Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
29. september 2017, Tallinn, kohtu kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-17-3249
Tsiviilasi
KR hagi HR vastu elatise väljamõistmiseks
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 27. juuni 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
HR apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
1 374,75 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): KR (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja (apellant): HR (isikukood XXXXXXXXXXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
-
Harju Maakohtu 18. novembri 2011 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-30314 mõisteti kostjalt kui hageja isalt välja hageja ülalpidamiseks igakuine elatis 139,01 eurot. Hageja on vahepeal saanud täisealiseks ja jätkab õpinguid üldhariduskoolis. Vanusest tulenevalt ei vasta eelmärgitud summa 2017. aastal enam hageja vajadustele; hageja igakuised ülalpidamiskulud ühes kuus on kokku 510 eurot: eluasemekulu 142 eurot, kulu toidule 164 eurot, kulu transpordile 15 eurot, sidekulu 15 eurot, kulutused tervishoiule 27 eurot, kulutused hügieenitarvetele 10 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 15 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 62 eurot, muud vältimatud püsikulud 60 eurot.
kostja on täitnud vabatahtlikult oma võimaluste piires täisealise õppiva lapse ülalpidamiskohustust ja hagejale üle kandnud elatise makseid summas 150 eurot; elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka hageja sissetulekute (stipendium, töötasu, esinemistasu jne) ja peretoetusega.
-
-
eluasemekulu 57,95 eurot, mille suurust tõendavad korteriühistu esitatud arved kuue kuu keskmise perioodi eest juulist detsembrini 2016 summas 200,20 eurot ja AS-le Starman juulist detsembrini 2016 teenuste eest tasutud summa 31,62 eurot kuus. Kuna korteris elab peale hageja ka tema ema ja kaks nooremat last, tuleb nimetatud kulu jagada neljaga. Eluasemelaenu tasumise kohustus on hageja emal, kellele kuulub ka korteri omandiõigus, hageja üksnes kasutab ema eluruumi, mistõttu ei saa eluasemelaenu arvestada hageja eluasemekuluna; toiduraha 145 eurot, arvestades toidukaupade hindu ning ka seda, et hageja õppekoormus on suurem, st lisaks gümnaasiumile õpib hageja YYY, mistõttu vajab hageja mitmekesist toitu; transpordikulu 15 eurot. Hageja elab Keilas ja hageja õppeasutused asuvad Tallinnas, sõidukulu tõendavad Elroni rongipiletid; sidekulu 12,55 eurot, mille suurust tõendavad Tele2 arved; tervishoiukulu 20 eurot. Hagejal on prillid, mida tuleb aega ajalt parandada ja klaase vahetada, samuti on vaja ravimeid osta; kulu hügieenitarvetele 10 eurot, kuna hageja kasutab hügieenitarbeid igapäevaselt; 2 (4)
-
kulu seoses koolikohustuse täitmisega 15 eurot. Hagejal on vaja osta raamatuid, kantseleitarbeid, samuti osa võtta kooli korraldavatest kultuuriüritustest; kulud riietele ja jalanõudele 50 eurot, kuna täiskasvanute riided ja jalanõud peavad tavalisest kauem vastu kui ühe hooaja; muud vältimatud kulud 30 eurot. Hobide valikul, samuti koolivälistest üritustest osavõtul tuleb arvestada oma rahaliste võimalustega.
Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud ülalpidamiskuluks kuus kokku 355,50 eurot, millest ühe vanema kanda jääb 177,75 eurot. Hageja ütluste kohaselt saab tema ema lastetoetust hageja eest 50 eurot kuus. Seega tuleb kostja kanda jääva elatise summast (177,75 eurot) maha arvata pool lapsetoetuse määrast (25 eurot). Kokku tuleb kostjal igakuiselt tasuda elatist 152,75 eurot.
aluste ega ka selle üle, et kui vastava toetusega arvestada, siis tuleks maakohtu välja mõistetud summat vähendada 50 euro võrra kuus. TsMS § 652 lg 1 p 2 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks uued esitatud asjaolud niivõrd, kuivõrd nende esitamine on lubatud. Kusjuures apellatsioonkaebuses tuleb märkida uute asjaolude esimese astme kohtus avaldamata jätmise põhjus (TsMS § 633 lg 5). Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes kahel juhul: 1) asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta või 2) asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus (TsMS § 652 lg 3 p-d 1 ja 2). Ringkonnakohus ei saa apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel võtta aluseks asjaolu, et alates 1. juulist 2017 toetab riik kolme lapse puhul peret täiendavalt 300 euroga. Kuivõrd kostja ei ole esimese astme menetluses esile toonud lasterikka pere toetusega seonduvad asjaolusid ega põhjendanud, miks peaks konkreetselt selle toetuse hagejale langevast osast poole võrra vähendama kostja ülalpidamiskohustust, ei saa ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel kostja avaldatud asjaoluga arvestada. Riigikohtu senise praktika kohaselt on riiklike toetuste arvesse võtmise eeldus vastavale asjaolule tuginemine (vt nt 25. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16 komas lõik). Eeltoodust tulenevalt on maakohus teinud tema ette toodud ja seaduse järgi arvesse võetavate asjaolude pinnalt seadusliku ja piisavalt motiveeritud otsuse. Elatise summa määramise aluseks olevate asjaolude muutumise korral on nii elatise saamiseks õigustatud kui ka maksmiseks kohustatud poolel õigus esitada hagi elatise summa muutmiseks. Lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võivad elatise suuruse muutmise aluseks olla ka õiguslikud muudatused (vt Riigikohtu 28. oktoober 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 12 kolmas lõik).
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.