lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-13-11148/40

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 15.01.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-11148/40
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.01.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1747
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 154Tunnistaja, ekspert ja tõlk välisriigistTsMS § 158Kulude ettemakseTsMS § 162 lg 4Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 177 lg 1Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 200 lg 1Menetlusosalise kohustusedTsMS § 238 lg 1Tõendi asjakohasus ja lubatavusVÕS § 188

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-13-11148/28Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus05.06.20142-13-11148/43Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus17.06.2015

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Autoteh OÜ10850202(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. jaanuar 2015. a Tartu

Tsiviilasja number

2-13-11148

Tsiviilasi

Merike Pauluse hagi Autoteh OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind maakohtus

115,36 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 5. juuni 2014. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Merike Pauluse apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (hageja): Merike Paulus (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: X-XX, XXX), esindaja Armand Mark Vastustaja (kostja): Autoteh OÜ (registrikood: 10850202; asukoht: Võru Tallinna mnt 46), esindaja Vambola Olli

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 5. juuni 2014. a otsus muutmata. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta tunnistaja J.Ai tasu ja kulud Merike Pauluse

kanda. Muud maakohtu menetluses Merike Pauluse poolt kantud menetluskulud jätta Autoteh OÜ kanda. Autoteh OÜ poolt maakohtus kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Jätta ringkonnakohtus menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud Merike Pauluse kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Taganemise avaldus ja tagajärjed
VÕS § 220 lg 1Asja lepingutingimustele mittevastavusest teatamine

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Merike Paulus esitas 11.03.2013. a hagi Autoteh OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt pöördus hageja 22.06.2012. a kostja remonditöökoja poole sõiduki Peugeot Partner (kaubik) täiskomplektis rehvide ostmiseks ja vahetamiseks. Kostja nõustus teenuse osutamisega, väljastas hageja sõidukile paigaldatud nelja rehvi garantiitalongi, millele oli märgitud teenusena nelja rehvi vahetus summas 20 eurot ja nelja rehvi maksumus 192 eurot. Hageja maksis kokku 212 eurot. Pärast rehvide vahetust sai hagejale teatavaks, et kostja poolt paigaldatud rehvid olid koormusindeksiga 82 ehk rehvi kandevõime on 472 kilo, s.o kokku kahe rehvi kandevõime 944 kilo. Tehnonõuete järgi on tagatelje kandevõime kokku 1080 kilo ning tagarehvid peaksid olema koormusindeksiga 87. Hageja lasi sõidukile paigaldada sobivad tagarehvid, et vältida täiendava kahju tekkimist. Hageja taganes kostjaga sõlmitud lepingust tagastades kostjale kaks rehvi. Kahe ülejäänud esirehvi osas vaidlus puudub. Hageja tagastas 16.07.2012. a kostja sõidukile paigaldatud kaks tagarehvi ja taotles nende maksumuse ja paigalduse eest tasutud summa 106 euro tagastamist. Kostja keeldus nõude täitmisest. Hageja leidis, et kostja poolt osutatud teenus ei vastanud lepingutingimustele. Kostja on kohustatud tagastama hagejale teenuse hinna, s.o 106 eurot. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 02.10.2013. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 9,39 eurot ja viivise 0,02% päevas kuni põhinõude täitmiseni.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja valis ise välja sõidukile sobivad rehvid. Hageja kostjalt nõu ei küsinud. Hageja ei ole tõendanud, et paigaldatud rehvid sõidukile ei sobi. Kuna kostjal

puudus hageja sõiduki registreerimistunnistus, ei saanud ega pidanudki kostja hindama, kas hageja soovitud rehvid vastavad ka tegelikult tehnonõuetele. Hagejal puudus seaduslik alus lepingust taganemiseks.

3.Hageja esitas 26.08.2013. a kohtule taotluse kuulata tunnistajana üle J.A ja I.M. Maakohus kuulas 04.09.2013. a kohtuistungil tunnistajad üle. Tunnistaja J.A esitas 03.10.2013. a kohtule taotluse tunnistaja tasu ja kulude summas 429,20 eurot hüvitamiseks. Tartu Maakohus kohustas hagejat 05.11.2013. a määrusega tasuma J.Ai tunnistaja tasu ja kulutuste hüvitamiseks kohtu deposiitarvele 429,20 eurot. Tartu Maakohus rahuldas 11.12.2013. a määrusega tunnistaja J.Ai taotluse osaliselt ja hüvitas J.Aile tunnistaja tasu summas 225 eurot ja sõidukulu 161 eurot kohtu deposiitarvele tasutud summast.

MAAKOHTU LAHEND

4.Tartu Maakohus rahuldas 05.06.2014. a otsusega hagi ja mõistis Autoteh OÜ-lt Merike Pauluse kasuks välja 106 eurot ning seisuga 02.10.2013. a sissenõutavaks muutunud viivise 9,39 eurot ja viivise alates 03.10.2013. a 0,02% tasumata põhinõudelt kuni põhinõude tasumiseni; piiras viivisenõude suurust ja otsustas, et viivisenõue kokku ei tohi ületada põhinõuet 106 eurot. Maakohus määras menetluskulude jaotuse ning jättis tunnistaja J.Ai tasu ja kulud summas 429,20 eurot hageja kanda ning muud hageja menetluskulud kostja kanda. Poolte vahel on sõlmitud suuline leping sõiduki Peugeot Partner (kaubik) rehvide müügiks ja paigalduseks. Hageja poolt kohtule esitatud registreerimistunnistusest ja selle osalisest tõlkest nähtuvalt sobivad hageja sõidukile rehvid 175/65 R 14C, esitelje mass 930, tagatelje mass 1080. Hageja poolt kohtule esitatud A-ülevaatus OÜ tõendist nähtuvalt olid 19.09.2013. a sõidukil kontrollimise hetkel esiteljel all rehvid Sonar SX-608, 175/65 R 14 Li 82 ja tagateljel Kormoran Vanpro 175/65 R14 Li 90. Tõendi kohaselt peaks tagumise telje rehvid olema Li 87, sest tagumise telemass on 1080, samas on lubatud rehvide laiuse muutmine 30 mm ja kõrguse muutmist 1 toll ilma täiendava ülevaatuseta, eeldades koormusindeksi vastavust teljemassile. Eeltoodust järeldas kohus, et kostja paigaldas hageja sõiduki tagateljele sõiduki tehnonõuetele mittevastavad rehvid, s.o koormusindeksi Li 87 asemel koormusindeksiga Li 82. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest kohus saaks järeldada, et antud juhul tegi kostja enda poolt kõik vajaliku ja mõistliku, et müüa ja paigaldada hageja sõidukile tehnilistele nõuetele vastavad rehvid. Kohus nõustus hageja väitega selles, et andmed koormustähiste kohta olid olemas sõiduki uksepiidal oleval metallplaadil, seega puudus kostjal vajadus tutvuda täiendavalt sõiduki tehniliste andmetega. Kohus tuvastas, et kostja poolt paigaldatud hageja sõiduki tagasilla rehvid ei vastanud lepingutingimustele ning seega vastutab kostja lepingutingimustele mittevastavuse eest. VÕS § 220 lg 1 teise lause kohaselt peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Käesolevas asjas on hageja kostjale asja lepingutingimustele mittevastavusest teatanud 12.07.2012, s.o seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Tunnistaja J.A avaldas, et ta võttis Oga ühendust ja teatas temale esile kerkinud probleemist. Samuti teatas, et ta soovib rehvid tagastada. Hageja on lepingust taganenud VÕS § 188 sätete kohaselt. Käesolevas tsiviilasjas on hageja poolt esitatud tunnistaja J.Ai 03.10.2013 avaldus tunnistaja kulude hüvitamiseks kokku summas 429,20 eurot. Kohus rahuldas 11.12.2013 määrusega tunnistaja tasu ja kulude jaotuse osaliselt ning määras koos maksudega tasu ja kulude

suuruseks 429,20 eurot. Kohus leidis, et tunnistaja J.Ai tasu ja kulude suurus tuleb jätta hageja kanda. Hageja poolt esitatud tunnistaja kuulati üle 04.09.2013 toimunud kohtuistungil. Hageja ei teatanud kohtule ega ka kostjale, et temapoolse tunnistaja J.Ai ülekuulamisega kaasnevad suured kulud. Seega ei saanud kostja selliseid kulutusi ette näha ning tunnistaja poolt tasu ja kulude avalduse esitamine oli üllatav. Kohus märkis, et tunnistaja tasu ja kulude väljamõistmine oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Eeltoodu alusel jättis kohus hageja enda kanda tunnistaja J.Aile määratud tasu ja kulud, muud hageja kulud jäid kostja kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5.Merike Paulus esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega kohus jättis tunnistaja J.Ai tasu ja kulud hageja kanda ja selles osas uue otsuse tegemist, millega jätta tunnistaja tasu ja kulud summas 429,20 eurot kostja kanda. Apellant palub menetluskulud ringkonnakohtus jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei ole hageja ega tema esindaja oma õigusi kuritarvitanud. Kohus ei selgitanud hageja taotluse rahuldamisel tunnistaja ülekuulamiseks ega ka kohtuistungil, kas tunnistaja osavõtuga kohtuistungist kaasnevad kulud. Kohus ei saa asuda seisukohale, et hagejale oli teada või pidi teada olema, et tunnistaja nõuab tasu. Tunnistaja kulude nõude esitas tunnistaja pärast kohtuistungit; 2) pidi kostjale olema teada, et kohtumenetlusega kaasnevad menetluskulud. Tunnistajal on õigus nõuda tunnistaja tasu ja kulude hüvitamist. Kostjale oli teada tunnistaja J.Ai elukoht.
6.Autoteh OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt ei olnud tunnistaja J.Ai ülekuulamine kohtuistungil hädavajalik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole asja menetlemisel rikkunud menetlusõiguse norme ning vaidlustatud otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
8.Asja materjalidest nähtub, et hageja esitas taotluse tunnistaja J.Ai ülekuulamiseks kirjalikus menetlusdokumendis, milles märkis asjaolud, mille kohta isik saab tunnistusi anda, kuid ei teatanud tunnistaja andmeid. Kostja vaidles taotlusele vastu. Maakohus rahuldas hageja taotluse 13. juuni 2013 kohtuistungil ja lükkas asja arutamise edasi, hageja kohustus tagama tunnistaja kohaloleku järgmisel istungil.
4.septembri 2013 kohtuistungil, kus kohus tunnistaja üle kuulas, tunnistaja tasu taotlust ei esitanud. Tunnistaja J.A esitas 3.10.2013 taotluse, et talle hüvitatakse 429,20 eurot. Maakohus kohustas hagejat 5.11.2013 määrusega tasuma maakohtu deposiiti 429,20 eurot tunnistaja tasu katteks. Hageja täitis kohtu korralduse 8.11.2013. Kostja esitas maakohtule 8.11.2013 kirjaliku seisukoha tunnistaja tasu taotluse osas, milles märkis viitega TsMS §-le 154, et kuna hageja ei informeerinud kohut ega kostjat sellest, et tunnistaja elukoht on välismaal, siis saab lugeda hageja käitumise pahatahtlikuks. Kostja märkis ka, et ta vaidles jätkuvalt tunnistaja ülekuulamisele vastu ning J.Ai üle kuulamine ei olnud hädavajalik. TsMS § 154 kohaselt võib välisriigis elavale tunnistajale, eksperdile ja tõlgile maksta Vabariigi Valitsuse poolt sätestatust kõrgemat tasu, kui selline tasu on tavaline tema

elukohamaal ja isiku osalemine menetluses on hädavajalik. Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada kõrgema tasu maksmiseks täpsema korra. Maakohus rahuldas 11.12.2013 määrusega tunnistaja taotluse osaliselt, summas 225 eurot. Maakohtu 11.12.2013. määrust ei vaidlustatud ning see on jõustunud.

9.Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul saab hagejale ette heita TsMS § 200 lg-s 1 sätestatud kohustuse - kasutada oma menetlusõigusi heauskselt - rikkumist. Kostja vaidles tunnistaja ülekuulamisele põhjendatult vastu, menetluses puudus vajadus tunnistaja ülekuulamiseks, kuid hageja jäi taotluse juurde. Hageja ei teavitanud kohut ega teisi menetlusosalisi, et 106 euro suuruse haginõude menetlemisega kaasneb tunnistaja tasu ja kulutuste nõue 429 eurot, seega puudus kohtul võimalus hinnata tunnistaja üle kuulamise otstarbekust kulude aspektist, samuti ei pidanud kostja sellise lisakuluga arvestama. Hagejat esindas menetluses õigusteadmistega esindaja, kes pidi aru saama, et kirjalikud tõendid on asjaolude kinnituseks esitatud ning tunnistaja, kes oli kohtueelses menetluses hageja esindaja, saab vaid neid asjaolusid täiendavalt kinnitada. Samuti oli hagejale teada, et tunnistaja ülekuulamisega kaasneb oluline kulu ning sellises olukorras oli hagejal kohustus teavitada kohut tunnistajaga seotud asjaoludest ning tunnistajal oli õigus nõuda ettemaksu TsMS § 158 alusel. Ringkonnakohus möönab, et maakohtul oli võimalus TsMS § 238 lg 1 p 2 alusel keelduda tunnistaja ülekuulamisest põhjusel, et asjas on samade asjaolude kohta juba piisavalt tõendeid esitatud ja tunnistaja ütlused ei ole asja lahendamise seisukohalt hädavajalikud, kuid tegemist on kohtu diskretsiooniga ning kuna hageja jäi oma taotluse juurde ja tunnistaja välismaal viibimine ei olnud teada, siis puudub alus kohtule diskretsiooni piiride ületamist ette heita.
10.Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja ei avaldanud tunnistaja ülekuulamisega seoses asjaolusid, mis viitasid sellele, et isik peab välisriigist tulema tunnistusi andma ning sellega kaasnevad hagihinda oluliselt ületavad kulud, siOis on maakohus põhjendatult märkinud, et tunnistaja kulude väljamõistmine kostjalt oleks äärmiselt ebaõiglane. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
11.Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Kehtiva TsMS § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja