Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. juuni 2015, Tartu
Tsiviilasja number
2-13-58653
Tsiviilasi
Civitta Eesti AS hagi MTÜ Motoklubi K&K vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
8333,60 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 15. detsembri 2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MTÜ Motoklubi K&K apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
3. juuni 2015
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): MTÜ Motoklubi K&K (rk: 80279128), esindaja Veiko Sale Vastustaja (hageja): Civitta Eesti AS (rk: 11092241), esindaja vandeadvokaat Leonid Tolstov
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 15. detsembri 2014 otsus MTÜ-lt Motoklubi K&K Civitta Eesti AS-i kasuks viivise 3933,60 eurot väljamõistmise osas ning teha selles osas uus otsus, millega mõista MTÜ-lt Motoklubi K&K Civitta Eesti AS-i kasuks välja viivis 3478,20 eurot.
Rahuldada Civitta Eesti AS-i hagi MTÜ Motoklubi K&K vastu osaliselt.
3.2.Mõista MTÜ-lt Motoklubi K&K Civitta Eesti AS-i kasuks välja 7878 (seitse tuhat kaheksasada seitsekümmend kaheksa) eurot 20 senti, sh 4400 eurot võlgnevuse ja 3478,20 eurot viivise katteks.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Advisio OÜ (äriühingute ühinemise järgselt Civitta Eesti AS) (hageja) esitas 13.12.2013 MTÜ Motoklubi K&K (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuna võlgnik esitas nõudele vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus 07.02.2014 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude MTÜ Motoklubi K&K vastu 6400 euro saamiseks üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 07.03.2014 esitatud hagiavalduses esitas hageja kostja vastu nõude summas 8712,80 eurot, sh põhinõue 4400 eurot ja viivised 4312,80 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 05.10.2011 lepingu nr XX, mille alusel osutas hageja kostjale nõustamisteenust ning kostja kohustus maksma nõustamistasu 2000 eurot ja edukustasu 2000 eurot. Tasule lisandus käibemaks ja viivis 0,15% tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja esitas kostjale teenuse eest arve nr XXX summas 2400 eurot maksetähtajaga 01.11.2011. 17.02.2012 sõlmisid pooled lepingu nr XX, mille alusel osutas hageja kostjale nõustamisteenust. Nõustamistasu oli kokku 2500 eurot ja edukustasu 2000 eurot. Tasule lisandus käibemaks ja viivis 0,15% tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja esitas kostjale arve nr XXX summas 1200 eurot maksetähtajaga 14.03.2012 ja arve nr XXX summas 1800 eurot maksetähtajaga 14.10.2012. 12.12.2013 esitas hageja kostjale arve nr XXX viiviste kohta summas 4312,80 eurot. Kostja on tasunud arve nr XXX alusel 01.08.2012. a 1000 eurot.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. 26.05.2014 esitatud kirjalikus vastuses väitis kostja, et ei ole allkirjastanud lepingut nr XX. Kostja arvab, et lepingu kahe esimese lehekülje allkirjad on võltsitud ning leheküljed 3 ja 4 võetud pooltevahelisest varasemast lepingust. Lepingu nr XX järgne arve on tasutud. Viiviste arvutus ei vasta seadusele ja viivised ületavad põhinõude.
Hageja on maksnud kostjale 9500 eurot projektijuhtimise tasu, projektijuhtimise kvaliteet ei vastanud lepingule ning kostja kandis 2000 eurot kahju hageja tegemata töö eest. 11.12.2014 esitas kostja täiendava vastuse, kus märkis, et on hagejalt tellitud teenuste eest täielikult tasunud. 01.08.2012 tasus kostja 1000 eurot ettemaksuks järgmise projekti koostamise eest, mitte arve nr XXX alusel. Hageja ei ole kostjale hagis märgitud arveid esitanud. Kostja taotles dokumendiekspertiisi määramist lepingu nr XX kahe esimese lehekülje võltsituse kontrollimiseks. Samuti esitas kostja tasaarvestusavalduse, milles tasaarvestas hagejaga hagiavalduses märgitud põhinõuded 1711,70 euro ulatuses. Poolte vahel on 03.08.2010 sõlmitud leping nr XXX, mille punkti 2.1.2 kohaselt oli hageja ülesandeks muu hulgas projekti „Improving sustainability and vitality of local communities by developing cooperation in youth amateur motocross“ eelarve järgimine ja partnerite nõustamine eelarveküsimustes. Hageja jättis oma ülesanded nõuetekohaselt täitmata. Selle tulemusel tehti projekti osas toetuse tagasinõudmise otsus, mille alusel pidi kostja tasuma Rahandusministeeriumile 1711,70 eurot.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 15. detsembri 2014 otsusega hagi osaliselt ja mõistis välja MTÜ-lt Motoklubi K&K Civitta Eesti AS kasuks 8333,60 eurot. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kohus jättis rahuldamata hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kuivõrd kostja on oma vastuses märkinud, et on nõus kirjaliku menetlusega. Kohus uuendas menetluse ning andis pooltele tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks kuni 11.12.2014. 23.09.2014 istungil määras kohus tõendite esitamise tähtajaks 07.11.2014. Kostja istungile ei ilmunud, kutse saadeti kehtivale e-posti aadressile. Kostja ei ilmunud ka 19.11.2014 kohtuistungile, mille kutse anti kostjale kätte 25.09.2014. Vastuseks kohtu 04.12.2014 kirjale esitas kostja 11.12.2014 vastuse ja mh võõrkeelse tõendi. Kohus ei võtnud nimetatud dokumenti vastu tuginedes TsMS §-le 33. Kostjale täiendava tähtaja andmine selle tõlkimiseks oleks menetluse venitamine, kuna kohus määras tõendite esitamise tähtajaks 07.11.2014. Ka 12.08.2014 maksekorralduse, mille esitamise põhjendus seondub võõrkeelse tõendiga, jättis kohus vastu võtmata. TsMS § 403 lg-s 1 ei ole avalduste ja dokumentide esitamise võimalus sätestatud menetluse venitamiseks, vaid selleks, et võimaldada lisada neid avaldusi ja dokumente, milleks ei ole varem võimalust olnud. Kuivõrd kohus ei arvesta 11.12.2014 esitatud tõendeid, ei saa kohus nõuet tasaarvestada kostja soovitud ulatuses. Kostja taotles 11.12.2014 ka ekspertiisi määramist allkirja ehtsuse tõendamiseks. Taotluse rahuldamisel tuleks ekspertiisi tulemus võtta asja juurde kui tõend. Tõendite esitamise tähtaeg lõppes aga 07.11.2014. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on lepingu nr XX sisuks hageja poolt nõustajana Eesti-LätiVene programmi eeltaotluse koostamine ja eduka eeltaotluse korral põhitaotluse koostamine ning lepingu nr XX sisuks hageja poolt nõustajana Eesti-Läti programmi projektiidee läbimõtlemine, taotluse vormi koostamine ja lisadokumentide komplekteerimine. Mõlemad lepingud vastavad võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 mõttes käsunduslepingu tingimustele. Vaidlust ei ole selles, et leping nr XX on sõlmitud. Kostja on seisukohal, et tema ei ole allkirjastanud lepingu nr XX lehekülgi 1 ja 2 ning leheküljed 3 ja 4 on võetud pooltevahelisest eelmisest lepingust. Hageja väitel on poolte vahel sõlmitud neli lepingut ning hageja esitas need kohtule, näitamaks, et lepingu nr XX leheküljed ei ole võetud eelmisest lepingust. Kohus veendus, et nelja esitatud lepingu leheküljed 3 ja 4 on erinevad. Kostja ei ole pärast täiendavate lepingute esitamist vastuväidet esitanud. Seega on tõendatud, et ka leping nr XX on sõlmitud. Kuivõrd kostja ei ole esitanud tõendeid, näiteks vastavat maksekorraldust, mis kinnitaks väidet, et lepingu nr XX järgne arve on tasutud, asus kohus seisukohale, et arve on tasumata.
Lepingute punktis 2.1 on pooled kokku leppinud nõustamisteenuse maksumuses, mis kuulub tasumisele arve alusel. Lepingute punktis 2.2 on kokku lepitud viivis 0,15% päevas iga viivitatud päeva eest. Kostja väidab, et hageja ei ole arveid esitanud. Kostja väidet ei toeta kostja varasem väide, mille järgi on kostjal lepingu nr XX järgne arve tasutud. Seega kostja väited teenuste eest tasumise ja arvete esitamise kohta on vastuolulised. Hageja on kohtule arved esitanud. Kohus asus seisukohale, et hageja on esitanud kostjale osutatud teenuste eest arved ning kostjal on tekkinud kohustus teenuste eest tasuda. Kostja on esitanud vastuväite viiviste kohta, märkides, et need ületavad põhinõude. Riigikohus on leidnud (3-2-1-162-12), et viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus on sellel, kes taotleb viivise vähendamist. Erandina peab põhivõlast suurema viivisenõude korral tõendama vastava kahju olemasolu võlausaldaja, kui nõutakse seaduses sätestatud määrast suuremat viivist. Kuivõrd põhinõue on kujunenud mitme erineva arve pinnalt, tuleb viivist võrrelda konkreetsest arvest tuleneva nõudega. Arve nr XXX alusel tuli kostjal tasuda 2400 eurot, viivist on hageja arvutanud sellelt nõudelt 2779,20 eurot. Hageja ei ole tõendanud täiendava kahju tekkimist. Seetõttu vähendas kohus arvest nr XXX tulenevat viivist kuni põhinõudeni. Teistelt arvetelt arvestatud viivis jääb alla põhinõude suuruse ning kostja ei ole esitanud viivise kohta muid vastuväiteid, mistõttu kohus teiste arvete viivist ei vähendanud. Seega kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 4400 eurot ja viivis 3933,60 eurot, kokku 8333,60 eurot.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.MTÜ Motoklubi K&K esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
15.detsembri 2014 otsuse tühistamist ja asja saatmist uueks arutamiseks esimese astme kohtule või uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) rikkus kohus oluliselt menetlusõigust (TsMS § 3311 lg 1 p-d 1 ja 2), kuna ei kutsunud kostjat seaduses ettenähtud korras kohtusse istungitele. Kostjale ei toimetatud kätte kummagi istungi kutset. Kostja elektronpostiaadressiks on XXXXXX. Nimetatud aadress on kostja sidevahendina kirjas registris ning selle on hagisse märkinud hageja. Sellelt aadressilt on kostja kõik dokumendid kätte saanud ja sinna saabunud kirjadele vastanud. Hagi sai kostja kätte tavalise postiga. Kohtukutse 19.11.2014 istungile on saadetud kostja asukoha aadressil XXX. Kättesaamiskinnitusel kuupäevaga 25.09.2014 on kohtukutse vastuvõtjaks märgitud CC. Tegemist ei ole kostja juhatuse liikme ega ka töötajaga. Kostja esindajad ei ole nimetatud isikult kohtukutset saanud. TsMS § 318 lg 2 kohaselt toimetatakse juriidilise isiku menetlusdokument kätte juriidilise isiku seaduslikule esindajale. Normaalseks ei saa pidada olukorda, kus kohtumenetluses toimetatakse dokumendid kätte mujale kui registris märgitud aadressile või isikule, kes pole kostja juhatuse liige, töötaja ega muul moel kostjaga seotud; 2) kohaldas kohus ka materiaalõigust vääralt. Lepingute järgi kohustus kostja tasuma nõustamisteenuse eest hageja esitatud arvete alusel. Hageja ei ole kostjale arveid esitanud. Arvete esitamine kohtule ei tõenda seda, et arved oleksid esitatud ka kostjale. Vastavalt mõlema lepingu punktile 1.6 pidi hageja teostatud tööd kostjale üle andma e-posti teel. Seda ei ole tehtud, mistõttu ei oleks kostja arvete saamisel arveid aktsepteerinud; 3) ei käsitlenud kohus nõude sissenõutavaks muutumise küsimust. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Kui pooled leppisid lepingus kokku, et hageja esitab kostjale arve,
siis ei muutu hageja tasunõue sissenõutavaks enne arve esitamist kostjale. Sama põhimõtet on rõhutanud Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-05; 4) tasus kostja lepingu nr XX alusel tehtud tööde eest hagejale varasema projekti raames. Kostja viitas sellele juba hagivastuse punktis 6. Kokkulepe, et varasemast rahastuse saanud projektist tasutakse ka uue projekti koostamise eest, sõlmiti suuliselt kostja ja hageja töötaja SS vahel. Vastavalt nimetatud kokkuleppele toimis koostöö kostja ja hageja vahel pikka aega. Sellele viitab ka asjaolu, et hageja ei esitanud kostjale väidetavalt tasumata arvete osas pikka aega mingeid pretensioone. Arveid lepingute nr XX ja XX alusel kostjale ei esitatud. 01.08.2012 tasus kostja hagejale 1000 eurot selgitusega „EST LAT RU“ ettemaksuks Eesti-Läti-Vene projekti koostamise eest; 5) jättis kohus ebaõigesti tasaarvestuse arvesse võtmata. Maakohus jättis tasaarvestuse arvestamata, kuna selle aluseks olev dokument oli inglise keeles. Kohus otsustas ebaõigesti, et kostjale ei anta võimalust esitada tõlge, kuna see venitaks menetlust. Kostja ei olnud kohtukutseid saanud ja ei olnud teadlik, et tema tegevust võidakse käsitleda menetluse venitamisena. Samuti ei olnud kostja teadlik, et kohus on määranud tõendite esitamise tähtajaks 07.11.2014. Kohtu tegevus on vastuolus TsMS §-s 33 sätestatuga; 6) jättis kohus alusetult rahuldamata ekspertiisi taotluse. Kuna kostja ei saanud kohtukutseid kätte, ei olnud ta teadlik, et kohus on määranud tõendite esitamise tähtajaks 07.11.2014; 7) on hagis arvutatud viivised igal juhul ebaõiged, kuna on arvutatud arvetelt, mis ei olnud sissenõutavad.
5.Civitta Eesti AS vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata jätmist. Alternatiivselt, juhul kui kohus peaks nõustuma apellandi käsitlusega arvete hilisemast saamisest, palub vastustaja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis perioodi 13. detsembrist 2013 kuni 10. veebruarini 2015 eest 2798,40 eurot ja alates
11.veebruarist 2015 kuni kohtuotsuse täitmiseni lepingute nr XX ja XX punktis 2.2 sätestatud määras 0,15% päevas. Menetluskulud palub vastustaja jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole kohus protsessiõigust rikkunud. Kostja on märkinud 26.05.2014 hagivastuses oma kontaktaadressiks XXXXXXX, kuhu kohus on ka kohtukutsed saatnud. Kostja väidab alles apellatsioonkaebuses esimest korda, et kohus pidanuks suhtlema temaga elektronpostiaadressi XXXXXX vahendusel; 2) jättis kohus põhjendatult rahuldamata kostja taotluse inglisekeelse dokumendi vastuvõtmiseks ja käekirjaekspertiisi määramiseks. Lisaks esitas kostja inglisekeelse dokumendi 11.12.2014 advokaadi vahendusel, mistõttu talle ei saanud olla teadmata, et võõrkeelne dokument tuleb kohtule esitada eesti keeles; 3) on kostja põhjendused ekspertiisi määramise vajalikkuse osas vastuolulised ja ebausutavad. Kohus veendus, et kostja väide lepingu nr XX lehekülgede asendamisest eelmiste lepingute lehekülgedega ei vasta tõele. Kostja tasus lepingu nr XX alusel esitatud arve nr XXX osaliselt summas 1000 eurot. Sellega kostja tunnistas lepingu nr XX sõlmimist ega saa hiljem vastupidist väita; 4) on kostja arved saanud arvetel näidatud kuupäevadel. Vastustaja nõustub kohtu järeldusega, et kostja seisukohad on antud küsimuses vastuolulised, mistõttu kostja vastuväidet ei ole põhjust arvesse võtta. 26.05.2014 hagivastuses märgib kostja, et ta on lepingu nr XX alusel arved juba tasunud, 11.12.2014 menetlusdokumendis aga, et pole arveid üldse saanud. Kostja tasus lepingu nr XX alusel esitatud arve nr XXX osaliselt summas 1000 eurot, märkides makse selgituseks „EST LAT RU“. Leping nr XX oligi sõlmitud EST LAT RU projekti nõustamiseks,
seega sai makse laekuda üksnes selle lepingu katteks. Kostja väide, et 1000 eurot tasuti ettemaksuna mingi tulevase projekti katteks, on alusetu ja tõendamata. Asjaolu, et kostja on osaliselt tasunud lepingu nr XX alusel esitatud arve, tõendab selle arve kättesaamist kostja poolt. Kuivõrd kostja esitas vastuväite, et ta ei ole arveid kätte saanud, esmakordselt 11.12.2014, s.o 4 päeva enne kohtuotsuse tegemist, ei olnud hagejal võimalik arvete esitamise kohta täiendavaid tõendeid esitada. Vastustaja soovib esitada täiendavate tõenditena kostjale saadetud meeldetuletuskirjad. Alternatiivselt, isegi kui asuda seisukohale, et kostjale pole arveid õigel ajal esitatud, on ta hiljemalt kohtumenetluses arved kätte saanud ja need kuuluvad tasumisele. Vastustaja esitab alternatiivselt viivisearvestuse perioodi 13.12.2013 (s.o alates maksekäsuavalduse esitamisest) kuni 10.02.2015 kohta; 5) on hageja arved väljastanud lepingute nr XX ja XX eest, mingeid ettemakseid tulevaste projektide katteks pole toimunud. Kostja väited on otsitud ja eluliselt ebausutavad. Kostja ei ole toonud välja, millise varasema projekti raames toimus lepingu nr XX eest tasumine ja millise tulevase projekti katteks tasuti ettemaks. Kostja esitas väite, et lepingu nr XX eest tasuti mingi varasema projekti raames, esmakordselt alles apellatsioonkaebuses. Algsest hagivastusest pole võimalik sellist argumenti välja lugeda. Kostja tegi 01.08.2012 makse 1000 eurot selgitusega „EST LAT RU“, mis oligi lepingu nr XX nõustamise sisuks; 6) ei tunnista hageja kostja tasaarvestust. Kostja väide 03.08.2010 lepingu rikkumise kohta on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja pole märkinud, millist lepingulist kohustust hageja rikkus. Kostja esitatud inglisekeelsest tagasinõude otsusest (mille vastuvõtmisest kohus põhjendatult keeldus) selgub, et kostja oli rikkunud hanke nõudeid (ei olnud võtnud kolme konkureerivat pakkumist) ning oli ühele hankijale maksnud lepingus ettenähtust rohkem. 03.08.2010 nõustamislepingus on hageja kohustused täpselt määratletud ning hangete läbiviimine ja hankijatele tasumine ei kuulunud nende kohustuste hulka.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada MTÜ-lt Motoklubi K&K Civetta Eesti AS-i kasuks viivise 3933,60 eurot väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab MTÜ-lt Motoklubi K&K Civetta Eesti AS-i kasuks välja viivise 3478,20 eurot.
7.Maakohtu istungi 23.09.2014 protokollist nähtuvalt (t.l 122) ei lõpetanud kohus eelmenetlust ning määras järgmise istungi toimumise ajaks 19.11.2014. 19.11.2014 kohtukutse on vastu võtnud muu isik CC (t.l 125) ning kohtukutselt ei nähtu, kas nimetatud isik on kostja töötaja või mitte. Riigikohus on 21.02.2014 määruses tsiviilasjas nr 3-2-2-2-13 asunud seisukohale, et TsMS § 323 lg-te 1 ja 2 kohaselt loetakse juriidilisele isikule menetlusdokument kätte toimetatuks ka juhul, kui dokument toimetatakse kätte tema äriruumis püsivalt viibivale töötajale või muu sellesarnase lepingu alusel talle püsivalt teenuseid osutavale isikule, kui isik ei viibi tavalisel tööajal äriruumis või kui ta ei saa dokumenti kätte võtta. Kuna praegusel juhul ei ole kindlaks tehtud, et kohtukutse vastu võtnud muu isik oleks olnud kostja äriruumis püsivalt viibiv töötaja või muu sellesarnase lepingu alusel talle püsivalt teenuseid osutav isik, on ebaõige maakohtu seisukoht, et kostja oli teadlik 19.11.2014 kohtuistungist. Sellest tulenevalt oleks maakohus pidanud arvestama kostja 11.12.2014 menetlusdokumendis (t.l 132-134) esitatud vastuväitega viivise kohta. Ka esialgses vastuses hagile (t.l 91) on kostja juhtinud tähelepanu sellele, et viivise arvestus ei vasta seadusele.
11.12.2014 seisukohas on kostja märkinud, et viivist saab arvestada alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Kuna hageja ei ole hagis märgitud aegadel kostjale arveid esitanud, siis on viivise arvestus ebaõige. Vaidlusaluste lepingute p-de 2.2 (t.l 72, 78) järgi klient tasub nõustamistasu nõustaja poolt esitatud arve alusel 14 päeva jooksul peale arve esitamist. Mitteõigeaegse tasumise korral arvestatakse viivist 0,15% tähtaegselt tasumata summalt päevas iga viivitatud päeva eest. Hageja on nõudnud sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist ja arvestanud viivist alates arvetel (t.l 81-83) märgitud maksetähtaegadest, kuid ei ole samas tõendanud, et oleks arved kostjale kätte toimetanud. Seetõttu on põhjendatud kostja vastuväide, et viivist kui õiguskaitsevahendit saab rakendada alates ajast, kui talle on arved esitatud ja ta on jätnud arved tasumata. Apellatsioonkaebuse vastusele lisatud 13.07.2012 ja 27.11.2013 meeldetuletuskirjad kostjale ei tõenda, et kirjad ja kirjadele lisatud arved oleks kostja kätte saanud. Vastuses apellatsioonkaebusele on hageja möönnud, et kostja on arved kätte saanud vähemalt maksekäsu kiirmenetluses ning sellest ajast arvates on kostja arvete tasumisega viivituses. Nimetatud hageja seisukohale ei ole kostja vastuväidet esitanud. Kostja juhatuse liige on maksekäsu kiirmenetluse materjalid kätte saanud 28.12.2013 (t.l 21). Kuna lepingute p-dest 2.2 kohustus kostja tasuma arved 14 päeva jooksul peale arve esitamist, siis on kostja rikkunud arvete tasumise kohustust alates 12.01.2014 ning sellest kuupäevast on kostja kohustatud tasuma viivist 0,15% tähtaegselt tasumata summalt päevas iga viivitatud päeva eest. Kuna viivise arvestus tulenes poolte vahelisest lepingust ning hageja ei ole nõudnud sissenõutavaks mittemuutunud viivise väljamõistmist (TsMS § 367), tuleb hageja viivisenõue rahuldada perioodi 12.01.2014 kuni 22.06.2015 eest. Viivise arvestus: võlgnetav summa 4400 eurot, viivitatud päevi 527, viivise määr 0,15% = viivis 3478,20 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 3478,20 eurot. Apellatsioonkaebus on selles osas osaliselt põhjendatud.
8.Maakohtu otsus osas, millega rahuldati hageja põhinõue ja mõisteti kostjale välja 4400 eurot, on seaduslik ja põhjendatud. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust kohtuotsuse selles osas tühistamiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks.
8.1.Vastuses hagile on kostja märkinud enda elektronposti aadressiks XXXXXX. Apellant on kaebuses kinnitanud, et 23.09.2014 kohtuistungile saadeti kohtukutse nimetatud elektronposti aadressile, mis on küll juhatuse liikme elektronposti aadress, kuid mida regulaarselt ei loeta. Ringkonnakohus leiab, et kuna kostja oli ise kohtule avaldanud enda elektronposti aadressi, siis oli kohus õigustatud saatma kohtukutse kostja avaldatud elektronposti aadressile. Seda, et nimetatud elektronposti aadressi kasutab kostja regulaarselt, kinnitavad ka asjaolud, et kostja poolt maakohtule 15.07.2014 edastatud teade ja ringkonnakohtule 05.05.2015 esitatud taotlus on saadetud samalt elektronposti aadressilt. Seetõttu on põhjendamatu apellandi väide, et maakohus oleks pidanud saatma kohtukutse elektronposti aadressile XXXXXXX. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et 11.12.2014 menetlusdokumendis on kostja saanud kohtule esitada kõik vastuväited seoses hagiga.
8.2.Maakohtu menetluses ei ole kostja esitanud vastuväidet hageja poolt teostatud tööde talle mittekohase üleandmise kohta. Seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta apellatsioonkaebuses esmakordselt esitatud väite, mille kohaselt ei andnud hageja apellandile töid üle kokkulepitud viisi, s.o e-posti teel.
8.3.Apellandi väide, et lepingu nr 815 alusel tehtud tööde eest tasus ta varasema projekti raames vastavalt suulisele kokkuleppele hageja töötaja SS, on tõendamata. Samuti on tõendamata apellandi väide, et 01.08.2012 tasutud 1000 eurot on ettemaks tulevase projekti katteks (t.l 61). Maksekorralduses märgitud selgitus „EST LAT RU“ tõendab, et makse on tehtud lepingus nr XX kokkulepitud tööde alusel.
8.4.Apellant ei ole tõendanud, et tal oleks nõue hageja vastu 1711,70 euro ulatuses ja seepärast jättis maakohus põhjendatult apellandi tasaarvestusavalduse arvesse võtmata. Kuna tagasinõude otsus, millele kostja tasaarvestusavalduses tugines, oli inglisekeelne, jättis maakohus selle põhjendatult tähelepanuta. Nimetatud dokumendi eestikeelset tõlget oli apellandil võimalik esitada pärast maakohtu menetlust ka apellatsioonimenetluses (apellanti esindas advokaat, kellele pidi TsMS § 33 nõuded teadma), kuid apellant ei ole seda ka vaatamata kohtuistungi edasilükkamisele esitanud.
8.5.Maakohus jättis põhjendatult rahuldamata kostja taotlus ekspertiisi määramiseks ning apellandi vastupidine seisukoht ei ole õige. Kostja taotlusest nähtuvalt on lepingu nr XX (t.l 77-80) kahel esimesel lehel kostja seadusliku esindaja allkirjad tõenäoliselt järgi tehtud. Samas ei ole kostja esitanud kohtule ega selgitanud, millise sisuga olid sellisel juhul lepingu kaks esimest lehte, millised kostja seaduslik esindaja tegelikult allkirjastas ning millistel kaalutlustel ja kes võis allkirju võltsida. Ringkonnakohus leiab, et kostja väide seoses lepingu nr XX väidetava võltsitusega ei ole ustutav ning maakohus jättis õigesti ekspertiisi määramise taotluse rahuldamata. Kostja taotluse põhjendamatust kinnitab see, et nimetatud lepingu järgi tasus kostja hagejale 01.08.2012 1000 eurot.
9.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.