2-17-11981
Kohus
Harju Maakohus Tartu maantee kohtumaja
Kohtunik
Raivo Einula
Määruse kuupäev
09. oktoober 2017
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-17-11981 Xxxxavaldus lapsega Xxxx suhtlemiskorra määramiseks
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine, kirjalik menetlus
Menetlusosalised, esindajad
Avaldaja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx) Avaldaja lepinguline esindaja: Erika Scholler (STK Õigusbüroo OÜ, e-post: [email protected] ) Puudutatud isikud: I xxxx (isikukood xxxx, elukoht rahvastikuregistris xxxx; elukoht avaldusel xxxx) lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja: vandeadvokaat Urmas Arumäe (Vladimir Sadekov Advokaadibüroo, e-post: [email protected] ) II xxxx (isikukood xxxx, elukoht rahvastikuregistris xxxx; elukoht avaldusel xxxx; e-post: xxxx) Kohalik omavalitsus: Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu (e-post: [email protected] )
2-17-11981
kell 21:00 samal päeval tagasi. 1.4 Lapsele tuleb järele ja lapse toob tagasi isa või erandkordadel isapoolsed vanavanemad. 1.5 Mõlemad vanemad kohustavad võimaldama lapsel ka juba võimalike olemasolevate plaanide täitmist (so tähtpäevalised sünnipäevad jmt) olenemata sellest, kumma vanema suhtlemiskorra kohasele nädalale tähtpäev satub. Kokkulepe tagab lapsele kindluse, et sõltumata tema viibimiskohast kummagi lapsevanema juures suhtlemisõiguse teostamise ajal, ei ole takistatud tema võimalused viibida eakaaslaste/sugulaste/perekonnaliikmete sünnipäevadel või muudel kuupäevaliselt kindlaksmääratud tähtpäevadel ning lapsevanemad on kohustatud seda lapsele tagama. 1.6 Lapsevanemate endi sünnipäevad on lapsel õigus veeta selle vanema juures kelle sünnipäev aset leiab, sõltumata sellest, kumma vanema suhtlemiskorra kohasele nädalale tähtpäev satub. 1.7 Xxxx veedab oma sünnipäeva koos emaga ja isaga. 1.8 Paaritute aastate kevadise koolivaheaja veedab laps isaga, paaris emaga; paaritute aastate sügisvaheaja veedab laps emaga, paaritud isaga. 1.9 Paaritutel aastatel veedab laps talvevaheaja esimese poole (7 kalendripäeva) isaga ning teise poole (7 kalendripäeva) emaga, paaris aastatel vastupidi, seejuures: 1.9.1 paaritute aastate jõululaupäeva (24.12) veedab laps emaga ning jõulude esimese püha (25.12) isaga; paaris aastad vastupidi; 1.9.2 paaritute aastate aastavahetuse (31.12-01.01) veedab laps isaga ning paaris aastate aastavahetuse (31.12-01.01) emaga. 1.10 Lapsel on õigus veeta kummagi vanemaga katkematult igal suvel 14 (neliteist) järjestikust kalendripäeva, mille täpses perioodis kohustuvad lapsevanemad leppima kokku hiljemalt kuu aega ette. 1.11 Isadepäeval on lapsel õigus veeta päev isaga ning emadepäeval emaga sõltumata sellest, kumma vanema suhtlemiskorra kohasele nädalale tähtpäev satub. 1.12 Kui laps on ühe vanema juures, ei takista see vanem last suhelda telefoni teel teise vanemaga. 1.13 Kui lapsevanematel ilmneb käesoleva suhtlemiskorra täitmisel takistusi, kohustuvad nad teineteist sellest teavitama vähemalt 3 (kolm) päeva ette. Informatiivseid teateid, sh käesoleva suhtlemiskorra asjaoludest tulenevaid, edastatakse teineteisele kas telefonitsi või e-posti vahendusel. 1.14 Lapse haigestumise korral (kui laps on isa juures) lapse isa viib lapse ema juurde. Lapse isa teatab viivitamatult lapse haigestumisest lapse emale. 1.15 Lapse vanemad lähtuvad suhtlemiskordadel eelkõige lapse huvidest (huviring, trennid, jne). 1.16 Lapsega suhtlemine käesolevast suhtlemise korrast erinevatel tingimustel võib toimuda ainult mõlema lapsevanema eelneval nõusolekul. 1.17 Lapsevanemad kohustuvad kasvatama last üksmeeles ja teineteise huve arvestades, mitte halvustama teineteist lapse juuresolekul ning suhtuma teineteisse lugupidavalt, sh tegema endast kõik oleneva, et suhtlemiskord toimiks tagamaks lapsele stabiilne, terve ja perekesksust
2-17-11981
väärtustav kasvukeskkond. 1.18 Menetluskulud (s.h kulud õigusabile) jäävad kompromissi kinnitamisel poolte endi kanda.
Xxxx esitas 10.08.2017 Harju Maakohtule avalduse oma pojaga Xxxx suhtlemiskorra määramiseks. Kohus võttis avalduse menetlusse 31.08.2017. Pooled esitasid 09.10.2017 kohtule komoromissilepingu kinnitamiseks.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 477 lg 1 kohaselt, hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 6 kohaselt, kompromissi võivad menetlusosalised hagita menetluses sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. TsMS § 430 lg 2 kohaselt, pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi. Seetõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita. TsMS § 172 lg 1 ja lg 3 alusel jätab kohus lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda ja kõik muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Pooled on menetluskulude jaotuses kokku leppinud ja on määruskaebuse esitamise õigust lühendanud tulenevalt TsMS § 661 lg-st 4. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Avaldaja on tasunud riigilõivu 10 eurot, millest kohus tagastab avaldajale 5 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/
Raivo Einula
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.