Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Kohtumäärus ei ole edasikaevatav. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 30.01.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse D.X-i vastu võla saamiseks.

Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas kohtunikuabi 27.02.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 p-le 1 avaldaja nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

04.02.2025 esitasid menetlusosalised kohtule kompromisslepingu, mis on digitaalselt allkirjastatud avaldaja esindaja ja võlgniku poolt.

TsMS § 486 lg 1 p 1 kohaselt annab makseettepaneku koostanud kohus asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud kohtule, arvestades kohtualluvuse sätteid, kui võlgnik esitab õigel ajal makseettepanekule vastuväite ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut TsMS §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist.

TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 431 lg 1 esimese lause kohaselt kohus lõpetab menetluse määrusega.

Menetlusosalised saavutasid kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel.

Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuivõrd menetlusosalised on kokku leppinud, et võlgnik tasub avaldajale menetluskulude katteks 165 eurot, määrab kohus menetlusosaliste

menetluskulud kindlaks vastavalt kompromisslepingus kokkulepitule. Kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

TsMS § 661 lõige 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus märgib, et menetlusosalised on loobunud kompromisslepingus edasikaebeõigusest kohtumäärusele, millega kompromiss kinnitatakse, seega ei ole käesolev kohtumäärus edasikaevatav.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.