Tsiviilasi nr 2-14-62058
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Määruse avalikult teatavaks- 9. september 2015. a, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-14-62058
Tsiviilasi
JGJ Invest OÜ hagi Gunnar Saksingu vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine ja riigilõivu tagastamine.
Menetlusosalised ja nende esindajad
-
hageja JGJ Invest OÜ (registrikood: 11921832, asukoht: Sakala 22-11, 10141 Tallinn);
-
hageja seaduslik esindaja juhatuse liige Jaanus Sulg (epost [email protected]);
-
kostja Gunnar Saksing (isikukood: 36107162748, elukoht: XXXX);
-
kostja lepinguline esindaja advokaat Marko Paabumets (Advokaadibüroo In Jure, asukoht: Riia 15b, 51010 Tartu; e-post [email protected]).
Kohtuistungi toimumise aeg
7. september 2015. a
Protokollija
Istungisekretär Liisi Lokk
Hageja esitab vastava taotluse kohtule.
Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Pooled välistavad vastavalt TsMS § 661 lg 4 määruskaebuse esitamise õiguse.
Tartu Maakohtu menetluses on JGJ Invest OÜ hagi Gunnar Saksingu vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. 7.09.2015. a kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissi ning palusid kohtul kompromiss kinnitada ja tsiviilasjas menetlus lõpetada.
Kohtu seisukoht menetluse lõpetamise ja kompromissi kinnitamise osas. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 430 lõike 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus on seisukohal, et 7. septembril 2015. a JGJ Invest OÜ ja Gunnar Saksingu vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada, kuna see ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromiss on täidetav. TsMS § 428 lõike 1 punkti 4 alusel lõpetab kohus antud asjas menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kohtu seisukoht riigilõivu tagastamise osas. TsMS § 150 lõike 2 punkti 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lõike 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja esindaja on avaldanud kohtule, et ta soovib menetluses tasutud riigilõivust poole tagastamist. Hageja eest tasus KL Consult Õigusbüroo 5.12.2014. a hagiavalduse esitamisel riigilõivu 350 eurot, hagi tagamise taotluselt riigilõivu 50 eurot ja tagatiselt riigilõivu 216,17 eurot Rahandusministeeriumi kontole ning hageja tasus haginõude suurenemise eest 3.08.2015. a riigilõivu 350 eurot Rahandusministeeriumi kontole. Kohus tagastab hagejale riigilõivu summas
350 eurot seoses kompromissi sõlmimisega. Kohus tagastab riigilõivu hageja esindaja palvel JGJ Invest OÜ arvelduskontole nr EE442200221049389040. Hageja palub tagastada tagatis 216,17 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja eest KL Consult Õigusbüroo tasunud 5.12.2014. a tagatist 216,17 eurot. TsMS § 195 lõike 1 esimese lause kohaselt kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Kuna pooled on kompromissis kokku leppinud, et hagi tagamine tühistatakse pärast võlgnevuse tasumist hagejale ning kohus jätab hagi tagamise jõusse kuni võlgnevuse tasumiseni, leiab kohus, et hageja taotlus tagatise tagastamiseks enne hagi tagamise aluse ära langemist ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu seisukoht määruskaebuse esitamise osas. TsMS § 661 lõike 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kohtule avaldanud, et soovivad välistada määruskaebuse esitamise õiguse. Arvestades eeltoodut välistab kohus määruskaebuse esitamise õiguse TsMS § 661 lõike 4 alusel.
Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 168 lg 3, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissi kohaselt kannavad pooled oma menetluskulud ise. Kohus jätab TsMS § 168 lg 3 alusel menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.