1.Harju Maakohtu 19.03.2015 otsus tühistada ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte 1(9)
Tsiviilasi nr: 2-13-31248 pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.25.06.2013 esitas hageja maakohtusse hagi kahju hüvitamise nõudes, mis koosneb ebakvaliteetse meditsiiniteenuse osutamisel makstud tasudest summas 2786,50 eurot ja nõude käsitlemisel tasutud õigusabikuludest summas 360 eurot, kuna kostja rikkus VÕS §-s 762 tulenevat tervishoiuteenuse üldist kvaliteedinõuet, osutas hagejale ebakvaliteetset meditsiiniteenust ning ei edastanud meditsiiniteenuse osutamiseks vajalikku informatsiooni, st ei teavitanud, et tegemist on väidetavalt proovisilla fikseerimisega.
2.Hagiavalduse kohaselt teostas kostja ajavahemikul 13.11.2010 kuni 15.01.2011 hagejale hambaproteesimise teenust. Peale osutatud raviteenust tekkisid hagejal hammastega probleemid: kolmele hambale (D25-D27) paigaldatud sild kukkus ära, alumise kroonitud hamba (D26) all tekkis põletik, mistõttu see tõmmati välja ja paigaldatud sillaprotees ei hambunud.
3.Hageja tegi 2011.a detsembris kostja seaduslikule esindajale dr. IR-le ettepaneku lahendada tekkinud situatsioon kompromissi korras, kuid kostja seda ei teinud.
4.Hageja pöördus 25.01.2012 Soome Vabariigis töötades sealse hambaarsti dr. IS poole, kelle poolt koostatud ravidokumentidest nähtub, et kostja paigaldas silla kaariesest kahjustatud hambale. Hagejale paigaldatud sildade ebakvaliteetsust ning hammaste mittehambumust kinnitas dr. MM 20.07.2012.
5.20.09.2012 tuvastas Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon (edaspidi ka TKE) oma protokolliga nr. 27, et hagejale osutatud tervishoiuteenus on ebakvaliteetne.
6.30.10.2012 esitas Eesti Patsientide Esindusühing (edaspidi ka EPEü) hageja nimel kostjale kahju hüvitamise nõude. 17.12.2012 vastas kostja, et nõue ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. 15.01.2012 väljastas kostja hagejale kirjaliku garantiikirja, millega garanteeris meditsiiniteenuse osutamise kvaliteedi. Hageja vastas kostja kirjale tuginedes raviteenuse ebakvaliteetse osutamise tõenditele ning palus tagastada ebakvaliteetse meditsiiniteenuse eest tasutud raha hiljemalt 26.04.2013. Hageja lepinguline esindaja saatis kostjale 09.05.2013 tähitud kirjaga kahju hüvitamise nõude, kuid kostja ei ole sellele kirjale tahtlikult järele läinud, kuna tähitud kiri tagastati tähtaja möödumisel. Hageja tagastas kostjale proteesid 13.04.2013 postiteenuse kaudu. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
8.Vastuväidete kohaselt ei ole kostja rikkunud VÕS §-st 762 tulenevat tervishoiuteenuse üldist kvaliteedinõuet. Hageja ei ole tõendanud, et kostja poolt osutatud teenus ei ole osutatud sama kvaliteetselt, kui vastava eriala haritud ja kogenud arsti poolt osutatakse. Vajalik on tuvastada, kas kõik osutatud tervishoiuteenused on osutamise ajal näidustatud ja osutatud nõuetekohaselt.
9.Vastuseks hageja esitatud pretensioonidele, et kahele hambale (D25-D27) paigaldatud sild kukkus ära märgib kostja, et 15.01.2011 tehtud töö oli fikseeritud ajutiselt ajutisele tsemendile, millest tehakse ajutisi täidiseid. Püsifikseerimine oli määratud 12.02.2011,
2(9)
Tsiviilasi nr: 2-13-31248 sellele kuupäevale oli määratud ka lõplik hambumuse kontroll. Nimetatud kuupäeval hageja vastuvõtule ei ilmunud, mistõttu ei tehtud hagejale lõplikku hambumuse kontrolli ega saa ka nõuda, et kolmele hambale paigaldatud sild peaks vastu püsifiksatsiooniga samas määras. Teenus, mis hõlmas ajutiselt ajutisele tsemendile fikseerimist oli täidetud nõuetekohaselt.
10.Vastuseks hageja esitatud pretensioonile, et alumise kroonitud hamba D26 all tekkis põletik, mistõttu see tõmmati välja, märgib kostja, et D26 on ülemine hammas. Raviteenuse osutamise hetkeks oli hammas D26 ammu eemaldatud ning selle puudumine põhjustas silla vajaduse hammastele 25-27. Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni protokolli nr 27 p-s 13.2. nimetatud hambale D35 kostja ravi ega proteesitöid ei teinud.
11.Kostja osutas tervishoiuteenust perioodil 13.11.2010-15.01.2011 kvaliteetselt. Asjaolu, et hageja ei ilmunud määratud ajal (12.02.2011) lõplikuks sildade fikseerimiseks ja hambumuse reguleerimiseks vastuvõtule, ei muuda kostja osutatud teenust mittekvaliteetseks. Oluline on, et hageja pöördus kostja poole 12 kuu möödumisel ajutiste sildade ja sillaproteeside paigaldamisest. Kostja ei saa tervishoiuteenuse osutamisel ja selle järgselt vastutada kvaliteedi eest, kui hageja raviplaanist tulenevaid kohustusi ei täida. Hageja on rikkunud kohustust ilmuda lõplikule fiksatsioonile. Hageja ravikaardi kohaselt oli patsienti informeeritud temale tehtud ravist, ravi lõppkuupäevast ehk ajast, mil paigaldatakse püsifiksatsioon ning garantii tingimustest.
12.TKE ekspertkomisjoni 20.09.2012 protokoll nr 27 ei tõenda, et kostja on osutanud meditsiiniteenust ebakvaliteetselt, kuna TKE ei hinnanud asjaolu, et tegemist oli ajutise fikseerimisega ning hambumuse lõplikule kontrollile hageja ei ilmunud, TKE arvamuse puhul ei ole tegemist eksperdiarvamusega, millega kohus on seotud.
13.TKE protokoll, dr. MM e-kiri ja Soome Vabariigi hambaarst dr. IS poolne arvamus on koostatud rohkem kui aasta pärast kostja osutatud raviteenust, mistõttu võis hageja kasutada vahepealsel ajal teiste tervishoiuteenuse osutajate teenuseid. Esimese astme kohtu otsus
14.Harju Maakohus tegi 19.03.2015 otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 3146,50 eurot ning jättis menetluskulud kostja kanda.
15.Otsuse kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kas kostja osutatud teenus oli kvaliteetne ja kas kostja on kohustatud hagejale ebakvaliteetse ravi eest tasutud raha tagastama ning kahju hüvitama.
16.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 758 lg 1 esimene lause sätestab, et tervishoiuteenuse osutamise lepinguga kohustub üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest.
17.VÕS § 762 kohaselt peab tervishoiuteenus vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Vajaduse korral peab tervishoiuteenuse osutaja suunama patsiendi eriarsti juurde või kaasama eriarsti.
18.Sotsiaalministri 15.12.2004 määruse nr. 128 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded” § 3 lõike 1 kohaselt vastutab tervishoiuteenuse osutaja patsiendile osutatud tervishoiuteenuste kvaliteedi eest.
19.Hagejale teostatud tööde kohta väljastas kostja teostatud tööde loetelu, millega on tõendatud, et kostja osutas hagejale hambaravi teenust ja teostas proteesimise töid ajavahemikul 13.11.2010 kuni 15.01.2011, kokku 6 visiiti.
3(9)
Tsiviilasi nr: 2-13-31248
20.Hageja hagiavalduses esile toodud asjaolud, et ajavahemikul 13.11.2010 kuni 15.01.2011 kostja teostatud hambaproteesimise teenus oli ebakvaliteetne, on tõendatud 25.01.2012 Soome Vabariigi hambaarsti dr. IS arvamusega, millest nähtub, et kostja paigaldas silla kaariesest kahjustatud hambale (D 27), OY P ravikaardi väljavõttega, millest nähtub, et kostja teostatud tööd hammaste nr 21, 11, 25 ja D16 osas ei olnud kvaliteetsed, C dr. MM 20.07.2012 arvamusega, millest nähtub, et paigaldatud sillad ei hambu korralikult, D2528 sild oli lahti, TKE protokolliga nr 27, millest nähtub, et D 14, 15 ja 16 ja alumiste hammaste vahel puudub igasugune kontakt, samuti ei ole korralikku kontakti silla D2527 vahel, mistõttu langeb ülejäänud kontaktis olevatele hammastele suurem koormus, mis võib põhjustada hammaste valu ja ebamugavustunnet söömisel. Ekspertkomisjon on lugenud proteetilise töö kvaliteedi mitterahuldavaks.
21.Seega rikkus kostja VÕS §-s 762 sätestatud kohustust osutada tervishoiuteenust tavaliselt oodatava hoolega ja vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele vastavalt.
22.VÕS § 766 lõike 1 kohaselt peab tervishoiuteenuse osutaja patsienti teavitama patsiendi läbivaatamise tulemustest ja terviseseisundist, võimalikest haigustest ja nende kulgemisest, vajaliku tervishoiuteenuse kättesaadavusest, olemusest ja otstarbest, selle osutamisega kaasnevatest ohtudest ja tagajärgedest ning teistest võimalikest tervishoiuteenustest. Patsiendi soovil peab tervishoiuteenuse osutaja esitama nimetatud teabe kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
23.Hageja pöördumisest kostja seadusliku esindaja dr. IR poole 14.12.2011 nähtub, et hageja pöördus ebakvaliteetsest tööst tingitud probleemide lahendamiseks kostja poole viidates kostja antud garantiile ja tegi kostjale ka ettepaneku leppida kokku kahjutasu osas. Hageja 19.12.2011 tehtud pöördumisest nähtub, et hageja ei soovi jätkata koostööd kostjaga.
24.27.12.2011 kostja e-kirjast hagejale nähtub, et hagejale määrati vastuvõtu ajaks 30.12.2011 kell 10.00, millele hageja vastas, et ta ei saa määratud ajal töökohustuste tõttu vastuvõtule tulla. 26.01.2012 kirjas saatis hageja kostjale oma pretensiooni tõendamiseks röntgenpildid ja arve teenuse eest.
25.30.10.2012 esitas Eesti Patsientide Esindusühing (EPEü) kostjale hageja nimel kahju hüvitamise nõude ebakvaliteetse hambaproteesimise teenuse osutamise eest.
26.17.12.2012 vastas kostja EPEü kahjunõudele. Vastuses asus kostja seisukohale, et nõue ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele, kuna 15.01.2011 töö fikseeriti ajutisele tsemendile ja tegemata oli lõplik hambumuse kontroll. Püsifikseerimine ja hambumuse kontroll määrati 12.02.2011, kuid kokkulepitud kuupäeval patsient kohale ei ilmunud. Vastuses märgib kostja veel, et ei saa hagejale raha tagastada, kuna garantii alusel vahetamisele kuuluv toode kuulub müüjale tagastamisele ning, et hageja ei saa kostjale tagastada raha proteeside eest, mis on kliinikule tagastamata.
27.Hageja vastusest kostja kirjale nähtub, et talle ei teatatud ajutisest täidisest, et ta ei oleks sellega nõustunud ning, et kokkulepet kostja väidetud kuupäeva osas pooltel ei ole, mistõttu tuginedes raviteenuse ebakvaliteetse osutamise tõenditele palus talle tagastada ebakvaliteetse meditsiiniteenuse eest tasutud rahalised vahendid hiljemalt 26.04.2013.
28.Hageja lepinguline esindaja saatis kostjale 09.05.2013 tähitud kirjaga kahju hüvitamise nõude, kuid kostja kirjale järele ei läinud, mistõttu tähitud kiri tagastati hageja esindajale tähtaja möödumisel. Hageja tagastas kostjale 13.04.2013 postiteenuste kaudu proteesid.
29.Eelnimetatud kirjavahetusega on tõendatud, et hageja pöördus oma pretensiooniga kostja poole vähem kui aasta jooksul viimasest visiidist ning hageja esile toodud asjaolud, et kostja ei teavitanud teda ajutiselt tehtud tööst ega uute visiitide määramisest 12.02.2011 ja 30.02.2011. Kostja e-kirjast nähtuvalt teavitas ta hagejat kirjalikult sellest, et hagejale määrati uus visiit 30.12.2011 esmakordselt 27.12.2011.
4(9)
Tsiviilasi nr: 2-13-31248
30.Hageja esile toodud asjaoludega, et kostja ei teavitanud teda ajutiselt tehtud tööst ega uute visiitide määramisest, on lisaks kirjavahetusele kooskõlas ka hageja soovil kostja väljastatud teostatud tööde loetelu, millelt ei nähtu, et viimase 15.01.2011 tehtud hambasildade fikseerimise töö puhul oleks tegemist ajutise sildade ja täidiste paigaldamisega ega uut visiidi aega 12.02.2011.
31.Kostja esitatud ravikaardi koopia on hagejale antud tööde loeteluga vastuolus, kuna kostja käsikirjas täidetud patsiendikaardilt nähtub, et peale punkti viimase sissekande järel jätkub sissekanne sõnadega „ajutiste täidiste jaoks“ ning püsifikseerimise ja täidiste paigaldamise aeg 12.02.2011. Kostja esitatud tõendil on ka selgitused garantii tingimuste kohta, kohustus külastada kliinikumi ortopeedi vähemalt 2 korda aastas ja märge teise visiidi kohta 30.02.2011.
32.Kuna hageja seadis kostja ja hageja valduses olevates dokumentides esineva vastuolu tõttu kahtluse alla kostja käsitsi kirjutatud ravikaardi koopia, siis kohustas kohus kostjat 20.10.2014 korraldaval kohtuistungil esitama ravikaardi originaaldokumendi. Kostja jättis kohtu sellekohase nõude täitmata ja originaalravikaardi esitamata, mistõttu ei ole võimalik kindlaks teha, kas tegemist on hageja ravikaardiga või, kas kostja on pärast hagejale ravikaardi ärakirja esitamist ravikaardi sissekandeid täiendanud. Järelikult ei ole antud dokumendi ärakiri usaldusväärseks tõendiks. Kostja esitatud ravikaardi koopial puudub ka märge, et hagejale oleks ravikaardi sissekandeid tutvustatud.
33.Tunnistaja NR ütlused selle kohta, et ta teavitas 15.01.2011 hagejat ajutiselt tehtud tööst, vajadusest tulla püsitsementeerimisele ja uuest visiidi ajast, on samuti vastuolus hagejale väljastatud tööde loeteluga.
34.Kuna VÕS § 766 lõike 1 viimase lause kohaselt pidi kostja patsienti tema soovil teavitama tervishoiuteenusest kirjalikult ning hageja on kirjalikku teavitust soovinud, siis on kostja rikkunud antud kohustust sellega, et esitas hagejale teabe ainult osaliselt, jättes teostatud tööde loetelust välja märked selle kohta, et tegemist oli ajutise proteeside ja täidiste paigaldamise tööga, et hagejale määrati uus visiidi aeg 12.02.2011 ja garantii tingimused. Järelikult tuleb hageja kooskõlas VÕS § 766 lõike 1 viimase lausega lugeda teavitatuks teenustest ja teabest, mis esitati talle kirjalikus tööde loetelus.
35.Tulenevalt VÕS §-st 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
36.Kuigi hageja on nõude kvalifitseerinud kahju hüvitamise nõudena, siis nii hagiavalduse asjaoludest, hageja kohtueelselt kostjale saadetud kirjadest, proteeside tagastamisest kostjale kui ka kostja 17.12.2012 vastuses EPEü-le väljendatud proteeside tagastamise vajadusest enne raha tagastamist nähtub, et tegelikkuses on pooled pidanud silmas lepingu tagasitäitmist.
37.VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust või öelda lepingu üles. VÕS § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Lõike 2 p 1 kohaselt on olulise lepingurikkumisega tegemist, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Asjaolu, et hageja kaotas ebakvaliteetse töö tõttu huvi kostjaga lepingut jätkata, on tõendatud eelpool uuritud hageja kirjadega kostjale ja pöördumisega EPEü poole.
38.Kohus on seisukohal, et hageja 19.12.2011 kirjaga ja kostjale teostatud töö proteeside tagastamisega 13.04.2013, saab lugeda tõendatuks, et hageja taganes lepingust. Seega on täidetud lepingust taganemise formaalne eeldus. Kohus tuvastas eelpool, et kostja rikkus lepingut ebakvaliteetse teenuse osutamisega, mida saab pidada oluliseks lepingu rikkumiseks VÕS § 116 mõttes.
5(9)
Tsiviilasi nr: 2-13-31248
39.Kuna leping on taganemise tõttu lõppenud (VÕS § 188 lg 2), kohalduvad asjas lepingu tagasitäitmist reguleerivad sätted (VÕS § 189 jj). VÕS § 189 lg 1 kohaselt võib kumbki lepingupool nõuda lepingust taganemise korral tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.
40.Sampo Panga konto väljavõtetega on tõendatud, et hageja tasus kostjale 2786,50 eurot, mille üle ka vaidlus puudub. Kuna hageja tagastas kostjale tehtud töö - proteesid, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kogu tasu tehtud töö eest summas 2786,50 eurot.
41.VÕS § 101 lg 1 p 3 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikult kohustuse rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
42.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg-test 1 ja 2 tulenevalt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline ning varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtust või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemist isegi juhul, kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavaid mõistlikke kulusid, sealhulgas mõistlikke kulusid kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
43.Hageja palub kostjalt välja mõista kohtueelse nõude käsitlemise eest tasutud õigusabikulud summas 360 eurot. Kohus on seisukohal, et õigusabi osutamine oli põhjendatud, kuna kostja hageja ega EPEü nõudekirjadele ei vastanud ning hageja soovis lahendada vaidluse kohtuväliselt. Õigusabi hind vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Järelikult tuleb hageja kahju hüvitise nõue kohtueelselt tehtud õigusabikuludele VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel rahuldada. Apellatsioonkaebus
44.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada, teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
45.Maakohus on põhjendamatult tuvastanud väidetava vastuolu kirjaliku tõendi ja tunnistaja ütluste vahel ning seetõttu jätnud arvestamata põhilise tõendiga so raviarstist tunnistaja NR ütlustega. Maakohus on asjaolusid tuvastanud kergekäeliselt. Apellant on kohtu tähelepanu juhtinud korduvalt asjaolule, et üheski raviasutuses reeglina ei võeta patsientidelt allkirju selle kohta, et nad peavad ilmuma järgmisele määratud visiidile. Tunnistaja R ütlustega on tuvastatav hageja teavitamine vajadusest ilmuda visiidile 12.02.2011. Tunnistaja R ütlustega (tõendiga) alusetult arvestamata jätmise tõttu on lahend TsMS § 436 lg 1 tähenduses põhjendamata.
46.Tunnistaja R ütluste usaldusväärsuse hindamisel on asjaolul- hageja käitumine pärast 15.01.2011 visiiti, so probleemide ilmnemisel mitteilmumise raviarsti juurde- ülioluline tähendus. VÕS § 764 sätestab patsiendi kaasabi kohustuse ning raviteenuse osutaja juurde ilmumata jätmine probleemide ilmnemisel on käsitletav patsiendi kohustuste rikkumisena. Selle asjaolu ja õigusnormiga põhjendusteta arvestamata jätmine on TsMS § 436 lg 1ja § 442 lg 8 ilmne rikkumine, mis on viinud ebaõige lahendini.
47.Maakohus luges otsuse punktis 14 ebaõigesti tõendatuks ka apellandi osutatud teenuse sisulise ebakvaliteetsuse sealviidatud tõendite loetlemisega. Mitte ühelegile apellandi
6(9)
Tsiviilasi nr: 2-13-31248 vastuväitele seoses nimetatud tõenditega kohus vastanud ei ole, rikkudes sellega TsMS §s 442 lg 8 sätestatud kohustust. Maakohus ei ole arvestanud isegi põhilise vastuväitega, et kõik kirjeldatud tagajärjed võisidki olla, kui ajutiselt fikseeritud hambad jäävad suhu pikemaks ajaks, kui 1-2 kuud.
48.Apellandi raviteenust kritiseerides tugines maakohus otsuse punktis 14 sisusse süüvimata ka Dr MM arvamusele, mis on vastuolus teise hageja tõendiga- TKE protokolliga nr 27: kui Dr M väitis, et „sillaalused hambad on lihvitud liiga lühikeseks“, siis TKE on seisukohal, et „hambaköntide ... pikkus on rahuldav“. Et sillaalune hammas ja hambakönt on sama, selgitas hambaarstist tunnistaja R. Nende tõendite omavahelisele vastuolule juhtis apellant tähelepanu ka 09.02.2015 istungil, kuid maakohus pole seda vastuolu mittearvestamist mitte kuidagi põhjendanud.
49.Arusaamatuks jääb maakohtu õiguslik käsitlus sellest, et „tegelikkuses on pooled pidanud silmas lepingu tagasitäitmist“ (otsuse p 25). Kui kohus pidas silmas lepingust taganemist, siis seda ei ole poolte kokkuleppel toimunud. Ka sätestab VÕS § 772 sätestab tervishoiuteenuse lõppemise erisused, mille lõike 2 kohaselt saab tervishoiuteenuse lepingu üles öelda. Taganemisel peaks hageja tagastama apellandile ka tehtud töö (lisaks sildadele ja hammastele, sest nende paigaldamine on eraldi töö) või hüvitama selle väärtuse, vähemalt selles ulatuses, millises tehtud töö oli kõlbulik. Antud juhul puudus aga alus lepingu üles ütlemiseks, kuna hageja ise rikkus kaasabikohustust.
50.Kohtuotsusega on alusetult välja mõistetud 360 eurot „kohtueelse nõude käsitlemise eest“, kuna tegu ei ole apellandi poolt põhjustatud kulutusega. Vastustaja seisukoht
51.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
52.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lõike 1 punkti 3 alusel tuleb maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasi tuleb saata täies ulatuses tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on valesti kohaldanud materiaalõigusnormi, sellest tulenevalt rikkunud olulisel määral selgitamiskohustust ja jätnud läbi viimata asjakohase eelmenetluse, mistõttu ei saa ringkonnakohus ise uut otsust teha. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
53.Maakohus tuvastas õigesti, et pooled sõlmisid tervishoiuteenuse osutamise lepingu. Maakohus leidis, et kuigi hageja on oma nõude kvalifitseerinud kahju hüvitamise nõudena nähtub asjast, et tegelikkuses on pooled pidanud silmas lepingu tagasitäitmist. Maakohus tuvastas, et hageja taganes kostjaga sõlmitud lepingust.
54.VÕS § 758 lg 1 järgi tervishoiuteenuse osutamise lepinguga kohustub üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust. VÕS § 772 lg 2 järgi võib patsient tervishoiuteenuse osutamise lepingu igal ajal põhjust avaldamata üles öelda. Ringkonnakohus on seisukohal, et termini „ülesütlemine“ kasutamine viitab, et tervishoiuteenuse osutamise leping on kestvusleping.
55.Võlaõigusseadus eristab lepingu ühepoolse lõpetamise tagajärgede erinevuse alusel kaht väljendit: “taganemine“ ja „ülesütlemine“. Nende kahe lepingu ühepoolse
7(9)
Tsiviilasi nr: 2-13-31248 lõpetamise viisi ühine joon on, et need mõlemad vabastavad lepingupooled edasisest täitmiskohustusest ning, et lepingu lõpetamiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Põhimõtteline erinevus taganemise ja ülesütlemise kui lepingu ühepoolse lõpetamise viiside vahel on küsimus võimalikust tagasitäitmisest ehk restitutsioonist, st kas pooled peavad lepingu järgi saadu tagastama või mitte. Taganemise puhul on tagastamine ette nähtud, lepingu ülesütlemise korral üldjuhul lepingu järgi täidetut tagastama ei pea. Kuna ülesütlemist ja taganemist saab eristada esmajoones tagastamiskohustuse kaudu, peab iga konkreetse lepingu puhul hindama, millist lepingu lõpetamise viisi saab rakendada. Kuna tervishoiuteenuse osutamise leping on kestvusleping ning kestvuslepingust üldjuhul taganeda ei saa, kui just seadusest või lepingust endast ei tulene teisiti, on maakohus ekslikult kvalifitseerinud hageja nõude lepingu tagasitäitmise võlasuhtest tuleneva nõudena.
56.Hageja hüvitisnõude õigusliku aluse määramine tähendab nõude kvalifitseerimist, mis on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 kohaselt kohtu ülesanne sõltumata poolte väidetest (vt Riigikohtu 11. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08, p 19). Kui hageja ei ole oma nõuet selgelt määratlenud, peab kohus TsMS § 392 lg 1 p 1 järgi eelmenetluses selgitama hageja nõuet ning juhtima tähelepanu õigussuhte võimalikule õiguslikule kvalifikatsioonile. Sealhulgas peab kohus tulenevalt TsMS § 370 lg-st 2 selgitama välja ka selle, kas hageja järjestab võimalikud nõude alused või jätab kohtu valida, millisel õiguslikul alusel on hagi võimalik hageja esitatud ja tõendatud asjaolude alusel rahuldada (vt Riigikohtu 9. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1169-10, p 11).
57.Hageja saab nõuda nõuetele mittevastava tervishoiuteenusega tekitatud kahju hüvitamist eelkõige tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumise tõttu, s.o lepingu alusel, kuid lepingulise kohustuse rikkumise tulemusena isikule tervisekahjustuse tekitamise korral võib tervishoiuteenuse osutaja VÕS § 1044 lg 3 järgi vastutada ka kahju õigusvastase tekitamise sätete järgi (VÕS § 1043 jj). Seega võib olla olukord, kus hageja saab valida, kas ta nõuab tervishoiuteenuse osutamisega tekitatud kahju hüvitamist tervishoiuteenuse osutamise lepingu või kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel. Sellisel juhul võib hageja esitada oma nõuded TsMS § 370 lg 2 järgi alternatiivselt.
58.Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et kostja osutas hagejale tervishoiuteenust tervishoiuteenuse osutamise lepingu alusel. Hagis esitatud asjaoludest saab samuti järeldada, et hageja nõuab kahju hüvitamist tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumisest tulenevalt. VÕS § 770 sätestab tervishoiuteenuse osutaja lepingulise vastutuse. Selle eesmärk on kehtestada võrreldes tavalise lepingulise vastutusega kõrgem vastutusstandard. Sellel eesmärgil on mh kergendatud teatud juhtudel patsiendi tõendamiskoormist, samas on tervishoiuteenuse osutaja vastutuse rangust üritatud vähendada sellega, et vastutust ei välista mitte vabandatavus, vaid süü puudumine.
59.Kui hageja soovib kahju hüvitamist lepingust tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise sätete järgi, on asjas oluline tuvastada, kas kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, mille tagajärjel tekkis hagejale kahju, ning kas kostja vastutab selle kahju tekkimise eest.
60.Asja uuel läbivaatamisel tuleb vajadusel anda hagejale TsMS § 392 lõike 1 punktide 14 ja § 3401 lõike 1 alusel eelmenetluses tähtaeg lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise eeldusi kinnitavate eluliste asjaolude esile toomiseks ja nende tõendamiseks tõendite esitamiseks. Samuti tuleb anda kostjale võimalus esitatu ümberlükkamiseks.
61.Kuna kahju hüvitamise nõude põhjendatus kohtueelselt kantud õigusabikuludega on seotud sellega, kas tervishoiuteenuse osutamise lepingust tulenev kahju hüvitamise
8(9)
Tsiviilasi nr: 2-13-31248 nõue rahuldatakse, siis tuleb maakohtu otsus tühistada ka osas, milles maakohus rahuldas hageja hagi kohtueelselt kantud õigusabikulude hüvitamise nõudes.
62.Ringkonnakohus ei võta seisukohta maakohtu poolt tõendite kohta antud hinnangule, sest tulenevalt TsMS § 658 lõikest 2 on asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud vaid ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamise ja kohaldamise kohta.
63.Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.