2.Välja mõista kostjalt Iskander OÜ hageja OÜ Stalika-Veod kasuks põhivõlgnevus summas 1800 (üks tuhat kaheksasada) eurot ja 60 senti ja viivis summas 549 (viissada nelikümmend üheksa) eurot ja 10 senti.
3.Välja mõista kostjalt Iskander OÜ hageja OÜ Stalika-Veod kasuks viivis 0,07% päeva põhinõudelt 1800,60 eurot alates 21. jaanuarist 2015 kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni.
5.Välja mõista kostjalt Iskander OÜ hageja OÜ Stalika-Veod kasuks menetluskulud summas 530 (viissada kolmkümmend) eurot.
6.Saata kohtuotsus menetlusosalistele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 ja § 637 lg 21 ei anna maakohus pooltele lihtmenetluse asjas luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul kui kohus on otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada 1(3)
2-14-36850 apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 405 lg-le 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagiavaldus ja hageja nõue
1.Hagiavalduse kohaselt teostas hageja kostja tellimusel ajavahemikul 16.10.201331.10.2013 maakaevetööd lasteaia, asukohaga xxx, vundamendi ümber. Nende tööde täitmise kohta olid koostatud 16.10.2013 ja 30.10.2013 vastuvõtmiseaktid, milles kostja kinnitas tööde täitmist. Tööde eest esitas hageja kaks arvet: 24.10.2013 arve nr 10/7 tasumistähtajaga kuni 07.11.2013 summaga 765,60 eurot ning 31.10.2013 arve nr 10/26 tasumistähtajaga kuni 14.11.2013 summaga 1035,00 eurot. Kostja ei ole arveid tasunud. Kohtuväliselt tunnistas kostja võlgnevust ning lubas täita oma kohustused, kuid makseid ei tehtud. Seetõttu pöördus hageja kohtu poole. Hageja palub välja mõista kostjalt võlgnevus ja viivised.
2.Koos hagiavaldusega esitas hageja järgmised tõendid: 24.10.2013 arve nr 10/7 ja teekonnaleht (t.l. 25, 26); E-posti kiri (t.l. 27-28), millega saadab hageja kostjale arve nr 10/7; 31.10.2013 arve nr 10/26 ja teekonnalehed (t.l. 29-31); E-posti kiri (t.l. 32-33), millega saadab hageja kostjale arve nr 10/26; Kirjavahetus kostja ja hageja vahel (34-44), millest nähtub, et hageja korduval tuletas kostjale meelde võlgnevusest, kostja tunnistas võlgnevust ning soovis võla tasuda graafiku alusel. Kostja vastuväited
3.Kostja esitas vastu hagile. Kostja ei võtnud hagi õigeks ega tunnistanud hageja nõudeid. Kostja leiab, et nõue on põhjendamatu ja alusetu. Kostja ei tunnistanud ka viivise nõuet. Kostja leiab, et hageja ja kostja vahel lepingut ei ole, puudus kokkulepe ka teenuste maksumuse osas. Hageja esitatud arved ei tõenda, et poolte vahel oleks mingi kokkulepe hinna osas ja ka muudes tingimustes, samuti ei tõenda need seda, et kostja võlgneb hagejale mingid summad. Kostja ei mäleta, millal tema sai hagejalt transporditeenuseid, kuna ei ole isiklikult töid vastu võtnud ning kaks aastat tagasi arutasid pooled palju erinevaid töid ja võimalikke arveid. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud hagiavalduse nõudeid, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
5.Kohus on seisukohal, et pooltevaheline vaidlus on järgmiste asjaolude üle: Kas hageja on kostjale teenuseid osutanud lepingu alusel; Kas kostja on tööd vastu võtnud; 2(3)
2-14-36850 Kas kostja peab tööde eest tasuma ja millises summas.
6.Kohus leiab, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 mõttes. Hageja teostas kostja tellimusel kaevetööd, tööd olid kostja poolt vastuvõetud ning nõuetekohaselt teostatud, kostjal on kohustus maksta arvete näidatud summad. Oma seisukohta põhjendab kohus järgmiselt:
7.VÕS § 635 lg 1 alusel töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg-te 1, 3 ja 4 järgi kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 638 kohaselt tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
8.Kostja leidis, et hageja pole tõendanud lepingu sõlmimist ja kostja kohustust tasu maksta. Kohus selle väitega ei nõustu. Kohtul ei ole alust kahelda hageja esitatud tõendite usaldusvääruses. Seda ei ole ka kostja vaidlustanud. Hageja esitatud kirjavahetusest (t.l. 34-44) selgelt nähtub, et hageja on kostjale teenuseid osutanud lasteaia territooriumil aadressil xxx. Kirjadest ei selgu, et kostjal oleks töö suhtes mingeid pretensioone või vastuväiteid esitatud arvete osas. Kohus leiab, et kostja väide poolte vahel lepingu puudumise kohta, ei ole eluliselt usutav. Ka oma vastuses hagile möönab kostja, et mingeid teenuseid on tema ikka hagejalt tellinud, kuid ei ole kõiki neid vastu võtnud. Kohus selgitab, et töövõtuleping ei pruugi olla sõlmitud kirjalikus vormis. On õige kostja väide oferdi ja aktsepti kohta lepingu sõlmimise, kuid kohus selgitab, et nõustuda pakkumisega on võimalik ka konkludentselt ehk teoga, mis antud juhul on ka toimunud. Poolte tegevusele hinnangu andmiseks tuleb lähtuda poolte tahtest. Kohus leiab, et esitatud tõenditega ja muuhulgas ka kostja vastusega hagile on tõendatud, et kostja soovis tellida kaevetöid hagejalt. Kohus märgib ka, et VÕS § 637 lg 1 võimaldab jätta kokkuleppe sõlmimata ka tasu osas. Kuid selles osas kokkuleppe puudumine ei vabasta tellijat tasu maksmise kohustusest. Sellisel juhul tuleks töö eest tasuda vastavalt poolte vahel tekkinud tavale, selle puudumisel mõistlik tasu. Hageja esitas kostjale arved kokku summaga 1800,60 eurot. Esitatud kirjavahetusest ei nähtu, et kostja oleks kunagi tasu suurust vaidlustanud või soovinud vähendada. Sellist kostja seisukohta ei nähtu ka vastusest hagile. Kohus leiab, et tegemist on tavalise tasuga, mida hageja küsib tellijate käest. Kostja ei ole tõendanud vastupidist.
9.Kohus selgitab, et ehitusalaste tööde puhul on peetud tavaliseks töö vastuvõtmist. Seda kinnitas ka hageja hagiavalduses, et tööd olid vastu võetud. Teekonnalehtedel on ka tellija allkirjad tehtud töö mahtude kohta (t.l. 26, 30, 31 ja 31 pöördel). Samuti ei nähtu kirjavahetusest, et kostja oleks kunagi tuginenud töö mittevastavusele ja selle tõttu oleks keeldunud töö vastuvõtmisest. Kostja ei ole sellele ka vastuses hagile tuginenud ega esitanud vastavaid tõendeid. Seega leiab kohus, et tehtud tööd olid nõuetekohaselt teostatud ja tellija poolt vastu võetud.
3(3)
2-14-36850
10.Riigikohus leidis lahendi nr 3-2-1177-14 p-s 11, et negatiivse asjaolu tõendamise võimalused on piiratud. Seega piisab kui pool põhistab ehk teeb usutavaks, et mingit asjaolu pole toimunud. Seejärel peaks teine pool tõendama vastupidist – et see on toimunud, selle kohta tuleb esitada ka vastavad tõendid. Hageja võimalused tõendamaks, et kostja pole tasu maksnud on piiratud. Samas kui kostjal on vastupidi võimalik makseorderi või kontoväljavõttega näidata, millal on tasu maksmine toimunud. Kostja ei ole kohtule esitanud vastavaid dokumente. Kuna kohus tuvastas, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping, töö oli hageja poolt tehtud ja see oli kostja poolt vastu võetud, tuleb kostjal ka töö eest tasuda. Esitatud dokumentide põhjal on kohus veendunud, et kostja võlgneb hagejale tehtud töö eest 1800,60 eurot.
11.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna kostja ei ole täitnud tasu maksmise kohustust, on põhjendatud ka hageja viivise nõue. Viivise määr on märgitud arvetes – 0,07% päevas. Tasu muutus sissenõutavaks tööde vastuvõtmisest. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevast, seega väiksemas ulatuses. Seega puudub kohtul alust viivise summa muutmiseks.
12.Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele, kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus summas 1800,60 eurot ja viivised summas 549,10 eurot.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
13.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
14.TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja (t.l. 93), mille kohaselt tasus hageja riigilõivu summas 275 eurot ning kandis õigusabikulud summas 255 eurot, kokku 530 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid menetlusekulude nimekirjale. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ja mõistlikus ulatuses. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 530 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm 4(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.