Eesti Energia AS-i hagi LRL vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1 309.34 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18. detsembri 2014. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS-i Eesti Energia apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant): Eesti Energia AS (registrikood: 10421629), tehinguline esindaja Kaili Muru-Mölder Kostja (vastustaja): LRL (isikukood: xxxxxxxxxxx), tehinguline esindaja Tiina Pill
Kohtuistungi toimumise aeg
12. juuni 2015
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 18. detsembri 2014. a otsus ning teha uus otsus, millega Eesti Energia AS-i hagi LRL vastu rahuldada.
2.Välja mõista KRL-lt Eesti Energia AS-i kasuks põhivõlg 898.65 (kaheksasada üheksakümmend kaheksa eurot ja 65 senti) eurot ning kohtulahendi tegemise seisuga viivis 475.39 (nelisada seitsekümmend viis eurot ja 39 senti) eurot.
3.Välja mõista KRL-lt Eesti Energia AS-i kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis 0.1% päevas tasumata põhinõudelt alates 27. juunist 2015. a kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 898.65 eurot.
4.Eesti Energia AS-i apellatsioonkaebus rahuldada. 1(6)
Tsiviilasi nr 2-14-1183
5.Esimese astme kohtu menetluses kantud menetluskulud ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta täies ulatuses kostja, LRL kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Eesti Energia AS esitas 15.04.2014 Harju Maakohtule hagi LRL vastu. Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel 29.05.2002 sõlmitud elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuste osutamise leping nr 24001267 (tl 28), mille lahutamatuks osaks on võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63A (tl 31-54). Leping on lõppenud alates 01.05.2012. Hageja oma lepingulised kohustused täitnud (tl 24-25), kuid kostja on jätnud oma kohustused täitmata. Poolte vahel on vaidlus 13.10.2011 esitatud arve nr 300951365843 üle, mille tasumistähtaeg oli 15.11.2011. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 898.65 eurot, hagi esitamise ajaks, s.o. 15.04.2014 sissenõutavaks muutunud viivis 82.68 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa.
2.LRL vaidles hagile vastu. Vaidlusaluse arve kohaselt on kostja tarbinud arvesti nr 52241738 alusel päevast elektrit 7748 kWh ja öist elektrit 9262 kWh perioodil 01.04.2011 kuni 30.09.2011. Kostja ei ole antud ajaperioodil sellises koguses elektrienergiat tarbinud ja sellest tulenevalt ei ole kostja ka kohustatud hageja esitatud arvet tasuma. Kostja keskmine igakuine elektritarbimine ca 25-30 kWh päevas. Ei ole eluliselt usutav, et kostja on tarbinud hagetaval arvel kajastatud elektri kogust. Hüppeline muutus elektriarvestil olevatel näidunumbritel toimus ühe päeva jooksul pärast Eesti Energia AS esindaja külastust 21.05.2011. Ühe ööpäeva jooksul mõõtis näidik tarbitud koguseks ca 13 500 kWh, millise koguse kostja tarbib keskmiselt 544 päeva jooksul (ehk 24.8 kWh päevas). Ühe päeva jooksul sellise koguse elektri tarbimine ei ole ka tehniliselt võimalik. 18.10.2011 sai kostja vaidlusaluse arve, mis oli koostatud mitte näitude järgi, vaid prognoosarvena. Peale arvele pretensiooni esitamist teostati näidikule ekspertiis, mille sisuga ei ole kostja saanud tutvuda. Maakohtu otsus
3.Harju Maakohtu 18.12.2014 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.Maakohus ei pidanud veenvaks hageja väiteid selle kohta, et kostja pöördus hageja poole alles oktoobris 2011, s.o. pärast vaidlusaluse arve saamist. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et kostja fikseeris igakuiselt arvesti näite, mistõttu oli hüppeline muutus näitudes kostjale koheselt nähtav ja kostja hakkas probleemile lahendust otsima. Hageja on jätnud kliendi 2(6)
Tsiviilasi nr 2-14-1183 pöördumised tähelepanuta, mis ei ole kohtu hinnangul kooskõlas lepingu tüüptingimuste p-s 12.1 sätestatuga.
5.Kohus põhjendas, et asjaolu, et arvesti 52241738 erakorraline ekspertiis tunnistas arvesti korrasolevaks (tl 78), ei välista seda, et 21.05.2011 muutusid näidud hüppeliselt inimliku eksimuse tõttu. Kuivõrd tehniliselt ei ole ühe ööpäeva jooksul võimalik tarbida 13 500 Kwh, oleks hageja pidanud kostja poolt tõstatatud probleemile koheselt lahendust otsima. Hageja on üksnes lähtunud eeldusest, et kostja eksib ning hageja mitte. Kohtu hinnangul ei ole selline suhtumine kooskõlas poolte vahel sõlmitud lepingu tüüptingimuste p-s 15.1 sätestatuga ega ka hea usu põhimõttega. VÕS § 6 lg 2 järgi ei kohaldata võlasuhtele seadusest või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu. Kohtu hinnangul oleks käesoleval juhul hageja nõude rahuldamine hea usu põhimõttega vastuolus. Apellatsioonkaebus
6.Eesti Energia AS vaidlustas maakohtu otsuse täies ulatuses ja palus teha uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses või saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
7.Maakohus on asunud ebaõigele seisukohale, et arvesti tehniline korrasolek ei välista seda, et 21.05.2011 muutusid näidud hüppeliselt inimliku eksimuse tõttu. Järeldus inimliku eksimuse kohta pole asjakohane ja kooskõlas teiste asjas esitatud tõenditega. Kõik päevase ja öise näidiku kontrollnäidud peale 21.05.2011 ehk 30.08.2011 vastavalt 10894 ja 13180, 21.10.2011 vastavalt 11478 ja 13778 ning 06.01.2012 vastavalt 12323 ja 14748 on loogilises kooskõlas 21.05.2011 fikseeritud näitudega vastavalt 9689 ja 11883 mitte kostja 30.06.2011 näitudega vastavalt 4697 ja 5815. Seega ei ole asjakohane väide, et 21.05.2011 fikseeritud näidud oleksid olnud fikseeritud inimliku eksitusena kuivõrd kõik järgnevad näidud on samas suurusjärgus. Arvesti erakorralise kontrolli protokollis fikseeritud näidud vastavalt 12324 ja 14748 on samuti kooskõlas arvesti teisaldamisel 06.01.2012 fikseeritud ja kliendiandmebaasis kajastuvate näitudega arvestades kontrolli käigus näitude mõningase edasiliikumisega.
8.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et arvel kajastatud perioodil ei ole võimalik fikseeritud kogust tarbida. Ei ole ka selge, millistele tõenditele tuginedes on kohus asunud seisukohale, et tehniliselt ei ole ühe ööpäeva jooksul võimalik tarbida 13 500 Kwh. Kuna tarbimiskoha peakaitsme suurus oli 40A, siis võrguühenduse maksimaalne läbilaskevõime oli P=(3x40)x220=26 400 W ehk 26,4 kW ning orienteeruv ööpäevane tarbimisvõimsus oleks seega 24x26,4=633,6 kWh. Perioodi 09.11.2008-02.10.2009 182 päeva maksimaalseks võimsuseks on 633,6x182=115315,2 kWh. Arve oli esitatud nimetatud perioodi eest 17010 kWh ulatuses, mis on 20% maksimaalsest võimalikust. Kostja ei ole tõendanud, et nimetatud tarbimine ei ole võimalik. Lisaks on võimalik ka see, et vaidlusalune tarbimine on toimunud juba varasemal perioodil alates arvesti paigaldamisest, juhul kui teatatud näidud ei ole olnud õiged. Arve on koostatud automaatselt, lähtudes viimati teatatud näidust kuni tegeliku näidu fikseerimiseni. Asjaolu, et vastustaja poolt teatatud näidud ei ole alati tegelikkusele vastanud kinnitab ka tema abikaasa 05.11.2011 kiri, kus mööndakse, et vaidlusaluse arvesti paigaldamisel oli vana arvesti lõppnäit isegi väiksem kui teatatud ja makstud näit, seega antud juhul oli teatatud suuremaid näite.
9.Maakohus on jätnud täielikult tähelepanuta apellandi poolt 29.09.2014 esitatud seisukohas viidatud apellandi 07.01.2012 kirja. Hageja jääb selle juurde, et esmane kliendi pöördumine registreeriti oktoobris 2011. Koheselt peale vastustaja poolt 30.06.2011 esitatud näitude andmebaasi sisestamist hakkas hageja kahtlema näitude õigsuses ning telliti uus kontrollnäidu võtmine. 08.07.11 ja 11.07.2011 see ei õnnestunud, kuivõrd arvesti asub tarbimiskoha siseruumides ning ei olnud võimalik sisse pääseda. Alles 30.08.2011 oli võimalik arvestile ligi pääseda ja näidud uuesti fikseerida, mida hageja on selgitanud 07.01.2012 kirjas. Ka 3(6)
Tsiviilasi nr 2-14-1183 vaidlusalune arve esitati 13.10.2011, s.o alles peale seda, kui oldi veendutud, et arvesti näidud olid õiged. Seega oli segaduses näitudega selgus loodud juba 30.08.2011 ning jääb täielikult arusaamatuks, kuidas selline käitumine on hea usu vastane ja õigustaks hagi rahuldamata jätmise sel alusel. Vastustaja seisukoht
10.LRL vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse muutmata. Samuti esitas kostja taotluse HL ülekuulamiseks tunnistajana.
11.Ringkonnakohtus 12. juunil 2015 toimunud kohtuistungil kuulas ringkonnakohus tunnistajana ära HL. Tsiviilkolleegiumi põhjendused
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega rahuldab hagi ning jaotab menetluskulud teisiti. Hageja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
13.Vastavalt TsMS § 652 lg 1 p-le 1 võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
14.Apellatsioonimenetluses ei vaidle pooled vähemalt järgmiste asjas tähtsust omavate asjaolude üle:
hageja ja kostja vahel oli 29.05.2002 sõlmitud elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuste osutamise leping nr 24001267. Lepingu lahutamatuks osaks on võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63A; tarbimiskohta aadressil Xxxxxxxx xxx xx xxxxxxx külas paigaldati 12.07.2010 arvesti nr 52241738 öise ja päevase näiduga 000000; kostja edastas hagejale 30.09.2010 näidud päev: 000710 ja öö: 000811, 31.12.2010 päev 001813 ja öö 002389 ning 31.03.2011 päev 003146 ning öö 003918; Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ on fikseerinud 21.05.2011 kontrollnäidud (päev 9689 ja öö 11 883) ning 30.08.2011 (päev 10894 ja öö 13180); hageja on esitanud kostjale arve nr 300951365843 summas 1 324.94 eurot, mille kostja on jätnud 898.65 euro ulatuses tasumata; vaidlusalune arve nr 300951365843 on koostatud Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ poolt 30.08.2011 fikseeritud kontrollnäitude (päev 10894 ja öö 13180) alusel.
15.Hageja on esitanud kostja vastu nõude elektrienergia ja võrguteenuse tarbimisest tekkinud võla ja viivise saamiseks. Tuvastatud on, et hageja ja kostja vahel sõlmiti 29.05.2002 elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuste osutamise leping nr 24001267. Sellest müügilepingust tulenevalt võiks hageja põhinõue kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, millest tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Viivise nõudmiseks annab aluse VÕS § 113 lg 1.
16.Hageja nõuab kostjalt ajavahemikul 01.04.2011 kuni 30.09.2011 tarbitud elektrienergia eest tasumist. Poolte vahel 29.05.2002 sõlmitud elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuste 4(6)
Tsiviilasi nr 2-14-1183 osutamise lepingu nr 24001267 p 2.2. kohaselt määratakse tarbitud energia kogused kindlaks võrguettevõtja poolt aktsepteeritud arvestussüsteemide näitude alusel, kui võrguettevõtjaga ei ole kokku lepitud teisiti. Pooltevahelise lepingu järgi kohustus tarbija fikseerima arvestinäidud
1.jaanuaril, 1. aprillil, 1. juulil ja 1. oktoobril (tl 28). Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja edastas hagejale 30.09.2010 näidud päev: 000710 ja öö: 000811, 31.12.2010 päev 001813 ja öö 002389 ning 31.03.2011 päev 003146 ning öö 003918. Tuvastamist on leidnud, et 21.05.2011 fikseeris võrguettevõtja kontrollnäidud: päev 9689 ja öö 11 883. Pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses selle üle, et kostja tasus sel ajavahemikul 01.04.2011 kuni 30.09.2011 elektrienergia eest enda esitatud näitude järgi tehtud arvestuse alusel, mis olid väiksemad hageja poolt elektriarvesti näidu kontrollimise teel saadud vaidlusalusel arvel nr 300951365843 kajastatud näitudest. Kostja on põhjendanud vaidlusaluse arve osaliselt tasumata jätmist asjaoluga, et pärast võrguettevõtja esindaja poolt 21.05.2011 lepingujärgses tarbimiskohas arvestilt kontrollnäidu võtmist eksisteerisid mõõdikul näidud, mis ei kajastanud enam kostja tegelikku elektritarbimist. Ringkonnakohtu hinnangul viitab kostja iseenesest õigesti 29.05.2002 elektrienergia ostumüügi ja võrguteenuste osutamise lepingu p-ile 2.1, mille kohaselt on tarbitud elektrienergia ja võrguteenuse arvestuse aluseks tegelikult tarbitud energia kogused ning võrguettevõtjaga kokkulepitud peakaitsme nimivool või võimsus (vastavalt valitud hinnapaketile) ning et lepingu p-i 2.2. järgi fikseeritakse näitude alusel, kuid kolleegium leiab, et kostja väide võrguettevõtja poolt fikseeritud kontrollnäitude ebaõigsuse kohta ei ole tõendamist leidnud. Pooled ei vaidle, et hageja on teinud kostja tarbimiskohas paiknenud arvestile nr 52241738 ekspertiisi, mis ei tuvastanud mõõtesüsteemi riket. OÜ T 11.02.2012 mõõtevahendi erakorralise kontrolli protokollist nähtub, et tootjaplomm ning arvesti olid korras ja vastas standardi 50470-3 nõuetele (tl 95). Kostja uut ekspertiisi nõudnud ei ole. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb juhinduda 29.05.2002 elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuste osutamise lepingu p-ist 2.4, millest tulenevalt on arvestite alg-, lõpp-, ja kontrollnäite, mõõtesüsteemi tehnilist seisukorda ja seadistust aga ka koguse arvestamisel tekkivaid ja tekkinud erakorralisi situatsioone fikseerivad võrguettevõtja poolt koostatud aktid pooltele täitmiseks kohustuslikud. Hageja on kontrollinud elektriarvesti näitu ja mõõtesüsteemi tehnilist korrasolekut. Seega on kostja tegelik elektrienergia tarbimine nõuetekohaselt kindlaks tehtud ning hagejal on õigus selle eest tasu nõuda (VÕS § 8 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1). Eeltoodut arvestades ei ole alust pooltevahelise lepingu tüüptingimuste p 6.7 kohaldamiseks.
17.Kolleegium märgib lisaks, et kostja väitel tekkis ebaõige ja kostja hinnangul anomaalne näit elektriarvestile 21.05.2011 s.o. päeval kui käis elektrikontroll. Kostja ei ole aga näidanud ega tõendanud, et pärast võrguettevõtja poolt kontrollnäidu võtmist oleks mõõteseade rikutud (nt mõõteseadme plomm oleks kõrvaldatud või rikutud), selle näitu moonutatud või mõjutatud selle toimimist muul viisil. Seega ei ole alust järeldada, et mõõtmistulemus olnuks ebaõige. Samuti ei välista mõõtmise tulemuseks olnud tarbimist see, et kostja varasem keskmine tarbimine oli väiksem (ca 29 kWh ööpäevas) kui vaidlusalusel perioodil (ca 50 kWh ööpäevas). Maakohus on viidanud abstraktselt hageja suhtumisele, leides, et see ei ole kooskõlas pooltevahelise lepingu tüüptingimuste p-is 15.1 sätestatuga ning käesoleval juhul oleks hageja nõude rahuldamine hea usu põhimõttega vastuolus. Kolleegiumi arvates ei ole maakohus põhjendanud, miks on antud asjaoludel hageja tuginemine kostjapoolsele lepingurikkumisele hea usu põhimõtte vastane ning kuidas see vabastab kostja lepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmisest. Ringkonnakohus leiab, et esitatud asjaoludel ei ole alust pidada hageja poolt lepingu täitmisnõude esitamist hea usu põhimõttega vastuolus olevaks käitumiseks.
18.VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatu annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib 5(6)
Tsiviilasi nr 2-14-1183 koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 13.10.2011 arve nr 300951365843 alusel 898.65 euro tasumise tähtaeg oli 15.11.2011. Hageja ei nõua viivise tasumist perioodi eest alates nõude sissenõutavaks muutumisest kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni (13.01.2014). Hagiavalduse esitamise seisuga (15.04.2014) oli sissenõutavaks muutunud viivis 82.68 eurot (viivis 0.1% päevas 898.65 eurolt 92 päeva eest). Kostja ei ole hageja viivisearvestusele vastuväiteid esitanud ega viivise vähendamist taotlenud. Viivis perioodi eest 16.04.2014 kuni 26.06.2015 on 392.71 eurot (viivis 0.1% päevas 898.65 eurolt 437 päeva eest). Seega käesoleva otsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 475.39 eurot (392.71 + 82.68), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
19.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Ringkonnakohus jätab nii maakohtus kantud kui ka apellatsioonimenetluse menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Arvestades, et maakohus ei ole määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust, siis ei määra menetluskulusid rahaliselt kindlaks ka ringkonnakohus, vaid menetluskulude kindlaksmääramine toimub pärast kohtuotsuse jõustumist vastavalt TsMS § 177 lg-le 2 (TsMS § 174 lg 4).
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Iko Nõmm /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.