Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
26. juuni 2015 Tartu
Tsiviilasja number
2-12-48191
Tsiviilasi
Eero Metsavahi hagi Indrek Kurvitsa vastu õigusliku aluseta saadud 22 364,22 euro tagastamiseks ja käsundita asjaajamisest tekkinud kulutuse 1 183,30 euro hüvitamiseks Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 24. aprilli 2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Indrek Kurvitsa määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja: Indrek Kurvits (isikukood: XXXXXXXXXXX); esindaja advokaat Grete Lüüs; Vastustaja: Eero Metsvahi (isikukood: XXXXXXXXXXX)
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 24. aprilli 2015 määrus väljamõistetavate menetluskulude suuruse osas.
2.Teha asjas uus määrus, millega rahuldada Indrek Kurvitsa menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt ning määrata Indrek Kurvitsa käesoleva tsiviilasja menetluskulu suuruseks 2 157,78 eurot (kaks tuhat ükssada viiskümmend seitse eurot ja seitsekümmend kaheksa senti), millest 750 eurot on riigilõiv ning 1 407,78 eurot on lepingulise esindaja kulu.
3.1.Rahuldada Eero Metsvahi menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt ning määrata Eero Metsvahi maakohtus kantud menetluskulude suuruseks 89,25 (kaheksakümmend üheksa eurot ja kakskümmend viis senti) eurot, s.o 21% Eero Metsvahi põhjendatud kulust.
3.2.Rahuldada Indrek Kurvitsa menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt ning määrata Indrek Kurvitsa käesoleva tsiviilasja menetluskulu suuruseks 2 157,78 eurot (kaks tuhat ükssada viiskümmend seitse eurot ja seitsekümmend kaheksa senti), millest 750 eurot on riigilõiv ning 1 407,78 eurot on lepingulise esindaja kulu.
3.3.Tasaarvestada Indrek Kurvitsa menetluskulude nõue 2 157,78 eurot Eero Metsvahi menetluskulude nõudega 89,25 eurot.
3.4.Tasaarvestuse tulemusena mõista Eero Metsvahilt Indrek Kurvitsa kasuks välja menetluskulud 2 068,53 (kaks tuhat kuuskümmend kaheksa eurot ja viiskümmend kolm senti) eurot.
3.5.Välja mõista Eero Metsvahilt Indrek Kurvitsa kasuks menetluskuludelt välja viivis VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras menetluskulude lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.
4.Rahuldada Indrek Kurvitsa määruskaebus osaliselt. Menetluskulude jaotus
Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohtu menetluses oli Eero Metsvahi (hageja) hagi Indrek Kurvitsa (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Tartu Maakohus rahuldas 11. märtsi 2014 otsusega (I kd tl 132–139) hagi osaliselt ja mõistis I. Kurvitsalt välja E. Metsvahi kasuks 22 364, 22 eurot. I. Kurvits esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse 13. oktoobri 2014 otsusega (I kd tl 195–198) osaliselt, tühistas maakohtu otsuse I. Kurvitsalt E. Metsvahi kasuks väljamõistetud summa suuruse osas. Ringkonnakohus tegi asjas uue otsuse, millega rahuldas E. Metsvahi hagi I. Kurvitsa vastu osaliselt ning mõistis I. Kurvitsalt välja E. Metsavahi kasuks 6 531,83 eurot. Ringkonnakohus jättis
menetluskulud maakohtus 79% ulatuses E. Metsavahi kanda ja 21% ulatuses I. Kurvitsa kanda ning menetluskulud ringkonnakohtus 71% ulatuses E. Metsavahi kanda ja 29% ulatuses I. Kurvitsa kanda. E. Metsvahi esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse. Riigikohus jättis 18. märtsi 2015 otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-180-14 Tartu Ringkonnakohtu 13. oktoobri 2014 otsuse muutmata ja kassatsioonkaebuse rahuldamata. Riigikohus jättis kassatsiooniastme menetluskulud E. Metsvahi kanda.
2.E. Metsvahi 04. märtsi 2015 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt (II kd tl 50–51) on tema menetluskuludeks hagiavalduselt tasutud riigilõiv 425 eurot ning Riigikohtu menetluses lepingulise esindaja kulu 240 eurot. E. Metsvahil kulusid ringkonnakohtus pole tekkinud. E. Metsvahi palub mõista I. Kurvitsalt enda kasuks välja maakohtu otsuse menetluskulude jaotamise järgi 94,97% kuludest, s.o 403,62 eurot (425 * 94,97 / 100) ning menetluskulud Riigikohtus 240 eurot, kokku 643,62 eurot (403,62 + 240). I. Kurvits esitas 19. märtsil 2015 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks (II kd tl 67–70), mille kohaselt on I. Kurvitsa menetluskulud maakohtus kokku 1 698,00 eurot, millest E. Metsvahi kanda on jäetud 79%. I. Kurvits taotleb I astme menetluskulude väljamõistmist E. Metsvahilt summas 1 341,42 eurot (1 689,00 * 0,79). I. Kurvitsa menetluskulud ringkonnakohtus kokku on 1 481,25 eurot. Kuna I. Kurvitsa kuludest ringkonnakohtus on 79% ulatuses jäetud E. Metsvahi kanda taotleb I. Kurvits II astme menetluskulude väljamõistmist E. Metsvahilt summas 1 170,19 eurot (1 481,25 * 0,79). Riigikohtu menetluses on I. Kurvitsa menetluskulud 394,75 eurot, seega taotleb I. Kurvits menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ning palub enda kasuks E. Metsvahilt välja mõista menetluskulud kokku summas 1 341,42 eurot + 1 170,19 + 394,75 eurot = 2 906,36 eurot. I. Kurvits palub mõista menetluskuludelt viivis VÕS §-s 113 sätestatud määras menetluskulude lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.
3.E. Metsvahi vaidles I. Kurvitsa menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu. Vastuväite kohaselt ei ole avaldusega esitanud dokumente, millest nähtuks I. Kurvitsa õigusabikulud kandnud isik. Arvetel on tegemist põhjendamatu ning ülepaisutatud ajakuluga. E. Metsvahi leidis, et I. Kurvitsa põhjendatud ja vajalikud menetluskulud maakohtus on 1 121,25 eurot (ilma käibemaksuta), lisandub lepingulise esindaja sõidukulud kahele istungile ning ringkonnakohtus 1 300 eurot, sh riigilõiv apellatsioonkaebuselt 750 eurot. E. Metsvahi leidis, et Riigikohtus hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid I. Kurvitsal ei tekkinud.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Tartu Maakohus rahuldas osaliselt I. Kurvitsa avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning määras kindlaks I. Kurvitsa menetluskulud kokku summas 1 586,27 eurot ning mõistis nimetatud summa E. Metsvahilt I. Kurvitsa kasuks välja. Maakohus mõistis E. Metsvahilt välja I. Kurvitsa kasuks menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras menetluskulude lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt kohaldatakse menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele hagita menetluse sätteid. Tulenevalt TsMS § 477 lg-st 5 ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Maakohus märkis, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus (TsMS § 175 lg 1). Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine on kohtu kaalutlusotsus. Maakohus leidis, et E. Metsvahi menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele ja I. Kurvitsa menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Maakohus luges põhjendatuks E. Metsvahi menetluskuluna maakohtu menetluses riigilõivu summas 425 eurot.
Maakohus leidis, et I. Kurvitsa lepingulise esindaja õigusabi osutamise tunnihind 75 eurot (käibemaksuta) on põhjendatud ja selle suurust ei ole E. Metsvahi vaidlustanud. Maakohus luges põhjendatuks I. Kurvitsa esindaja ajakulu maakohtu menetluses kokku 11 tundi 58 minutit, s.o rahaliselt 897,50 eurot, ringkonnakohtu menetluses kokku 5 tundi 20 minutit, s.o rahaliselt 400 eurot, millele lisandub riigilõiv 750 eurot ning Riigikohtu menetluses kokku 2 tundi, s.o rahaliselt 150 eurot. Kuna E. Metsvahi kanda jäi maakohtu lahendiga 79 % (425 * 0,21 = 89,25) menetluskuludest ja I. Kurvitsa kanda 21% (897,50 * 0,79 = 709,02), tegi maakohus tasaarvestuse poolte nõuete vahel ning mõistis I. Kurvitsa kasuks E. Metsvahilt välja menetluskulude hüvituseks maakohtus 619,77 (709,02 – 89,25) eurot. Kuna E. Metsvahi kanda jäi ringkonnakohtu lahendiga 71 % (1 150 * 0,71 = 816,50) menetluskuludest ja I. Kurvitsa kanda 29%, mõistis maakohus I. Kurvitsa kasuks E. Metsvahilt välja menetluskulude hüvituseks ringkonnakohtus 816,50 eurot. Kuivõrd E. Metsvahi kanda jäid Riigikohtu menetluskulud, mõistis maakohus I. Kurvitsa kasuks menetluskulude hüvituseks E. Metsvahilt välja 150 eurot. Kokku tuleb E. Metsvahilt mõista I. Kurvitsa kasuks välja menetluskulud 1 586,27 eurot (ilma käibemaksuta). Maakohus märkis, et menetlusosalise ja tema lepingulise esindaja omavahelise suhtlemise tulemus kajastub kohtule esitatud menetlusdokumentides ja sellise suhtlemisaja tasu ei tule sisse nõuda teiselt menetlusosaliselt. Samuti e-kirjade koostamised, määruste analüüsid ja teatiste edastamised ei kuulu menetluskulude hulka, mida vastaspoolelt välja mõista, kuna nimetatud toimingud on tehtud ainult kostja huvides ning ei ole kohtu poolt ka kontrollitavad ning seega ei ole põhjendatud ka hagejalt kostja õigusabikuluna väljamõistmiseks.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.I. Kurvits esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub muuta Tartu Maakohtu 24. aprilli 2015 määruse resolutsiooni ja rahuldada I. Kurvitsa taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks täies ulatuses. Määruskaebuse kohaselt: 1) ei saa lugeda õigusabikulu põhjendamatuks ja ebavajalikuks ainuüksi põhjusel, et tegemist on ettemaksuarvega. Ettemaksuarve on tasaarveldatud järgmiste arvetega; 2) on kohtul põhjendamise kohustus. Maakohus on jätnud täielikult põhjendamata, mis asjaoludel loeb ta põhjendamatuks kohtumist ja nõupidamist kliendiga, arutelu kliendiga, protokolli läbitöötamist, suhtlemist kliendiga, vastuse koostamist protokolli parandamise taotlusele ja vastustaja vastuse analüüsi; 3) on arusaamatu, miks maakohus pidas ebavajalikuks suhtlemist kliendiga telefoni teel ning kohtuotsuse analüüsi; 4) on kassatsioonkaebusega tutvumisele ja vastuse koostamisele kulunud aeg 4 tundi ja 20 minutit loogiline ja mõistetav ning puuduvad alused selle vähendamiseks.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
6.Vastustaja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Vastuse kohaselt: 1) on maakohtu määrus põhjendatud, sellest nähtuvad kohtu kaalutlused määruskaebuse esitaja menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel;
2) kajastub maakohtu hinnangul kliendikohtumiste tulemus kohtule esitatud menetlusdokumentides, mistõttu kohtumiste eest tasu väljanõudmine vastaspoolelt ei ole õiglane ega õigustatud; 3) on maakohtu otsustused määruskaebuse esitaja lepingulise esindaja teatud juriidilise sisuga toimingute hüvitamisele kuuluva ajakulu vähendamisel õigustatud ja põhjendatud; 4) ei kinnita asjaolu, et kohtuvaidlus läbis kõik kohtuastmed, kohtuvaidluse keerukust. Kaheaastane kohtumenetlus, mille käigus läbiti kõik kohtuastmed ei ole erakordselt pikk, mis oleks seetõttu võinud suurendada määruskaebuse esitaja menetluskulusid; 5) tingisid kohtuasja venimise maakohtus määruskaebuse esitajaga seotud asjaolud, muuhulgas juriidiliselt kohmakas nn menetlustaktika valik.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse osaliselt I. Kurvitsale väljamõistetud menetluskulude suuruse osas ning teeb tühistatud osas uue määruse, millega suurendab maakohtu poolt I. Kurvitsa kasuks vastustajalt välja mõistetud menetluskulude suurust.
8.Maakohus leidis õigesti, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid. Samas ringkonnakohus leiab, et maakohus on väljunud oma diskretsiooni piiridest, kuna jättis osaliselt põhjendamatult I. Kurvitsa menetluskulu välja mõistmata.
8.1.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitaja etteheited ettemaksu arve alusel lepingulise esindaja kulu välja mõistmata jätmise kohta ei ole põhjendatud. Menetluskulude kindlaksmääramisel hindab kohus menetlusosalise esindaja teostatud toiminguid, ning seda on maakohus teinud. Kuidas menetlusosaline ja esindaja lepivad kokku teenuse eest tasumise, ei oma kohtu jaoks tähtsust.
8.2.Maakohus luges arve nr 130103 alusel põhjendatud ja vajalikuks esindaja ajakuluks 6 tundi ja 15 minutit. Määruskaebuse esitaja leidis, et maakohus ei ole põhjendanud seisukohta, miks ajakulu kliendiga kohtumisele ning nõupidamisele ei ole vajalik. Ringkonnakohus leiab, et on põhjendatud kliendiga nõupidamine enne kohtuistungit 15 minuti ulatuses ning istungijärgne nõupidamine kliendiga taotletud 15 minuti ulatuses, kokku 30 minutit. Seega on arve nr 130103 alusel põhjendatud ja vajalik esindaja ajakulu kokku 6 tundi ja 45 minutit.
8.3.Maakohus luges arve nr 140068 alusel põhjendatud ja vajalikuks esindaja ajakuluks 5 tundi ja 43 minutit. Maakohus jättis arve nr 140068 alusel I. Kurvitsa esindaja ajakulu vastuse koostamisele protokolli parandamise taotlusele põhjendatud kuluna arvestamata. Kuigi toimiku materjalidest vastavat kohtunõuet vastuse esitamiseks ei nähtu, tuleneb see TsMS § 53 lg-st 3 ning ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendamatult vastuse koostamise ajakulu välja mõistmata. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud protokolliga tutvumise, protokolli parandamise taotlusega tutvumise ning sellele vastuväite koostamise ajakulu 1 tunni ulatuses. Ringkonnakohus suurendab arve nr 140068 alusel väljamõistetud põhjendatud ja vajalikku ajakulu ühe tunni võrra, ning arve nr 140068 järgne põhjendatud esindaja ajakulu on 6 tundi ja 43 minutit. I. Kurvitsa lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu maakohtu menetluses on 13 tundi ja 28 minutit, s.o rahaliselt 1 010 eurot.
8.3.04. aprilli 2014 maksekorralduse nr 69 järgi on Südost OÜ tasunud riigilõivu 750 eurot apellatsioonkaebuselt tsiviilasjas nr 2-12-48191. TsMS § 174 lg 6 järgi menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik. Seega kuulub riigilõiv E. Metsvahilt I. Kurvitsa kasuks väljamõistmisele.
8.4.Maakohus luges arve nr 140190 alusel põhjendatud ja vajalikuks apellatsioonkaebuse koostamise ajakuluks 3 tundi. Ringkonnakohtu arvates on apellatsioonkaebuse koostamise ja viimistlemise põhjendatud ja vajalik ajakulu 4 tundi. Vaidlust ei ole, et tegemist oli põhjendatud apellatsioonkaebusega, kuna ringkonnakohus tühistas suures osas maakohtu otsuse ning Riigikohus jättis ringkonnakohtu otsuse jõusse. Apellatsioonkaebuse edastamise kulu ei kuulu vastaspoole poolt hüvitamisele. Ringkonnakohus suurendab arve nr 140190 alusel väljamõistetud põhjendatud ja vajaliku ajakulu 1 tunni võrra, arve nr 140190 järgne põhjendatud esindaja ajakulu kokku on 4 tundi.
8.5.Maakohtu hinnangul on arve nr 140384 põhjendatud 2 tunni ja 20 minuti ulatuses, s.o vastaspoole vastuse analüüs 2 tundi ning vastuse koostamine kohtunõudele 20 minutit. Määruskaebuse esitaja hinnangul vähendas maakohus põhjendamatult arves märgitud aega. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja 19-leheküljelise vastuse apellatsioonkaebusele analüüs ning I. Kurvitsa lõplike seisukohtade koostamise nõutud ajakulu kokku 2 tundi 42 minutit ei ole ebamõistlikult suur. Samuti on põhjendatud vastuse koostamine kohtu nõudele arvel märgitud ulatuses, s.o 31 minutit, mis on 11 minuti võrra suurem, kui maakohtu poolt rahuldatud ajakulu. Ringkonnakohus suurendab arve nr 140384 alusel väljamõistetud põhjendatud ja vajalikku ajakulu 53 minuti võrra, arve nr 140384 järgne põhjendatud esindaja ajakulu kokku on 3 tundi ja 13 minutit.
8.6.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et ei ole põhjendatud ringkonnakohtu otsusega tutvumise ja kliendiga suhtlemise ajakulu arve nr 140476 alusel. I. Kurvits ei ole ringkonnakohtu otsust vaidlustanud, mistõttu selle analüüsi eest lepingulise esindaja tasu väljamõistmine vastaspoolelt ei ole põhjendatud.
8.7.Maakohus jättis põhjendatult vajaliku kuluna välja mõistmata Riigikohtu ametnikega suhtlemise kulu arve nr 140630 alusel. Tegemist ei ole menetlusosalise kuluga, mida peaks vastaspool hüvitama. Samuti on õige maakohtu poolt arve nr 150080 alusel menetluskulu välja mõistmata jätmine. Kulude kindlaksmääramise menetlusega seonduvad kulud kannavad menetlusosalised ise. Maakohus luges põhjendatuks arve nr 150079 alusel kassatsioonkaebuse koostamise kulu 2 tunni ulatuses. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et maakohus vähendas põhjendamatult enam kui 2-kordselt nõutud kulu. Ringkonnakohtu hinnangul on ligi 16-leheküljelise kassatsioonkaebuse analüüsi ja sellele vastuse koostamise põhjendatud ajakulu 3 tundi, s.o rahaliselt 225 eurot.
8.8.Arvestades menetluskulude jaotamist, on E. Metsvahi põhjendatud ja vajalik kulu maakohtu menetluses, mis kuulub vastaspoolelt väljamõistmisele, 89,25 eurot, ning I. Kurvitsa kulu 797,90 eurot (1 010 * 79%). I. Kurvitsa põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu ringkonnakohtu menetluses on 384,88 eurot (541,25 * 71%) ning Riigikohtu menetluses 225 eurot. I. Kurvitsa põhjendatud ja vajalik kulu kokku on riigilõiv 750 eurot ning lepingulise esindaja kulu kolmes astmes 1 407,78 eurot, kokku 2 157,78 eurot.
9.Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd menetlusosalistel on vastastikused menetluskulude hüvitamise kohustused, saab kohus tasaarvestada resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Tasaarvestuse tulemusena tuleb E. Metsvahilt mõista I. Kurvitsa kasuks menetluskuluna välja 2 157,78 – 89,25 = 2 068,53 eurot.
10.Ringkonnakohus märgib, et ei nõustu vastustajaga, et tegemist ei olnud keskmisest keerukama vaidlusega. Tsiviilasi läbis kolm kohtuastet, ringkonnakohus muutis maakohtu otsust ning Riigikohus jättis ringkonnakohtu otsuse jõusse. Ka maakohus tegi esimesel eelistungil 19. novembril 2013 tulenevalt asja keerukusest I. Kurvitsale ettepaneku sõlmida esindusleping õigusteadmistega isikuga (I kd tl 79).
Erinevalt vastustajast leiab ringkonnakohus, et menetluskulude kindlaksmääramisel ei saa kohus lähtuda asjaolust, kas menetlusosaline oli ise võimeline ennast kohtus esindama ja oma õigusi kaitsma või mitte. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-62-14 leidnud, et menetlusosaline võib TsMS § 217 lg 1 järgi osaleda kohtumenetluses üldjuhul isiklikult või esindaja kaudu. Seejuures ei võta asjast isiklik osavõtt menetlusosaliselt TsMS § 217 lg 2 järgi õigust omada selles asjas esindajat või nõustajat ning esindaja osavõtt asjast ei piira menetlusosalise isiklikku osavõttu asjast. TsMS § 217 lg 2 järgi saab menetlusosaline osaleda menetluses isiklikult ka siis, kui tal on lepinguline esindaja. Sellest tulenevalt ei saa pidada menetlusosalise lepingulise esindaja kulusid põhjendamatuks üksnes seetõttu, et menetlusosaline võis osaleda menetlus ise.
11.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.