Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ruth Sild
Määruse tegemise aeg ja koht
18. oktoober 2017. a. Haapsalu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-15199
Tsiviilasi
L V ja S-M V hagi V V vastu igakuise elatise väljamõistmise nõudes
Avaldus
L V ja S-M V avaldus V V vastu esitatud hagi tagasivõtmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagejad: 1) L V (alaealine laps), isikukood *, elukoht * 2) S-M V (alaealine laps), isikukood *, elukoht * Hagejate seaduslik esindaja H O (alaealiste laste ema), isikukood *, elukoht *, e-post * Kostja V V (alaealiste laste isa), isikukood *, elukoht *, epost *, *
Menetlustoiming
Hagejate avalduse lahendamine, kirjalik menetlus
Hagiavaldus, menetluse käik 12.10.2017. a esitasid hagejad L V ja S-M V (alaealised lapsed) seadusliku esindaja H O (alaealiste laste ema) vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi igakuise elatise nõudes kostja V V (alaealiste laste isa) vastu. Hagiavaldusest nähtuvalt taotlevad hagejad kostjalt igakuise elatise väljamõistmist kummalegi hagejale summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale, alates hagi esitamisest 12.10.2017. a kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Hagejad on nõus asja kirjaliku menetlusega ning soovivad tagaseljaotsuse tegemist kui kostja kohtule ei vasta. 13.10.2017. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik seisukoht hagiavalduse kohta. Avaldus 18.10.2017. a esitasid hagejad seadusliku esindaja H O vahendusel Pärnu Maakohtule avalduse hagi tagasivõtmiseks. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagejate avaldus V V vastu esitatud hagi tagasivõtmiseks tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 424 lg 1 järgi võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Seega on käesolevas menetlusstaadiumis hagejatel õigus hagi tagasi võtta kostja nõusolekuta. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagejate avalduse kostja V V vastu esitatud hagi tagasivõtmiseks ning kohus jätab läbi vaatamata L V ja S-M V hagi V V vastu igakuise elatise väljamõistmise nõudes. Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg-le 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 427 kohaselt võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hagejate kanda. Tsiviilasja materjalidest ei nähtuvalt ei ole menetlusosalised käesoleva tsiviilasja menetlemisega seoses menetluskulusid kandnud. TsMS 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.