lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-62058/36

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 26.06.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-62058/36
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.06.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
863
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

26. juuni 2015 Tartu

Tsiviilasja number

2-14-62058

Tsiviilasi

JGJ Invest OÜ hagi Gunnar Saksingu vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Kompromissist loobumise vastuvõtmine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 18. mai 2015 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Gunnar Saksingu määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja: Gunnar Saksing (isikukood: XXXXXXXXXXX); esindaja advokaat Marko Paabumets; Vastustaja: JGJ Invest OÜ (registrikood: 11921832); juhatuse liige Jaanus Sulg

RESOLUTSIOON

Jätta Gunnar Saksingu määruskaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu 18. mai 2015 määrus muutmata.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulude jaotuse määrab maakohus lõpplahendiga

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

ASJAOLUD

1.JGJ Invest OÜ (hageja) esitas 05. detsembril 2014 hagi Gunnar Saksingu (kostja) vastu laenulepingust tuleneva intressi 4 200 eurot, laenulepingu sõlmimise tasu 100 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 23,34 eurot ja laenulepingu sõlmimise tasult 100 eurot jooksva viivise väljamõistmiseks. 12. mai 2015 kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissi ja palusid kohtul kompromiss kinnitada ja asjas menetlus lõpetada. Kohus määras, et avaldab lahendi 18. mail 2015. 15. mail 2015 esitas hageja seaduslik esindaja Jaanus Sulg kohtule avalduse (III kd tl 15), milles loobub 12. mai 2015 kohtuistungil sõlmitud kompromissist ja palub jätkata asjas menetlust.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

MAAKOHTU SEISUKOHT

2.Tartu Maakohus võttis 18. mai 2015 määrusega kompromissist loobumise vastu ja jätkas menetlust. TsMS § 430 lg 4 kohaselt kui kohus ei kinnita kompromissi, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-3-12 märkinud, et kohtule kinnitamiseks esitatud kokkulepe muutub pooltele siduvaks alates ajast, mil jõustub kompromissi kinnitav kohtumäärus. Seni, kuni kohus ei ole teinud kompromissi kinnitavat kohtumäärust, võivad pooled kompromissi kinnitamise avaldusest loobuda. Maakohus lähtus mh TsMS §-s 4 sätestatud poolte õigusest käsutada oma menetlusõigusi ja leidis, et 12. mai 2015 kohtuistungil sõlmitud kompromiss tuleb jätta kinnitamata ja asjas tuleb jätkata menetlust.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.Kostja G. Saksing esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 18. mai 2015 määrus ning teha uus määrus, millega kinnitada JGJ Invest OÜ ja G. Saksingu vahel 12. mail 2015 sõlmitud kompromiss ning lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-14-62058. Määruskaebuse kohaselt: 1) ei tulene TsMS § 430 lg-st 4 õiguslikku alust jätta kompromiss kinnitamata. Maakohus on rikkunud TsMS § 465 lg 2 p-s 8 sätestatud määruse põhjendamiskohustust; 2) ei ole maakohus tuvastanud ühegi TsMS § 430 lg-s 3 sätestatud alust, mis annaks õiguse jätta kompromiss kinnitamata. Pooled loobusid 12. mail 2015 toimunud kohtuistungil ka kompromissi kinnitamise määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest; 3) ei ole maakohtu viide Riigikohtu lahendile asjas nr 3-2-1-3-12 asjakohane. Viidatud tsiviilasjas nõustusid kompromissi mittekinnitamisega mõlemad menetluse pooled. Käesolevas asjas on kompromissist loobunud vaid vastustaja ning seega rikub kompromissi mittekinnitamine määruskaebuse esitaja õigusi ja õigustatud ootusi. Nii TsMS § 430 lg 2 kui ka Riigikohtu lahendi sõnastus viitavad sellele, et kompromissi sõlmida ja sellest loobuda saavad vaid mõlemad pooled ühiselt; 4) ei ole maakohus andnud määruskaebuse esitajale võimalust seisukoha võtmiseks kompromissist loobumise osas.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4.. Vastustaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul oma seisukoha määruskaebuse osas esitanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu 18. mai 2015 määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata. Ringkonnakohus täiendab TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 21 alusel maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi. Maakohus on kooskõlas Riigikohtu lahendiga asjas nr 3-2-1-3-12 õigesti leidnud, et kohtule kinnitamiseks esitatud kokkulepe muutub pooltele siduvaks alates ajast, mil jõustub kompromissi kinnitav kohtumäärus. Seni, kuni kohus ei ole teinud kompromissi kinnitavat kohtumäärust, võivad pooled kompromissi kinnitamise avaldusest loobuda. Selline poolte õigus tuleneb TsMS §-s 4 sätestatud poolte õigusest käsutada menetlusõigusi, sh määrata TsMS § 4 lg 2 järgi menetluse käik. Samale seisukohale jõudis Tartu Ringkonnakohus 08. aprilli 2013 määruses tsiviilasjas nr 2-12-18837. Määruskaebuse esitaja TsMS § 430 lg 2 tõlgendus, mille kohaselt saavad kompromissist loobuda pooled vaid ühiselt, ei ole õige. Nimetatud säte reguleerib kompromissi sõlmimiseks tahteavalduste esitamist kohtule. TsÜS § 112 esimese lause kohaselt võib eelneva nõusoleku kuni tehingu tegemiseni tagasi võtta, kui nõusoleku andnud isik ei ole nõusoleku andmisel nõusoleku tagasivõtmise õigusest loobunud. Kuna maakohus ei olnud kompromissi kinnitanud ning pooled ei ole kohtule esitatud kompromissis sellest loobumise õigust välistanud, oli vastustaja poolt 15. mail 2015 esitatud tahteavaldus kompromissist loobuda TsÜS § 112 järgi lubatud. TsMS § 430 lg 3 ei reguleeri kompromissi kinnitamata jätmist sellest loobumise korral, mistõttu ei ole kaebaja viited nimetatud normile asjakohased. Põhjendatud on väide, et maakohus ei ole küsinud kaebajalt seisukohta kompromissist loobumise osas. Kohtute infosüsteemi andmetel on määruskaebuse esitaja esindaja advokaat M. Paabumets tutvunud kompromissist loobumise avaldusega avaliku e-toimiku kaudu 15. mail 2015 kell 15:44. Seega oli määruskaebuse esitajal võimalus esitada loobumise osas vastuväited, kuid määruskaebuse esitaja ei ole seda võimalust kasutanud. Tegemist ei ole maakohtu poolse menetlusõigusnormi sellise rikkumisega, mis tooks kaasa maakohtu määruse tühistamise.
6.Kuivõrd menetlus tsiviilasjas jätkub, siis jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 järgi maakohtu otsustada.
7.Määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (TsMS § 433 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja