Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Jätta menetluskuludest riigilõiv 100 eurot 55% ulatuses kostja kanda ja 45% ulatuses hageja kanda. Mõista Mxxxxx Mxxxxx välja 55 eurot OÜ Proinkasso kasuks tasutud riigilõivu katteks. Hagejal on õigus taotleda riigilõivu enamtasutud osa summas 25 eurot tagastamist. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi on esitatud OÜ Proinkasso poolt Mxxxxx Mxxx vastu kohustise täitmise ja viiviste nõudes. Esialgne võlausaldaja KxxxxTxxxxxja kostja Mxxxxx Mxxx sülmisid 18.07.2012 eluruumi üürilepingu, mille alusel andis k.Txxx kostjale kasutada eluruumi aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn. Eluruumi üürileping lõpetati 09.06.2013.a. Lepingu lõpetamise ajal oli kostja võlgnevus 290 eurot, mille kostja kohustus tasuma hiljemalt 17.06.2013.a. Lepingu lõpetamisel tunnistas kostja oma võlgnevust. Kostja endale võetud kohustust ei täitnud. 23.07.2013 loovutas esialgne võlausaldaja võlanõude koos kõrvalnõuetega hagejale. Kostja on nõude loovutamise teatise kätte saanud allkirja vastu 01.08.2013. Kohtuväliselt ei ole hagejal õnnestunud kostjaga kontakti saanud ja kostja kohustused on täitmata. Hageja algatas maksekäsu kiirmenetluse 11.04.2014, kus kostja esitas vastuväite. Hagimenetluses nõuab hageja põhivõla tasumist ja kogunenud viiviste tasumist kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Hageja on esitanud viivisearvestuse perioodi kohta 17.06.201309.09.2014, s.o. 449 päeva eest viivise määraga 0,25% päevas. Viivise summa on 325,53 eurot, mida hageja vähendab kuni põhinõude summani, s.o. 290 euroni. Hagi esitamise päeva seisuga on kostja võlgnevus hageja ees 580 eurot. Tuginedes VÕS § 271 nõuab hageja kostjalt üürilepingust tulenevate kohustuste täitmist- üüri maksimist. Lepingu p.4.1. on pooled (üürileandja ja üürnik) leppinud kokku üürisumas - 250 eurot kuus. Hageja leiab, et kostja ei ole täitnud kohustust vastavalt lepingule, õigel ajal ja õiges kohas. VÕS § 76 lg.1, lg.3, § 100 ja § 101 lg.1 alusel nõuab hageja kostjalt rikutud kohustuse täitmist ja soovib õiguskaitsevahendina kasutada viivise maksmise nõuet. VÕS § 113 lg.1 tuginedes nõuab hageja kostjalt viivise maksmist seadusjärgsest kõrgemas määras- lepinguga ettenähtud intressimääras, mis on kokku lepitud lepingu p.-s 4.5. 0,25% võlast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Eeltoodu asjaolude alusel palub hageja välja mõista kostjalt põhivõlgnevus 290 eurot, välja mõista kostjalt viivitusintress summas 290 eurot ja jätta menetluskulud, s.o. riigilõiv summas 125 eurot kostja kanda. Hageja esitas oma nõuet tõendavate tõenditena eluruumi üürilepingu (tl.24-27), nõude loovutamise teatise (tl.28), tõendid riigilõivu tasumise kohta (tl.32 - riigilõiv 80 eurot lisaks maksekäsu kiirmenetluses tasutule, kokku riigilõiv 125 eurot tasutud, tasumine kontrollitud Riigikassa kaudu). Pärnu Maakohus võttis talle esitatud hagi menetlusse 23.09.2014 (tl.33-35) ja märkis menetlusse võtmise määruses, et kohaldamisele kuulub enne 01.07.2014.a. kehtinud riigilõivumäär 100 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu enam 25 eurot, mille tagastamist on

hagejal õigus taotleda TsMS § 150 lg.1 p.1, lg.4, lg.6 alusel kahe aasta jooksul arvates aasta lõpust, mil lõiv tasuti, või kasutada summat muude lõivude tasumiseks. Kostja vastas hagile vastuväitega (tl.42-45). Kostja vastuväidete põhisisu on järgmine: 1)kostja keeldub VÕS § 172 alusel kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kuna esialgne võlausaldaja Kxxx Txxx ei ole talle teada andnud nõude loovutamisest; 2)üürileandja Kxxx Txxx ei täitnud endale lepinguga võetud kohustust ja kokkuleppeid üürida väikelastega perele normaalsete elamistingimustega korter. Kxxx Txxxxrikkus lepingut ka sel viisil, et tõi kostja üüritud korterisse võõrad inimesed, küsimata kostjalt nõusolekut ja teavitamata sellest kostjat. Kostja kirjeldab vastuväites, et akende renoveerimine venis talvekuudeni, ahju renoveerimist alustati kütteperioodi algul. Elamistingimused ei vastanud lepingule. Puuduvate elamistingimuste tõttu oli kostja sunnitud kolima uude elukohta, korterit jäi edasi kasutama kostja endine elukaaslane Gxxxx Vxxxxx Alates jaanuarist 2013 tasus üüri ja kommunaalmakseid GxxxxxVxxxx. Kostjale ei teatatud, et makseid ei tasuta. 09.06.2013 oli kostja Tartus, et anda korter omanikule üle. Kostja andis korteri üleandmislepingule allkirja. Pärast üürilepingu lõppemist 09.06.2013 ilmnesid asjaolud, millest kostja ei olnud teadlik üürilepingu lõpetamise ajal: üürileandja oli korteri üürinud kolmandatele isikutele, kes elasid korteris juba üürilepingu lõpetamisele eelneval ajal. Kostjat ei olnud sellest teavitatud, kuni 09.06.2013 olid korteris kostja isiklikud asjad. GxxxxxVxxxxxpidas võlanõuet ebaõigeks ja soovis üürileandjaga läbi rääkida, kuid ebaõnnestunult. Järgnevalt sai kostja juba teate OÜ Proinkassolt, et nõue on talle loovutatud. Eelmine võlausaldaja ei ole teavitanud kostjat nõude loovutamisest. Kostjal on üks e-kiri Proinkassolt, milles teavitatakse nõude loovutamisest. Kostja ei ole võlanõudega nõus. Nõue on alusetu, seega alusetud on ka intressid ja kaasnevad kõrvalnõuded. Kostja ei ole Proinkassoga ühtki lepingut sõlminud. Kostja esitas tõendina koopia korteri vastuvõtmise aktist (tl.46). Määrusega 16.12.2014 andis Pärnu Maakohus asja menetlemiseks üle Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale (tl.58). Kohus võttis hagi Jõgeva kohtumajas menetlusse määrusega 26.03.2015 (tl.67-69), määrates, et hagi menetletakse lihtmenetluses TsMS § 405 korras ja kohtuistungit pidamata, poole soovil teda ära kuulates. Kohus esitas määruses küsimused pooltele, juhtides poolte tähelepanu asjas tähtsatele ja lahendamisel arvesse tulevatele asjaoludele. Kohus tegi pooltele ettepaneku esitada oma väidete põhjendused ja tõendid. Kohus teatas pooltele, et menetluskulude suurus nähakse ette juba kohtulahendis ja määras tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Hageja andis vastuse ja vastas kohtu küsimustele (tl.75-76). Hageja esitas väljastusteatise (tl.78), millest nähtub, et Mxxxxx Mxxx on 01.08.2013 kätte saanud võlateatise ja teatise nõude loovtamise kohta. Hageja esitas võlasumma arvutuse: maikuu üür 250 eurot, juunikuu üür 40 eurot, mida on arvestatud 09.juunini 2013, mil lõpetati leping. Juunikuu üüri on üürileandja vähendanud ( 9 päeva üür oleks muidu 74,70 eurot). Põhivõlga 290 eurot on kostja tunnistanud ja lubanud selle tasuda 17.juuniks 2013. Hageja märgib, et esialgne võlausaldaja on üürilepingu uute üürnikega sõlminud 10.06.2013. Kostja täiendavas vastuses ei tunnista tema vastu esitatud nõuet, palub hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Kostja palub menetlusse kaasata teise kostjana Gxxxx Vxxxxx. Kostja kinnitab, et üürilepingu ta Kxxx Txxxxx sõlmis 18.07.2012 korteri xxxxxxxxxxxxxxxxx kasutamiseks alates 11.08.2012 ja korteri tagastamiseks allkirjastati üleandmisakt 09.06.2013. Üüriks lepiti kokku 250 eurot kuus. Korterit kasutas kostja koos Gxxxx Vxxxxxxx. Üürilepingu p.3.2. sätestab, et kostjaga koos elavad täisealised isikud

kannavad solidaarset vastutust lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Seetõttu on kostjal ja Gxxxx Vxxxxxx solidaarne vastutus kohustuste täitmise eest. Kostja lahkus korterist 2013.a. jaanuarikuu esimestel päevadel ja sellest ajast alates kasutas korterit Gxxxx Vxxxx kuni maikuu lõpuni. Üürileandja oli sellest teadlik ja nõus, üüri tasus alates jaanuarist 2013 GxxxxxVxxxx. Kuna korteri elamistingimused ei vastanud lastega pere vajadustele, lahkus kostja jaanuari 2013 algul korterist ja korterit kasutas edasi GxxxxxVxxxx. Üürileandja peaks nõude esitama GxxxxxVxxxxx vastu, kuna üürileping ja sellega seotud kohustused läksid üle Gxxxx Vxxxxxxx. Kostja andis korteri üle 09.06.2013, kuid ta ei teadnud tol ajal võlgnevuse täpset suurust ja muid asjaolusid. Üleandmisaktis märgitud võlasumma 290 eurot on ebaõige ega tekita uut kohustust, kuna võlgnevus selles summas puudus. Kostjale said hiljem teatavaks asjaolud, mida üürileandja pahatahtlikult varjas. Kxxx GxxxxxVxxxxxkasutas korterit 2013.a. maikuu lõpuni, siis ei ole alust nõudel juunikuu eest. Kui Gxxxx Vxxxx maikuu eest üüri ei tasunud, siis on nõue üle 250 euro põhjendamatu. Kostjale sai teatavaks, et korterit kasutasid uued üürnikud juba juunikuu algusest. Kostja viitab Riigikohtu seisukohale ja leiab, et alates uute üürnikega üürilepingu sõlmimiset ei pea ta VÕS § 296 lg.1 mõtte kohaselt ka üüri maksma. Juhul kui GxxxxxVxxxx jättis tasumata üüri 2013 maikuu eest, tuleks hagi esitada Gxxxx Vxxxxx vastu ja temalt üür summas 250 eurot välja mõista. Nõue kostja vastu on alusetu ja he ausu põhimõttega vastuolus. Kostja arvates on viivisenõue määraga 0,25% kalendripäevas ülemääraselt suur ja kahjustab liialt üürnikku. Viivisekokkulepe on seega tühine. Viivise arvestamise puhul tuleks lähtuda seaduses sätestatud määrast 0,022% päevas. Viitega VÕS §-le 275 leiab kostja, et viivisekokkulepe on tühine. Viitega VÕS §-le 113 lg.6 ja §-le 162 nõuab kostja viivise vähendamist mõistliku suuruseni, arvestades kohustuste täitmise ulatust tema poolt, lepingupoole õigustatud huvi ja tema enda majanduslikku seisundit. Kostja märgib, et ta on keerulises majanduslikus olukorras, töötu ja peab üleval kolme alaealist last. Kostja esitab ülevaate oma majanduslikust olukorrast ja taotleb juhuks, kui kohus siiski leiab, et tasumata üüri eest vastutab kostja solidaarselt Gxxxx Vxxxxxxx, vaielda vastu põhisummale ühe kuu üüri ületavas osas, samuti ei ole kostja nõus tasuma viiviseid ja teisi kõrvalkulusid hagis nõutud ulatuses, määrata kohustuse täitmiseks ositi maksmine. Kostja palub menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kostja esitas tõendi töötuhüvitiste saamise kohta (tl.83) ja tõendid (tl.84-86) tema ülalpidamisel olevate laste kohta. Hageja vastuses (tl.91-93) leiab, et pooltevahelise lepingu puhul ei ole tegemist solidaarvõlgnike vastutusega, kuna leping on sõlmitud ainult kostjaga, aga mitte kolmanda isikuga, lepingut muudetud ei ole. Lepingust ei nähtu, et koos kostjaga kannaks vastutust keegi kolmas isik, väidetav kaasüürinik Gxxxx Vxxxx. Hageja leiab ka, et kostja väide, et ta kasutas korterit vaid 2013 jaanuari esimeste päevadeni ja edasi Gxxxx Vxxxx, kes tasus ka üüri, millega üürilepandja nõustus, ei ole tõendatud. Hageja esitab pangakonto võljavõtte (tl.95), millest nähtub, et ka 2013 aastal on veel märtsikuus maksjaks Mxxxxx Mxxxx Hageja märgib, et üürileping sõlmiti kostjaga üheks aastaks ja lõpetati poolte poolt 09.06.2013. Ka lepingu lõpetamisel tunnistas kostja, et võla tasumise kohustus lasub temal. Hageja ei ole pahatahtlikult käitunud, vastupidi- ka siis kui kostja maksed tähtajaliselt ei laekunud, lubas hageja kostjal korteris sees elada. Ka on hageja vähendanud 2013.a. juunikuu eest tasutavat summat ( arvutuse järgi on see 74,70 eurot, hageja nõuab 40 eurot). Hageja ei nõustu kostja väitega, et nõutav viivis 0,25% kalendripäevas on ülemäära suur, kahjustab liialt üürnikku ja on hea usu põhimõttega vastuolus. Hageja leiab, et 18.07.2012 sõlmitud üürilepingu näol on tegmist deklaratiivse võlatunnistusega, mille põhiliseks tagajärjeks on VÕS § 30 mõttes tõendamiskoormuse muutumine- kostja peab soovi korral tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või on see lõppenud. Hagi rahuldamata jätmiseks peab kostja tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga.

Tuginedes VÕS §-le 113 lg.1, lepingu p.-le 4.5., leiab hageja, et lähtuda tuleb viivisemäärast 0,25% päevas. Hageja ei nõustu kaasama kaaskostjana Gxxxx Vxxxxxx. Hageja palub jätta kostja taotlus kaaskostja kaasamiseks rahuldamata ja taotleb hagi rahuldamist selles esitatud seisukohtade alusel. Kohus teatas pooltele kohtuotsuse tegemise aja.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, olles uurinud kõiki kirjalikke tõendeid ja hinnates esitatud väiteid, leiab, et hageja nõue on põhjendatud. Hageja on piisavalt tõendanud oma nõudeõiguse, kohustatud isiku ja põhinõude suuruse. 1)Esitatud asjaolude ja tõendite alusel on tõendamist leidnud, et üürileandja Kxxx Txxx on 23.07.2013 edastanud üürnikule Mxxxxx Mxxx teatise nõude loovutamise kohta (tl.28teatis), Mxxxxx Mxxx on teatise isiklikult kätte saanud 01.08.2013.a. (tl.78-väljastusteade), seejuures on väljastusteatel kirjas nõude loovutamise teatise edastamine. Sellega on võlausaldaja täitnud võlgnikule nõude loovutamisest teatamise kohustuse VÕS § 170 järgi ja nõue tuleb lugeda loovutatuks. VÕS § 167 lg.3 järgi lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile. Hageja kui uue võlausaldaja nõue on esitatud põhjendatult ja VÕS § 164, § 167, § 168 alusel. 2)Tulenevalt üürilepingust on asjas õigeks kostjaks Mxxxxx Mxxx. 18.07.2012 sõlmitud üürilepingu (tl.24-27) järgi on üürnik Mxxxxx Mxxx. Lepingu p.2.3. ei nimeta ühtki isikut, kes koos üürnikuga eluruumi elama asub. Seega ei ole neid isikuid, kes lepingu p.3.1., p.3.2. järgi peaksid üürnikuga koos kandma solidaarset varalist vastutust lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Lepingu p.5.1.1. järgi saaks ilma üürileandjat teavitamata (ehk siis lepingu p.-s 2.3. märkimata) majutada üüniku poolt üüritud eluruumis üksnes abikaasat ja alaealisi lapsi. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt ei kuulu viidatud isik Gxxxx Vxxxx p.5.1.1. esimeses lauses nimetatud isikute hulka. Seega on hagi põhjendatult esitatud kostja Mxxxxx Mxxxvastu ja üürilepandjaga ei ole sõlmitud kokkuleppeid teiste isikute osalemise kohta solidaarvõlgnikena. TsMS § 205 lg.2, § 208 lg.2 järgi valib hageja isikud, kelle vastu hagi esitada ja ta võib lisaks esialgsele kostjale kaasata kostjana ka teisi isikuid. Käesoleval juhtumil hageja on teatanud, et ta ei soovi kostjana teisi isikuid kaasata, mistõttu nõue lahendatakse Mxxxxx Mxxxxsuhtes. Kohus on seisukohal, et üürilepingust tulenevatel ja kohtumenetluses esitatud asjaoludel ei saa käsitletavat kohustust lugeda solidaarkohustuseks. Üürnik ei ole soovinud üürilepingus (p.2.3.) nimetada isikuid, kes võiksid tulevikus osaleda võlasuhtes kui solidaarse varalise vastutuse kandjad. Lepingut muudetud ei ole. Seetõttu vastutab üürilepingust tulenevate kohustuste eest üürnik Mxxxxx Mxxx. 3)Mxxxxx Mxxx ja Kxxx Txxx on sõlminud eluruumi üürilepingu (tl.24-27) 18.07.2012 perioodiks 11.08.2012 kuni 10.08.2012.a. Lepingu p. 4.1. järgi on kuu üür 250 eurot, maksete tasumisega viivitamisel viivis 0,25% viivitatud päeva eest. Lepingu p.3.3. järgi üürniku ajutine äraolek ei vabasta lepingujärgse kohustuse täitmisest. Lepingule on kantud käsikirjaline märge „ettemaks 1 kuu- 250.- 08. august 2012 „ ja „Võlgnevus 290 eurot tasutakse hiljemalt 17.06.2013. Leping lõpetatud 09.juuni 2013.“. Neist lepingus kokku lepitud tingimustest järeldub, et üürnik Mxxxxx Mxxxx on kohustus vastutada üüri maksmise eest perioodil 11.08.2012- 09.06.2013.a., olenemata sellest, kas ta viibib korteris või on sealt ajutiselt ära.

Üürniku ja üürileandja vahel on üürilepingust tulenev võlasuhe, mida reguleeritakse VÕS § 271-338 sätetega. Asjas ei ole vaidlust üüri suuruse üle (250 eurot kuus), perioodi üle (11.08.2012-09.06.2013). Kostja on vaidlustanud kohustatud isiku (väitega, et nõue tuleb esitada GxxxxxVxxxxx vastu), kohustuse maksta üüri kuni lepingu lõpetamiseni (väitega, et enne üürilepingu lõpetamist kostjaga elasid selles juba uued inimesed) ja viivise määra ja summa (väitega, et see on üürnikku liialt kahjustav ja seega tühine). 4)Kohus on eespoolt asunud seisukohale, et õige kostja kogu üürilepingu perioodi eest on Mxxxxx Mxxx. Hageja on tõendanud (kontoväljavõte tl.95), et ka veel 19.03.2013 on üürimakseid tasunud Mxxxxx Mxxx. Seega ei ole õige kostja väide, et alates 2013.aastast ta makseid ei tasunud. Samas ei oma õiguslikult tähendust, kelle kontolt või kelle poolt kostjal lasuvaid kohustusi täidetakse. Üürilepingu järgi vastutab kohustuste täiitmise eest üürnik Mxxxxx Mxxx. Hagi on esitatud üüri tasumiseks 2013.a. maikuu eest ja juunikuu 9 päeva eest. Hageja väitel ei ole selle aja eest üüri tasutud. Kostja ei ole tõendanud, et ta on maikuu ja juunikuu 9 päeva eest üüri maksnud. Kostja ei ole kinnitanud ega tõendanud, et üür mai- ja juunikuu eest on tasutud tema või kellegi teise poolt ja kostja esitatud väited näitavad, et kostjale ei ole teada, kas kolmas isik (Gxxxx Vxxxx) on üüri maksnud või mitte (kui GxxxxxVxxxx ei ole üüri tasunud, siis tuleb see temalt välja mõista- tl.81). TsMS § 230 lg.1 järgi kumbki poolt peab tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema ... vastuväited. Üürilepingu järgi on üüri maksmiseks kohustatud isikuks üürnik, kes peab vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta on lepingust tuleneva kohustuse täitnud. Seega tuleb lugeda põhjendatuks hageja nõue 2013.a. maikuu üüri ulatuses- 250 eurot ja juunikuu 9 päeva ulatuses, mida hageja on arvutanud 40 eurot. Kokku võlgnevus üüri eest 290 eurot. 5)Kohus leiab, et kostja ei vabane kohustusest maksta üüri juunikuu 9 päeva eest, tuginedes väitele, et korteris elasid uued üürnikud ja hageja on seda asjaolu pahatahtlikult kostja eest varjanud. Kostja on kinnitanud, et kuni 09.juunini 2013 olid korteris tema isiklikud asjad, korter anti tema poolt üle 09.juunil 2013, mil ta selleks Tartusse sõitis (vastus tl.44). Seega saab üürilepingu kostjaga lõppenuks lugeda just 09.juunil 2013 ja õige võib olla hageja väide, et üürileping uute üürnikega sõlmiti 10.06.2013. Kostja on kinnitanud, et ta ei elanud korteris sees oma otsustuse alusel, seega ei saa kostja tugineda väitele, et uute üürnike ilmumise tõttu ta ei saanud korterit kasutada. Tõendatud on ja kostja on kinnitanud, et kuni 09.juunini 2013 olid korteris kostja asjad, korter anti üürileandjale üle 09.juunil 2013, seega selle ajani lasub temal üüri maksmise kohustus ja maksetähtpäev saabus lepingu lõppemisel (VÕS § 294). Kohus märgib, et kostja väide, et ta ei teadnud 09.juunil lepingut lõpetama minnes kõiki asjaolusid, ei ole asjakohane. Kostja on täisealine isik, kes astus üürilepingulisse suhtesse ja üürileping kajastab vajaliku põhjalikkusega kõiki lepingu täitmise ja lõpetamise jaoks olulisi asjaolusid. Kohus eeldab, et lepingut lõpetama minnes tegi kostja endale selgeks oma kohustuste täitmisega seotud asjaolud, s.h. kas üür on tasutud. Kohapeal ongi kostja konstateerinud võlasummat 290 eurot. 6)Kohus on seisukohal, et kostja väited teemal, et korter ei vastanud lastega pere vajadustele, oli külm ja muude puudustega, ei kuulu käsitlemisele käesoleva vaidluse raames. VÕS § 277,

§ 278, § 282 näevad ette korra ja tähtajad, millal ürnik peab üüritud asja puudustest üürileandjale teatama, üürnikul on neile puudustele tuginedes õigus lepingust taganeda. Üürnik ei ole kasutanud lepingu kehtivuse ajal lepingust taganemise võimalust. Käesolevas tsiviilasjas ei ole esitatud väiteid ega asjaolusid, et üürileandja Kxxx Txxx ja üürnik Mxxxxxx Mxxx vahel sõlmitud üürileping oleks lõpetatud lepingust taganemise või üüritud asjas esinenud puuduste tõttu või VÕS § 314 alusel kui üürnik ei saa üüritud asja kasutada üürileandjast tuleneval põhjusel. Üürilepingu pooled on lepingu lõpetanud poolte kokkuleppel, mis on kooskõlas VÕS § 13 lg.1 ja seda võimaldab ka VÕS § 313. Seetõttu ei oma väited üüritud asja vastavusest või mittevastavusest tingimustele käesoleval ajal õiguslikku tähendust. 7)lepingus on lepitud kokku viivis 0,25% tasumisega viivitatud summast iga viivitatud päeva eest. Tegemist on õiguskaitsevahendiga pooltevahelise lepingulise kohustuse täitmise tagamiseks, mille kokku leppimine rahalise kohustuse täitmise tagamiseks on kooskõlas VÕS §-ga 113 lg.1. Pooled on vabad kokku leppima lepingu tingimustes, pidades seejuures silmas hea usu ja mõistlikkuse põhimõtteid. Üürilepingu pooled ei ole käesoleval juhul leppinud kokku hea usuga vastuolus olevaid tingimusi ega rikkunud seadusest tulenevaid sätteid, et VÕS § 275 alusel tuleks kokku lepitu, s.h. viivisemäär tühiseks lugeda. Viivisesse puutuvas osas vastab kokkulepitu VÕS § 113 lg.1 tingimustele- kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär (kui VÕS § 94 ettenähtud intressimäär), loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Üürileandja Kxxx Txxx ja üürnik Mxxxxx Mxxxxvahel on sõlmitud eluruumi üürileping, mis ei ole majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud leping ega kanna muid eritunnuseid, mille alusel tuleks lugeda üht lepingupoolt eriliselt eelistatuks või kaitstuks. Küll aga võib võlasuhte olemusest tuleneda poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega (VÕS § 2 lg.2 nõue). Kohus on seisukohal, et kuna eluruumi üürisuhe on kohustatud isikule- üürnikule eriliselt olulist huvi-eluasemevajadust käsitlev suhe, siis on õigustatud selle lepingu raames hinnata üürniku kui kohustatud isiku vajadusi ja huvi ja teise lepingupoole õigustatud huvi ja kaaluda, kas need on omavahel tasakaalus. Käesolevas asjas on kindlaks tehtud, et üürileping lõpetati ja korter anti üürileandjale üle 09.juunil 2013.a. Sellega sai üürileandja tagasi üüritud korteri, tal oli võimalus korter uuesti välja üürida 10.06.2013 ja ei ole alust rääkida tema õiguste või muu huvi kestvast kahjustamisest. Üürileandja on arvutanud tasumata üürisummalt viivist 449 päeva eest (alates 17.06.2013, mil kostja lubas võla tasuda, kuni 09.09.2014- hagi esitamise päev). Viivisevõlgnevus iga päeva eest on 0,725 eurot, kokku 325,53 eurot. Hageja on vähendanud viivisenõuet põhivõla summani, s.o. 290 euroni. Kohus on seisukohal, et viivise nõudmine summas, mis võrdub ühe kuu ja 9 päeva üüriga, on ebamõistlikult suur, eriti arvestades, et kohustatud isikuna on kostja täitnud üüri maksmise kohustuse iga kuu kohta ja on jäänud viivitusse üksnes viimase kuu ja 9 päeva üüri tasumisega. Kohtu hinnangul on üürileandja õigustatud huvi tagatud, kui talle makstakse tema poolt nõutud üürisumma ja täiendava arvestatavas summas tulu saamine (näiteks viivisesaamine lisaks üürisummale) on vastuolus üürilepingu olemusega. Pooled on vabad kokku leppima ka üürisummat, mistõttu ei saa olla tasakaalus üürileandja huvi saada lisatulu võimalikult suure viivise näol. Ühe üürilepingu lõpetamise järel jätkub üürileandjal võimalus saada jätkuvalt tulu uuest üürilepingust. Kohus võtab kostja taotlusel arvesse VÕS § 162 lg.1 alusel kostja keerulist majanduslikku seisundit- väikeste laste olemasolu, töötuseisundit. Neid asjaolusid arvestades vähendab kohus kostjalt nõutavat viivist VÕS § 113 lg.-le 8 tuginedes seaduses sätestatud viivisemäära (0,022% pluss 8% aastas) alusel arvutatud viivisesummani ehk 28,77 euroni.

Kohus mõistab kostjalt välja põhivõla 290 eurot ja viivise summas 28,77 eurot, kokku 318,77 eurot. Kostja on taotlenud võimalust määrata kohustuse täitmine ositi maksmisega. Selline taotlus kujutab endast otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramist TsMS § 445 lg.1 korras. Hageja ei ole sellisele taotlusele vastu vaielnud. Võttes aluseks kostja taotluse ja tuginedes TsMS §-le 445 lg.1, määrab kohus, et kostjal tuleb kohustus tasuda hagejale 318,77 eurot täita kolme võrdse osamaksega alates juulikuust 2015.a.: juulis 2015 106,25 eurot, augustis 2015 106,25 eurot ja septembris 2015 106,27 eurot.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 174 lg.2 sätestab: Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses..., kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse... tegemist. TsMS § 405 lg.1 p.3 järgi määrab kohus lihtmenetluses hagi menetlemisel menetluskulude suuruse juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada menetluskulude nimekirjad. Kohus on juba hagi menetlusse võtmise määruses tl.69 märkinud, et esitataks menetluskulude nimekirjad. Hageja on teatanud, et tema menetluskulu on riigilõiv (tl.51). Käesolevas asjas on menetluskuluks riigilõiv, mida hageja on tasunud 45+80=225 eurot (tl.32). See on 25 eurot rohkem, kui nõudis maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal ja kohus on määranud (tl.35), et hagejal on õigus taotleda 25 euro tagastamist temale või kasutada summat muude riigilõivude tasumiseks. Riigilõiv 100 eurot kuulub TsMS § 163 lg.1 alusel väljamõistmisele kostjalt 55% ulatuses ehk summas 55 eurot, kuna hagi kuulub rahuldamisele 55% ulatuses.

/digitaalselt allkirjastatud/ Ülle Raag Kohtunik

/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.