Otsuse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2015.a Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-14-51090
Tsiviilasi
AS XXX hagi XXXOÜ ja XXXvastu võlgnevuse nõudes
49 489 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: AS XXX (registrikood XXX, XXX); esindajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Urmas Kiik (Advokaadibüroo Hedman Partners, Rotermanni 8, 10111 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostjad: 1) XXXOÜ (registrikood XXX, XXX); 2) XXX (isikukood XXX, XXX); Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Yulia Klyukach (Advokaadibüroo Aavik & Partnerid, Liivalaia 45, 10145 Tallinn, e-post: [email protected]). Kohtuistungi toimumise aeg 15.06.2015 Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Urmas Kiik; Kohtuistungil osalesid Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Yulia Klyukach
RESOLUTSIOON
Tsiviilasja hind
1.Jätta rahuldamata kostja XXXtaotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks.
2.Rahuldada hagi.
3.Mõista kostjatelt XXXOÜ-lt (registrikood XXX) ja XXX(isikukood XXX) hageja AS XXX (registrikood XXX) kasuks solidaarselt välja 42 000 (nelikümmend kaks tuhat) eurot, millest 35 184 eurot on põhivõlgnevus ja 6816 eurot on hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.
4.Mõista kostjalt XXXOÜ-lt (registrikood XXX) hageja AS XXX (registrikood XXX) kasuks välja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena täiendavalt 7489 (seitse tuhat nelisada kaheksakümmend üheksa) eurot.
Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostjate kanda.
2.Mõista kostjatelt XXXOÜ-lt (registrikood XXX) ja XXX(isikukood XXX) hageja AS
XXX (registrikood XXX) kasuks solidaarselt välja menetluskuludena 1667 (üks tuhat kuussada kuuskümmend seitse) eurot, millest 817 eurot on hageja õigusabikulud ning 850 eurot on hageja tasutud riigilõiv. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja XXXOÜ 7. juunil 2013.a müügilepingu nr 54, mille alusel müüs hageja kostjale 1 toidukaupu. Vastavalt lepingu punktile 4.2 kohustus kostja 1 tasuma kaupade eest 10 kalendripäeva jooksul arvates arve-saatelehe väljastamisest ning vastavalt lepingu punktile 8.2 pidi ta tasuma lepingust tulenevate rahaliste kohustuste rikkumise korral viivist 0,15% tähtaegselt tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest.
2.Müügilepingu punkti 12 kohaselt andis kostja XXX isikliku käenduse lepingust tulenevate XXXOÜ rahaliste kohustuste täitmiseks hageja ees ning ta kinnitas, et vastutab kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Käendaja vastutuse maksimumsummaks oli lepingus kokku lepitud 42 000 eurot. XXX oli lepingu sõlmimise ajal kostja XXXOÜ juhatuse liige.
3.10.06.2013.a ostis kostja XXXOÜ hagejalt suhkrut 20 592 euro eest (arve nr 84083 maksetähtajaga 20.06.2013.a) ning 17.06.2013.a suhkrut 20 592 euro eest (arve nr 84650 maksetähtajaga 27.06.2013.a).
4.Arvest nr 84083, mille maksetähtaeg oli 20.06.2013.a, tasus kostja XXXOÜ kokku 6000 eurot, sealhulgas 28.06.2013.a 5000 eurot ning 17.01.2014.a 1000 eurot. Kostja XXXOÜ jättis antud arve alusel tasumata 14 592 eurot. Arve nr 84650, maksetähtajaga 27.06.2013.a, jättis kostja XXXOÜ täielikult tasumata.
5.Hageja helistas kostjale XXXkui kostja XXXOÜ seaduslikule esindajale korduvalt 2013.a juunist kuni 2014.a märtsini ning saatis talle korduvaid kirjalikke meeldetuletusi võlgnevuse tasumiseks. Kostja XXXon korduvalt andnud kirjalikke lubadusi võlgnevuse tasumiseks, kuid lubadusi täidetud ei ole. Hageja esitas kohtule e-kirjade vahetuse kostja XXX.
6.20.03.2014.a saatis hageja kostjale XXXOÜ kirjaliku hoiatuse, milles palus hiljemalt 31.03.2014.a tasuda võlgnevuse summas 35 184 eurot ning seisuga 20.03.2014.a sissenõutavaks muunud viivise summas 14 305 eurot. Hageja teatas, et kui kostja ei tasu kogu võlgnevust summas 49 489 eurot hiljemalt 31.03.2014.a, on hageja sunnitud pöörduma võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu poole. Kostja XXXOÜ võlgnevust tasuma ei asunud. 01.04.2014.a saatis kostja XXXebamääraste lubadustega e-kirja.
7.Kontrollimisel selgus hagejale, et äriregistris oli 27.03.2014.a tehtud kanne, mille kohaselt kostja XXXei olnud enam kostja XXXOÜ juhatuse liige. Kostja XXXteavitas hagejat sellest alles 09.04.2014.a. Hageja arvates näitas antud fakt, et kostjad ei soovi oma kohustusi täita.
8.Seisuga 14.04.2014.a oli kostjal XXXOÜ-l hageja tasumata põhivõlgnevus summas 35 184 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise võlgnevus summas 14 305 eurot. Hageja palus mõlemalt kostjalt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevuse ja viivise kokku summas 42 000 eurot ning täiendavalt kostjalt XXXOÜ-lt viivisvõlgnevus 7489 eurot.
9.Kostja XXXOÜ vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja väide, et ta ei ole kaupu kätte saanud, on hagejale üllatuslik. Kaup on kostjale XXXOÜ-le üle antud ja varasemalt ei ole nimetatud asjaolu üle olnud vaidlust. Kostja XXXOÜ esitatud valeväide on katse kohut eksitada ja menetlust venitada.
10.Hageja ning kostja XXXOÜ ja kostja XXXvahel on 07.06.2013.a allkirjastatud müügileping nr 54, mis reguleerib poolte kohustusi kauba müügitehingute korral. Lepingus ei ole ette nähtud, et kauba üleandmisel tuleb koostada kauba üleandmise-vastuvõtmise akt. Kaup on kostjale XXXOÜ-le üle antud 10.06.2013.a arve-saatelehe nr 84083 ja 17.06.2013.a arve-saatelehe nr 84650 alusel. Kostja XXXOÜ endine juhatuse liige XXXon oma e-kirjades hageja müügijuhile Aimar Kasakule tunnistanud võlgnevuse olemasolu hageja ees.
11.Hageja ei nõustunud kostja XXXOÜ väitega, et talle ei ole kohtuväliselt viivisenõuet esitatud ning ta sai viivisenõudest teada alles hagiavaldusest. Kostja XXXOÜ kontaktandmetena on lepingus märgitud e-posti aadress XXX. Hageja on eelnimetatud e-posti aadressile korduvalt esitanud nii viivisarveid kui viiviste arvestusi. Lisaks on hageja 20.03.2014.a saatnud eelnimetatud e-posti aadressile kirjaliku hoiatuse, milles on välja toodud viivised seisuga 20.03.2014.
12.Hageja ei nõustunud kostja XXXOÜ väitega, et nõude hulka ei saa arvestada käibemaksu. KMS § 24 lg 1 kohaselt peab maksukohustuslasena registreeritud isik alates registreerimise päevast täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba maksustatavale väärtusele käibemaksu. Hageja on kostjale XXXOÜ-le müünud kauba ning lisanud sellele seadusest juhindudes käibemaksu. Kostjal XXXOÜ-l lasub kohustus tasuda võõrandatud kauba eest selle väärtus ning sellele lisatud käibemaks sõltumata sellest, kas tasumine toimub tähtaegselt või alles pärast võlgnevuse väljamõistmist kohtu poolt.
13.Hageja ei nõustunud ka kostja XXXvastuväidetega. Antud kostja vastu on nõue esitatud lepingu punkti 12 alusel. Hageja viitas VÕS § 153 lg 1 punktile 3 ja lõikele 3. Lepingu punkti 12 kohaselt andis kostja XXX tähtajalise käenduse, mis kehtis ajavahemikus, mil ta oli kostja XXXOÜ juhatuse liige. Kaupade müügitehingud toimusid juunis 2013. Kostja XXX ei ole kostja XXXOÜ juhatuse liige alates 27.03.2014. Seega tekkis käendaja vastutuse aluseks olev kohustus enne käenduse tähtaja möödumist. Kostja XXX vastutab seaduse alusel käendajana kostja XXXOÜ kohustuse eest ja hagi on esitatud tema kui solidaarvõlgniku vastu VÕS § 65 lg 1 järgi.
14.Pooled ei ole kokku leppinud selles, et VÕS § 153 lõikest 3 tulenev eeldus kostja XXX suhtes ei kehtiks. Vastasel korral muutunuks käendus hageja jaoks sisuliselt täiesti mõttetuks, kuivõrd kostjale XXX oleks jäänud võimalus igal ajahetkel oma kohustusest vabaneda pelgalt formaalsuse läbi ehk juhatuse liikme staatuse lõpetamisega. Kirjeldatud olukorra vältimiseks on seaduses kehtestatud eeldus, et käendaja tähtajaline vastutus ei lõpe tähtaja möödumisega, kui kohustus tekkis käenduse ajal.
15.16.04.2015.a kohtule esitatud seisukohtades esitas hageja kohtule täiendava viivisearvestuse, mis erines hagiavalduses toodud viivisenõudest 5069 euro võrra, sest hageja oli algselt viivise
arvestusega eksinud. Ilmnenud arvutusveale vaatamata ei suurendanud hageja oma viivisenõuet, et vältida täiendava riigilõivu tasumise vajadust. Hageja viivisenõudeks jäi 14 305 eurot.
16.Hageja selgitas, et tal ei ole õnnestunud tuvastada isikut, kes kostja XXXOÜ eest arvesaatelehtedele alla kirjutas. Tegemist on kauba hageja laost vastu võtnud autojuhiga, kelle nime tuvastada polnud võimalik. Täiendavaid jõupingutusi antud küsimuses ei pea hageja menetlusökonoomiliselt enam põhjendatuks. Hagi on täiesti piisavalt tõendatud ka ilma vastava isiku tunnistajana ülekuulamiseta. Kostja XXXOÜ on kauba saamist paljudes e-kirjades kinnitanud, samuti kauba eest osaliselt tasunud. Enne kohtumenetlust ei esitanud kostja XXXOÜ ühtegi väidet kauba mittesaamise kohta, samuti ei ole ta tagasi nõudnud kauba eest osaliselt tasutud rahasummat. See näitab, et tema vastuväide on lihtsalt pahatahtlik menetlustaktika asja venitamiseks. Hageja ei soovi sellise ebaseadusliku mänguga kaasa minna ja loobub kauba üleandmise nö igaks juhuks ületõendamisest.
17.Hageja esitas kohtule ka menetluskulude nimekirja. Hageja palus kostjatelt menetluskuludena välja mõista 1202 eurot, milline summa kujutab endast hageja õigusabikulusid ilma käibemaksuta. Samuti palus hageja kostjatelt välja mõista tasutud riigilõivu 850 eurot. Hageja kinnitas, et kõik kulud on seotud antud kohtumenetlusega.
KOSTJATE VASTUVÄITED
18.Kostjad vaidlesid hagiavaldusele vastu. Kostja XXXOÜ palus jätta hagi rahuldamata, sest ta ei ole hagejalt kaupu saanud. Puuduvad kauba üleandmise-vastuvõtmise aktid. Kostja XXXOÜ raamatupidamise andmete kohaselt ei ole kostja hagejalt kaupa saanud.
19.Kostja XXXOÜ pidas ebaselgeks, miks on nõue esitatud kahe kostja vastu ning mis on nende solidaarvastutuse õiguslikuks aluseks. Kostja XXX ei ole enam ammu kostja XXXOÜ juhatuses ning tulenevalt lepingu punktist 12 oli kostja XXX käendus piiratud ajaliselt ehk tema juhatuses olemise ajaga.
20.Kuna kostja XXXOÜ vaidles vastu hageja põhinõudele, vaidles ta vastu ka viivisenõudele ja selle arvestusele. Kohtuväliselt ei ole kostjale XXXOÜ-le nõuet kunagi esitatud. Nõuetest sai kostja XXXOÜ teada hagiavaldusest. Kuna kostja XXXOÜ ei olnud nõuetest teadlik, ei saa viivist arvestada enne, kui nõue oli talle esitatud.
21.Kostja XXXOÜ ei pidanud põhjendatuks arvestada nõude hulka käibemaksu. Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab seetõttu tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (käibemaksuseaduse § 29). Antud juhul kuulub käibemaks maha arvamisele.
22.Kostja XXX palus jätta hagi TsMS § 423 lg 2 p 1 järgi läbi vaatamata või hagi läbivaatamisel jäta see rahuldamata. Kui kostja XXX vastu on nõue esitatud 07.06.2013.a lepingu punkti 12 alusel, siis on pooled kokku leppinud, et kostja käendus kehtib ajavahemikus, mil ta tegutseb juhatuse liikmena. Seega oli pooltel kokku lepitud käendus, mille kehtivusaeg oli piiratud. 27.03.2014.a on tehtud kanne, mille kohaselt kostja XXX ei ole enam kostja XXXOÜ juhatuse liige. Hageja oli sellest teadlik juba 09.04.2014.a. Kuna kostja XXX ei ole enam kostja XXXOÜ juhatuses, ei saa tema käendajana vastutada.
23.Kuna kostja XXX ei ole enam käendajaks, jääb ebaselgeks tema suhtes esitatud nõude õiguslik alus ning hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Kui kohus vaatab hagi läbi, palus kostja jätta hagi rahuldamata. Hagiavaldusest ei ole võimalik üheselt aru saada, milliseid konkreetseid tehinguid hageja kostjale XXX ette heidab, mistõttu ei ole võimalik kostjal XXX esitada konkreetseid vastuväiteid ja selgitusi. Hageja peab tõendama, et kostja XXX on rikkunud mõnda
kohustust hageja ees.
24.Kostja XXX vaidles vastu ka viivisenõudele. Viivisenõue ei saa tekkida enne, kui nõue on esitatud, sest viivis on sanktsioon kohustuse täitmata jätmise eest. Kohtuväliselt ei ole kostjale XXX nõuet kunagi esitatud. Nõuetest sai kostja XXX teada hagiavaldusest. Kuna kostja ei olnud nõuetest teadlik, ei saa viivist arvestada enne, kui nõue oli talle esitatud. Hageja nõue viivise väljamõistmiseks tuleb jätta antud osas rahuldamata VÕS § 113 lg 2 tulenevalt. Samuti leidis kostja, et nõudest tuleb VÕS § 127 lg 5 alusel maha arvata käibemaks.
25.18.07.2014.a seisukohtades leidis kostja XXX, et käendusleping on oma olemuselt kestvusleping ning see sõlmitakse tihti tähtajalisena, piiramaks ajaliselt käenduse kehtivust ning käendaja vastutust. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et käendus lõpeb, kui hageja ei ole teatud tähtajaks (ehk juhatuse liikmeks olemise ajaperioodi lõpuks) esitanud nõuet käendaja vastu. Hageja pidi oma nõuded maksma panna konkreetse tähtaja jooksul ehk ajal, mil kostja XXX oli kostja XXXOÜ juhatuses. Tähtaja möödumisel lõppes XXX kui käendaja vastutus nõuete eest, millest ei olnud talle tähtaja saabumise hetkeks teatatud. Teistel tingimustel ei oleks ei XXXOÜ ega kostja XXX vaidlusalust lepingut sõlminud. Sellisel käenduse tähtajalisel piirangul oli kostja XXX kui käendaja jaoks selguse tagamise funktsioon: kui tähtaeg möödub ehk kui kostjat XXX ei ole enam kostja XXXOÜ juhatuses, on käendaja kindel, et tema vastu nõudeid ei esitata.
KOHTU PÕHJENDUSED
26.Arvestades hageja nõudeid ja kostjate vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
27.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja XXXOÜ sõlmisid 7. juunil 2013.a müügilepingu nr 54, mille alusel müüs hageja kostjale toidukaupu; 2) lepingu alusel pidi kostja XXXOÜ hagejale tasuma 10 kalendripäeva jooksul alates arvesaatelehe esitamisest; 3) lepingu alusel pidi kostja XXXOÜ tasuma hagejale maksete tasumisega viivitamisel viivist 0,15% tasumata summast päevas; 4) sama lepingu alusel käendas kostja XXX hageja ees kostja XXXOÜ kohustusi ning tema kui käendaja vastutus oli piiratud kuni summani 42 000 eurot; 5) kostja XXXOÜ tasus hagejale arve nr 84083 osaliselt; 6) kostja XXX oli kostja XXXOÜ juhatuse liige kuni äriregistri kande tegemiseni 27.03.2014.a; 7) kostja XXX teatas hagejale 09.04.2014.a, et ta ei ole enam XXXOÜ juhatuse liige.
28.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas kostja XXXOÜ sai kätte kauba kahe arvesaatelehega, mille tasumata jätmisest tuleneb hageja nõue kostjate vastu. Pooled vaidlevad samuti selle üle, millal lõppesid kostja XXX kui käendaja kohustused. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjatel tuleb lisaks põhivõlgnevusele tasuda viivist ning arvetel märgitud käibemaksu.
29.Hageja väitis, et kostja XXXOÜ ostis temalt suhkrut arve-saatelehe nr 84083 alusel 20 592 euro eest ning arve-saatelehe nr 84650 alusel 20 592 euro eest. Esimese kahest arvest tasus kostja XXXOÜ osaliselt. Arve nr 84 083 tähtaeg oli 20.06.2013.a ning kostja tasus 28.06.2013.a antud arve järgi 5000 eurot ja 17.01.2014.a 1000 eurot. Teise arve jättis kostja XXXOÜ täielikult tasumata. Arvestades kostja XXX kui käendaja vastutuse piirmäära, palus hageja mõlemalt kostjalt välja mõista solidaarselt põhivõlgnevuse ja viivisena 42 000 eurot ning kostjalt
XXXOÜ-lt täiendavalt viivisvõlgnevusena 7489 eurot. Hageja leidis, et kostjate väited kauba mittekättesaamise kohta on põhjendamatud, sest kostja XXX, kes oli kostja XXXOÜ seaduslik esindaja, tunnistas võlgnevuse olemasolu korduvates e-kirjades ning ühe arve tasus kostja osaliselt ära. Viivisvõlgnevusest teatas hageja kostjatele korduvalt, sealhulgas 20.03.2014.a kirjaga. Kostjal XXXOÜ-l tuleb võlgnevus tasuda koos käibemaksuga. Kostja XXX vastutab käendajana tekkinud võlgnevuse eest, sest võlgnevus tekkis ajal, mil ta oli kostja XXXOÜ juhatuse liige. Teisiti pooled kokku ei leppinud ja kostja soovitud viisil oleks hageja jaoks olnud käenduslepingu sõlmimine mõttetu.
30.Kostja XXXOÜ palus hagi jätta rahuldamata põhjusel, et ta ei ole kaupu kätte saanud ning kohtuväliselt ei ole talle võlgnevusest ega viivisenõudest teatatud. Isegi kui hageja nõue on põhjendatud, ei saa kostjalt nõuda käibemaksu tasumist, sest hageja on käibemaksukohustuslane ja saab kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
31.Kostja XXX leidis, et hagi tema vastu tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel, sest ta vastutas ainult nende nõuete eest, mis olid tema vastu esitatud ajal, mil ta oli kostja XXXOÜ juhatuse liige. Pärast tema juhatuse liikme staatuse lõppemist on tema kui käendaja kohustused lõppenud. Käendusleping on kestvusleping ning teistel tingimustel ei oleks kostja käenduslepingut sõlminud. Samal põhjusel palus kostja jätta hagi rahuldamata. Kohtuväliselt ei ole hageja nõuet kostja XXX vastu kunagi esitanud, mistõttu tuleks rahuldamata jätta ka viivise nõue.
32.Kohus leiab esmalt, et kostja XXXhagi läbivaatamata jätmise taotlus ei kuulu rahuldamisele. TsMS § 423 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Kohus ei nõustu kostja väidetega, et kuivõrd kostja XXXtõlgendab käenduslepingut hagejast erineval viisil ning on seisukohal, et tema käenduslepingust tulenevad kohustused on lõppenud, ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktiliste asjaolude pinnalt üldse võimalik. Poolte esile toodud asjaoludest ning kogutud tõenditest võib järeldada, et poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja XXXsõlmis hagejaga käenduslepingu. Vaidlus on selle üle, kuidas käenduslepingut tõlgendada. Seetõttu on hageja õiguste rikkumine tema esile toodud faktiliste asjaolude pinnalt võimalik, kuid kohtul tuleb sisuliselt hinnata, kas hageja nõue on tõendatud või mitte ning kuidas käenduslepingut tõlgendada. Kui kostja XXXesile toodud asjaolud on põhjendatud ja tõendatud, võib kohus jätta hagi rahuldamata, mitte läbi vaatamata. Eeltoodu tõttu ei kuulu kostja taotlus rahuldamisele.
33.Järgmisena asub kohus hindama, kas hageja on tõendanud põhivõlgnikul XXXOÜ-l lepingulise kohustuse olemasolu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
34.Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et hageja ja kostja XXXOÜ olid sõlminud omavahel kaupade ostu-müügi lepingu. VÕS § 208 lg 1 järgi kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 209 lg 1 sätestab, et kui tuleb ostjale üle anda määratud kohas, peab müüja asja määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis panema ja ostjale valmispanekust teatama. Kui lepingu esemeks on liigitunnustega asjad, ei loeta neid ostja käsutusse andmiseks valmispanduks enne, kuni neid ei ole lepingu järgi üleandmiseks tähistusega, veodokumentidega või muul viisil selgelt eristatud. VÕS § 209 lg 2 näeb ette, et kui müüja on asja määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis pannud ja sellest ostjale teatanud, loetakse asja ostjale üleandmise kohustus täidetuks.
35.Ostjal on majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud müügilepingu järgi VÕS § 219 lg 1 alusel kohustus viivitamatult ostetud asi üle vaadata või lasta üle vaadata. Ostja peab VÕS § 220 lg 1 alusel teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 220 lg 3 näeb ette, et kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.
36.Seega tuleneb eeltoodud sätetest, et müüja tasunõude sissenõutavaks muutumiseks tuleb tal kaup ostjale üle anda. Ostja peab omakorda kauba selle vastuvõtmisel üle vaatama ning teatama puudustest viivitamatult, kui tegemist on majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepinguga. Kohus on seisukohal, et vaidlusaluse ostu-müügi lepingu sõlmisid pooled majandus- ja kutsetegevuses.
37.VÕS § 95 lg 1 sätestab, et võlausaldaja peab kohustuse täitmise vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta kirjaliku tõendi (täitmise kviitung). Riigikohus on leidnud, et täitmise kviitungi puhul pöördub tõendamiskoormus ümber ning tõendamiskoormus selle tõendamiseks, et täitmist ei toimunud, läheb üle võlausaldajale (RK TKo 3-2-1-76-11, p 9, 3-2-1-137-09, p 10). Ühtlasi sätestab TsÜS § 132 lg 1, et isik vastutab teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega. TsÜS § 132 lg 2 näeb ette, et isik vastutab samuti teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega.
38.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 07.06.2013.a allkirjastasid hageja ja kostjad XXXOÜ ning XXXmüügilepingu nr 54 (toimiku lk 6-8). Lepingu punkti 1.1. järgi soovisid pooled kokku leppida üldistes tingimustes, mille alusel hageja müüjana müüb ja kostja XXXOÜ ostjana ostab müüja poolt müüdavat kaupa ning ostja tasub kauba ostuhinna ja võtab kauba vastu.
39.Lepingu punkti 3.1. järgi pidi ostja esitama kauba ostmiseks müüjale vastavasisulise kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis tellimuse, milles on muuhulgas märgitud kauba nimetud, kogus ja muu tellimuse täitmiseks oluline informatsioon. Kauba eest tasumisel leppisid pooled punktis 4.1. lähtuda müüja kehtivast hinnakirjast. Lepingu punkti 4.2. järgi pidi kostja tasuma kauba eest sularahas müüja kassasse või ülekandega 10 kalendripäeva jooksul arvates kauba arve-saatelehe väljastamise kuupäevast.
40.Lepingu punkti 7.2. järgi oli kostja XXXOÜ ostjana kohustatud viivitamatult kontrollima kauba saamisel selle kvaliteeti, realiseerimistähtaegu ja vastavust tellimusele. Tellimusele mittevastava kauba avastamisel oli ostjal lepingu punkti 7.3. järgi õigus esitada müüjale põhjendatud pretensioon hiljemalt 72 tunni jooksul. Lepingu punkt 7.4. nägi ette, et eelviidatud teatamistähtaja järgimata jätmisel kaotab ostja õiguse kasutada samast punktist tulenevat õiguskaitsevahendit. Lepingu punkt 8.2. nägi ette, et kui ostja rikub mistahes lepingust tulenevat rahalist kohustust, on müüjal õigus nõuda ja ostjal kohustus tasuda viivist 0,15% tähtaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest.
41.Hageja esitas kohtule kaks arve-saatelehte. 10.06.2013.a arve-saatelehe nr 84083 (toimiku lk 9) alusel on kostjale tellimuse nr 1040490 alusel tarnitud 24 euroalust 25 kg peedisuhkruga. Koos käibemaksuga tuli kauba eest tasuda 20 592 eurot. Kauba vastuvõtmise eest on allkirja
andnud keegi Anton. 17.06.2013.a arve-saatelehe nr 84650 (toimiku lk 10) alusel on kostjale tellimuse nr 1040840 alusel tarnitud 27 euroalust 25 kg peedisuhkrut. Arve alusel tuli kostjal koos käibemaksuga tasuda 20 592 eurot. Kauba vastuvõtmise kohta on allkirja andnud sama isik, kes allkirjastas eelmise arve-saatelehe. Vaidlus puudub selle üle, et ühe kahest eelviidatud arvesaatelehest tasus kostja XXXOÜ osaliselt, esitamata vastuväiteid kauba kättesaamisele või pretensioone kätte saadud kauba kogusele.
42.Kohus leiab, et arve-saatelehed nr 84083 ja nr 84650 on käsitletavad täitmise kviitungitena VÕS § 95 lg 1 mõistes, milliste kohaselt on kostjat XXXOÜ esindanud isik kinnitanud kauba kättesaamist. Kuivõrd kostja on osaliselt tasunud ühe arve-saatelehe alusel, mille on allkirjastanud keegi Antoni nimeline isik, on kohtu hinnangul kauba vastuvõtja näol tegemist isikuga, keda kostja TsÜS § 132 lg 1 mõistes kasutas pidevalt oma majandus- ja kutsetegevuses ning kelle eest ta vastutab TsÜS § 132 lg 2 mõistes. Kohtu hinnangul läks arve-saatelehtedel kauba kättesaamise kinnituse andmisega kostjale XXXOÜ üle kohustus tõendada, et kaup ei ole kätte saadud osaliselt või tervikuna. Kostja neid asjaolusid tõendanud ei ole. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et ta ei esitanud hagejale arve-saatelehtedel märgitud tellimusi kauba saamiseks. Lepingu kohaselt tuli kostjal esitada vastuväited üle antud kauba koguse kohta hiljemalt 72 tunni jooksul alates kauba üleandmisest, kuid kostja seda ei teinud. Esimesed vastuväited kauba üleandmisele esitas kostja alles vastuses hagiavaldusele, milliseks ajaks oli kostja VÕS § 220 lg 3 alusel minetanud oma õiguse tugineda puudustele üle antud kauba koguses.
43.Lisaks nõustub kohus hageja väidetega, et kohtumenetluse eelselt on kostja XXXOÜ oma juhatuse liikme ja teise kostja XXXpoolt korduvalt kinnitanud võlgnevuse olemasolu, millest tulenevalt on kostja XXXOÜ kauba täieliku kättesaamist tunnistanud. Hageja ja kostja XXX vahelisest e-kirjade vahetusest (toimiku lk 11-20) nähtub, et 19.06.2013.a saatis kostja hagejale kirja, kus palus tasumiseks ajapikendust. Kostja pakkus võimalust, et tasub 19.06.2013.a ära 50% arvest ning kostja kinnitas, et on valmis maksma ka viivist. Samas e-kirjas kinnitas kostja XXX, et OÜ XXX teine juhatuse liige Teet nende küsimustega ei tegele.
44.21.06.2013.a lubas XXX oma e-kirjas, et laseb kohe kogu arve ära maksta. 25.06.2013.a lubas ta taas tasumisega tegeleda. 26.06.2013.a saatis XXXe-kirjas, kus väitis, et ei saa arvet tasuda, sest kostja klient ei ole kostjale ülekannet teinud. Kostja pakkus, et hageja võib esitada kostjale viivisearve. 27.06.2013.a kinnitas kostja XXX oma e-kirjas, et hagejale on tehtud üks osaline makse. Samas viitas kostja endiselt sellele, et tema kliendil tekkinud raskuste tõttu ei ole hageja arvet võimalik tasuda.
45.04.07.2013.a e-kirjas lubas kostja XXX teha koheselt ülekande. 08.07.2013.a saatis kostja XXX hagejale uue kirja, kus lubas kõik kostja XXXOÜ võlgnevused hageja ees likvideerida 23. juuliks 2013.a. 09.07.2013.a saatis kostja hagejale e-kirja ning palus saata endale teise arve, mis ei ole kostjani jõudnud. 23.07.2013.a saatis kostja e-kirja, milles lubas teatada, kui ülekanne on tehtud. Samal päeval hiljem saadetud e-kirjas lubas XXX ise ülekande ära teha. 30.07.2013.a lubas kostja taas sama päeva jooksul ülekande ära teha, samasuguse lubaduse saatis ta hagejale e-kirja teel 31.07.2013.a. Tasumise lubadusi kordas kostja XXX13.08.2013.a, 15.08.2013.a, 18.08.2013.a ja 23.08.2013.a e-kirjades. Kostja kordas tasumise lubadusi järgnevates e-kirjades 26.08.2013.a, 02.09.2013.a, 09.09.2013.a, 10.09.2013.a, 16.09.2013.a. 17.09.2013.a saatis kostja hagejale pikema e-kirja, kus selgitas kostja XXXOÜ makseraskusi ning lubas 4. oktoobriks võlgnevuste tasumist. Samu lubadusi kordas kostja 04.10.2013.a, 06.10.2013.a, 25.10.2013.a, 29.10.2013, 03.11.2013.a, 11.11.2013.a. 26.11.2013.a ja 02.12.2013.a uuris kostja võimalust tasuda võlgnevuse eest suhkruga. Sellele järgnevates e-kirjades 02.01.2014.a, 21.01.2014.a ja 12.02.2014.a lubas kostja taas koheselt võlgnevuse tasuda. 09.03.2014.a lubas kostja järjekordselt võlgnevuse tasuda ning palus endale saata võlgnevuste ja viivise tabeli.
46.20.03.2014.a saatis hageja kostjale nõude arvete nr 84083 ja nr 84650 tasumiseks (toimiku lk 21). Samas kirjas selgitas hageja kostjale, et seisuga 20.03.2014.a sissenõutavaks muutunud viivis on 14 305 eurot. Kostja vastas sellele e-kirjaga 31.03.2014.a (toimiku lk 22), kus ta lubas lähiajal olukorda selgitada.
47.Eelviidatud tõenditest kogumis nähtub, et kostja XXXOÜ on korduvalt kinnitanud võlgnevuse olemasolu hageja ees. Puudub vaidlus selle üle, et kostja võlgnevus tulenes nimelt arve-saatelehtedest nr 84083 ja nr 84650. Kostja XXX korduvad e-kirja teel antud lubadused võlgnevus tasuda on kohtu hinnangul samuti käsitletavad täitmise kviitungitena VÕS § 95 mõistes. Kuivõrd kostja on korduvalt kinnitanud võlgnevuse olemasolu, on ta järelikult kinnitanud kauba täielikku kättesaamist. Vastupidist ehk puudusi üle antud kauba koguses või kauba mittekättesaamist oleks käesolevas menetluses pidanud tõendama kostja. Kostja XXXOÜ ei ole tõendanud, et ta ei ole kaupa vaidlusaluste arve-saatelehtede alusel kätte saanud. Kuivõrd kostja XXXOÜ sai kauba kätte ning jättis osaliselt selle eest tasumata, kuulub hageja nõue tema suhtes rahuldamisele. Kostjalt XXXOÜ-lt tuleb hageja AS XXX kasuks välja mõista tasumata põhivõlgnevusena 35 184 eurot.
48.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuivõrd kohus rahuldas hageja põhinõude kostja XXXOÜ suhtes, kuulub rahuldamisele ka hageja viivisenõue. Lepingu punkt 8.2. nägi ette, et kui ostja rikub mistahes lepingust tulenevat rahalist kohustust, on müüjal õigus nõuda ja ostjal kohustus tasuda viivist 0,15% tähtaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja esitas kohtule viivisearvestuse (toimiku lk 92), mille järgi oli seisuga 16.04.2015.a hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue kostja XXXOÜ vastu 19 374 eurot. Hageja palus kostjalt sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 14 305 eurot. Kohus leiab, et hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele ning kostjalt XXXOÜ tuleb hageja kasuks sissenõutava viivisena välja mõista 14 305 eurot.
49.Kohus leiab, et kostja XXX vastutab käendajana kostjal XXXOÜ tekkinud võlgnevuse eest lepingus toodud piirmäära ulatuses. Kohus ei nõustu kostja XXX väidetega, et tema kui käendaja vastu sai esitada nõudeid üksnes ajal, mil ta oli XXXOÜ juhatuse liige. Poolte vahel sõlmitud müügilepingu nr 54 (toimiku lk 6-8) punkt 12 kandis pealkirja „käendus“. Antud punkti kohaselt andis kostja XXX isikliku käenduse mistahes lepingust tulenevate ostja rahaliste kohustuste täitmiseks müüja ees ning ta kinnitas, et vastutab kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Lepingu punkti 12 järgi oli käendaja vastutuse maksimumsummaks 42 000 eurot. Samuti oli antud punktis märgitud: „Käendus kehtib ajavahemikus, mil tegutsen Ostja juhatuse liikmena“. Kostja võttis endale viidatud lepingu punktis ka kohustuse teavitada müüjat viivitamatult kirjalikult volituste lõppemisest ostja juhatuse liikmena.
50.VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 142 lg 3 järgi võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 142 lg 4 näeb ette, et käenduse kehtivus ei sõltu põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest. VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
51.VÕS § 153 lg 1 näeb ette, et käendus lõpeb käendusega tagatud kohustuse lõppemisega, kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei andnud nõusolekut vastutada uue võlgniku eest või
tähtajalise käenduse korral tähtaja möödumisega. VÕS § 153 lg 3 sätestab, et tähtajalise käenduse lõppemise korral eeldatakse, et käendaja vastutab edasi enne tähtaja möödumist tekkinud kohustuse eest.
52.Kohus ei nõustu kostja XXX väidetega, et käenduslepingu näol oli tegemist kestvuslepinguga ning kõik tema kui käendaja kohustused lõppesid hetkest, mil ta enam ei olnud XXXOÜ juhatuse liige. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kohustus, mille täitmist hageja hagiavalduses nõuab, tekkis XXXOÜ-l ajal, mil kostja XXX oli nimetatud äriühingu juhatuse liige. Riigikohus on leidnud, et reeglina ei saa käenduslepinguid pidada kestvuslepinguteks ning kestvuslepingutega oleks tegu vaid siis, kui käendataks mitte konkreetset kohustust, vaid teatavat liiki pikaajalistest suhetest tulenevaid kohustusi (RK TKo 3-2-1-102-07, p 11).
53.Antud juhul ei olnud kostja XXX kui käendaja vastutus suunatud korduvate ja pikaajaliste kohustuste täitmise tagamisele, mistõttu ei olnud käenduslepingu näol tegu kestvuslepinguga. Kohus leiab, et müügilepingu punktis 12 toodud tingimus käenduse kehtivuse kohta on hinnatav käenduse kehtivuse tähtaja piiranguna, mille puhul kehtib VÕS § 153 lõikest 3 tulenev eeldus ehk kohustused, mis tekkisid XXXOÜ-l ajal, mil XXX oli juhatuse liige, on käendusega hõlmatud. Kostja XXX ei ole tõendanud asjaolusid, mis sellise seadusest tuleneva eelduse ümber lükkaksid. Poolte vahel sõlmitud leping ei näinud ette, et ta ei vastuta nende kohustuste eest, mis on tekkinud tema juhatuse liikmeks oleku ajal, kuid milliste suhtes ei ole hagiavaldust esitatud käendaja suhtes enne tema juhatuse liikme staatuse lõppemist. Samuti nähtub hageja esitatud ekirjade vahetusest, et kostja XXX oli teadlik hageja nõude esitamisest ajal, mil ta oli juhatuse liige ega vaielnud hageja nõudele kordagi vastu.
54.Kohus ei nõustu kostja XXX väidetega, et lepingut tuleb tõlgendada viisil, kus pärast tema juhatuse liikme staatuse lõppemist lõppesid ka tema kohustused käendajana, sest teistsugustel tingimustel ei oleks ta olnud nõus käenduslepingut sõlmima. Tegemist on kostja meelevaldse väitega, mida poolte vahel sõlmitud lepingu tekst ei toeta. VÕS § 29 lg 1 järgi lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. VÕS § 29 lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kohtu hinnangul oleks lepingupooltega sarnane mõistlik isik tõlgendanud lepingut viisil, kus kostja XXX on ajaliselt kohustatud vastutama käendajana nende kohustuste eest, mis XXXOÜ-l tekivad ajal, mil ta on juhatuse liige. Tegemist on ajalise piiranguga, mis määratleb, millise perioodi jooksul tekkivate kohustuste eest on käendaja vastutav. Kostja XXX omas ajal, mil ta oli XXXOÜ juhatuse liige, täielikku ülevaadet ja teavet selle kohta, millised kohustused tema juhitud ettevõttel on. Samuti sai ta juhatuse liikmena tagada kohustuste täitmist XXXOÜ poolt. Samas ei oleks mõistlik isik tõlgendanud lepingut viisil, kus XXX kui käendaja kohustused lõppevad automaatselt tema juhatuse liikme staatuse lõppemisega ning sealhulgas lõpevad kohustused, mille võtmisele ja täitmata jätmisele on ta ise juhatuse liikmena kaasa aidanud. Kirjeldatud juhtumil oleks XXX endal ühepoolselt võimalik mistahes ajal loobuda oma lepinguliste kohustuste täitmisest, esitades avalduse enda juhatuse liikme ametikohalt vabastamiseks.
55.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue kostja XXX vastu kuulub samuti rahuldamisele. Kuivõrd XXX kohustused olid käenduskokkuleppe alusel piiratud summaga 42 000 eurot, ei saa hagi tema suhtes suuremas ulatuses rahuldada. Lõppastmes tuleb kostjatelt XXX ja XXXOÜ-lt mõista hageja kasuks solidaarselt välja põhivõlgnevus summas 35 184 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise võlgnevus summas 6816 eurot, kokku summas 42 000 eurot. Kostjalt XXXOÜ-lt tuleb hageja kasuks täiendavalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivisena 7489 eurot.
56.Kostjate vastuväidetega selle kohta, et nad ei pea tasuma hageja ees tekkinud võlgnevust koos käibemaksuga, kohus ei nõustu. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendamatute
vastuväidetega. Käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 kohaselt on käibeks kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus. KMS § 11 lg 1 järgi on käive tekkinud või teenus on saadud päeval, mil esimesena tehti kas kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine või laekus kauba või teenuse eest osaline või täielik makse.
57.Käibemaksu tasumise kohustuse seob KMS § 24 lg 1 hetkega, mil ettevõtja on registreeritud maksukohustuslasena. Alates sellest päevast peab isik KMS § 24 lg 1 järgi täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma KMS §-s 29 sätestatud korras ja tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid. Vaidlus puudub selle üle, et hageja on registreeritud käibemaksukohustuslasena ja oli kohustatud lisama arvetele käibemaksu.
58.KMS § 29 lg 1 järgi on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. KMS § 38 lg 1 järgi peab maksukohustuslane tasuma käibemaksusumma käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks.
59.Eeltoodud sätetest tuleneb, et hagejal oli kohustus lisada käibemaksusumma arvetele ning pärast arvete esitamist kostjale tuli hagejal deklareeritud käibemaks riigile ära maksta. Ühestki õigusaktist ei tulene, et pärast maksukohustuslase poolt riigile käibemaksu tasumist on kauba ostjal või teenuse tellijal õigus jätta talle esitatud arvetelt käibemaksu tasumata. Sisendkäibemaks on KMS § 29 lg 3 kohaselt maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. KMS § 29 lg 4 näeb ette, et kui maksukohustuslane kasutab kaupa või teenust KMS § 29 lõikes 1 nimetatud tehingute tarbeks, arvatakse maha ainult § 29 lõikes 1 nimetatud tehingute tarbeks kasutatava kauba või teenuse sisendkäibemaks. Seega on sisendkäibemaksu mahaarvestamine üksnes maksukohustuslase õigus ja mitte kohustus ning sisendkäibemaksu saab maha arvata vaid seaduses sätestatud ulatuses. Kostjad ei ole ühelgi viisil põhistanud ega tõendanud, et hageja oleks sisendkäibemaksuna saanud maha arvestada kogu summa, mis vastab tasumata arvetes toodud käibemaksu summale. Kostjate viide VÕS § 127 lõikele 5 on asjakohatu, sest hageja ei ole kostjate vastu esitanud kahju hüvitamise nõuet, vaid tegemist on lepingulise kohustuse täitmise nõudega. Sisendkäibemaksu mahaarvestamise õigusest sõltumatult oli kostjatel kohustus tasuda arved koos käibemaksuga.
60.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostjate kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 3 kohaselt hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest.
61.Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja 16.06.2015.a ehk pärast kohtuvaidluste lõppemist ja viimase kohtuistungi toimumist. Kohus leiab, et vaatamata kostjate vastuväidetele
saab esitatud nimekirja alusel hageja menetluskulusid kindlaks määrata, sest kohus andis kostjatele võimaluse esitada vastuväiteid kõigi hageja menetluskulude kohta. Lisaks tuleneb TsMS § 174 lõikest 1 kohtule kohustus määrata menetluskulud kindlaks asja materjalide alusel sõltumata poolte esitatud taotlustest ja nimekirjadest.
62.Hageja esitatud nimekirja kohaselt kulus esindajal kokku 6 tundi asja materjalide tutvumiseks, kostjatele kohtualluvuse muutmise ettepaneku tegemiseks, kostjate seisukohtadega tutvumiseks ning kohtule taotluse koostamiseks. Kohus leiab, et mõistlik aeg asja materjalidega tutvumiseks ning kohtule kohtualluvust puudutava seisukoha koostamiseks ei saa kokku ületada 4 tundi, arvestades asja lihtsust ning hageja 16.06.2014.a menetlusdokumendi sisu ja mahtu. Kohtualluvuse muutmise määrusega ning kohtukutsetega tutvumiseks võis esindajal mõistlikult kuluda kokku aega 30 minutit.
63.Kohtu 01.04.2015.a eelistung kestis 39 minutit. Istungil osalemiseks ja selle ettevalmistamiseks võis esindajal kokku mõistlikult aega kuluda 1 h ja 39 minutit. Kohtuistungi protokolliga tutvumiseks ning kliendile ülevaate andmiseks ei saanud mõistlikult kuluda aega enam kui 15 minutit. Hageja 16.04.2015.a menetlusdokumendi kootamiseks ei saanud kuluda aega enam kui 45 minutit, arvestades dokumendi sisu ja mahtu. Kostjate 04.05.2015.a seisukoht oli äärmiselt napp ega sisaldanud uusi väiteid, mistõttu sai sellega tutvumiseks aega kuluda kuni 15 minutit. Kohtu 15.06.2015.a istung kestis 20 minutit ning hageja sellel uusi seisukohti ei esitanud. Koos istungi ettevalmistamise ning protokolliga tutvumisega võis hageja esindajal selleks mõistlikult aega kuluda 45 minutit.
64.Kokku loeb kohus hageja esindaja mõistlikuks ajakuluks antud menetluses 8 h 09 minutit. Arvestades hageja esindaja tunnitasu suurust 100 eurot (ilma käibemaksuta), on hageja esindaja mõistlikud õigusabikulud 815 eurot. Nimetatud summale lisandub 2 eurot, mis on seotud äriregistrist päringute tegemisega. Hageja on palunud kostjatelt õigusabikulud välja mõista ilma käibemaksuta. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks õigusabikuludena välja mõista 817 eurot. Samuti tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista tasutud riigilõiv 850 eurot. Kogumis tuleb kostjatelt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista solidaarselt 1667 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.