Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

lk 2

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Vastavalt esitatud hagile /t.l. 2/ Poolte abielu sõlmiti 12.08.2016.a. Abielu jooksul omandati sõiduauto S, 2003.a. ja C 1981.a. ning varuosadeks sarnane C. Abielu lahutati 15.05.2017.a. Siiani ei ole kostja olnud nõus vara jagama kokkuleppel. Sõiduauto S turuväärtus on 2400€ ning veoauto ostetud C’i ostusumma oli 1000€.

C turuväärtus 2500€. Varuosadeks

Perekonnaseaduse § 25 kohaselt varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. PKS § 37 lg 3 kohaselt ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse § 77 lg 2 sätestab jagamise viisid, mille alusel muuhulgas S anda asi ühele omanikule, pannes talle kohustuse maksta teisele omanikule välja tema osa rahas. Hageja soovib jagada ühisvara järgnevalt: kostja ainuomandisse jäävad kõik sõidukid ning kostja kohustub tasuma hagejale tema osa rahas, so 2300€. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes PKS § 25, § 37 lg 3; AÕS § 77 lg 2 palub hageja:

lk 3 Tulenevalt eeltoodust on kostja tehingud poolte ühisvaraga tühised ning hagejal on õigustatud nõue kostja vastu, seda enam, et kostja võõrandas vara oma õele, kes teadis poolte varaühisusest ja et hageja ei ole tehinguteks nõusolekut andnud. Tuginedes eeltoodule palub hageja hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja on nõus sellega, et kohus määrab talle hüvitisena 2300 eurot ühisvara arvelt, mille kostja on tema nõusolekuta võõrandanud.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja oma kirjalikus vastuses hagile /t.l. 24/ vaidleb hagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata. L J ja L J abiellusid 12. augustil 2016 ja nende abielu lahutati 15. mail 2017 perekonnaseisuasutuses vastastikusel kokkuleppel abikaasade ühise kirjaliku avalduse alusel. Abiellumisavaldust tehes saavad abiellujad valida, kas neile sobib varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus või varalahusus. Kui avalduses jäetakse abieluvarasuhe valimata, siis kehtib varaühisuse varasuhe. Hagejal ja kostjal oli varaühisuse varasuhe. PKS § 25 kohaselt lähevad varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (edaspidi ühisvara). Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 35 p 3 kohaselt varaühisuse varasuhe lõpeb, kui abielu lahutatakse. Kuna hagejal ja kostjal oli varaühisuse varasuhe, lõppes nende varasuhe abielu lahutamisel perekonnaseisuasutuses. PKS § 37 lg 1 kohaselt jagavad abikaasad varaühisuse lõppedes ühisvara omavahel. Abikaasa võib esitada ühisvara jagamise taotluse kohtule juba koos abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise hagiga või koos varaühisuse lõpetamise hagiga. PKS § 37 lg 11 kohaselt määratakse ühisvara koosseis kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. Kostja ei vaidle vastu, et tema ja kostja abielu jooksul soetati sõidukid: 1) S/F riikliku numbrimärgiga XXX, väljalaskeaasta 2003; 2) C , riikliku numbrimärgiga XXX, väljalaskeaasta 1981; Märgitud sõidukid ei kuulunud hagejale ja kostjale enam nende abielu lahutamise ajal. Kostja on seisukohal, et temal ja hagejal ei olnud abielu lahutamise ja varasuhte lõppemise seisuga ühisvara. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Asjaolu tõendamiseks, et pooltel ei olnud varasuhte lõppemise seisuga ühisvara, esitab kostja kohtule:

lk 4 1) Maanteeameti 18. juuli 2017 tõendi nr 28-7/17-00065/590, millest nähtub, et liiklusregistri andmetel omas L J sõidukit C 21. veebruarist 2017 kuni 18. aprillini 2017 (vt lisa 1); 2) sõiduki S/F riikliku numbrimärgiga , registreerimistunnistuse nr XXXXXX, millest nähtub, et märgitud sõiduki omanik on XX ja et registreerimistunnistus on antud välja 17. aprillil 2017 (vt lisa 2). Lisaks eeltoodule märgib kostja, et tema nimele ei ole kunagi olnud registreeritud lisaks Cle riikliku numbrimärgiga XXXXXX, teist Ct. Kuna pooltel varaühisuse lõppedes ühisvara polnud, on kostja L Ju vastu esitatud alusetu hagi, mis tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. TsMS § 146 lg 1 p 3 kohaselt kannab menetluskulud isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata, tuleb nii hageja enda kui kostja menetluskulu jätta hageja kanda. Kostja on nõus kohtuasja menetlemisega kirjalikus menetluses. Kostja menetluskulu nimekiri Kostja menetluskulu koosneb õigusabikulust. Kostjat esindab menetluses Tuus & Tuus Õigusabi OÜ jurist Liivi Tuus. Kostja lepinguline esindaja: 1) tutvus kohtule esitatud hagiavaldusega, arutas hagiavaldust ja tegelikkuses aset leidnud asjaolusid kostjaga, millele kulus 0,7 tundi; 2) koostas hagivastuse ja esitas selle kohtule, millele kulus 1,3 tundi. Seisuga 7. august 2017 on kostjale osutatud õigusabi 2 tundi. Tuus & Tuus Õigusabi OÜ tööühik on tund ja tööühiku hind on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Tuus & Tuus Õigusabi OÜ esitas L Jule osutatud õigusabi eest arve nr 329-2017 summas 240 eurot, millest 40 eurot moodustab käibemaks. Seega on kostja L Ju menetluskulu seisuga 7. august 2017

240 eurot.

L J kinnitab, et eelviidatud arvetel sisalduv menetluskulu kannab ta seoses kohtuasja nr 217-9577 menetlemisega ja et ta ei ole käibemaksukohuslane. Oma lõplikus seiskohas /t.l. 49/ vaidleb kostja endiselt hagile vastu. Hageja on väitnud, et poolte kooselu lõppes 11. märtsil 2017, mil kostja viskas hageja nende ühisest elukohast XXXXXXX välja ja et pärast kooselu lõppemist puudus hagejal juurdepääs poolte ühisvarale. Tegelikkuses on pooled 23. märtsil 2017 e-kirjavahetuses rahumeelselt arutlenud selle üle, millised asjad lahkuminekul kellele jäävad. Samuti on hageja vastusena kostja küsimusele, märkinud, et ta ei algatanud lahutust, sest ta soovib lahutama minna koos kostjaga. Kostja on märgitud e-kirjas hagejalt vara jagamise küsimuses küsinud, kas hageja soovib midagi veel, mida kostja võiks talle ära tuua (vt lisa 1).

lk 5 Seega on hageja väide kooselu lõppemise, lahutuse algatamise ja ühisvara jagamise asjaolude kohta väide, mis ei vasta tegelikkusele. Hageja on esitanud väite, et kohtumenetluse käigus selgus, et ühisvara hulka kuulunud sõidukid on kostja poolt pärast poolte abieluliste suhete lõppu võõrandatud ilma, et hageja oleks sellest teadnud ja hageja on asunud seisukohale, et abielu jooksul võõrandatud sõidukid on kostja võõrandanud ilma tema nõusolekuta. Hageja on kohtule esitatud seisukohas märkinud: „Hagejale ei olnud teada, et kostja asub ühisvara võõrandama. Hageja tegi eelnevalt kostjale ettepaneku lahutada abielu ja seejärel jagada vara kokkuleppel notari juures, millega kostja esialgu nõustus. Sel hetkel ei maininud kostja, et vara on võõrandatud või, et tal oleks kavatsus seda teha. Kostja ei ole pöördunud hageja poole nõusoleku saamiseks ühisvara võõrandamiseks“. Tuginedes Perekonnaseaduse § 34 lg-le 3 väidab hageja, et kuna ühisvara on tema ja kostja abielu jooksul vähenenud kostja tehingu tõttu, mille ta on teinud tema kui abikaasa tahteavalduseta, peab kostja vara vähenemise hüvitama ja et hüvitis arvatakse ühisvara hulka. Kostja vaidleb märgitud seisukohale vastu. Hageja teadis kostja kavatsusest sõidukid võõrandada ja andis selleks suulise nõusoleku. Asjaolu, et hageja andis sõidukite võõrandamiseks nõusoleku, on hageja kinnitanud kirjalikult kostjale 11. aprillil 2017 (so abielu ajal) saadetud e-kirjas. Hageja kirjutas 11. aprilli 2017 e-kirjas kostjale, et ta saab aru, et kostja „kirjutas autod ümber.“ Hageja kinnitab samas e-kirjas: „Ma jah ütlesin suusõnaliselt miskit aga viisakas oleks olnud teavitada. Elementaarne viisakus oleks võinud olla. Helistada ja öelda et kuule sa ütlesid ... Ma nüüd teen asja teoks. “ Seega on hageja märgitud 11. aprilli 2017 e-kirjas selgesõnaliselt kinnitanud, et ta oli autode võõrandamisest teadlik ja oli sellega nõus. Lisaks asjaolule, et hageja teadis autode võõrandamisest, on hageja samas e-kirjas kinnitanud, et ta kiidab autode võõrandamise heaks. Hageja on kirjutanud: „Ei ma hakka su käest mingit raha nõudma (vt lisa 2).“ Märgitud 11. aprilli 2017 e-kirjast nähtub, et e-kirja koopia saatis hageja ka kostja L Ju õdexx . Seega sai kostja õde teada, et hageja oli autode võõrandamisega nõus. PKS § 31 lg 1 kohaselt on abikaasa nõusolekuta ühisvara hulka kuuluvate esemetega tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui abikaasa, kelle nõusolekuta või osaluseta tehing tehti, selle hiljem heaks kiidab. Kuna kostjal oli vaidlusaluste sõidukite S ja C 0811, , võõrandamiseks nii hageja eelnev nõusolek kui hilisem heakskiit, ei ole poolte abielu ajal kostja poolt sõlmitud sõidukite võõrandamise tehingud tühised. Kuigi kostja on seisukohal, et käesolevas kohtuasjas puudub alus sõidukite müügist saadu arvamisele ühisvara hulka, vaidleb kostja vastu hageja poolt väidetud sõidukite turuväärtusele. Kostja võõrandas vaidlusalused sõidukid 10. aprillil 2017. Sõiduki S riikliku numbrimärgiga zzzz võõrandas kostja 400 euro eest (vt lisa 3). Sõiduki tegelik väärtus oli võõrandamisel 400 eurot, sest sõiduk on 14 aastat vana, avariiline ja

lk 6 elektroonikarikkega. Kostja sattus märgitud sõidukiga avariisse, kui ta sõitis otsa kitsele. Sõidukis oli avarii toimumise ajal ka hageja L J. Sõiduki C 0811, riikliku numbrimärgiga zzzz, tagastas kostja , (vt lisa 4), sest ta polnud suutnud E Kule, kellelt saadud laenu eest ta märgitud sõiduki ostis, laenu tagasi maksta.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud asjas esitatud dokumentidega ja poolte seisukohtadega, leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Poolte vahel on vaidlus selle üle

lk 7

lk 8 Kostja on esitanud ostu-müügi lepingud, mille järgi sõidukid võõrandati hinnaga kokku 1000.- eurot /t.l. 57 ja 58/. Hageja esitatud tõend C maksumuse kohta on esitatud 1989.a. välja lastud sõiduki kohta ja ei ole seetõttu õige. Kohus ei leidnud kasutatud autode pakkumistest ühtegi 1981.a. välja lastud sõidukit, mistõttu on alust arvata, et selle aastakäigu sõidukeid käibes eriti ei liigu ja seetõttu S selle väärtuseks määrata tehingu väärtuse, 600.- eurot. Mis puutub aga sõiduautot S, siis selle keskmiseks hinnaks kasutatud autode turul võiks olla 1600 eurot, mistõttu kostja poolt selle müümisel nõutud hind on tugevalt alla turuhinna. Kohus määrab sõiduki väärtuseks 1600 eurot. Seega kahe sõiduki väärtus on kokku 2200.- eurot, millest poole on kostja kohustatud hagejale hüvitama. Kohus peab vajalikuks veelkord selgitada, et TsMS § 430 lõike 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 järgi hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi osalise rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel makstud riigilõiv 300 eurot, mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja. Kostja enda menetluskulud jäävad kostja enda kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik: Külli Mõlder

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.