Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Tsiviilasi nr 2-11-50975 Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud OÜ Estoks Ehitus kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist - alus TsMS § 174 lg.4 ja § 177 lg.2.

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Hagiavalduse aluseks olvad asjaolud ja hageja nõue Edasikaebamise kord

Hagiavalduse kohaselt 14.06.2011.a. sõlmiti hageja ja kostja vahel kirjalik töövõtuleping 0511, mille kohaselt kohustus töövõtja teostama Sauga elevaatori punkrite vuugi parandustööd vastavalt hinnapakkumisele ja tellija kohustus selle eest tasuma 41713.92 eurot. Lisaks küsis tellija hinnapakkumised elevaatori välisseina paneelide krohvimis ja remonditöödele , katusetöödele ja seinapaneelide montaažipoltide saneerimise töödele. Elektronkirjade vahetamise teel leppisid pooled kokku , et hoone välisseina paneelide krohvimistööd teostatakse lähtudes 35 eurot /m2+ käibemaks. Hind sisaldas materjali, materjali paigalduse ja tööks sobiva tõstuki maksumust. Lisaks leppisid pooled elektronkirjade vahetamise teel kokku, et hoone välisseina paneelide montaažipoltide peade saneerimine teostatakse lähtudes 4 eurot tükk, millele lisandus käibemaks. Hind sisaldas lahtise betooni eemaldamist, korrosioonikaitset ja täitmist tsementseguga. Töövõtja vormistas hilisemad kokkulepped 05.07.2011.a. lisakokkuleppega 1, mida väljastas elektroonselt tellijale. Töövõtja asus töö teostamisele ja toimus ka tellija omanikujärelevalve. Töid teostati ja anti tellijale üle osade kaupa ja vastavalt toimus ka töö eest tasumine. Viimane summa laekus tellijalt 12.09.2011.a. arve 33-11 alusel summas 21 407.32 eurot, mis sisaldas elevaatori punkrite vuukide parandustöid ja välisseina paneelide krohvitöid 278.53 m2 eest hinnaga 35 eurot /m2. 15.09.2011.a. esitas töövõtja tellijale lõpliku akti 18-11 ja arve 38-11. Krohvitööde lõplikuks mahuks märgiti aktis 1313.595m2. tasutud oli aga vaid 500m2 eest ja tasumata 813.595 m2 eest summas 42 494.20 eurot. Töövõtja korduvad nõudmised kirjutada alla tööde viimasele üleandmisvastuvõtmisaktile ja tasuda arve on jäänud tulemusteta. Vastupidi üle kuu aja möödudes tööde valmimisest on tellija asunud töö kvaliteedi kritiseerimisele, samuti vihjanud eelarve ületamisele ilma tema nõusolekuta, mis on otsitud põhjused tööde eest mitte tasumiseks. Tellija ei ole töövõtjale tagastanud allkirjastatuna tööde üleandmis- vastuvõtmisakti. Vaidlust ei ole selles , et tööd on teostatud. Krohvitööd 813.595 m2 ja montaažipoltide peade saneerimistööd 1734 tükki on õigustamatult vastu võtmata ja nende eest on tasumata.Tööd on tehtud nõuetekohaselt ja tuleb lugeda vastuvõetuks. Tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Poolte vahel oli välja kujunenud praktika anda tööd üle osade kaupa ja selle kohta teostati tööde aktid, tulemusi kontrollisid tellija esindaja ja omanikujärelevalve. Akt 18-11 on allkirjastamata ja töövõtja järelepärimisele vastati, et kokkulepitud tööde eest on tasutud ja leping on täidetud. Ülejäänud tööde vastu võtmata jätmine on õigustamatu. Seega tuleb lugeda tööd vastuvõetuks. Hageja esitab alternatiivnõudena nõude kahju hüvitamiseks tulenevalt alusetust rikastumisest summas 35 411.83 eurot (tööde maksumus ilma käibemaksuta) tuginedes asjaolule, et kui leiab tõendamist tööde eelarve mittesiduvus ja töövõtjapoolne teatamiskohustuse rikkumine eelarve ületamise osas. Hageja arvates on tasunõue muutunud sissenõutavaks alates 13.10.2011.a. ja viivise summa hagi esitamise seisuga on 12 päeva eest 102.99 eurot ( viivis 0,02% päevas 42494.20-lt s.o. 8.50 eurot päevas). Samuti nõuab hageja edasist viivist. Hageja palub välja mõista OÜ-lt Agraar Invest 42494.20 eurot v. alternatiivselt

2 (20)

Tsiviilasi nr 2-11-50975 35411.83 eurot, viivis hagi esitamise seisuga 101.99 eurot ja edasine viivis VÕS § 113 lg.1 sätestatud määras kuni võla tasumiseni. Kostja kirjalikud vastuväited hagile Kostja leiab, et hageja on ebaõigesti tõlgendanud poolte vahel sõlmitud töövõtulepingut ning sellise väärtõlgenduse põhjal esitanud ka oma põhjendamatud nõuded. Hageja ja kostja leppisid kokku remondi- ja krohvitööde tegemises kostja omandis olevas elevaatorihoone välisfassaadil. Kostja poolt hagejale esitatud tellimus seisnes elevaatori välisseinas nähtaval olevate roostes armatuuride ja poldipeade puhastamiseses ning krohviga katmises vajalikus ulatuses. Kuna hageja oli kostja tellimusel hinnapakkumise esitamise ajaks teinud sama hoone juures välisfassaadi vuukide parandustöid, eeldas kostja, et hageja kui professionaalne ja staazikas ehitusettevõtja suudab töömahtu adekvaatselt hinnata. Hageja esitas 17.06.2011. a kostjale hinnapakkumise, millega kostja pärast omapoolset hinna korrigeerimist nõustus. Nimetatud hageja hinnapakkumise kohaselt oli pakkumise objektiks „Sauga elevaatori välisseina paneelide osaline krohvimine ja remondi teostamine“. Pakkumine sisaldas krohvimise ja remondi teostamise ühikuhinda (35 eur/m2) ja töö hinnangulist mahtu (400-500 m2). Kostja andis oma nõustumuse teadmises, et tema poolt tellitavate tööde maht ei ületa 500 m2 (rahalises väljenduses 500 x 35 = 17 500 eur). Juhul, kui hageja oleks kostjale selgitanud, et töid on vaja teha oluliselt suuremas mahus, ei oleks kostja krohvitöid üldse tellinud, kuna sellisel juhul oleks elevaatori fassaadi remont osutunud ebamõistlikult kalliks. Kostja jaoks oli krohvitööde ja hageja pakkumise kasuks otsustamisel määravaks just töö hind, kuna tööde kogumaksumuse suuremaks osutumisel ei oleks kostja krohvitöid üldse tellinud ning oleks otsustanud teistsuguse tehnoloogilise lahenduse kasuks. Kostja kaalus sel ajal alternatiivina elevaatori fassaadi plekiga katmise võimalust, kuid otsustas krohvitööde kasuks justnimelt hageja poolt tehtud hinnapakkumisele tuginedes. Seega, aktsepteerides hageja poolt 17.06.2011. a esitatud pakkumist, tekkis hageja ja kostja vahel kokkulepe tööde teostamiseks hinnaga 35 eur/m2 ning mahuga kuni 500 m2. Puudub vaidlus küsimuses, et 500 m2 krohvi- ja remonditööde eest on kostja hagejale ka tasunud. Sellest tulenevalt leiab kostja, et ta on endale nimetatud kokkuleppega võetud lepingulised kohustused ka täitnud. Hageja on ületanud eelarve ja ei ole täitnud tingimusi, mis võimaldaks eelarve ületamise korral täiendavat tasu nõuda. Mis puudutab hageja poolt tehtud krohvi- ja remonditöid mahus, mis ületavad 500 m2, siis leiab kostja, et selliste tööde tegemisest tekkivaid õigussuhteid reguleerib VÕS § 639 lg 2. Hageja, kes on professionaalne ja suure staažiga ehitusettevõtja, oleks pidanud suutma juba hinnapakkumise tegemisel adekvaatselt hinnata eesseisvate tööde mahtu. Seda enam, et hageja oli selle objektiga juba varasemalt tuttav, kuna ta oli 17.06.2011. a hinnapakkumise tegemise ajaks objektil juba remonditöid teinud. Seega ei saa hageja väita, et tööde mahu peaaegu kolmekordne suurenemine tuli hagejale üllatuslikult. Lisaks sellele, kui tööde tegemise käigus selgus, et krohvitava-remonditava pinna maht oli kordades suurem kui 400-500 m2, oleks hageja pidanud niivõrd olulisest mahu suurenemisest enne kokkulepitud mahtu ületavate tööde tegemist kostjat informeerima ning küsima kostja seisukohta tööde jätkamise osas. Seda hageja teinud ei ole. Eelarve olulisest ületamisest tellija viivitamatu informeerimise kohustus on seadusesse lülitatud kindla eesmärgiga – kaitsta tellijat üllatuslike tasunõuete eest, millega tellija ei ole töö tellimisel arvestanud. Tellijal peab olema võimalus loobuda eelarvet oluliselt ületavate tööde tellimisest ja leping eelarve ületamise ohu korral üles öelda. Nii oleks ka kostja eelarve olulise ületamise ohust teada saades töövõtulepingu üles öelnud. Kuna antud juhul oli hagejal reaalne võimalus tööde mahtu õigesti hinnata ning hageja on rikkunud temale VÕS § 639 lg-st 2 tulenevat kohustust tellijat eelarve olulisest ületamisest viivitamatult informeerida, ei ole ka hagejal õigust nõuda ka eelarvet ületades tehtud tööde mahu eest lepingus kokku lepitud ühikuhinda. VÕS § 639 lg 1 kohaselt võib töövõtulepinguga kokku leppida töö

3 (20)

Tsiviilasi nr 2-11-50975 eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Antud juhul ei ole pooled küll selgesõnaliselt kokku leppinud, et eelarve oleks mittesiduv, kuid selles asjas tuleneb eelarve mittesiduvus eelarve enda olemusest ning VÕS § 639 lg-s 1 sätestatud eeldus ei ole kohaldatav. Eelarve on siduv juhul, kui selles väljendub töövõtjale makstav tasu lõplikul kujul. Mittesiduv eelarve kujutab endast esialgset tööde maksumuse kalkulatsiooni, mis on üksnes aluseks töövõtja lõpliku tasunõude suuruse määramisel, viimane sõltub tegelikust töö mahust. Mittesiduv eelarve kujutab endast töövõtjale makstava tasu suuruse eeldatavat kalkulatsiooni eelarve koostamise hetkel, määrates ära üksnes tasu arvestamise põhimõtted. Kuna hageja poolt esitatud hinnapakkumises oli märgitud üksnes ühikuhind (35 eur/m2) ja töö ligikaudne maht (400-500 m2), on selge, et pooled sõlmisid töövõtulepingu mittesiduva eelarvega. Kostja märgib ka seda, et isegi kui asuda seisukohale, et antud asjas sõlmiti siduva eelarvega töövõtuleping, tähendaks see seda, et lepingus pidi olema kindlaks määratud tellija poolt tasumisele kuuluv maksimumsumma, milleks saab olla vaid 500 m2 x 35 eur/m2 ehk 17 500 eur. Selle summa on kostja hagejale ka tasunud. Siduva eelarve korral kannab eelarve ületamise riski töövõtja. Seega ei saa haginõue kuuluda rahuldamisele ka juhul, kui käsitleda eelarvet pooltele siduvana. Kostja on seisukohal, et hageja tasunõue poldipeade saneerimise eest on alusetu, kuna poolte vahel puudub kokkulepe, et poldipeade saneerimise eest peaks kostja hagejale eraldi tasuma. Kostja sõlmis hagejaga kokkuleppe teadmises, et poldipeade saneerimisega seonduvad tööd sisaldusid hageja poolt 17.06.2011 hinnapakkumises märgitud krohvi- ja remonditööde ühikuhinnas. On selge, et hoone välisfassaadi parandus- ja krohvitöid ei saanud teha ilma poldipeade saneerimiseta (poldipead tuli katta krohviga). Hageja ei toonud enda 17.06.2011 hinnapakkumises välja poldipeade saneerimist kui eraldi tasustamisele kuuluvat lisatööd. Samuti ei kajastanud hageja tasunõuet poldipeade saneerimise eest enda poolt 29.08.2011 esitatud aktis nr 17-11, mis käsitles perioodil 16.07.-29.08.2011. a tehtud töid ja selle alusel 29.08.2011. a koostatud arves nr 33-11. Seega puudub hagejal alus nõuda lisatasu poldipeade saneerimise eest. Kostja vaidleb ka esitatud alternatiivnõudele vastu ning väidab, et ta ei ole hageja kulul alusetult rikastunud. Alusetu rikastumise õigussuhte puhul peaks ühe isiku (antud juhul kostja) vara väärtus suurenema teise isiku (antud juhul hageja) vara arvel. Juhul, kui hageja jääb enda seisukoha juurde, et kostja on hageja kulul rikastunud 35 411,83 euro ulatuses, on ta kohustatud enda väiteid tõendama. Hagimaterjalid selliseid tõendeid ei sisalda. Puudub isegi hagejapoolne selgitus, kuidas on hageja sellise väiteni jõudnud. Kuna põhinõue ei kuulu rahuldamisele siis on põhjendamatu ka viivise nõue. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas 22.10.2012.a. täiendavad vastuväited hagile, mille kohaselt hageja poolt teostatud tööd on ebakvaliteetsed. Hageja kohustus teostama Sauga elevaatori punkrite parandustööd ja täiendava kokkuleppe alusel välisseina paneelide krohvimise ja remonditööd. Nimetatud punkreid sooviti kasutada vilja hoidmiseks, mistõttu peavad punkrid olema vett ja niiskust pidavad. Enne krohvimistööde algust tellis kostja eksperthinnangu SV Ehituskonsultatsioonide OÜ-lt, kelle ülevaatuse akti kohaselt tuli korrastada katusekate; taastada toetusplaadi välisserv. Selleks tuli lagunenud betooni osa plaadi servas välja raiuda ja see uuesti valada, olemasolev armatuur jätta alles; remontida välisfassaad. Täita kõik horisontaal ja vertikaalvuugid tsementseguga. Raiuda välja roostetamistunnustega horisontaalne armatuur, see puhastada ja uuesti kinni teha. Elevaatoril oli vaja teha põhiliselt horisontaalarmatuuri puhastus ja remont. Suuremate roostekahjustuste korral lõigatakse välja armatuurvarras ja keevitatakse asemele uus varras. Paljud firmad on välja töötanud spetsiaalsed tehnoloogiad ja materjalid sellise töö tegemiseks. Tuntumad on siin Sika (Oy Sika Finland Ab), Ombran (Eestis Innecto AS, Tallinn), Mcbauchemie (Langeproon, Tallinn). Betooni pind kaetakse spetsiaalse vett-tõukava kattega (näit. Sikagard). Remont tuleks teha vähemalt poole elevaatori kõrguseni, ülemise poole remondi võib teha lihtsustatult ja ajutiselt edasi lükata. Kostja poolt hageja tehtud tööde

4 (20)

Tsiviilasi nr 2-11-50975 kontrollimisel selgus, et elevaatorid ei ole niiskuskindlad ning lasevad vett läbi. 22. septembril 2011.a. on kostja tegevjuht F. T. edastanud omanikujärelevalvele P. Ö.ule pildid elevaatorist, millelt on näha, et tööd on tehtud ebakvaliteetselt. 14. oktoobril 2011.a. teostasid omanikujärelevalve P. Ö. ja kostja tegevjuht F. T. Sauga elevaatori punkrite paneelide vuukide hermetamiseerimise ülevaatuse, mille käigus tuvastati järgmised puudused : Hoone lõunapoolse külje esimese punkri kolmanda neljanda paneeli vahelt toimub vihmavee läbijooks punkrisse, Hoone lõunapoolse külje teise punkri põhjaluugi äärest vihmavee läbijooks, mille põhjuse saab selgitada ainult punkri sisese vaatlusega. 25. novembril 2011.a. saatis hageja kostjale kirja, milles palus kokku leppida ühine ülevaatus töö ebakvaliteetsuse tuvastamiseks. Samal päeval saatis kostja hagejale objektist pildid, millelt oli näha, et punkri seinad on seest märjad.28. novembril 2011.a. toimus Sauga elevaatori ülevaatus, millel osalesid nii hageja kui kostja esindajad ja omanikujärelevalve. Ülevaatusel tuvastati muu hulgas, et seintel on niiskusplekid ja -laigud, punkri põhjas on veelomp. Sellises seisundis ei ole võimalik vilja hoida ning punkritel kaob igasugune mõte. 2012.a. oktoobris on kostja tellinud eksperthinnangu SV Ehituskonsultatsioonide OÜ-lt, kelle 16. oktoobri 2012.a. Sauga elevaatori osalise tehnilise ülevaatuse akti kohaselt ei ole elevaatori välispinna remont tehtud vastavalt mõnele tunnustatud ja proovitud tehnoloogiale. Kaitsekrohv ei ole vettpidav ega ole paljudes kohtades nakkunud aluspinnaga. Plokivuugid jooksevad läbi. Roostetatud armatuuri ei ole töödeldud selliselt, et see väldiks terasarmatuuri edasise roostetamise. Ekspert on märkinud, et ehitusettevõtja ei ole teinud elevaatori fassaadi renoveerimistöid sellise otstarbekusega, mis kindlustaks raudbetooni pikaajalise püsivuse. Tulenevalt eeltoodust on hageja poolt tehtud Sauga elevaatori vuukide parandustööd ja välisseina paneelide krohvimistööd tehtud ebakvaliteetselt, mistõttu ei ole kostjal võimalik elevaatorit eesmärgipärasest kasutada ning hagejal puudub mistahes õigus nõuda sellise töö eest tasu. Töövõtulepingu punkti 4.2. kohaselt on tellijal ehk kostjal õigus keelduda teostatud töö vastuvõtmisest, kui see ei ole teostatud kvaliteetselt ja lepingus ettenähtud tingimusel. Kostja ei ole krohvimistöid vastu võtnud ning hageja nõue kostja vastu ei ole sissenõutavaks muutunud. Hagejal puudub nõue kostja vastu. Kostja kavatseb esitada hageja vastu kahju hüvitamise nõude, kuivõrd ka need tööd, mille eest kostja on hagejale juba tasunud, on tehtud ebakvaliteetselt. Kostja vastuhagi ja selle aluseks olevad asjaolud Vastuhagi kohaselt hageja, kui tellija ja kostja, kui töövõtja sõlmisid 14. juunil 2011.a. kirjaliku töövõtulepingu nr 05-11, mille objektiks oli Sauga elevaatori punkrite vuugi parandustööde teostamine. Tööde kogumaksumuseks lepiti kokku 34 761.60 eurot, millele lisandus käibemaks. Täiendavalt leppisid pooled kokku Sauga elevaatori välisseina paneelide krohvimise ja remonditööde teostamises hinnaga 35 eurot/ m2 ning mahus kuni 500m2. Hageja tellis kostjalt Sauga elevaatori parandus- ja remonditööd eesmärgiga saavutada olukord, kus elevaatori punkrid oleksid vett- ja niiskustpidavad, et nendes saaks hoiustada vilja. Kostja andis Töövõtulepingu alusel teostatud elevaatori punkrite vuukide parandustööd hagejale üle ja hageja tasus kostjale tööde eest kokku 61829,19 eurot. Pärast tööde vastuvõtmist avastas hageja, et Sauga elevaatori punkrite seinad ei ole vett- ja niiskustpidavad, mistõttu ei ole punkreid võimalik kasutada hageja poolt soovitud otstarbel. Olukorras, kus punkrid lasevad vett läbi, ei ole võimalik neis hoiustada vilja, mis oli hageja eesmärgiks kostjalt parandustööde tellimisel. Käesolevale hagiavaldusele on lisatud hageja ja omanikujärelevalve kirjavahetus ja fotod, millelt on näha, et Sauga elevaatori punkrite seinad on niisked ja kohati isegi märjad.

5 (20)

Tsiviilasi nr 2-11-50975 omanikujärelevalve. Ülevaatusel tuvastati muu hulgas, et seintel on niiskusplekid ja -laigud, punkri põhjas on veelomp. Kuivõrd kostja on siiani keeldunud parandustöid tegemast ning on väitnud, et tema tehtud tööd on kvaliteetsed, tellis hageja ehituseksperdilt SV Ehituskonsultatsioonide OÜ-lt uue Sauga elevaatori tehnilise ülevaatuse, mille käigus tuvastati, et elevaatori välispinna remont ei ole tehtud vastavalt mõnele tunnustatud ja proovitud tehnoloogiale. Kaitsekrohv ei ole vettpidav ega ole paljudes kohtades nakkunud aluspinnaga. Plokivuugid jooksevad läbi. Kõikide lahtivõetud kohtade puhul oli alusbetooni pind niiske. Roostetatud armatuuri ei ole töödeldud selliselt, et see väldiks terasarmatuuri edasise roostetamise. Ekspert on märkinud, et ehitusettevõtja ei ole teinud elevaatori fassaadi renoveerimistöid sellise otstarbekusega, mis kindlustaks raudbetooni pikaajalise püsivuse. Täiendavalt on ehitusekspert märkinud, et fassaad oleks mõistlik katta kerget tüüpi vihmakindla kattega. Kattealune tuulutus loob fassaadile kuiva olukorra ja peatab armatuuri roostetamise. Arvestades, et kostja poolt teostatud Sauga elevaatori punkrite vuukide parandustööd ja välisseina paneelide krohvimise ja remonditööd on ebakvaliteetsed ning hagejal ei ole võimalik neid kasutada vilja hoidmiseks ehk eesmärgil, milleks tööd olid üldse tellitud, on hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist ulatuses, mis on vajalik puuduste kõrvaldamiseks ja fassaadi katmiseks materjaliga, mis tagaks vee- ja niiskuskindluse. Kuivõrd kostja on keeldunud kohtuväliselt nii parandustööde tegemisest kui ka kahju hüvitamisest, on hageja sunnitud pöörduma vastava nõudega kohtu poole. Selleks, et saavutada hageja poolt soovitud eesmärki, on hageja kohustatud uuesti tellima parandustööd mõnelt teiselt ehitusettevõtjalt. Hageja leiab, et täiendavatest töödest tekkivad kulutused tuleb kostjal hagejale hüvitada. Ehitusekspert SV Ehituskonsultatsioonide OÜ on oma kirjalikus aktis märkinud, et fassaad oleks mõistlik katta kerget tüüpi vihmakindla kattega. Hageja leiab, et käesoleval juhul on ainus võimalus saavutada olukord, kus elevaator ei laseks vett ja niiskust läbi, on katta see plekiga. Hageja esialgse hinnangu ja arvutuste kohaselt läheb objekti plekiga katmine maksma vähemalt 75 000 eurot. Hageja esitab täiendavad tõendid kahju suuruse kohta eelmenetluse käigus ja reserveerib endale õiguse suurendada hüvitise summat ehk hagihinda, täpsema pakkumise saamisel ehitusettevõtjatelt. Hageja palub kohtul vastuhagi rahuldada ja mõista kostjalt välja hageja kasuks hüvitis summas 75 000 eurot. Hageja palub jätta kostja poolt esitatud hagi täies ulatuses rahuldamata. Hageja/vastuhagis kostja kirjalikud vastuväited vastuhagile Sõlmitud töölepingust ei tulenenud, et kostja kohustus teostama punkrite parandustööd selliselt, et punkrid oleksid vee-ja niiskuskindlad ning nendes saaks hoida vilja. Kostja teostas välistööd ning punkrite sisemist seisukorda ei olnud temal teada. Hageja tugineb suures osas SV Ehituskonsultatsioonide OÜ tehnilisele ülevaatusele oktoobris 2012, kuid sellest dokumendist ei nähtu, millistes kohtades on töö analüüsitud. Kui 28.11.2011 teostati elevaatori niiskuskahjustuste ülevaatust, siis märgiti täpselt, milliste punkrite seintel oli näha niiskuseplekke ja vee läbijooksud. Aasta hiljem tehakse ülevaatus ilma töövõtja osavõtuta ja arusaadav ei ole, millised kohad ja mis ulatuses avati, samuti ka seda, millised tehnoloogiad on töövõtja poolt rikutud. Seega ei nõustu vastukostja hagejaga, et tema on töö teostamisel oma kohustusi rikkunud. Hagiavaldusest nähtub, et olukorra parandamiseks tuleks elevaator katta plekiga ja hageja arvutuste kohaselt läheb objekti plekiga katmine maksma vähemalt 75000 eurot. See ongi kahju, mida peab hüvitama kostja. Kostja arvates ehituskonsultandi poolt pakutud lahenduse maksumus ei ole kahju, mida tuleks hüvitada. Oma 14.10.2011 pretensioonis ei nõudnud tellija töövõtjalt töö parandamist, vaid kahju hüvitamist, kuid kahjuks on lugenud muudest asjaoludest tulenevad summad (võrreldes hagiavalduses toodud kahjuga). Hageja ei ole kahjustatud kohti piisavalt kirjeldanud, et saaks nende järgi arvutada töö parandamise/asendamise ulatust. Hageja ei ole tõendanud, et temal oli 2011 aasta sügisel

6 (20)

Tsiviilasi nr 2-11-50975 tellimusi vilja hoidmiseks, mida ta teha ei saanud. Hageja ei ole tõendanud, et elevaatori seintel avastatud puudused (määratlemata ulatus) on tekkinud töövõtja ebakvaliteetse töö või tehnoloogia rikkumise tõttu. Pole tuvastatud, et punkrites ei saa hoida vilja just selle tõttu, et elevaatori seinte vuugid totaalselt lasevad läbi. 28.11.2011 ülevaatuse käigus osalised ei tuvastanud põhjusi, miks mõnes punkris olid niiskusplekid. Ülevaatuse akti punktist 2 nähtub, et kolmel punkril välimistel seina küljel on näha pruunika vedeliku/aine plekke ja vedeliku/aine päritolu ja plekkide tekkimisaega ülevaatuse käigus ei tuvastatud. Hageja jättis esitamata ülevaatuse akti lehekülg 2, kus on osapooled märkinud, et “eelnimetatud defektide tekkepõhjuste osas ülevaatuse osalised üksmeelele ei jõudnud”. Samuti on tuvastamata töövõtja süü, kuna on tuvastamata, millised töövõtted on töövõtja poolt rikutud või ei järgitud. Ehituskonsultandi aktis on märgitud vaid seda, et “välispinna remont ei ole tehtud vastavalt mõnele tunnustatud ja proovitud tehnoloogiale”, kuid ei ole selgitatud, mida on valesti tehtud, sh miks kaitsekrohv ei ole vettpidav ja ei ole nakkunud aluspinnaga, miks on niiske alusbetooni pind jne.Ilma vastusteta eelnimetatud küsimustele ei ole võimalik väita, et lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal. Kostja esitas 20.06.2014.a. vastuhagi täienduse , mille kohaselt käesolevaks ajaks on läbi viidud ekspertiis hageja ehitustööde kvaliteedi hindamiseks riiklikult tunnustatud eksperdi G.E. poolt, mis tõendab üheselt, et hageja poolt teostatud Sauga elevaatori punkrite välisseinte, sh krohvimistööd ei ole kvaliteetsed, kuna kasutatud on betooni ja vuukide remontimiseks mittesobivaid materjale, mille tulemusel on krohv osaliselt seinte küljest ja vuukidest lahti. Veelgi enam, ekspertiisiaktis on ekspert jõudnud järeldusele, et Sauga elevaatori välisseinte parandustöödel kasutatud tooted ei sobi üldse betooni remontimiseks. Eksperdi hinnangul on kõik 2011 aastal teostatud betooniparandus tööd ebakvaliteetsed ning elevaatorihoones ei olnud võimalik vilja hoida juba alates 2011. aasta sügisest, kui kostja avastas, et välisseina vuugil lasevad vett läbi. Lepingutingimustele mittevastava töö tegemine on töövõtulepingust tulenevate kohustuste rikkumine, mis annab tellijale õiguse nõuda töövõtjalt töö parandamist või kahju hüvitamist. Mittekohane töö seisneb reeglina töö tegemises ettenähtust halvemas kvaliteedis või avaldub objektil oleva puuduse näol. Kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Kui tellija nõuab õigustatult töö parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Kostja on teavitanud hagejat avastatud puudustest ning palunud need kõrvaldada juba 2011. aasta oktoobris, kuid tänaseni on need hageja poolt tegemata. Kostjal on õigus nõuda hagejalt kahju hüvitamist. Hageja kohustus töövõtulepingu ja täiendava kokkuleppe alusel teostama Sauga elevaatori punkrite parandustööd selliselt, et punkrid oleksid vee- ja niiskuskindlad, et nendes saaks hoida vilja. Olukorras, kus punkrid lasevad vett läbi, on see võimatu, kuivõrd vili läheb hallitama. Tulenevalt hageja poolt teostatud ebakvaliteetsetest ehitustöödest, on punkrid juba aastaid kostja jaoks täiesti kasutud. Selleks, et saavutada kostja soovitud eesmärki, on ekspertiisiaktist nähtuvalt vajalik 2011. aastal betooni remontimisel kasutatud krohv eemaldada ning teha uus krohvimine koos armatuuri korrosioonikaitsega. Eksperdi hinnangul on puuduste kõrvaldamise orienteeruv maksumus 395 220 eurot koos käibemaksuga. Nimetatud summa vastab 2011.a. hageja hinnapakkumises toodud tööde mahtudele. Kostja on seisukohal, et täiendavatest töödest tekkivad kulutused tuleb hagejal hüvitada, kuivõrd need on põhjustatud hageja poolt teostatud ebakvaliteetsetest ehitustöödest, mistõttu ei ole punkreid võimalik sihtotstarbeliselt kasutada. Juhul, kui hageja oleks teostanud ehitustööd vastavalt Töövõtulepingule, kooskõlas ehitusseaduse nõuetega ning sobivate materjalidega kvaliteetselt, oleks kostja saanud juba

7 (20)

Tsiviilasi nr 2-11-50975 alates 2011. aastast hoida punkrites vilja. Käesoleval ajal tuleb kogu hageja töö uuesti lahti võtta ja remonditööd korrektselt teostada. Kuivõrd ekspertiisiaktiga on tõendatud, et hageja ehitustöödes esinevate puuduste kõrvaldamise orienteeruv maksumus on 395 220 eurot (koos KM-iga), suurendab kostja käesolevaga kahju nõuet hageja vastu ja palub kohtul hagejalt välja mõista tekitatud kahju summas 395 220 eurot (koos KM-iga). Kostja nõuab vastuhagis ka viivist. Kostja palub kohtul nõuda hagejalt välja seadusjärgsed viivised alates hagi esitamisest s.o. 29. oktoober 2012.a. kuni käesoleva hetkeni, so. 20. juuni 2014.a. kokku summas 53 690,37 eurot ning alates 20. juunist 2014.a. kuni kohtuotsuse täitmiseni TsMS § 367 alusel. Põhihagi jätta rahuldamata. Hageja /vastuhagis kostja kirjalikus vastuses vastuhagi täiendusele leidis, et 17.02.2011 saatis Agraar Invest OÜ esindaja F. T. Estoks Ehitus OÜ juhajatale J. P.ile hinnaküsimise elevaatorihoone renoveerimiseks, st vuugivahede parandamiseks. Nimetatud kirja kohaselt oli soovitud renoveerida hoonet mõõtudega 18x30 m, kõrgusega 40 m, punkri sügavusega 27 m; lisatud olid ka hoonest pildid. Tellija ei avaldanud töövõtjale, et remondi eesmärgiks on hoone/punkrite vettpidavuse saavutamine, samuti ka seda, et punkrid lasevad vett läbi. Nimetatud hinnaküsimise kohaselt soovis tellija kogu hoone, mitte seinte 500 m2 renoveerimist. Ainuüksi üks hoone seina mõõt on 18x40= 720 m2 ja kui teha remont vaid punkrite kõrguse ulatuses, siis ühel seinal oleks selle pindalaks 18x27= 486 m2. Seega tellija oli teadlik, et tellib tööd suuremas mahus, kui 500 m2. 22.02.2011 saatis Estoks Ehitus OÜ tellijale hinnapakkumise, mille kohaselt oli vuugivahede parandamise ühikuhinnaks 9.60 eurot/jm ning pakkumine sisaldas vuukide puhastamist ja saneerimist remontseguga ning tõstuki renti. Läbirääkimised töövõtulepingu sõlmimise üle jätkusid 2011 juuni alguses, kui Agraar Invest OÜ saatis sõlmitava töövõtulepingu projekti omanikujärelevalve teostajale P. Ö.ule ülevaatamiseks ning 15.06.2011 leping allkirjastati. Lepingu tekstis arvestati P. Ö.u märkustega. Märkusi tööde käigus kasutatavate materjalide kohta omanikujärelevalve teostajal ei olnud. 18.06.2011 koostati kostja tellimusel SV Ehituskonsultatsioonide OÜ poolt elevaatori tehnilise ülevaatuse akt. Tellija tutvustas akti töövõtjale. Olles tutvunud aktis märgitud tehnoloogia ja materjalidega, küsis töövõtja selliste tööde teostajalt hinnapakkumist. 27.06.2011 saatis Estoks Ehitus OÜ saadud hinnapakkumise tellijale. Kuna hinnapakkumine osutus tellijale kalliks (ainult materjali maksumuseks oli koos käibemaksuga 49387 eurot, millele pidi lisanduma tööraha), jätkati töö teostamist kokkulepitud materjalidega. Töövõtjal ei olnud kohustust teha töid just nende materjalidega, mida mainis ekspert ekspertiisiakti lisades 4 ja 10. Tellija esindaja (omanikujärelevalve) pidas materjale sobivateks. Kuna materjalide kasutamise osas oli saavutatud kokkulepe ja nende materjalidega tööd tehti, puudub alus väita, et töövõtja on kokkulepitud kohustust rikkunud. 18.06.2011 SV Ehituskonsultatsioonide OÜ poolt elevaatori tehnilise ülevaatuse akti kohaselt ei olnud remondi eesmärgiks hoone vettpidavuse taastamine, sest elevator oli kasutamiskõlblik. Ülevaatuse akti lk 6 on märgitud: “Sauga elevator on ehituslikult üldiselt korras”; “Viljaelevaatorit võib ekspluateerida”, “Tuleb arvestada, et armatuuri roostekahjustused progresseeruvad ja 5...10 aasta jooksul võib see viia elevaatori üksikud taskud avarii olukorda.” Sellest ei nähtu, et elevaatori välisseinte renoveerimise eesmärgiks oli seinte vettpidavuse saavutamine, vettpidavuse puudumine ei olnud tuvastatud ning vilja oli võimalik hoida. Ülevaatuse akti lk 6 on märgitud edasi järgmist: “ stabiilse olukorra tagamiseks elevaatori ekspluateerimisel tuleks teha järgmised tööd...” . Eeltoodust tulenevalt oli elevaatorihoone remontimise eesmärgiks hoone konstruktsioonide edasise kahjustumise ärahoidmine. Seda tõendab ka kostja poolt toodud hageja väide, et vuugiparandustööde teostamisel hageja avaldas kostjale, et ainult vuukide parandamisest ei piisa, et hoone säiliks. Asjas puuduvad tõendid, et töövõtja on töö teostamisel kasutanud ebaõigeid töövõtteid. SV Ehituskonsultatsioonide OÜ ülevaatus ja soovitused ei olnud töö teostamisel kohustuslikud; see dokument ei olnud ka töövõtulepingu lisa. 07.05.2014 ekspertiis

8 (20)

Tsiviilasi nr 2-11-50975 ei tuvastanud ebaõigete töövõtete kasutamist tööde teostamisel. Töömahud olid poolte vahel kokku lepitud, st mis ulatuses tuli renoveerida seinte armatuurid ja mis ulatuses tuli paneele krohvida. Kokkulepe oli väiksemas mahus, kui ekspertide kirjeldatud tehnoloogias, selle tõttu oli ka töö maksumus väiksem. Näiteks, ei ole pooled kokku leppinud, et kõik roostes armatuurid tuleb betoonist välja lõigata, puhastada, kaitsta korroosionikaitsega ja tagasi keevitada; see oleks oluliselt mahukam ja kallim töö, mida tellija ei soovinud. Seega ei nõustu töövõtja tellijaga, et tema on töö teostamisel oma kohustusi rikkunud, kuna töövõtja teostas töid tellijaga kooskõlastatud materjalidega. Hagiavaldusest nähtub, et olukorra parandamiseks tuleks elevaator katta plekiga ja hageja arvutuste kohaselt läheb objekti plekiga katmine maksma vähemalt 75000 eurot. Ilmselt tugineb tellija lisaks ka 07.05.2014 ekspertiisiakti punktile 2.3 ja lisale nr 10, mille kohaselt väidetavate puuduste kõrvaldamise orienteeruvaks maksumuseks 395220 eurot koos käibemaksuga. Töövõtja arvates ei ole kahju saabunud. Tellija ei ole tõendanud, et punkrid ei olnud vettpidavad enne lepingu sõlmimist. Hinnaküsimises soovis F. T. vuugivahede parandamist hoone renoveerimise osana, mis oli kahju ärahoidva eesmärgiga. 17.10.2011 hagejale kostja poolt saadetud fotodelt on näha mingid vedeliku jooksu jäljed, kuid mitte vuukide asukohtades. Fotodelt aga ei nähtu, millal need jäljed seintele on tekkinud. 28.11.2011 teostasid lepingupooled hoone ülevaatuse, mille käigus fikseeriti punkrites vedeliku jälgi, kuid ei ole tuvastanud, mis päritolu need jäljed on, st kas tegemist oli vihmaveega. Samuti ei olnud tuvastatud nende tekkimise aega, st nimetatud tõend ei tõenda tellijale vajaliku asjaolu, et vedelik/aine või plekid on tekkinud teostatud tööde tagajärjel. Ka ekspertiisi teostamise ajal 2014 aasta aprillis (ülevaatus toimus 24.04.2014) ei olnud tuvastatud, et punkrid ei ole vettpidavad. Ekspert ei ole seda vahetult uurinud. Seda ei saa pelgalt järeldada ka asjaolust, et tööde teostamisel kasutati materjalid, mis ei vastanud standardile EVS - EN 1504. Ekspertiis ei tuvastanud, et tegelikult kasutatud materjalid ei taganud vettpidavust, kuigi see ei olnud tellitud tööde eesmärgiks. Ekspertiisi punktis 2.4 tehtud järeldust tuleb hinnata kriitiliselt, kuna eksperdid ei ole ise tuvastanud, et punkritesse sattus vihmavesi. Eksperdid ei ole ekspertiisi teostamisel üle vaadanud mitte ühtegi punkrit seestpoolt. Kuna tööd olid väidetavalt tehtud täies ulatuses ebakvaliteetselt, pidid punkrid olema alates 2011 aastast kuni tänaseni vihmavett täis olema. Ometigi mõnes punkris hoitakse vilja ja teised punkrid ei ole täidetud muudel põhjustel: pole nii palju vilja hoidmiseks toodud; lisaks mõned punkrid on puhastamata vanast mädanenud viljast ja selle tõttu ei ole kasutatavad. Punkrite puhastamine oli tellitud 2011 aastal alltöövõtjalt Suvesvuuk OÜ-lt, kuid töö jäi lõpetamata lahkarvamuste tõttu töö maksumuse osas. Kahju olemasolu on tõendamata. Vastuhagist ei nähtu, et hoone väärtus on teostatud tööde tõttu vähenenud või on saamata jäänud tulu vilja hoidmisest. Puuduste kõrvaldamine ekspertiisiaktis näidatud viisil ja hinnaga ei ole ainuvõimalik variant. Enne seda väitis kostja, et saab kaitsta hoone seinad plekiga, mis maksab 75000 eurot. Puuduste kõrvaldamise maksumus ei ole otsene varaline kahju. Tellija ei ole kulutusi teinud ning ekspluateerib hoonet endisel, hageja poolt remonditud kujul. Tellija/Kostja teavitas puudustest oktoobris 2011, kuid ise tööd ei parandanud, seega on lasknud edasi laguneda, kuigi vuugid ei olnud parandatud kvaliteetselt. Sellist käitumist äriühingu juhatuselt ei ole alust eeldada. Selline käitumine tõendab, et hoone on kasutamiskõlblik, ja vastuhagi esitamise eesmärgiks on vaid blokeerida töövõtja tasunõudeid. Hinnapakkumistest nähtub, et on võimalik tööde teostamisel kasutada ka muid kui eksperdi poolt nimetatud materjale, mis oma tehnilistelt andmetelt sobivad vuukide parandamiseks, ja tööde maksumus on ligilähedane hageja ja kostja vahel kokkulepitule. Kuna kohustuse rikkumist töövõtja poolt ei esinenud, kahju ei tekkinud, ei ole alust rääkida ka põhjuslikust seosest nende kahe asjaolu vahel. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et kahju on tellijale tekitatud, siis töövõtja taotleb kahju vähendamist kuni 0 eurot. Ekspertiisi järeldused materjalide mittesobivuse kohta on üldsõnalised. Ekspertiis tugineb valdavas osas eksperdi arvamusele, et betooni remontimiseks tuleb kasutada standardi EN 1504 järgi valmistatud

9 (20)

Tsiviilasi nr 2-11-50975 tooteid, mistõttu Sauga elevaatori välisseinte parandustöödel kasutatud tooted ei sobi betooni remontimiseks. Hageja leiab, et ekspert kui eriteadmisega isik pidi tuvastama, kas teostatud tööd on ebakvaliteetsed materiaalses (ei teeni kokkulepitud eesmärke), mitte formaalses mõttes (puudulik dokumentatsioon). Ekspertiisi lk 10-11 kohaselt ekspert väidab, et alusmaterjal ja parandusmaterjal peavad olema üksteisele võimalikult sarnaste füüsikaliste omadustega, et vähendada erinevate materjalide sisepingetest tekkivaid kahjustusi. Sellest tulenevalt ekspert leidis, et kasutatud kiudkrohv Uninaks ei vasta oma omadustelt betooni füüsikalistele omadustele, kuna kiudkrohv on mõeldud kasutamiseks viimistlusmaterjalina nõrkadel aluspindadel nagu poorbetoon; betoon ei liigitu nõrgaks aluspinnaks. Samas Uninaksi vastavusdeklaratsiooni kohaselt ei ole tehtud vahet tugeva ja nõrga alusninna vahel: “aluspinnaks sobivad igasugused mineraalsed ja niiskuskindlad aluspinnad.” Betoon on mineraalne aluspind. Uninaksi näol on tegemist ilmastikukindla kuidkrohviga. Nimetatud andmete järgi ei ole Uninaks sobivaks materjaliks, millega nõustus ka tellija lepingu sõlmimisel. Ekspertiisiaktist ei nähtu üldse, et betooni remontimiseks kasutatud krunt Penosil Premium BetPrimer ei sobinud vaidlusaluste tööde tegemiseks. Ainuüksi asjaolust, et ekspert ei saanud sertifikaati ja leidnud viga toote vastavusdeklaratsioonis, ei saa järeldada, et tegemist oli mittesobiliku tootega. Ekspert ei ole toote faktilist mittesobilikkust tuvastanud. Penosili tehnilise andmelehe järgi sobis toode betooni kruntimiseks sise-ja välistingimustes. Materjaliga nõustus ka tellija. Ekspertiisiaktist ei nähtu samuti, et korroosionikaitseks kasutatud toode Antirust tehtud töödele ei sobi. Ekspert on juhtinud tähelepanu dokumentatsiooni puudulikkusele, samuti leidnud, et standart EN 1504 järgi ei tohi betooni armatuuri korroosionikaisteks kasutada teraspindadele mõeldud korrosioonikaitse värve; kasutatav materjal peab olema tsemendibaasiline. Ekspertiisiakti kohaselt hoone seintel, kuhu ei paistnud päike, ei olnud leitud aluse küljest lahtiolevat krohvi. Päike paistab hoone lõunapoolsele küljele. Siinjuures tuleb märkida, et ekspertiis teostati 3 aastat töö tegemisest hiljem, st ajal, millal on tööde garantiiaeg ammu möödas, ning avastatud puuduste eest töövõtja enam ei vastuta. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, millal krohv läks alusest lahti. Kahjustatud kohad asuvad ka selle juures, samuti transpordi sahti kohal, mis ei ole vilja hoidmiseks ette nähtud. Transpordisahti sein aga sai kahjustada selle tõttu, et põhihoone ja juurdeehituse vahe ei olnud korralikult kinni, mis ei sõltunud hageja töödest. Ekspert ei ole sellele tähelepanu pööranud. Eksperdile oli mh esitatud küsimus: Millisel viisil on kõige mõistlikum kõrvaldada hageja töös avastatud puudused ? Sisuliselt on ekspert vastanud, et töö tuleb teha uuesti, kuid soovitas kasutada MC Bauchemie betooniparandussüsteemi ja OÜ Langeproon Inseneriehitust töövõtjana. Hagejal jäi arusaamatuks, miks ei saa teha sama tööd kirjeldatud tööetapide järgi muu ehitusfirma. Seega ei ole alust väita, et eksperdi pakutud puuduste kõrvaldamise viis on kõige mõistlikum; kindel on vaid see, et see on kõige kallim. Ekspertiisiakti p 2.3 kohaselt töös avastatud puuduste kõrvaldamise maksumuseks on 395220 eurot koos käibemaksuga. Ekspert on võtnud hinnapakkumise vaid ühelt firmalt (maaletoojalt), mis on tehtud 2014 aasta seisuga. Ekspertiisist ei nähtu, et kogu hoone vuugid ja seinapaneelid vajaksid ümbertegemist. Mõistlikuks ei saa kuidagi lugeda kulutuste hüvitamist, mis ületavad töö eest makstud summa kuuekordselt. Ekspert on akti p 2.4 märkinud, et punkrites ei saanud vilja hoida alates 17.10.2011, tuginedes kostja fotodele sellest ajast. Ekspert ise ei ole seda fakti tuvastanud, kuna ei ole tuvastanud, et punkrites oli vesi. Eksperdi järeldus ei ole jälgitav. Lepingu sõlmimisel olid materjalid tellijaga kooskõlastatud. Lepingu sõlmimisel osales asjatundjana tellija poolt omanikujärelevalve teostaja P. Ö.. Omanikujärelevalve teostaja kooskõlastas tööde teostamiseks kasutatavad materjalid, millised ekspertiisi kohaselt ei olnud nendeks töödeks sobilikud. P. Ö. on ehitusspetsialist ja pika staaziga omanikujärelevalve teostaja. Kui teostatud töö tagajärjel on kahju tekitatud, siis tulenes see kahjustatud isiku, ehk tellijast tulenevatel asjaoludel, st tellija lasi endale kahju tekitada. Tellija esindajana oleks P. Ö. pidanud juhtima töövõtja tähelepanu asjaolule, et nende materjalide kasutamine toob kaasa

10 (20)

Tsiviilasi nr 2-11-50975 kahju, ja sel juhul pidi töid koguni peatama. Seda ei ole aga tehtud. E-kirjavahetusest nähtub vaid, et omanikujärelevalve tegeles teostatud tööde mahtude kontrollimisega (mõõtmistega). Lisaks jättis tellija aastateks (2011-2014) vuugid parandamata, st soodustas hoone väidetavat kahjustamist edasi. Asjaolu, et tellija punkreid tegelikult kasutab, tõendab nende kõlblikkust ja seletab, miks tellija ei ole midagi töö parandamiseks ette võtnud. Nende asjaolude arvestamisel tuleb kahju vähendada kuni 0 eurot. Hageja/vastuhagis kostja esindaja kohtuistungil 22-23.04.2015.a. palus hagi rahuldada ja vastuhagi jätta rahuldamata. Kostja /vastuhagis hageja esindaja kohtuistungil 22-23-04.2015.a. palus hagi jätta rahuldamata ja rahuldada vastuhagi. Kohus poolte nõusolekul jätkas peale kohtuistungit kirjalikus menetluses ja andis tähtaja kirjalike kohtuvaidluse teeside esitamiseks kuni 08.05.2015.a. ja määras kohtuotsuse teatavakstegemise aja. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad Kohus kuulanud ära poolte seisukohad, tunnistajate ütlused ja tutvunud kõigi asjas kogutud kirjalike materjalidega s.h. eksperdi arvamusega ning hinnanud tõendeid kogumis leidis, et hagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu ning vastuhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. VÕS § 635 lg.1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama ja muutma asja v. saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö) , teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Poolte vahel (OÜ Agraar Invest tellija ja OÜ Estoks Ehitus töövõtja) on 14.06.2011.a. sõlmitud töövõtuleping nr.05-11 ja lepingu objekt on Sauga elevaatori punkrite vuugi parandustööde tegemine vastavalt hinnapakkumisele (lepingu lisa 1) (I toimik tl. 10-14). Lisa 1 on hinnapakkumine vuugivahede parandamiseks 9,60 eurot meeter, vertikaalsed vuugid 1029 meetrit ja horisontaalsed vuugid 2592 meetrit, kokku 3621 meetrit hinnaga 34 761.60 eurot +käibemaks (I toimik tl.15). Nimetatud tööd on tellija poolt vastu võetud ja nende eest on ka tasutud. Täiendavalt lepiti kokku elevaatori välisseina paneelide osaline krohvimine ja remont. OÜ Estoks Ehitus tegi 17.06.2011.a. OÜ-le Agraar Invest hinnapakkumise, mille kohaselt kasutatavad materjalid on uninaks kuidkrohv, nakkeparandaja ja korrosioonikaitse ca 400 – 500 m2 , krohvimise ja remonttööde ühikhind 35 eurot/m2 + käibemaks 20%. Hind sisaldab materjali, materjali paigalduse ja tööks sobiva tõstuki maksumust (I toimik tl.16). Kostja väitel lepiti kokku töödes maksimaalselt 500m2 ulatuses ja kui kostja oleks teadnud, et töid on vaja teha oluliselt suuremas mahus ei oleks kostja krohvitöid üldse tellinud, kuna fassaadi remont oleks olnud ebamõistlikult kallis. Tunnistaja L. V. kohtuistungil antud ütluste kohaselt poolte vahel sõlmitud leping oli ebaselge ja kaheti tõlgendatav. Seal oli kogus ja hind. Leping andis võimaluse, et see ei ole lõplik vaid mahud võivad ka suureneda. T. ütles, et ta teab ja tal on kõik kontrolli all. Temani jõudis asi siis , kui T. helistas, et on probleem, et töö on tehtud , aga juhatuse liige V. V. ei ole nõus maksma. V. tõlgendas lepingut teisiti kui T. ja tema arvates oli lepingu hind lõpphind. Tema sai T. jutust aru, et tööd on üle vaadatud ja korras ning vormistati akt ja selle akti oleks pidanuid

11 (20)

Tsiviilasi nr 2-11-50975 allkirjastama V. kui juhatuse liige. T. oli tööd suusõnaliselt aktsepteerinud. T. ei vaidlustanud kvaliteeti ja kogust. T. tõlgendus oli, et tegelik maksmine toimub selle järgi palju mõõtmise käigus ruutmeetreid tuleb (V toimik tl.191, 192). Tunnistaja P. T., kes Sauga elevaatori töid teostas alltöövõtulepingu alusel kohtuistungil antud ütluste kohaselt esialgu oli jutt, et kogu hoone fassaad tuleb remontida kus vajalik. Jutt oli T., Ö.`u ja P. ́iga. Tuli väljas olevad armatuurid ja kohad , kus krohv oli ära kukkunud uuesti töödelda(V toimik tl.193). Seega tunnistajate ütlustega on tõendatud , et poolte vahel oli kokkulepe teostada krohvimise ja remonditööd ühikuhinnaga 35 eurot/m2+ käibemaks ja tööde ulatus määrati tööde tegemise käigus vastavalt vajadusele. Nimetatut tõendab ka F. T. 18.08.2011.a. e-kiri hagejale, milles ta märgib, et arvestame need paneelid, mille andmeid ei saa kontrollida – 0,2m2 paneeli kohta, teised paneelid jäävad nii nagu nad on, kinnitame akti ära ja saab rahad kohe liikuma (I tomik tl.72). Kostja esindajana pidas läbirääkimisi tööde teostamise osas ja tööde tegemist kontrollis kostja tegevjuht F. T., kes selliselt hagejaga kokku leppis. VÕS § 29 lg.1 järgi lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. See, et kostja juhatuse liige hiljem poolte poolt kokku lepitut teisiti tõlgendas, et tähenda, et selliselt ei olnud kokku lepitud. VÕS § 6 lg.1 järgi võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas, kui kostja esindajana läbirääkimisi pidav ja igapäevaselt tööde teostamist kontrolliv esindaja lubab teostada tööd vastavalt vajadusele oluliselt suuremas mahus ja hiljem teine esindaja ütleb, et kokkulepe suuremas mahus tööde teostamiseks puudus ja teostatud tööde eest tasu ei maksta. Samuti saatis töövõtja tellijale 04.07.2011.a. hinnapakkumise Sauga elevaatori montaažipoltide peade saneerimiseks hinnaga 4 eurot/tükk+ käibemaks 20%. Hind sisaldab järgmisi töid lahtise betooni eemaldamine, korrosioonikaitse ja täitmine tsementseguga (I toimik tl.18). Kostja väitel puudus pooltel eraldi kokkulepe, et poldipeade saneerimise eest peaks kostja hagejale eraldi tasuma vaid poldipeade saneerimisega seonduvad tööd sisaldusid hageja poolt 17.06.2011.a. hinnapakkumises märgitud krohvi ja remonditööde ühikuhinnas. Kostja nimetatud väide ei vasta tõele, kuna kostja esindaja tegevjuht F. T. on sms-i teel 06.07.2011.a. kinnitanud hinnad 4 eurot tükk poldipeade parandamine ja 35 eurot/m2 armatuuri betooni parandamine (III toimik tl.180). F. T. on olnud kostja esindaja antud töövõtulepingu sõlmimisel ja täitmisel , mis nähtub poolte e-kirjavahetusest ( I toimik tl.17,67,72,II toimik tl. 133,137, 152). Kostja taotles tegevjuhti ka üle kuulata tunnistajana, kuna ta teab milliseid töid kostja tellis, kuidas töid teostati, mõõdistati ja vastu võeti (II toimik tl.191). Kostja esindaja on saatnud hagejale 18.08.2011.a. e-kirja, milles teatab, et akti kontrollimisel selgus, et poldi peade saneerimine on lisatud paneelide krohviparandus tööde m2-le. Kontrollmõõtmisel põhjapoolsel küljel tuvastasime , et krohviparandustööde m2 on niigi tellija kahjuks märgitud. See suurendab tellijapoolset kahju ja teeb hagejale ettepanku unustada poldipead ära. Arvestame need paneelid, mille andmeid ei saa kontrollida -0,2m2 paneeli kohta, teised paneelid jäävad nii nagu nad on ja kinnitame akti ära ja rahad saab liikuma (I toimik tl.72). Kohus leiab, et puudub hageja nõustumus sellele, et kostja poldipeade eest eraldi tasu ei maksa ja eelnevalt oli pooltel kokkulepe poldipeade saneerimise eest tasu maksmise osas 4 eurot tükk olemas. Seega kostja väide, et poldipeade saneerimise hinnas ei olnud kokku lepitud, ei vasta tõele. Hageja teostas tööd ja esitas arve krohvitöödele kokku 1313,595 m2. Hageja tasus krohvitööd 500m2 osas ja tasumata teostatud krohvitööd 8 13,595 m2 x 35 + käibemaks 20% = 34 171 eurot. Hageja teostas montaažipoltide peade saneerimistööd ja esitas tasumiseks arve 1734 tükki x 4 eurot tükk + käibemaks 20 % kokku summas 8323.20 eurot. Arve nr.3811/15.09.2011.a. tasumata tööde osas summas 35 411.83 eurot+ käibemaks 20% = 42 494.20 eurot , tasumise tähtaeg 22.09.2011.a. (I toimik tl.24).

12 (20)

Tsiviilasi nr 2-11-50975

Lepingujärgse tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kindlaks teha , kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja seejärel hinnata , kas kostja on esitanud nõudele selliseid vastuväiteid , mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt v. vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. VÕS § 637 lg.3 töövõtja töötasu muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 638 järgi tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud v. kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p.4.1 järgi töövõtja annab teostatud tööd üle tellijale üleandmis- vastuvõtmis aktiga. Lepingu p. 4.2 järgi tellijal on õigus keelduda teostatud tööde vastuvõtmisest, kui see ei ole teostatud kvaliteetselt ja lepingus ettenähtud tingimustel. Lepingu p.4.4 järgi töö vastuvõtu akt koostatakse kahepoolselt allakirjutatud dokumendina. Seega poolte vahel oli kokku lepitud töö vastuvõtmine kahepoolselt allkirjastatud aktiga, mis on töövõtulepingute puhul tavaline praktika. Hageja esitas 15.09.2011.a. kostjale allkirjastamiseks teostatud tööde akti 18-11 (I toimik tl.23). Kostja töid vastu ei võtnud ega akti ei allkirjastanud. Seega peab kohus tuvastama kas hageja poolt tehtud tööd saab lugeda vastuvõetuks. Hageja peab tõendama, et kokkulepitud tööd on valmis ja tehtud nõuetekohaselt. Hageja ei ole tõendanud, et kokkulepitud tööd on tehtud nõuetekohaselt. VÕS § 641 lg.1 järgi töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 641 lg.2 p.1 ja 2 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi, kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks , milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis v. pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele v. teadmistele, muul juhul aga otstarbeks , milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Ulatuses , milles lepingupooled ei ole töövõtulepingus teostatava töö omadustes eraldi kokku leppinud, tuleb töö lepingutingimustele vastavuse üle otsustada hinnates selle sobivust otstarbeks , milleks tellija tööd vajas, kui töövõtja sellest spetsiifilisest kasutussoovist teadis. Kui töövõtulepingu sõlmimisel ei avaldata töövõtjale töö spetsiifilist kasutusviisi, tuleb töö lepingutingimustele vastavuse kontrollimisel lähtuda sellise töö tavalisest kasutusviisist e. kasutamisvõimalustest, mida tavaliselt sellisest tööst oodata võib. Hageja väitel tellija ei avaldanud töövõtjale, et hoone peaks olema vettpidav. Tellija tellis töövõtjalt viljahoidla välisseinte parandustööd ja see , et hoone välisseinad peavad olema vettpidavad tuleneb tellitud tööde iseloomust ja hoone kasutusotstarbest. Töövõtja teadis, et tellija soovib hoones vilja hoida. Tunnistaja P. Ö.`u, kes teostas omanikujärelevalvet tööde tegemisel kohtuistungil antud ütluste kohaselt töövõtja pidi tegema vuukide hermetiseerimise ja seina paneelide saneerimise. Sein tuli veekindlaks teha kõikides kohtades kus oli armatuur väljas ning betoonpind lahti murenenud (V toimik tl.190). Tunnistaja P. T. , kes teostas töid Sauga elevaatoril kohtuistungil antud ütluste kohaselt „kui me oleks avastanud, et vesi tuleb läbi meie poolt tehtud vuukide oleks järgnenud garantiiremont. Teadsime , mida seal hoones tahetakse ladustada. Kui vuugid lasevad vett läbi satub vesi hoone sisse ja elumaja puhul tekkivad kahjulikud asjad siseseintesse ja hoone konstruktsioonid võivad kahjustuda. Selle objekti puhul kui vesi läheb vuugist sisse siis vesi sattub hoone sisse ja voolab mööda külgi alla. Kui vesi läheb paneeli vahele võib hoonet kahjustada. Vuuk ei tohiks vett läbi lasta. Kui niiske vuuk saab talvel külma siis võib tekkida muudatusi konstruktsioonis“ ( V toimik tl.195). Tunnistaja H.P. kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli

13 (20)

Tsiviilasi nr 2-11-50975 juttu, et hoone võetakse kasutusele vilja kogumiseks vahelaona (V toimik tl.196). Seega tunnistajate ütlustega on tõendatud, et töövõtja teadis hoone kasutusotstarbest. Kostja on esitanud kohtule SV Ehituskonsultatsioonide OÜ Sauga elevaatori tehnilise ülevaatuse akti 18.06.2011.a., mille kohaselt Sauga elevaatori konstruktsioonist on kahjustatud välisseinte armatuur, mille kaitsekiht on paljudes kohtades varisenud. Töötav horisontaalne armatuur roostetab. Roostekahjustused on kohatised ja armatuuri ristlõike vähenemine on suurusjärgus 5...7%. Armatuuri kaitsekihi varisemine on siiski progresseeruv. Stabiilse olukorra tagamiseks elevaatori ekspluateerimisel tuleks teha järgmisi töidkorrastada katusekate, taastada toetusplaadi välisserv. Selleks tuleks lagunenud betooni osa plaadi servas välja raiuda ja see uuesti valada, olemasolev armatuur tuleb jätta alles. Remontida ehitise välisfassaad. Täita kõik horisontaal ja vertikaalvuugid tsementseguga. Raiuda välja roostetamistunnustega horisontaalne armatuur, see puhastada ja uuesti kinni teha. Suuremate roostekahjustuste puhul ( pool ristlõikest on hävinenud) lõigatakse varras välja ja keevitatakse asemele uus varras ( II toimik tl. 196-203). Kostja on esitanud kohtule SV Ehituskonsultatsioonide OÜ Sauga elevaatori osalise tehnilise ülevaatuse akti 16.10.2012.a. (s.o. peale ehitustööde tegemist), mille kohaselt lahti raiutud ala keskmises krohvikihi paksemas osas oli krohv aluse küljest lahti , koputamisel kobises. Armatuurvardal ei olnud mingeid kaitsekihi jälgi, armatuurvarras oli roostest puhastamata. Krohvikiht oli paljudes kohtades pealt silumata. Uut krohvi ei ole kaetud kaitsevärviga- vett tõukava seguga. Kõikide lahti võetud kohtade puhul oli alusbetooni pind niiske. On kohti, kus elevaatori plokivuugid jookevad läbi. Paljudes kohtades õhuke krohvikiht tehtud aladele , kus armatuuri paksus kõigub 1mm- 20 mm-ni. Paljudes kohtades on õhuke krohvikiht tehtud aladele , kus armatuuri roostetamise tunnused puuduvad. Elevaatori välispinna remont ei ole tehtud vastavalt mõnele tunnustatud ja proovitud tehnoloogiale. Kaitsekrohv ei ole vettpidav ega ole paljudes kohtades nakkunud aluspinnaga. Plokivuugid jooksevad läbi. Roostetanud armatuuri ei ole töödeldud selliselt, et see väldiks terasarmatuuri edasise roostetamise. Ehitusettevõtja ei ole teinud elevaatori fassaadi renoveerimistöid selliselt, mis kindlustaks raudbetooni pikaajalise püsivuse ( II toimik tl.221225). Kohus on määratud asjas ehitustehnilise ekspertiisi ehitustööde nõuetele vastavuse tuvastamiseks. Ekspert G.E. ́i arvamuse kohaselt ei ole Sauga elevaatori punkrite välisseinte s.h. krohvimistööd kvaliteetsed, kuna on kasutatud betooni ja vuukide remontimiseks mittesobivaid materjale, mille tulemusel on krohv osaliselt seinte küljest lahti ja vuukidest lahti. Betooni remontimiseks kasutatud materjalid peavad vastama standartile EN 1504 Alusmaterjal ja parandusmaterjal peavad olema üksteisele võimalikult sarnaste füüsikaliste omadustega, et vähendada erinevate materjalide sisepingetest tekkivaid kahjustusi. Sauga elevaatori betooni remontimiseks kasutatud Uninaks kuidkrohv ei vasta oma omadustelt betooni füüsikalistele omadustele, kuidkrohv on mõeldud kasutamiseks viimistlusmaterjalina nõrkadel aluspindadel nagu poorbetoon. Betoon ei liigitu nõrgaks aluspinnaks. Lisaks välisseinte krohvimisele on Uninaks kiudkrohviga täidetud välisseina betoonpaneelide vuugid. Betooni kruntimisel kasutati Penosil Premium BetPrimer krunti. Tehniliselt lehelt ei selgu , millise standardi alusel toode on valmistatud. Ekspert saatis päringu tootjale ja saadeti vastavusdeklaratsioon, mis ei vasta 2011 aastal kehtinud MKM 04.05.2004.a. määrusele nr.123 „Ehitusmaterjali – ja toote nõuetele vastavuse tõendamise kord ja eri liiki ehitustoodete nõuetele vastavuse tõendamiseks vajalikud vastavushindamise protseduurid“. Vastavusdeklaratsioonis viidatud sertifikaati nr.HEL0006009 ei saadetud. Armatuuri korrosioonikaitse teostati Antitrust nimelise ainega. Ekspert tegi päringu tootjale ja saadetud

14 (20)

Tsiviilasi nr 2-11-50975 dokumentides vastavusdeklaratsioon ei vasta 2011 aastal kehtinud MKM 04.05.2004.a. määrusele nr.123 „Ehitusmaterjali – ja toote nõuetele vastavuse tõendamise kord ja eri liiki ehitustoodete nõuetele vastavuse tõendamiseks vajalikud vastavushindamise protseduurid“. Ekspert juhib veel tähelepanu ühele põhimõttelisele veale armatuuri korrosioonikaitses – betooni normide ja standardi EN 1504 järgi ei tohi betooni armatuuri korrasioonikaitseks kasutada teraspindadele mõeldud korrosioonikaitse värve. Kasutatav armatuuri korrosioonikaitse materjal peab olema tsemendibaasiline. Seega on ekspert seisukohal, et betooni remontimiseks tuleb kasutada standardi EN 1504 järgi valmistatud tooteid, mistõttu Sauga elevaatori välisseinte parandustöödel kasutatud tooted ei sobi betooni remontimiseks. Ekspert teostas ka 24.04.2014.a. elevaatori krohvitööde ülevaatuse ja ülevaatusel selgus, et seintele ja vuukidesse paigaldatud krohv on osaliselt aluse küljest lahti. Krohvi ja vuukide olukorda kontrolliti kahelt küljelt. Kontrollimiseks koputas ekspert väikese haamriga vastu krohvi, lahtiolev osa kumises vastu. Lisaks helile oli lahtiolev osa tuvastatav ka värvi järgi, mis on tumedamat tooni. Küljele, kus paistis päike oli lahtiolevat krohvi tunduvalt rohkem. Valdavalt oli lahti vuugi ja vuukidega piirneva ala krohv. Eksperdi hinnangul on lahtioleva krohvikoguse erinevus tingitud temperatuuride erinevusest Päikesepoolsel küljel on tunduvalt rohkem temperatuuride vahe , kui küljel kuhu päike ei paista. Temperatuuride erinevus tekitab betooniplokkides pingeid ja plokid paisuvad ja kahanevad. Pingeid võetakse vastu plokkide vuukides. Vuukide täitmisel on kasutatud krohvi, mis ei pikene ning sellest tulenevalt rebitakse krohv vuugist ja osaliselt selle ümbert lahti. Lahtitulnud vuuk loob soodsad võimalused sademete sissepääsuks. Sellised betoonplokkide vuugid lahendatakse kaasajal elastsete vuukidena. Tööd ei vasta järgmistele standarditele ja ehitusnormidele : betonijulkisivujen korjaus laastipaikkauksella. Rakennustieto.1995; betonirakenteiden korjausohjeen. BY 41. Suomen Betoniyhdistys.2007; Betoniteknikan oppikirja. BY 201. Suomen Betoniyhdisty.2004; EVS.ENV 1504 Betoonkonstruktsioonide kaitsmiseks ja parandamiseks kasutatavad tooted. Määratlused, nõuded, kvaliteedikontroll ja vastavuse hindamine; EVS-EN 998-1 Müürimörtide spetsifikatsioon, osa 1 2010 krohvimördid; Tarindi RYL 2010 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone kande- ja piirdetarindid 2010; RT 8210980 Kivimaterjalist elementfassaadide vuugid 12.2009. (Sauga elevaatori krohvitööde ekspertiis töö nr. 40310, IV toimik tl.52-161). Hageja väitel pooled leppisid kokku milliseid materjale töövõtja kasutab. Omanikujärelevalve teostaja P. Ö. uuris materjalide omadusi ja pidas neid sobivaks. Töövõtja ise kontrollis materjalide omadusi tuginedes materjalide kohta tootja poolt avaldatud informatsioonile (VI toimik tl.62). Tunnistaja H.P.`i kohtuistungil antud ütluste kohaselt vajalikud materjalid tarnis OÜ Suvesvuuk. Otseselt tema ei kontrollinud kas vahendid konkreetseks tööks 100% sobisid. Kui alustas töid siis T. ja Ö. kiitsid materjalid heaks (V toimik tl.196). VÕS § 641 lg.3 järgi töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest v. kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid , materjali v. eeltöid piisavalt kontrollis. Hageja ise pakkus tellijale vastavad materjalid välja, kuigi need materjalid ei olnud selleks tööks sobivad. See, et tellija nõustus materjalidega ei oma asjas tähtsust. Hageja ei ole tõendanud, et ta juhtis tellija tähelepanu sellele, et nimetatud materjalid ei sobi selleks tööks. Tellija ei pea teadma materjalide sobivust spetsiifilisteks töödeks. Tegemist ei olnud professionaalse tellijaga, kellel töövõtja võib eeldada materjali sobivuseks vajalike eriteadmiste olemasolu. Töövõtja peab juhtima tellija tähelepanu materjali mittesobivusele teatud töödeks ja selle tagajärgedele.

15 (20)

Tsiviilasi nr 2-11-50975 EhitusS § 3 lg.1 kohaselt ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele v. varale v. keskkonnale. Töö lepingutingimustele mittevastavuse hindamisel tuleb arvestada üldtunnustatud ehitusreeglite ning hea ehitustavaga. Ekspert on oma arvamuses selgelt välja toonud miks ta leiab, et Sauga punkrite välisseinte s.h. krohvimistöödel on kasutatud betooni ja vuukide remontimiseks mittesobivaid materjale ning nimetanud millistele Euroopa standardile ja millistele ehitusnormidele need ei vasta ning mis põhjustel ei vasta. Ekspert ei ole tuvastanud ainult seda , et materjal on sobimatu sertifikaadi puudumise tõttu. Ekspert on tuvastanud, et betooni remontimiseks kasutatud Uninaks kiudkrohv ei vasta oma omadustelt betooni füüsikalistele omadustele ja on mõeldud kasutamiseks viimistlusmaterjalina nõrkadel aluspindadel. Betoon ei liigitu nõrgaks aluspinnaks. Ekspert on samuti tuvastanud, et mittesobivate materjalide kasutamisest tulenevalt on seintele ja vuukidesse paigaldatud krohv osaliselt aluse küljest lahti. Kohus ei nõustu hagejaga , et ekspertiisiakt ei vasta eksperdiarvamusele esitatavatele nõuetele ja et krohv oli lahti ainult ühes seinas. Ekspert tuvastas, et krohv oli suuremas osas lahti seinal, kuhu paistis päike seoses temperatuuride vahega. Krohvi seinal lahtioleku tuvastas eelnevalt ka SV Ehituskonsultatsioonide OÜ , kes teostas ülevaatuse 16.10.2012.a. Seina krohvimisel pole mõtet , kui krohv tuleb seina küljest lahti ja vesi läheb krohvitud seina vahele ning ehitis muutub vett läbilaskvaks. Sellega ei peatu vaid kiireneb hoone lagunemisprotsess. Seega hageja väide, et materjali teoreetiline sobimatus ei põhjustanud töö praaki, ei ole põhjendatud. Kasutatud materjal oligi antud tööde tegemiseks sobimatu ja põhjustas ebakvaliteetse töö. Samuti ei ole põhjendatud hageja väited, et hoone ei lasknud vett läbi. Tunnistaja P. Ö.`u kohtuistungil antud ütluste kohaselt paar korda hiljem käis ta objektil, siis fikseerisid läbijooksud ja tegid pilti. T. kutsus kohale ja see võis olla sügise poole kui hakkasid vihmad. Osad äärmised punkrid olid märjad. Kui nägid, et punkrid olid märjad tegid märgukirjad, vuukide kohal olid läbijooksud (V toimik tl.190, 191). Eriteadmistega isiku SV Ehituskonsultatsioonide arvamuse kohaselt kõikide lahti võetud kohtade puhul oli alusbetooni pind niiske. On kohti, kus elevaatori plokivuugid jooksevad läbi , kaitsekrohv ei ole vettpidav ega ole paljudes kohtades nakkunud aluspinnaga (II toimik tl.223, 224). Hageja ei saa vabaneda vastutusest ega võimalikku ebakvaliteetset tööd õigustada võimaliku ebapiisava tellija omanikujärelevalvega. Selline on ka kohtupraktika- RKL 3-2-1-177-11 p.15. Arvestades et teostatud tööd on kogu ulatuses ebakvaliteetsed ning ei vasta nõuetele, ei saa töid lugeda vastuvõetuks ning töötasu nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Samuti ei saa rahuldada hageja nõuet alternatiivsel alusel s.o. alusetu rikastumise nõudena VÕS § 639 lg.2 alusel, kuna VÕS § 639 lg.2 nõude eeldused ei ole täidetud. Vastavalt VÕS § 644 lg.1 järgi tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai v. pidi teada saama. Lg. 3 järgi kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt v. ei kirjelda oma majandus v. kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. OÜ Agraar Invest teavitas töövõtjat nii vastuvõetud tööde puudustest kui ka vastuvõtmata tööde puudustest. Puudustest teavitamine on toimunud mõistliku aja jooksul arvestades , et tööd teostati suvel ja puudustest s.o. vihmavee läbijooksudest teavitati sügisel kui algasid

16 (20)

Tsiviilasi nr 2-11-50975 vihmad. Tellija teavitas 22.09.2011.a. omanikujärelevalvet puudustest (II toimik tl.208). 14.10.2011.a. teostasid tellija esindaja F.T. ja omanikujärelevalve P.Ö. objekti ülevaatuse ja tuvastasid , et hoone lõunapoolse külje esimese punkri kolmanda neljanda paneeli vahelt toimub vihmavee läbijooks ja hoone lõunapoolse külje teise punkri põhjaluugi äärest vihmavee läbijooksu (II toimik tl.210). 14.10.2011.a. on tellija edastanud töövõtjale pretensiooni avastatud puuduste kohta töös ja taotluse puuduste kõrvaldamiseks (III toimik tl.66-69). Pretensioonis on märgitud, et elevaatori punkri seina vuugid ei ole vettpidavad ja selle tagajärjel pääseb vesi ja niiskus elevaatori sisemusse. Niiskuskahjustuste ülevaatus on toimunud 28.11.2011.a. ja selle kohta on koostatud akt (III toimik tl.70, 71). Akti kohaselt on elevaatori pööningukorruselt vaadates idapoolsel küljel lõunapoolsest nurgast neljal punkril välimisel seina küljel näha selgelt eristuvaid niiskuseplekke ja vee voolamisest tekkinud jälgi. Elevaatori pööningukorruselt vaadates on lõunapoolsel küljel kolmel punkril välimisel seina küljel näha pruunika vedelikku/aine plekke. Elevaatori pööningukorruse idapoolne ja läänepoolne silikaattellistest siseseinal on näha suured niiskuselaigud. Idapoolses silikaatseinas paikneb ava, mis on kaetud vertikaalselt paigaldatud puitlauaga. Elevaatori esimeselt korruselt vaadates on elevaatori lõunapoolse külje läänepoolses nurgas paikneva punkri välisseinte siseküljel näha selgelt eristuvaid niiskusplekke ja vee voolamisest tekkinud jälgi. Punkri põhjas on veelomp. VÕS § 646 lg.1 järgi kui töö ei vasta lepingutingimustele , võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist v. uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid v. põhjendamatud ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Lg.5 järgi kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada v. lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Tööde vastuvõtmine ei mõjuta kostja õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid. Kokkulepitud tasu maksmisest saab tellija keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg.1 v. kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg.5 järgi ulatuses, milles tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-1-145-14 p.22. OÜ Agraar Invest on OÜ-le Estoks Ehitus tasunud teostatud tööde eest kokku : vuugivahede parandamise eest vertikaalsed vuugid 1029 jm ja horisontaalsed vuugid 2592 jm, kokku 3621 jm summas 34 761.60 eurot (I toimik tl. 10,15). Samuti on tasutud paneelide osalise krohvimise ja remondi 500 m2 eest x 35 eurot 17500 eurot + käibemaks 20% =21 000 eurot ( I toimik tl.16). Tasumata on osalise krohvimise ja remondi eest 813.595m2 x 35 eurot + käibemaks 20% = 34171 eurot (I toimik tl.21,23,24) + montaažipoltide peade saneerimise eest 4 x 1734 + käibemaks 20% = 8323.20 eurot (I toimik tl.24). Seega tööde maksumus kokku 34 761.60 + 21000 + 34171+ 8323.20 = 98 255.80 eurot. Tellija OÜ Agraar Invest on esitanud vastuhagi kahju nõudes summas 395 220 eurot. Kahjuna käsitleb vastuhagi esitaja kulutusi hageja poolt tehtud tööde puuduste kõrvaldamiseks s.t. betooni remontimisel kasutatud krohv on vajalik eemaldada ning teha uus krohvimine koos armatuuri korrosiooniga ning vuugisegu eemaldamine , vuukide puhastamine ja uuesti täitmine. Nimetatud puuduste kõrvaldamise maksumus 395 220 eurot. Kahju hüvitamise nõude (VÕS § 115) eesmärgiks on VÕS § 127 lg.1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud , kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega tuleks antud sätte alusel tellijale hüvitada eelkõige puuduste kõrvaldamise kulud. Antud nõudeõiguse tekkimise aluseks on töö lepingutingimustele

17 (20)

Tsiviilasi nr 2-11-50975 mittevastavus ning töövõtja vastutus selle eest. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et OÜ Estoks Ehitus tehtud töö ei vasta lepingutingimustele ja töövõtja vastutab selle eest. Puudused ei ole käesolevaks ajaks kõrvaldatud. Tellija võib nõuda töövõtjalt kahjuhüvitisena töö lepingutingimustele vastavusse viimiseks kantud v. kanda tulevaid kulutusi. Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-1-126-13 p.13. Tellija on esitanud vastuhagis töö lepingutingimustele vastavusse viimiseks tulevikus kanda tulevate kulutuste nõudes. Kostja kahjunõue on teostatud tööde kokkulepitud hinna kogumaksumusest 4 korda kõrgem hind. Kohus leiab, et hüvitamisele kuuluvad mõistlikud kulud arvestades tellija poolt tellitud töid. Mõistlikud on töö parandamiseks tehtud kulud juhul, kui need ei ületa keskmiselt vastava toimingu tegemiseks vajalikke kulusid. Seadus ei nõua tellijalt võimalikest parandamise võimalustest odavaima valimist. Samaväärsete pakkumiste korral peab tellija siiski eelistama odavamat. Hüvitamisele ei kuulu kulud tööde eest , mida ei ole tellitud. Eksperdiarvamusele lisatud OÜ Langeproon Hüdroisolatsioonitööd hinnapakkumine, mille kohaselt vuukimiseks on vajalik teostada vuukide puhastus olemasolevast täitest, vuukide servade reprofileerimine betooniremondiseguga, vuugi põhjalindi/vuuginööri paigaldus, vuugi servade kruntimine ning täitmine vuugimastiksiga. Antud tööde maksumus kokku koos käibemaksuga 223 440 eurot (IV toimik tl. 160). Hageja on esitanud kohtule OÜ Terane hinnapakkumise , mille kohaselt materjali maksumus, tööde maksumus s.o. mördikihi eemaldamine, vana kivinenud mastiksi eemaldamine, avatud vuukide külgpindade freesimine, vuuginööri paigaldus, praimeriga servade töötlemine, mastiksi paigaldus, mastiksi silumine ja tõstemehhanismi maksumus , on 10 eurot jm+ käibemaks 20% . Seega 3620 meetrit 43 440 eurot (V toimik tl.31). OÜ Ellam hinnapakkumise kohaselt hind sisaldab materjali, transporti ja paigaldust s.o. vanade vuukide eemaldamine, vuugitavate pindade puhastamine, tuulutustorud, polüetüleentihendi paigaldamine vuugi põhja, primeri panemine ning elastse mastiksi paigaldamine ja silumine. Mehhanismid tõstukid, nurklihvija , multitööriist. Maksusmus kokku 9,7 eurot meeter 3621 m + käibemaks = 42148.44 eurot (V toimik tl. 34). OÜ Stormel Ehitus hinnapakkumise kohaselt vuukide avamine ja puhastamine, vuukide polüeteentihendi+ mastiksi paigaldus kokku 9 eurot jm x 3621 + käibemaks maksumus kokku 39106.80 eurot (V toimik tl. 32). Kohus leiab arvestades tellitud ja teostatud töid ning nende maksumust , on põhjendatud vuugitööde paranduseks kahjunõue summas 42 148.44 eurot. Antud hind sisaldab ka tõstemehhanismi maksumust. Kohus ei pea kahjunõude esitamisel arvestama kõige kallima hinnapakkumisega. Betooniremonditööde eest on vastuhagi esitaja kahjunõude esitanud 500 m2 tööde osas. OÜ Langeproon Hüdroisolatsioonid hinnapakkumise kohaselt (V toimik tl. 22) pindade puhastus defektsest betoonist ja olemasolevast krohvisegust 500 m2 maksumus x 11 = 5500 eurot + käibemaks = 6600 eurot. Kogu betoonpinna ning paljastunud armatuuride puhastus liivapritsiga 2500 x7,50 = 18 750 eurot + käibemaks 20 % = 22 500 eurot; pindade survepesu 2500 m2 x 1.50 = 3750 eurot + käibemaks 20% = 4500 eurot; armatuuride korrosioonikaitse 1 komplekt 1200 eurot + 20 % = 1440 eurot; lagunenud betooni kaitsekihi taastamine betooniremondiseguga 500m2 x 45 = 22 500 eurot + käibemaks 20% =27 000 eurot. Kohus leiab, et kogu pinna paljastunud armatuuride puhastus liivapritsiga ei ole põhjendatud ja arvestab puhastust ca tehtud remonditööde ulatuses s.o. 1400 m2. Põhjendatud kahjunõue 1400 x 7.50 + käibemaks 20 % s.o. 12 600 eurot. Seega põhjendatud kahjunõue kokku 6600 + 12 600 +4500 + 1440 + 27 000 = 52 140 eurot. Hageja ei ole betooni remonditöödele omapoolseid hinnapakkumisi esitanud. Kohus arvestab tõstemehhanismi maksumuseks 10% tööde hinnast s.o. 5214 eurot. Nimetatud summa on kohtu arvates piisav arvestades, et OÜ Estoks Ehitus hinnapakkumistes olid tõstemehhanismid hinna sees ja samuti

18 (20)

Tsiviilasi nr 2-11-50975 vuugiparandustöödele on teiste firmade hinnapakkumises tõstemehhanismid hinna sees. OÜ Langeproon Hüdroisolatsioonid hinnapakkumine fassaaditellingute montaažiks , rendiks ja demontaažiks summas 25 740 eurot , on ülemäära suur. Tunnistaja P. T. kohtuistungil antud ütluste kohaselt vaidlusaluste tööde tegemisel kasutati ripptellinguid ja tõstukit. Tavalised tellingud oleksid tunduvalt kallimad (V toimik tl.193). Tunnistaja H.P. kohtuistungil antud ütluste kohaselt töid teostati ripptellingutelt (V toimik tl.196). Kohus leiab, et hinnapakkumises nimetatud tööde s.o. pindade peentasandus 2500 m2 x 15 = 37 500 eurot + käibemaks 20% = 45 000 eurot ja pindade katmine karboniseerumist pidurdava ning dekoratiivse kaitsekihiga 2500 m2 x 13 + käibemaks 20% = 39 000 eurot, eest kahjunõue ei ole põhjendatud , kuna nimetatud töid töövõtulepingu järgi ei tellitud ja nende tööde eest ei ole ka tasutud. Tellija ei pea saama kahjuhüvitisena tööde maksumust, mida ta ei ole tellinud ega töövõtja arvel alusetult rikastuma. Arvestades , et tellijal on tööde eest tasumata 42 494.20 eurot tuleb nimetatud summa tasaarvestada kahjunõudega. Seega hagejalt kuulub kostja kasuks väljamõistmisele kahjuhüvitis summas 42 148.44+ 52 140 + 5214 – 42 494.24 = 57 008.20 eurot. Kohus leiab, et puuduvad alused kahju vähendamiseks. Töövõtja peab tellijale hüvitama kahju s.o. teostatud töödes puuduste kõrvaldamise maksumuse. VÕS § 113 lg.1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Vastavalt VÕS § 94 lg.1 kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele v. lepingule tasuda intressi , on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses v. lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastuhagi esitaja on esitanud viivisenõude seadusjärgses määras alates vastuhagi esitamisest s.o. 29.10.2012.a. Seega on viivisenõue põhjendatud alljärgnevalt : Alates 29.10.2012.a. – 31.12.2012.a. viivis aastas 8%, päevas 0,0219 %, 63 päeva x 12.48 =786.24 eurot; alates 01.01.2013.a. -14.04.2013.a. viivis aastas 7,75%, päevas 0,0212%, 104 päeva x 12.08 =1256.32 eurot; alates 15.04.2013.a. – 30.06.2013.a. viivis aastas 8,75%, päevas 0,0239%, 77 päeva x 13.62 = 1048.74 eurot; alates 01.07.2013.a.- 31.12.2013.a. viivis aastas 8,5%, päevas 0,0232%, 184 päeva x 13.22= 2432.48 eurot; alates 01.01.2014.a. – 30.06.2014.a. viivis aastas 8,25% , päevas 0,0226%, 181päeva x 12.88 = 2331.28 eurot; alates 01.07.2014.a. – 31.12.2014.a. viivis aastas 8,15% , päevas 0,0223 %, 184 päeva x 12.71 = 2338.64 eurot, alates 01.01.2015.a. – 26.06.2015.a. viivis aastas 8,05%, päevas 0,022%, 177 päeva x 12.54 = 2219.58 eurot. Seega põhjendatud viivis 26.06.2015.a. seisuga 786.24+ 1256.32+ 1048.74+ 2432.48+ 2331.28 + 2338.64 + 2219.58 = 12 413.28 eurot. Samuti on põhjendatud edasine viivis TsMS § 367 alusel VÕS § 113 lg.1 teises lauses sätestatud määras. Kuna põhihagi jääb rahuldamata , tuleb tühistada Pärnu Maakohtu 07.12.2012.a. määrusega seatud hagi tagamine, millega kohus 01.11.2011.a.määrusega kohaldatud hagi tagamise asendamiseks seadis AS Oilseeds Trade (reg.kood 11141531) omandis olevale kinnistule asukohaga Raplamaa, Kohila vald, Kohila alev, Tuhamäe 20, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna reg.osa nr.394537) esimesele vabale järjekohale hüpoteegi OÜ Estoks Ehitus kasuks summas 42 494.20 eurot.

19 (20)

Tsiviilasi nr 2-11-50975 Menetluskulud TsMS § 123 järgi hagihinna määramisel võetakse aluseks hagi esitamise aeg. Põhihagi esitatud 24.10.2011.a. ja hagihind sel ajal kehtinud redaktsioonis TsMS § 133 järgi 42 494.20 eurot. Vastuhagi esitatud 29.10.2012.a. ja vastuhagi täiendus (hagihinna suurendamine ) esitatud 20.06.2014.a. TsMS § 133 järgi vastuhagi hind 481 516.02 eurot ( põhinõue 395 220+ viivis hagi esitamise seisuga 53 690.37 eurot + 1 aasta viivis 32 605.65 (viivis 8,25 % ). TsMS § 162 lg.1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg.1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades , kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega v. ei jäta menetluskulusid täielikult v. osaliselt poolte andi kanda. TsMS § 163 lg.2 järgi kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna v. suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. OÜ Agraar Invest pakkus menetluses kompromissi, et mõlemad pooled loobuvad oma nõuetest ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda (V toimik tl. 89-90). OÜ Estoks Ehitus kompromissiga ei nõustunud. Seega arvestades , et hagi jääb rahuldamata ja vastuhagi rahuldatakse osaliselt ning arvestades ka OÜ Agraar Invest poolt pakutud kompromissi ( hageja loobub hagist ja kostja loobub vastuhagist ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda) leiab kohus, et menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg.1 ja 2 alusel jätta hageja OÜ Estoks Ehitus kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik

20 (20)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.