Perekonnaõigus › Nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks

Tallinna linna (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) ja küsis arvamust esitatud nõude osas. Põhja-Tallinna Valitsuse arvamus Avaldaja alaealine laps Xxxxpäris Xxxxpärandvarast 1/15 suuruse mõttelise osa. Pärandvara hulgas on 20/100 suurune mõtteline osa korteriomandist asukohaga Xxxx(kinnistusregistriosa nr xxxx). Korteriomandi reaalosa moodustab 145,4 m2 suurune eluruum. Alaealise nimel planeeritav pärandvara jagamise tehing, milleks käesoleva tsiviilasja raames taotletakse luba, tähendabki sisuliselt sama kinnisasja mõttelise osa võõrandamist, milleks kohus juba korra nõusoleku on andnud. Üks pärijatest kannab pärandaja arvele kompensatsiooniks 27 000 eurot, misjärel jaotatakse summa vastavalt pärijate mõtteliste osade suurusele pärandist. Alaealise Xxxxpäritav summa suureneks seega sellest summast 1/15 ehk 1800 euro võrra. Põhja-Tallinna Valitsus jääb antud juhul oma tsiviilasja nr 2-17-6961 raames antud seisukoha juurde, et tuleb arvestada, et alaealise päritud mõttelise osa suurus korteriomandist on küllaltki väike – 1/75. Sellele vastab umbes 1,9 m2 korteri üldpinnast. Nii väikese mõttelise osaga on lapse võimalused xxxx asuvast korteriomandist erineval viisil kasu saada küllaltki piiratud ja ta on paratamatult sõltuv suuremate osade omanike otsustest. Seetõttu oleks lapsele kasulik see korteriomandi mõtteline osa võõrandada, kui selle eest oleks võimalik saada vähegi mõistlik hind. Piirkonna vanemate korterite ruutmeetri turuhind on olenevalt viimistlustasemest jääb vahemikku 1500-2200 eurot/m2. Samas ei saa osa hindamisel arvestada päris korteri ruutmeetri turuhinnaga antud piirkonnas, sest nii väike mõtteline osa tõesti oluliselt vähendab omaniku valikuid ja alternatiiv võib olla, et laps peab leppima veelgi vähemaga ja pikema perioodi jooksul. Seetõttu Põhja-Tallinna Valitsus toetab ka pärandvara sellisel kombel jagamiseks loa andmist ja lapse mõttelisele osale vastava rahasumma tema pangakontole kandmiseks loa andmist. Lapsele määratud esindaja arvamus Vandeadvokaat Aavo Aadli 02.10.2017 teabe kohaselt selgitas avaldaja, et avaldaja ja Xxxxpärandajaga ega Xxxxisapoolsete sugulastega ei suhelnud. Ka ei ole avaldaja teadlik muust võimalikust pärandvarast. Korteris xxxx avaldaja käinud ei ole ega tea, kes seda korterit oma eluruumina kasutab. Ettepaneku pärandvara jagamiseks tegi xxxx, mingeid läbirääkimisi makstavate summade osas ei ole peetud. Xxxxkinnitas esindajale, et ta on teadlik kohtule esitatud avaldusest ning selle sisust. Ka Helen ei ole korteris xxxx kunagi käinud. Ta on nõus taotletava tehinguga ja soovib saadavat raha kasutada õpinguteks. Esindaja hinnangul ei ole Helen Havil mõistlik jääda korteriomandi kaasomanikuks sedavõrd väikese mõttelise osa suurusega (1/75). Tal puudub võimalus omandit reaalselt kasutada ning sellega seotud otsuste tegemist mõjutada. Seetõttu on igati asjakohane omandiosast tasu eest loobuda. Küsitav on antud juhul, kas 1800 eurot on õiglane hüvitis omandi kaotamise eest. Põhja-Tallinna valitsus on oma arvamuses esile toonud, et selle piirkonna vanemate korterite ruutmeetri turuhind olenevalt viimistlustasemest jääb vahemikku 1500-2200 eurot. Siit tulenevalt oleks korteri turuväärtus 217 500 kuni 319 000 eurot, 20/100 mõttelise osa turuväärtus aga 43 500 kuni 63 800 eurot, Xxxx langeva osa väärtus 2900 kuni 4253 eurot. Paraku ei ole Xxxx kuuluv mõtteline osa turul likviidne, seda pole võimalik vabalt müüa. Teoreetiliselt oleks xxxx võimalik parimat hinda saada üksnes siis, kui kogu korteriomand müüki panna või siis alternatiivselt, esitada kohtusse kaasomandi lõpetamise nõue. Kõik need menetlused on seotud suurte kuludega ning ei osutu lõppkokkuvõttes mõistlikuks, kui

2-17-12683 hagejal endal on nii väike osa. PKS § 133 lg 1 ja PKS § 183 tulenev vanema hoolsuskohustus eeldab, et lapsele kuuluva vara võõrandamise eest saadakse õiglane hind. Esindaja leiab, ehkki omandi võõrandamine on mõistlik, siis hüvitusena saadav summa peaks olema suurem. Arvestades tehingu asjaolusid, eriti aga lapsele kuuluva omandiosa väiksust, oleks praeguses turuolukorras mõistlikuks hinnaks Xxxx osa eest 2900 eurot (s.o. turuhinna alampiir). Esindajal ei ole vastuväiteid pärandaja pangakontol olevate rahaliste vahendite jagamiseks kaaspärijate vahel. Pärandvara jagamise lepingus tuleks täpselt ära näidata pärandaja pangakontol oleva raha hulk ning igale pärijale makstava summa suurus vastavalt pärandiosa suurusele. Ilmselt saaks lepingus lahendada ka nö tehnilised küsimused s.h. näidata isiku, kes vastavad rahaülekanded sooritab. Kohtu seisukoht Perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg 1 kohaselt peab vanemal olema lapse nimel tehingute tegemiseks kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 lg 1 p 1 ja § 188 lõike 1 punktide 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. PKS § 187 lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. PKS § 188 lg 1 p 2 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta sõlmida pärandvara jagamise lepingut. PKS § 186 lg 1 kohaselt, kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. PKS § 186 lg 3 kohaselt, kohus võib anda nõusoleku eestkostetava raha teistsuguseks paigutamiseks. PKS § 186 lg 4 kohaselt, kohtu nõusolek eestkostja poolt eestkostetavale kuuluva konto käsutamiseks on vajalik vaid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul. Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega, leiab, et avalduse aluseks olevad asjaolud on leidnud kinnitust. Kohus peab avaldust, milles taotletakse kohtult nõusolekut alaealise Xxxx nimel pärandvara jagamise lepingu sõlmimiseks avalduses esitatud tingimustel, põhjendatuks ja nõustub lapsele määratud esindaja ning eestkosteasutuse seisukohaga. Kohus leiab, et avaldajal on põhjendatud lepingu sõlmimisel täiendavalt kaaluda kinnisasja võimalikust turuhinnast tuleneva hüvitise suurust. Kohus on seisukohal, et taotletavad tehingud lähtuvad alaealise lapse huvidest ja et avaldus tuleb rahuldada. Kohus märgib, et vastavalt kinnistusraamatu andmetele on 25.05.2017 seisuga 20/100 mõttelist osa kaasomandist korteriomandis asukohaga Xxxx(kinnistusregistriosa nr xxxx) Xxxx pärijate ühisomandis, seega ei ole õige 25.08.2017 avalduses esitatud väide, et kinnistusraamatus on endiselt omanikuks pärandaja. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 478 lg 2 kohaselt ei pea hagita menetluse lahendina tehtavat kohtumäärust põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi. TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest. Kohus jätab TsMS § 172 lg 1 ja lg 3 alusel lapsele määratud riigi õigusabi kulud riigi kanda ja kõik muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.