Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Apellatsioonikaebuse esitamine Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonikaebus. Kui menetlusosaline ei ole kohtule nimetatud tähtaja jooksul teatanud soovist otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Hagi asjaolud Hagimaterjalide kohaselt sõlmis kostja 2013. a märtsis Tele2 Eesti AS-iga telekommunikatsiooniteenustega liitumise lepingud nr 30071017 ja 30070835 ning seadme juurdeostulepingu nr 30070835. Kostja rikkus lepingutest tulenevat maksekohustust ja ei tasunud teenuste eest nõuetekohaselt. Kostjal on arvete alusel tasumata 185,16 eurot. Tele2 Eesti AS on loovutanud lepingutest tuleneva nõude hagejale. Hageja nõuab kostjalt põhivõlga ja viivist vastavalt lepingute üldtingimustele 0,15 % tasumata põhivõlalt päevas. Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas 77,55 eurot ja alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 0,15 % tasumata põhinõudelt päevas kuid kokku mitte rohkem kui põhinõude summa. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 185,16 eurot ning viivise TsMS § 367 alusel otsuse tegemise aja seisuga, s.o 17.06.2015. a seisuga summas 96,99 eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt välja viivise alates 18.06.2015. a kuni põhinõude täitmiseni 0,15 % tasumata põhinõudelt päevas, kuid mitte rohkem kui 88,17 eurot.

2 (3)

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse lisatud menetluskulude nimekirja järgi on hageja menetluskulud kokku 259,78 eurot, sh 100 eurot nõudelt tasutud riigilõiv ja 159,78 eurot lepingulise esindaja tasu õigusabi eest. Kohus leiab, et riigilõivu nõue on põhjendatud. Riigilõivu on tasutud seadusega ettenähtud määras. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu taotletud ulatuses (159,78 eurot) ületab põhjendatud menetluskulu piiri. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Asja materjalist nähtub, et hageja töömaht selle menetlusega on olnud minimaalne. Kohtule esitatud hagiavaldus sisaldab standardteksti, mis on kasutatav paljudes nn.masshagides ja mille koostamine ei nõua õigusliku keerukuse ületamist. Hagi lisadeks on mitte spetsiaalselt koostatud menetlusdokumendid, vaid kostjale teenuste osutamise käigus koostatud dokumendid. Eelnenud maksekäsu kiirmenetluses on kostja otsimise koormust kandnud menetleja, mitte hageja. Seetõttu on hageja lepingulise esindaja töömaht ja keerukus olnud minimaalne võimalik. Kohus ei pea põhjendatuks ega vajalikuks lepingulise esindaja kulu, mis moodustab 86% kogu põhinõudest nagu on taotletud, vaid mõistab lepingulise esindaja kuluna välja summa, mis ei ületa 50% põhinõudest- 92 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 192 eurot, millest moodustab 100 eurot nõudelt tasutud riigilõiv ja 92 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.