Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

2-14-26931 mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Danske Bank - EE513300333522160001, Nordea Bank - EE221700017003510302. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus XXX(kostja) on korteriühistu XXX liige ja alates 23.03.2003 korteriomandi aadressil XXX, Tallinn asuva korteri omanik. Terve perioodi jooksul, mil kostja on olnud nimetatud korteri omanikuks, pole kostja korteriühistule kommunaalteenuste eest arveid regulaarselt tasunud. Hagiavalduse esitamise seisuga (16.01.2015) on kostja võlgnevuse suuruseks 2850,69 eurot. Korteriühistu XXX ja Osaühing XXX(hageja) vahel on 03.07.2014 sõlmitud nõude loovutamise leping, mille p-i 1.1 kohaselt andis korteriühistu hagejale 03.07.2014 üle tervikuna nõude korteriühistu liikmete olemasolevate ja tekkivate võlgnevuste vastu, mis on tekkinud korteriühistu poolt kinnitatud põhikirjas sätestatud liikmete rahalistest kohustustest ning muudest õigusaktidest. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi 2. lõike järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest tulenevalt on hageja menetluskuludeks hagimenetluses tasutud riigilõiv 209,42 eurot, kohtutäituri tasu 36 eurot ning õigusabikulud summas 300 eurot. Samuti on tsiviilasja materjalidest nähtuvalt hageja (20.08.2014) maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 90,58 eurot. Seoses hageja õigusabikuludega summa 300 eurot peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Kohus selgitab, et TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Sama

2-14-26931 sätte viimase lause kohaselt on lepinguline esindaja menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt sama seadustiku §-s 218 sätestatule. TsMS § 175 lg 2 teise lause järgi ei hüvitata nõustaja kulusid. Esindamine kohtus on sätestatud TsMS §-s 217. Kohus juhib tähelepanu, et tsiviilasja toimiku põhjal ei ole käesoleval juhul võimalik järeldada, et hagejat oleks kohtumenetluses esindanud lepinguline esindaja. Ühestki hageja poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist (sh hagiavaldusest) ei nähtu, et hageja oleks kasutanud nende koostamiseks lepingulise esindaja abi. Kohtu hinnangul ei piisa õigusabikulude hüvitamiseks XXXOÜ poolt hagejale 16.01.2015 väljastatud arvest nr 150018 summas 300 eurot ning antud arvel sisalduvast selgitusest. Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. Kulude põhjendatust ja vajalikuks ei ole aga võimalik hinnata, kui tsiviilasja materjalidest ei nähtu lepingulise esindaja ühtegi kohtumenetluses õigusabi osutamisena tehtud toimingut. Seega ei kuulu kohtu hinnangul hageja taotletud õigusabikulu summas 300 eurot hüvitamisele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 300 eurot ja kohtutäituri tasu 36 eurot. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.