeg 01.02.2011.a. Hagi esitamisega aegumine peatus TsÜS § 160 lg 1 alusel ja käesolevaks ajaks ei ole hageja poolt esitatud nõue kostjate vastu aegunud. Kuna nõue ei ole aegunud juba aegumise instituudi nn üldreeglite kohaselt, ei pidanud maakohus vajalikuks käsitleda hageja väiteid aegumise peatumise kohta ajavahemikul 29.10.2007 kuni 29.02.2008.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.T. K. ja K. K. esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada Tartu Maakohtu 6. septembri 2013 vaheotsuse ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata seoses nõude aegumisega. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) ei ole maakohtu otsuse resolutsioon õiguspärane, sest apellandid soovisid aegumise kohaldamist panga ja apellantide vahel sõlmitud käenduslepingust tulenevalt, mitte nõudele, mis tuleneb panga ja Crassula OÜ vahel sõlmitud lepingust. Apellandid leiavad, et pank saab esitada käendusest tuleneva haginõude 3 aasta jooksul peale laenulepingu ülesütlemist, sest sellest momendist hakkab kulgema aegumistähtaeg käenduse maksmapanekuks; 2) on maakohus ebaõigesti lugenud panga 10.10.2007 avaldust hoiatuskirjaks, aga mitte lepingu ülesütlemise avalduseks. Apellandid on seisukohal, et nimetatud dokumendi puhul on tegemist tüüpilise tingimusliku lepingu ülesütlemisega, mille raames antakse võlgnikule täiendav tähtaeg oma kohustuste täitmiseks, ja tähtaja möödudes loetakse leping lõpetatuks. 10.10.2007 avalduses on määratud lepingu ülesütlemise tingimused ja aeg, mistõttu ei olnud vaja enam koostada või saata eraldi teatist ülesütlemise toimumise kohta. Asjaolu, et pank on pidanud vajalikuks esitada 31.01.2008 veel teisegi lepingu ülesütlemise avalduse, ei muuta 10.10.2007 ülesütlemise toimet, sest pank oli juba 10.10.2007 avalduse kaudu oma kujundusõiguse realiseerinud. Pankade poolt on korduvate lepingu ülesütlemise teatiste saatmine tavapärane praktika, apellandid on saanud lähtuda esimesest ülesütlemisest;
3) on tegemist Riigikohtu 29.03.2010 lahendis kohtuasjas nr 3-2-1-5-10 p-s 11 kirjeldatud situatsiooniga, mille kohaselt VÕS § 116 lg 5 järelduvalt võib juba täitmiseks täiendava tähtaja andmise avalduses ette näha, et kohustuse täiendava tähtaja jooksul täitmata jätmise tagajärjeks on lepingu lõpetamine.
5.Apellandid põhjendasid täiendavalt, et pankade poolt on korduvate lepingu ülesütlemise teatiste saatmine tavapärane praktika, kuid apellandid on saanud lähtuda juba esimesest ülesütlemisest. Apellantide väidet toetab Riigikohtu (RKTko 3-2-1-190-13 p 23) seisukoht, mille kohaselt lepingu ülesütlemine kui kujundusõigus realiseerub lepingut lõpetada sooviva poole vastava tahteavalduse jõudmisel vastaspooleni. Kui juba 16.06.2010 avaldus (siin: 10.10.2007 avaldus) oli ülesütlemisavaldus, tõi see avalduses märgitud ajal kaasa lepingu lõppemise, kui ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused olid täidetud. Toimunud ülesütlemist ei saa ka avalduse teinud pool ühepoolselt olematuks muuta, mh järgneva sarnase avalduse saatmisega. Tahteavaldust ei loeta TsÜS § 72 järgi tehtuks, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus. Riigikohus on ka viidanud, et pangad või muud laenuandjad ei saa sama lepingut mitmete korduvate ülesütlemistega kaudu lõpetada ja/või valida hiljem, millise tahteavalduse kaudu on lepingu lõpetatud. Leping lõppeb juba esimese taotluse avaldusega, milleks apellantide hinnangul oli 10.10.2007 avaldus.
6.BIGBANK AS vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Maakohtu 6. septembri 2013 vaheotsuse muutmata. Samuti palub vastustaja jätta menetluskulud täies ulatuses solidaarselt apellantide kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole apellandid tõendanud, et 10.10.2007 ülesütlemishoiatuses on märgitud, et teatud tähtaja möödudes loeb vastustaja lepingu üles öelduks. Tuleb eristada õiguse kasutamise kavatsust (hoiatus) ja õiguse kasutamist. 10.10.2007 ülesütlemishoiatusega on vastustaja teavitanud apellante ja Crassula OÜ-d kavatsusest krediidileping üles öelda, kui nad kahe nädala jooksul oma kohustusi ei täida; 2) on apellandid võtnud pärast 10.10.2007 vastustajaga ühendust ja avaldanud soovi 29.10.2007 täita oma lepingust tulenevad kohustused ennetähtaegselt. Ennetähtaegselt saab täita ainult kehtivat ja sissenõutavaks mittemuutunud kohustust. Krediidileping on üles öeldud 31.01.2008 ning hagi esitamise ajaks ei olnud nõue aegunud; 3) ei ole apellantide viide Riigikohtu otsusele kohtuasjas nr 3-2-1-5-10 asjakohane. Vastustaja ei ole vaidlustanud asjaolu, et seadusest tulenevalt on lubatud ülesütlemishoiatuses määrata, et õigustatud isik võib pärast täitmiseks antud tähtaja möödumist lugeda leping lõppenuks. Käesolevas tsiviilasjas ei ole vastustaja VÕS § 116 lg-s 5 sätestatud õigust kasutanud ja vastupidist ei ole apellandid tõendanud; 4) oli nõude aegumine peatunud alates 29.10.2007 kuni 29.02.2008, kui pooled pidasid läbirääkimisi.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et ükski apellatsioonkaebuses esitatud väidetest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, mistõttu jätab ringkonnakohus TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. TsMS § 449 lg 3 alusel tuleb tsiviilasi saata Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks.
8.Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu hinnanguga tõenditele, samuti kohtu põhjendustega seaduse kohaldamisel, ega pea TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Alljärgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuses esitatud väidetele.
9.Asjakohatud ja otsitud on apellantide väited selle kohta, nagu ei oleks maakohtu otsuse resolutsioon õiguspärane seetõttu, et apellandid taotlesid aegumise kohaldamist panga ja apellantide vahel sõlmitud käenduslepingust tulenevalt, mitte aga panga ja Crassula OÜ vahelisest lepingust tulenevale nõudele. Hageja esitas oma nõude kostjate kui käendajate vastu VÕS §-de 142 ja 145 järgi. Võlausaldaja nõue käendajate vastu tulenebki käesoleval juhul võlausaldaja ja põhivõlgniku vahelisest lepingust, mitte võlausaldaja ja käendajate vahelisest käenduslepingust. Maakohtu otsuse resolutsioon on seega õiguspärane, kuna see võimaldab selgelt identifitseerida nõude, mille maksmapanekuks on hagi esitatud.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtu käsitlusega ja põhjendustega, mille kohaselt hageja (panga) poolt 10.10.2007.a edastatud avaldust tuli lugeda hoiatuskirjaks, mitte lepingu ülesütlemise avalduseks. Ringkonnakohus märgib lisaks, et TsÜS § 75 lg 1 kohaselt on tahteavalduse sisu tõlgendamisel esmamäärav tahteavalduse tegija tahe ning teises järjekorras objektiivse mõistliku isiku perspektiiv, mitte seevastu tahteavalduse saaja subjektiivne arusaam tahteavalduse sisust. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et lepingu ülesütlemise avaldus tuli teha lepingu teisele poolele (OÜ-le Crassula), ning 10.10.2007.a edastatud teatest ei nähtu võlausaldaja (hageja) otseselt ega ka kaudselt väljendatud tahet (TsÜS § 68 lg-d 2 ja 3) tuua selle teatega kaasa õiguslik tagajärg, s.o lepingu lõpetamine ülesütlemise tagajärjel. Küll aga väljendab niisugust tahet 31.01.2008.a teade (t lk 17 ja 17 pöördel).
11.Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu põhjendustega selle kohta, et hageja poolt 10.10.2007.a edastatud teadetele ei olnud käesoleval juhul alust kohaldada VÕS § 116 lg-t 5. VÕS § 116 lõikega 5 on võlausaldajale loodud lihtsustatud võimalus lepingust nn automaatseks taganemiseks (lepingu ülesütlemiseks), kuid võlausaldajal ei ole kohustust lepingusuhte kujundamisel sellele sättele tugineda. Maakohtul tuli seega võlausaldaja (hageja) kirjalike tahteavalduste sisu välja selgitada tõlgendamise teel, mida maakohus on ka õigesti ja nõuetekohaselt teinud, jõudes järeldusele, et 10.10.2007.a teade ei sisaldanud tingimuslikku ülesütlemisavaldust, vaid tegemist oli üksnes hoiatusega. Eeltoodust lähtudes ei ole asjakohased apellantide viited Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-5-10 ka 3-2-1-190-13.
12.Menetluskulude jaotuse osas võtab maakohus seisukoha asjas lõpplahendi tegemisel. TsMS § 173 lg 5 järgi ei märgi kohus menetluskulude jaotust vaheotsuses, kui kohus jätkab asja lahendamist. Menetluskulude jaotus nähakse sel juhul ette lõppotsuses.
Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/
Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.