Kohtulahend

1.Tartu Maakohtu 05.juuni 2014 otsusega rahuldati M. P. hagi Autoteh OÜ vastu. Autoteh OÜlt mõisteti M. P. kasuks välja 106 eurot ning seisuga 02.10.2013 sissenõutavaks muutunud viivis 9, 39 eurot. Samuti mõisteti Autoteh OÜ-lt M. P. kasuks alates 03.10.2013 viivis 0,02 % tasumata põhinõudelt (106 eurot) kuni põhinõude täitmiseni. Kohus pidas põhjendatuks piirata, et viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega (9,39 eurot) ei tohi ületada põhinõuet (106 eurot). Menetluskulude jaotuse kohaselt jäeti hageja esitatud tunnistaja J. A. määratud tasu ja kulud summas 429,20 eurot hageja kanda, muud hageja menetluskulud kostja kanda. Kohus selgitas, et vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib M. P. nõuda

Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendi jõustumisest. Tartu Ringkonnakohtu 15.01.2015 otsusega jäeti M. P. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 05. juuni 2014 otsus muutmata. Tunnistaja J.Arensi tasu ja kulud jäeti M. P. kanda. Muud maakohtu menetluses M. P. poolt kantud menetluskulud jäeti Autoteh OÜ kanda. Autoteh OÜ poolt maakohtus kantud menetluskulud jäeti tema enda kanda. Menetlusosaliste poolt ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäeti M. P. kanda. Kohtulahend jõustus edasikaebamiseta 03.03.2015 (II kd , tl 21-23).

HAGEJA NÕUE

KOSTJA VASTUVÄITED

2 (4)

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 (05.06.2014 kehtinud redaktsioon) kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud tähtaegselt. Sama paragrahvi lõikest 3 tulenevalt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule ja avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kohus, tutvunud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega, leiab, et avaldus on esitatud tähtaegselt ning sellele on lisatud nõutav menetluskulude nimekiri. 5.TsMS § 175 lg 1 (menetlustoimingu ajal kehtinud redaktsioon) kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 5.1 Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Hageja on esitanud avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks kohtuotsuses sisalduva kulude jaotuse alusel vastavalt TsMS § 174 lg 1 lausele 1, kusjuures hageja kantud menetluskuludeks kostjalt väljamõistmiseks on kohtukulu (riigilõiv) summas 75 eurot ja kohtuväline kulu (lepingulise esindaja kulu) õigusabikulud summas 320 eurot. 5.2 TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Maksekorraldusest nähtuvalt on M. P. tasunud 05.03.2013 vastavalt hagihinnale hagiavalduse esitamisel riigilõivu 75 eurot (I kd tl 8), mille kohus loeb isiku põhjendatuks ja vajalikuks kohtukuluks. 5.3 Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesolevas tsiviilasjas esindas M. P. t A. M. , Turu Õigusbüroo OÜ, olles hageja lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 1 p 2 mõttes.

3 (4)

Riigikohus (riigikohtu määrused nr 3-2-1-143-11 p 14; 3-2-1-65-13 p 17; 3-2-1-115-13 p 25) on rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Riigikohus leiab lahendis nr 3-2-1-4-15 p 14, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses. Lepingulise esindaja kulu võib konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades olla vajalik ja põhjendatud ka väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind, seda eriti suurema tsiviilasja hinnaga asjades. Hageja taotleb õigusabikulude hüvitamist nelja Turu Õigusbüroo OÜ arvete alusel, millest hageja taotleb kostjalt välja mõista 320 eurot arvestades Vabariigi Valitsuse kehtestatud lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäärasid. Kohus märgib, et Riigikohtu üldkogu on 26. juuni 2014 lahendiga tunnistanud põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks TsMS § 175 lg 4 ning samuti Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määruse nr 137. 5.4 Tartu Maakohus on 05.06.2015 otsuses märkinud tsiviilasja hinnaks 115, 36 eurot. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega. Pooled vaidlesid sisuliselt küsimuse üle, kas kostja poolt paigaldatud hageja sõiduki tagasilla rehvid vastasid lepingutingimustele ning seega, kas kostja vastutab lepingutingimuste mittevastavuse eest. Kohus leiab, et tegemist oli tavapärase müügilepingust tuleneva vaidlusega, milles tuvastamist vajavad asjaolud ei olnud keerukad, samuti ei olnud tõendite hulk ega menetluse kestis tavapärasest suurem. Eeltoodu alusel ei ole põhjendatud mõista hagejalt välja menetluskulu haginõudest suuremas ulatuses. Menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu ning asja keerukust arvestades leiab kohus, et vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu TsMS § 175 lg 1 tähenduses, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista jääb ligilähedaselt tsiviilasja hinna piiresse, so 120 eurot. 6.Eeltoodud kohtu põhjendustest ja menetluskulude jaotusest lähtuvalt rahuldab kohus osaliselt M. P. avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja määrab tsiviilasjas nr 2-13-11148 menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 195 eurot (õigusabikulud 120 eurot, riigilõiv 75 eurot). /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.