Hageja Danske Bank A/S (registrikood 61126228, asukoht Holmens kanal 2-12 1092 Kopenhaagen, Taani Kuningriik), esindaja Danske Bank A/S Eesti filiaal (registrikood 11488826, asukoht Narva mnt 11, 15015 Tallinn), lepinguline esindaja Krista XXX (OÜ Julianuse Õigusbüroo, A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Hannes Toodu (Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo, Pärnu mnt 105, 19049 Tallinn, e-post [email protected]) 09.06.2015
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Krista XXX Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Hannes Toodu
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt XXX hageja Danske Bank A/S kasuks põhivõlgnevus 84 794,29 eurot, intress 1346,51 eurot ja viivised 96,40 eurot.
3.Välja mõista kostjalt XXX hageja Danske Bank A/S kasuks alates 25.06.2015 viivised 0,022% päevas võlgnevuselt summas 2475,70 eurot kuni võlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus
5.Välja mõista kostjalt XXX hageja Dansek Bank A/S kasuks menetluskulud summas 1656,59 eurot.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal XXX hageja Dansek Bank A/S kasuks tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja Danske Bank A/S palub kostjalt XXX välja mõista võlgnevuse 84 794,29 eurot, intressi 1346,51 eurot, viivise 96,40 eurot, alates kohtuotsuse tegemisest viivise 0,022% päevas võla tasumise kokkuleppe nr XXX põhinõudest 2475,70 eurot ning menetluskulud ja viivise menetluskuludelt.
2.29.02.2012 sõlmisid 29.02.2012 võla tasumise kokkuleppe nr XXX, mille kohaselt kostja tunnistas, et hageja ja kostja vahel on 22.12.2006 sõlmitud käendusleping nr XXX, mille alusel on kostjal hageja ees võlgnevus 2766,48 eurot. Kostja võttis endale kohustuse tasuda võlgnevuse ja sellele arvestatava intressi 8% aastas ning viivise maksegraafiku alusel alates 15.03.201215.12.2012. Kostja tasus 15.03.2012 põhiosa makse 277,77 eurot ja intressi 9,22 eurot ning 15.04.2012 põhiosa 13,01 eurot.
3.02.07.2012 edastas hageja kostjale kokkuleppe ülesütlemise avalduse ja andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ja lisas, et kui kostja võlgnevust koos sellele lisanduvate viivistega hiljemalt 23.07.2012 ei tasu, loeb hageja 23.07.2012 seisuga kokkuleppe erakorraliselt üles öelduks ja nõuab kogu võlgnevuse tasumist. Kostjal on tasumata põhivõlgnevus 2475,70 eurot ja intress 58,97 eurot. Perioodi 23.07.2012-16.01.2013 eest on hageja arvestanud viivist 96,40 eurot.
4.11.10.2006 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu nr XXX, mille kohaselt tagab kostja hageja ja OÜ XXX vahel 11.10.2006 sõlmitud kapitalirendilepingu nr XXX nõuetekohast täitmist solidaarselt koos OÜ-ga XXX. 03.09.2010 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-10-21310 kuulutas Harju Maakohus välja OÜ XXX pankroti.
5.Kapitalirendilepingu kohaselt võttis OÜ XXX liisingusse sadulveoki Scania R420 maksumusega 1 405 397,70 krooni ja kohustus tasuma liisingueseme eest tasu rendiperioodiga 60 kuud. OÜ XXX ei täitnud oma kohustus ja jättis tasumata maksegraafikujärgsed rendimaksed ja kindlustusgraafikujärgsed kindlustusmaksed alates detsember 2009. Hageja esitas 03.03.2010 OÜ-le XXX vara tagastamise nõude, millega ütles kapitalirendilepingu üles ja kohustas vara tagastama nõudel märgitud müügiplatsile. OÜ XXX vara ei tagastanud.
6.Kuna OÜ XXX veokit tagastanud ei ole ja hagejal ei ole õnnestunud veokit realiseerida, siis nõuab hageja kostjalt kogu veoki jääkmaksumuse tasumist summas 36 652,94 eurot käibemaksuta, millele lisanduvad vara väljaostumaksed kuni liisingulepingu ülesütlemiseni summas 3274,56 eurot ning intress 620,26 eurot ja kindlustusmaksed summas 945,89 eurot.
7.25.05.2007 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu nr XXX, mille kohaselt tagab kostja hageja ja OÜ XXX vahel 25.05.2007 sõlmitud kapitalirendilepingu nr XXX nõuetekohast täitmist solidaarselt koos OÜ-ga XXX.
8.Kapitalirendilepingu kohaselt võttis OÜ XXX liisingusse sadulveoki Volvo FH 440 maksumusega 1 489 750 krooni ja kohustus tasuma liisingueseme eest tasu rendiperioodiga 60 kuud. OÜ XXX ei täitnud oma kohustus ja jättis tasumata maksegraafikujärgsed rendimaksed ja kindlustusgraafikujärgsed kindlustusmaksed alates detsember 2009. Hageja esitas 03.03.2010 OÜ-le XXX vara tagastamise nõude, millega ütles kapitalirendilepingu üles ja kohustas vara tagastama nõudel märgitud müügiplatsile. OÜ XXX vara ei tagastanud.
9.Kuna OÜ XXX veokit tagastanud ei ole ja hagejal ei ole õnnestunud veokit realiseerida, siis nõuab hageja kostjalt kogu veoki jääkmaksumuse tasumist summas 37 783,60 eurot käibemaksuta, millele lisanduvad vara väljaostumaksed kuni liisingulepingu ülesütlemiseni summas 2766,84 eurot ning intress 667,28 eurot ja kindlustusmaksed summas 894,76 eurot.
10.Hageja märgib, et hagi ei ole aegunud. Hageja ütles kapitalirendilepingud üles 03.03.2010, hagiavalduses on ekslikult märgitud 03.04.2009. Samuti märgib hageja vastuseks kostja seisukohtadele, et kostja ei ole esile toonud, kuidas ja, mis alusel saanuks hageja pöörduda kindlustuse poole veokite väärtuste hüvitamiseks. Kostja vastuväited
11.Kostja vaidleb hagil vastu ja palub jätta hagi rahuldamata.
12.Kostja on seisukohal, et hageja ja kostja vahel sõlmitud käenduslepingud on tühised TsÜS § 86 kohaselt vastuolu tõttu heade kommetega. Tehing, millega füüsiline isik, kellel puudub igasugune registritesse kantav vara ning, kellel on alla keskmise sissetulek, kohustub vastutama äriühingu kohustuste eest kokku 3 387 322,81 krooni ulatuses, ei ole mõistliku ausalt mõtleva isiku arusaama kohaselt õiglane. Kostja tühistab käenduslepingu ka TsÜS § 97 kohaselt, kui kostja poolt äärmiselt ebasoodsatel tingimustel tehtud tehingu, mille tegemisel teine pool kasutas ära tema erakorralisi vajadusi, sõltuvussuhet, kogenematust või muid selliseid asjaolusid.
13.Kostja leiab, et hagi on osaliselt aegunud. Hageja on hagiavalduses omaks võtnud, et kapitalirendileping nr XXX öeldi üles 03.04.2009, seega muutus hageja nõue sissenõutavaks 03.04.2009 ning juhindudes TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 aegus 03.04.2012, millal aegus hageja nõue käendaja ehk kostja vastu.
14.Kostja märgib ka, et lisaks on hageja jätnud kasutamata võimaluse pöörduda kindlustusandja poole hüvitise saamiseks. Liisingulepingu esemed olid kindlustatud Salva Kindlustuse AS-is, mh varguse, röövimise või omavolilise kasutamise vastu omavastutusmääraga 15% kindlustussuummast. Kriminaalasjas nr 11230100861 kogutud materjali kohaselt on mõlemad sõidukid kuulutatud tagaotsitavaks. Poliisi kohaselt on kindlustatud ja soodustatud isikuks hageja. Kui hageja jätab võimaluse kasutamata kindlustushüvitise saamiseks, siis on kostja arvates võlasuhtes tegemist heade kommete vastase käitumisega. Kohtu põhjendused
15.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustele.
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.
Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
17.TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
18.Puudub vaidlus ja on tõendatud, et: 1) Hageja ja OÜ XXX sõlmisid 11.10.2006 kapitalirendilepingu nr XXX, mille alusel OÜ XXX võttis liisingusse sadulveoki Scania R420 maksumusega 1 405 397,70 krooni ja kohustus maksma liisingueseme kasutamise eest tasu rendiperioodiga 60 kuud (tl 25-38), 2) Hageja ja kostja sõlmisid 11.10.2006 käenduslepingu nr XXX, mille kohaselt kohustus kostja tagama hageja ja OÜ XXX vahel 11.10.2006 sõlmitud kapitalirendilepingu nr XXX nõuetekohast täitmist (tl 39), 3) OÜ XXX ei täitnud kapitalirendilepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu ütles hageja kapitalirendilepingu nr XXX erakorraliselt ennetähtaegselt üles 03.03.2010 avaldusega (tl 40), 4) Hageja ja OÜ XXX sõlmisid 25.05.2007 kapitalirendilepingu nr XXX, mille alusel OÜ XXX võttis liisingusse sadulveoki Volvo FH 440 maksumusega 1 489 750 krooni ja kohustus maksma liisingueseme kasutamise eest tasu rendiperioodiga 60 kuud (tl 55-67), 5) Hageja ja kostja sõlmisid 25.05.2007 käenduslepingu nr XXX, mille kohaselt kohustus kostja tagama hageja ja OP XXX vahel 11.10.2006 sõlmitud kapitalirendilepingu nr XXX nõuetekohast täitmist (tl 68), 6) OÜ XXX ei täitnud kapitalirendilepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu ütles hageja kapitalirendilepingu nr XXX erakorraliselt ennetähtaegselt üles 03.03.2010 avaldusega (tl 69), 7) OÜ XXX ei ole kapitalirendilepingute aluseks olevat vara hagejale tagastanud, 8) 03.09.2010 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-10-21310 kuulutas Harju Maakohus välja OÜ XXX pankroti, 9) 19.01.2011 alustas Politsei- ja Piirivalveamet kriminaalasja nr 11230100861 OÜ XXX (pankrotis) pankrotihalduri Kalev Mägi kuriteoteate alusel KarS § 201 lg 2 p 2 ja 385 lg 1 tunnustel sellest, et kostja varjab vähemalt alates 01.10.2010 pankrotimenetluses võlgniku vara: sh sadulveokit Volvo FH 440 ja sadulveokit Scania R420, mis on käesolevaks ajaks lõpetatud, kuna veokite omastamine ei leidnud piisavat tõendamist, 10) 28.10.2010 ja 19.12.2011 edastas hageja kostjale teated kapitalirendilepingutest tulenevate võlgnevuste tasumiseks (tl 41-44), 11) 29.02.2012 sõlmisid hageja ja kostja võla tasumise kokkuleppe XXX, mille kohaselt kostja kinnitas, et kostja ja hageja vahel on 22.12.2006 sõlmitud käendusleping nr XXX, mille alusel kostja võlgneb hagejale 2766,48 eurot ning kohustub võlgnevuse, intressi ja viivised tasuma maksegraafiku alusel 15.03.2012-15.12.2012. Kostja tasus 15.03.2012 põhiosa 277,77 eurot ja intressi 9,22 eurot ning 15.04.2012 põhiosast 13,01 eurot (tl 14-22), 12) Hageja ütles võla tasumise kokkuleppe XXX üles 23.07.2012 (tl 23-24).
19.Pooled vaidlevad, kas nõue on osaliselt aegunud, kas hageja ja kostja vahel sõlmitud käenduslepingud on tühised ja, kas hageja on jätnud pöördumata kindlustusandja poole kindlustushüvitise saamiseks.
20.Esmalt annab kohus hinnangu kostja väitele, et nõue on osaliselt aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on seisukohal, et kuna hageja on hagiavalduses omaks võtnud, et ütles kapitalirendilepingu nr XXX üles 03.04.2009 ehk nõue muutus sissenõutavaks 03.04.2009, siis on kapitalirendilepingust nr XXX tulenev nõue juhindudes TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 aegunud 03.04.2012. Arvestades, et kapitalirendilepingust tulenev nõue aegus 03.04.2012, aegus samaaegselt ka hageja nõue käendaja ehk kostja vastu.
Hageja märgib, et nõue ei ole aegunud. Hageja ütles kapitalirendilepingud üles 03.03.2010. Hagi on esitatud 22.01.2013. Tehingust tuleneva kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg on kolm aastat (TsÜS § 146 lg 1). TsÜS § 147 lg 1 alusel aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt esitas hageja OÜ-le XXX 03.03.2010 lepingujärgsele postiaadressile vara tagastamise nõude, millega ütles üles kapitalirendilepingu ning kohustas viivitamatult tagastama lepingu objektiks olnud sadulveoki Volvo FH 440 XXX OÜ müügiplatsile aadressil XXX(tl 69). Samuti nähtub kostjale hageja poolt 28.10.2010 edastatud nõudest, et hageja on kapitalirendilepingud üles öelnud 03.03.2010 (tl 41-43). Seega sai hageja nõue kõige varasemalt muutuda sissenõutavaks alates 04.03.2010 ehk sellisel juhul aegus hageja kapitalirendilepingust nr XXX tulenev nõue TsÜS § 146 lg 1 kolm aastat hiljem ehk 04.03.2013. Hagi on kohtule esitatud 22.01.2013. Seega ei ole esitatud hagi aegunud. Arvestades, et kapitalirendilepingust XXX tulenev nõue ei olnud hagi esitamise ajaks aegunud, siis ei ole aegunud ka käenduslepingust XXX tulenev nõue kostja vastu.
21.Edasi annab kohus hinnangu kostja väidetele, et hageja ja kostja vahel sõlmitud käenduslepingud on tühised TsÜS § 86 kohaselt vastuolu tõttu heade kommetega. Kohtu hinnangul ei ole kostja vastuväited käenduslepingute tühisuse kohta põhjendatud. Kostja sõlmitud käenduslepingud ei ole vastuolus heade kommetega. Kostja leiab, et tehing, millega füüsiline isik, kellel puudub igasugune registrisse kantav vara ning, kellel on alla keskmise sissetulek, kohustub vastutama äriühingu kohustuste eest kokku 3 387 322,81 krooni ulatuses, ei ole mõistliku ausalt mõtleva isiku arusaama kohaselt õiglane. Esmalt märgib kohus, et kostja ei ole oma esitatud väiteid tõendanud ega põhistanud. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 ja 2 alusel kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 235 kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teiseks märgib kohus, et tulenevalt Riigikohtu lahendist kohtuasjas 3-2-1-15714, p 11 käenduslepingut ei saa pidada TsÜS § 86 mõttes heade kommetega vastuolus olevaks ainuüksi seetõttu, et kostjal oli väidetavalt käenduslepingute sõlmimise ajal vara vähem kui käenduslepingustest tulenev käenduskohustuse piirsumma, ega seetõttu, et hageja jättis väidetavalt kontrollimata kostja kui käendaja krediidivõimekuse ega järginud seega vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustus on krediidiandjal laenulepinguid sõlmides, mitte käenduslepinguid sõlmides. Käendaja enda krediidivõimekuse kontrollimata jätmine käenduslepingu sõlmimisel ei anna alust pidada käenduslepingut tühiseks ega kohaldada muid õiguskaitsevahendeid, sest vastutustundliku laenamise põhimõte kohaldub võlgniku ja võlausaldaja vahelises võlasuhtes, mitte aga käenduslepingule. Eeltoodust tulenevalt märgib kohus, et hageja ja kostja vahel sõlmitud käenduslepingud ei ole tühised ja kostja vastutab käenduslepingu järgi liisinguvõtja kohustuste täitmise eest. Kohus märgib ka, et kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, et tehingud tehti talle äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, et kostja oli sunnitud sellist tehingut tegema raskete asjaolude kokkusattumise mõjul ning, et hageja kasutas sellise olukorra ära, mistõttu on täitmata tehingu tühistamise materiaalsed eeldused. Lisaks juhib kohus kostja tähelepanu, et TsÜS § 97 on kehtetu alates 01.05.2009.
22.Kohus ei toeta kostja seisukohta, et hageja on jätnud kasutamata võimaluse pöörduda kindlustusandja poole hüvitise saamiseks. Puudub vaidlus ja on tõendatud, et kapitalirendilepingute objektiks olnud veokid Scania R420 ja Volvo FH 440 olid kindlustatud Salva Kindlustuse AS-is (tl 52-54, 71-73). Puudub vaidlus, et veokid olid mh kindlustatud varguse, röövimise, omavolilise kasutamise vastu. Samuti puudub vaidlus, et veokid Scania R420 ja Volvo FH 440 on käesoleva ajani kadunud. Kohus toetab käesoleval juhul hageja seisukohti, et hageja ei ole jätnud kasutamata võimalust pöörduda kindlustusandja poole hüvitise saamiseks. Kostja ei ole tõendanud, mis alusel hageja oleks saanud nõuda kindlustusandjalt hüvitist. Kriminaalasja 11230100861 materjalidest nähtuvalt on kostja ise andnud vara valduse üle kolmandale isikule XXX seoses viimase osaühingu juhatusse astumisega (tl 178 (II) - 181), seega ei ole veokid varastatud ega röövitud ehk tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga. Seega ei saa hageja pöörduda kindlustushüvitise saamiseks kindlustusandja poole.
23.Võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 367 lg 1 alusel liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Vastavalt VÕS § 195 lg 2, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. VÕS § 142 lg 1 alusel käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
24.Kuna kostja ei ole vastu vaielnud nõude suurusele ja, kuna eeltoodust on kohus leidnud, et nõue ei ole aegunud, hageja ja kostja vahel sõlmitud käenduslepingud ei ole tühised ning, et tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga, siis kuulub kostjalt välja mõistmisele võla kokkuleppest nr XXX tulenev põhivõlgnevus 2475,70 eurot, intress 58,97 eurot ja viivis 96,40 eurot, kapitalirendilepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 39 873,39 eurot, intress 620,26 eurot ja tasumata kindlustusmaksed 945,89 eurot ning kapitalirendilepingut nr XXX tulenev põhivõlgnevus 37 783,60 eurot, intress 667,28 eurot ja tasumata kindlustusmaksed 894,76 eurot. Kohtule esitatud tõenditega on hageja tõendanud, et kostjal on hageja ees võlgnevus (tl 17-18, 45—54, 70-73). Kostja ei ole tõendanud, et on võlgnevuse hagejale tasunud, mistõttu on võlgnevuse nõue põhjendatud ja tõendatud.
25.VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatu annab võlausaldajale rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral õiguse nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista ka alates kohtuotsuse tegemisest viivise 0,022% päevas võla tasumise kokkuleppe nr XXX põhinõudest 2475,70 eurot kuni kohustuse täitmiseni. Kohus leiab, et nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
Menetluskulud
26.TsMS § 124 lg 1, § 133 lg alusel on hagihinnaks 86 436 eurot.
27.Kuna kohus rahuldas hagi, siis juhindudes TsMS § 173 ning kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
28.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja 2, § 177 lg 1 p 1 määrab kohus käesolevaga kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude avalduse kohaselt on hageja menetluskuluks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1000 eurot ja lepingulise esindaja kulud 656,59 eurot, kokku 1656,59 eurot käibemaksuta. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskuludele.
29.Kohus hindab TsMS § 138 lg 1, § 138 lg 2, § 143 lg 1 p 1, § 144 p 1, § 175 lg 1, § 174 lg 8 kohaselt poolte menetluskulusid.
30.Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalik on hageja kohtukulu ehk hagilt tasutud riigilõiv summas 1000 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on ka hageja lepingulise esindaja kulud summas 656,25 eurot. Kuna kostja ei ole esitanud kuludele vastuväiteid, siis loeb kohus hageja esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse väited kostja poolt omaksvõetuks juhindudes TsMS § 231 lg 4. Lisaks, kohus tutvudes esitatud menetluskulude nimekirjaga, on seisukohal, et menetluskulud vastavad tsiviilasjas osutatud õigusabile ja esitatud materjalidele ning tõenditele, mistõttu on lepingulise esindaja kulud põhjendatud. Kokku on põhjendatud hageja menetluskulud summas 1656,59 eurot, millised kuuluvad kostjalt väljamõistmisele.
31.TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
32.TsMS § 178 lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.