lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-3249/37

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 29.09.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-3249/37
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.09.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1472
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-17-3249/28Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja27.06.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

E E S TI V A B A R I I G I NI M E L

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

29. september 2017, Tallinn, kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-17-3249

Tsiviilasi

KR hagi HR vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 27. juuni 2017 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

HR apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

1 374,75 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): KR (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja (apellant): HR (isikukood XXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata hageja 16. augusti 2017 taotlus apellatsioonivastusele lisatud dokumentaalse tõendi (üürikuulutuse väljatrükk) vastuvõtmiseks.
2.Harju Maakohtu 27. juuni 2017 otsus jätta muutmata.
3.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.09.20262-25-13478/27Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-26-15051/13Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 04.09.20262-26-5008/34Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
4.
Maakohtu menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda.
5.Määrata kindlaks, et hagejale hüvitatavad menetluskulud ringkonnakohtus puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1.KR (hageja) esitas 1. märtsil 2017 Harju Maakohtule hagi HR (kostja) vastu elatise nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista elatise kuni hageja õpingute lõpuni, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni, muutuva summana, mis on seotud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutusega. Hageja väitel: -

-

Harju Maakohtu 18. novembri 2011 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-30314 mõisteti kostjalt kui hageja isalt välja hageja ülalpidamiseks igakuine elatis 139,01 eurot. Hageja on vahepeal saanud täisealiseks ja jätkab õpinguid üldhariduskoolis. Vanusest tulenevalt ei vasta eelmärgitud summa 2017. aastal enam hageja vajadustele; hageja igakuised ülalpidamiskulud ühes kuus on kokku 510 eurot: eluasemekulu 142 eurot, kulu toidule 164 eurot, kulu transpordile 15 eurot, sidekulu 15 eurot, kulutused tervishoiule 27 eurot, kulutused hügieenitarvetele 10 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 15 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 62 eurot, muud vältimatud püsikulud 60 eurot.

2.Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised: -

kostja on täitnud vabatahtlikult oma võimaluste piires täisealise õppiva lapse ülalpidamiskohustust ja hagejale üle kandnud elatise makseid summas 150 eurot; elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka hageja sissetulekute (stipendium, töötasu, esinemistasu jne) ja peretoetusega.

MAAKOHTU OTSUS

3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt 27. juuni 2017 otsusega (vaidlustatud otsus) ja mõistis välja kostjalt igakuise elatise hageja ülalpidamiseks 152,75 eurot alates 1. märtsist 2017 kuni hageja õpingute lõpetamiseni gümnaasiumis, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
4.Maakohus tuvastas, et hageja sai 28. jaanuaril 2017 täisealiseks ja õpib XXX. Täisealisele lapsele elatise väljamõistmisel ei kohaldu perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1, vaid lähtuda tuleb PKS § 99 lg-st 1. Hageja põhjendatud ülalpidamiskulud kuus on järgmised: -

-

-

eluasemekulu 57,95 eurot, mille suurust tõendavad korteriühistu esitatud arved kuue kuu keskmise perioodi eest juulist detsembrini 2016 summas 200,20 eurot ja AS-le Starman juulist detsembrini 2016 teenuste eest tasutud summa 31,62 eurot kuus. Kuna korteris elab peale hageja ka tema ema ja kaks nooremat last, tuleb nimetatud kulu jagada neljaga. Eluasemelaenu tasumise kohustus on hageja emal, kellele kuulub ka korteri omandiõigus, hageja üksnes kasutab ema eluruumi, mistõttu ei saa eluasemelaenu arvestada hageja eluasemekuluna; toiduraha 145 eurot, arvestades toidukaupade hindu ning ka seda, et hageja õppekoormus on suurem, st lisaks gümnaasiumile õpib hageja YYY, mistõttu vajab hageja mitmekesist toitu; transpordikulu 15 eurot. Hageja elab Keilas ja hageja õppeasutused asuvad Tallinnas, sõidukulu tõendavad Elroni rongipiletid; sidekulu 12,55 eurot, mille suurust tõendavad Tele2 arved; tervishoiukulu 20 eurot. Hagejal on prillid, mida tuleb aega ajalt parandada ja klaase vahetada, samuti on vaja ravimeid osta; kulu hügieenitarvetele 10 eurot, kuna hageja kasutab hügieenitarbeid igapäevaselt; 2 (4)

-

kulu seoses koolikohustuse täitmisega 15 eurot. Hagejal on vaja osta raamatuid, kantseleitarbeid, samuti osa võtta kooli korraldavatest kultuuriüritustest; kulud riietele ja jalanõudele 50 eurot, kuna täiskasvanute riided ja jalanõud peavad tavalisest kauem vastu kui ühe hooaja; muud vältimatud kulud 30 eurot. Hobide valikul, samuti koolivälistest üritustest osavõtul tuleb arvestada oma rahaliste võimalustega.

Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud ülalpidamiskuluks kuus kokku 355,50 eurot, millest ühe vanema kanda jääb 177,75 eurot. Hageja ütluste kohaselt saab tema ema lastetoetust hageja eest 50 eurot kuus. Seega tuleb kostja kanda jääva elatise summast (177,75 eurot) maha arvata pool lapsetoetuse määrast (25 eurot). Kokku tuleb kostjal igakuiselt tasuda elatist 152,75 eurot.

POOLTE SEISUKOHAD

5.Kostja esitas 26. juulil 2017 apellatsioonkaebuse, milles palus: (1) tühistada maakohtu otsus täies ulatuses, kuna hageja saab piisavas mahus vabatahtlikku ülalpidamist; (2) alternatiivselt määrata elatise summaks 102,75 eurot kuus kuni hageja õpingute lõpetamiseni gümnaasiumis, kuid mitte kauem, kui tema 21-aastaseks saamiseni. Kostja esitas 10. augustil 2017 avalduse, millega sisuliselt loobus kaebusest nõudepunkti 1 (maakohtu otsuse tervikuna tühistamine) osas ja soovis üksnes nõudepunkti 2 lahendamist (igakuise elatise vähendamine summale 102,75 eurot). Menetluskulud palus kostja panna hageja kanda. Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. Maakohus ei võtnud arvesse kõiki riiklikke toetusi, mida hageja saab. Hagejal on alaealine õde ja vend, seega on peres kokku kolm last. Perehüvitiste seaduse kohaselt toetakse alates
1.juulist 2017 täiendavalt lasterikkaid peresid sõltuvalt laste arvust ning kolme kuni kuue lapse puhul antakse toetust 300 eurot. Seda toetust makstakse ka õpingute ajal täiealiseks saanud lapse pealt kuni gümnaasiumi lõpetamiseni. Kolmele lapsele võrdselt jaotatuna teeb see 100 eurot lapse kohta kuus. Kuigi maakohus nõustus, et riiklike toetustega tuleb arvestada, ei ole ta seda summat arvesse võtnud. Selle arvesse võtmisel oleks ühe vanema osa 102,75 eurot (= 177,75 – 25 – 50).
6.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud otsus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
8.Hageja esitas koos apellatsioonkaebuse vastusega dokumentaalse tõendi (üürikuulutuse väljatrükk), mille põhjal arvutas välja eluaseme kasutuseelise väärtuse. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist asjassepuutuva tõendiga, sest hageja ei ole elatise suurust vaidlustanud. Seetõttu jääb hageja taotlus TsMS § 238 lg 1 alusel rahuldamata. Väljatrüki elektroonilise esitamise tõttu ei ole vaja seda hagejale tagastada, aga kohus ei võta seda ka toimikusse.
9.Tulenevalt kaebuse ja kostja 10. augusti 2017 avalduse sisust on apellatsioonimenetluses sisuliselt vaidlus selles, kas maakohus pidi igakuise elatise määramisel võtma arvesse alates
1.juulist 2017 rakendunud lapserikka pere toetust. Pooled ei vaidle elatise määramise muude 3 (4)

aluste ega ka selle üle, et kui vastava toetusega arvestada, siis tuleks maakohtu välja mõistetud summat vähendada 50 euro võrra kuus. TsMS § 652 lg 1 p 2 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks uued esitatud asjaolud niivõrd, kuivõrd nende esitamine on lubatud. Kusjuures apellatsioonkaebuses tuleb märkida uute asjaolude esimese astme kohtus avaldamata jätmise põhjus (TsMS § 633 lg 5). Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes kahel juhul: 1) asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta või 2) asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus (TsMS § 652 lg 3 p-d 1 ja 2). Ringkonnakohus ei saa apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel võtta aluseks asjaolu, et alates 1. juulist 2017 toetab riik kolme lapse puhul peret täiendavalt 300 euroga. Kuivõrd kostja ei ole esimese astme menetluses esile toonud lasterikka pere toetusega seonduvad asjaolusid ega põhjendanud, miks peaks konkreetselt selle toetuse hagejale langevast osast poole võrra vähendama kostja ülalpidamiskohustust, ei saa ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel kostja avaldatud asjaoluga arvestada. Riigikohtu senise praktika kohaselt on riiklike toetuste arvesse võtmise eeldus vastavale asjaolule tuginemine (vt nt 25. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16 komas lõik). Eeltoodust tulenevalt on maakohus teinud tema ette toodud ja seaduse järgi arvesse võetavate asjaolude pinnalt seadusliku ja piisavalt motiveeritud otsuse. Elatise summa määramise aluseks olevate asjaolude muutumise korral on nii elatise saamiseks õigustatud kui ka maksmiseks kohustatud poolel õigus esitada hagi elatise summa muutmiseks. Lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võivad elatise suuruse muutmise aluseks olla ka õiguslikud muudatused (vt Riigikohtu 28. oktoober 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 12 kolmas lõik).

10.Apellatsioonkaebuse lahendamisega seonduvad kulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Hageja ei esitanud menetluskulude nimekirja kohtu määratud tähtajaks ja toimikust ei nähtu hageja kulusid apellatsioonimenetluses. Seetõttu tuleb kulude kindlaksmääramise osas sedastada, et hüvitatavad kulud puuduvad. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing

/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm

/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.09.20262-26-113624/8Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.09.20262-26-15077/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja