Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen ja Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.06.2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-21509
Tsiviilasi
Swedbank AS-i hagi OÜ Expericom ja AS-i Süda Maja (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma vastu nõude tunnustamiseks AS-i Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetluses
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.11.2014 otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Swedbank AS (registrikood 10060701, Liivalaia 8, Tallinn 15040); lepinguline esindaja Raimo Juurikas Kostja 1 OÜ Expericom (registrikood 11912224, Tulika 31 Tallinn 10615); lepinguline esindaja adv Ene Mõtte Kostja 2 AS Süda Maja pankrotihaldur Toomas Saarma (OÜ Haldur, Kotzebue 9, postkast 1509, lepinguline esindaja Sulev Mandre
Istungi toimumise aeg 19.05.2015
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 20.11.2014 otsus 12 309,65 euro ulatuses hagi rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi täielikult.
2.Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.Sõnastada otsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt: Tunnustada Swedbank AS nõuet AS Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetluses summas 3 090 000 eurot PankrS § 153 lg 1 p 1 rahuldamisjärgu nõudena ja summas 11 408,96 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgu nõudena.
4.Jätta Swedbank AS-i menetluskulud OÜ Expericom kanda ning OÜ Expericom AS-i ja Süda Maja pankrotihalduri menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud
1.Swedbank AS esitas Harju Maakohtule 06.06.2014 hagi OÜ Expericom ja AS-i Süda Maja (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma vastu nõude tunnustamiseks AS-i Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetluses. Hageja palus tunnustada nõuet 3 090 000 eurot PankrS § 153 lg 1 p 1 rahuldamisjärgu nõudena ja 11 408,96 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgu nõudena.
2.Hageja ja võlgnik sõlmisid 29.06.2012 laenulepingu nr 12-042682-JI, mille tingimuste kohaselt laenas hageja võlgnikule 2 224 824,52 eurot. Laenusumma tagastamise lõpptähtajaks lepiti kokku 28.06.2015. Laenulepingu p 2.1. alusel oli võlgniku käsutusse antud raha kasutamise sihtotstarve AS KH EK, AS Süda Maja ja Swedbank AS vahel 29.06.2012 sõlmitud AS Süda Maja võlakirjade müügilepingust ja nõude loovutamise lepingust tuleneva Swedbank AS poolt omandatud nõude AS-i Süda Maja vastu refinantseerimine. Seega kasutas võlgnik tema arvelduskontole kantud laenuraha AS-ile KH EK kohustuse, sh osaliselt tekkinud intressikohustuse, refinantseerimiseks. Sisuliselt saab seda pidada käibekapitalilaenuks, mida võlgnik kasutas erinevate kohustuste, sh intressikohustuse, täitmiseks.
3.Võlgnik ei täitnud laenulepingust tulenevat intresside tasumise kohustust nõuetekohaselt. 09.07.2013 kirjaga saatis hageja võlgnikule hoiatuse laenulepingu ülesütlemise kohta ja andis täiendava tähtaja, milles palus laenulepingust tulenev võlgnevus tasuda hiljemalt 24.07.2013 ja hoiatas võlgnikku, et nimetatud tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmisel loeb hageja laenulepingu ülesöelduks alates 25.04.2013.
Võlgnik ei tasunud võlgnevust täiendavaks tähtajaks ja hageja ütles laenulepingu üles alates 25.04.2013. Nimetatud kuupäevast alates muutus sissenõutavaks hageja nõue võlgniku vastu kogu tagastamata laenusumma ulatuses. Võlgniku pankroti väljakuulutamise kuupäeva seisuga on hageja laenulepingust tulenev nõue võlgniku vastu kokku 3 101 408,96 eurot, mis koosneb laenu põhiosa võlgnevusest 2 224 824,52 eurot, tasumata intressidest 413 263,14 eurot ja viivistest 463 321,40 eurot.
4.Laenulepingu tingimuste p 2.15. kohaselt on laenulepingust tulenevate võlgniku kohustuste täitmise tagamiseks seatud hüpoteek kinnistule asukohaga Xxxxxxxxxxxx x, Xxxxx xxx x, Xxxxxxxxxxxx x, Xxxxx xxx x, Xxxxx xxx, Xxxxx xxx, Xxxxxxx xxx, Xxxxx xxxx, Xxx xxxx, xxxxxxxx ja hüpoteek 1454/1484 mõttelisele osale hoonestusõigusele asukohaga Xxxxxx xx xx xxxxxxxxx. 29.05.2009 sõlmisid võlgnik ja Swedbank Investeerimisfondid AS hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu, mille tingimuste kohaselt seati Swedbank Investeerimisfondid AS kasuks teisele järjekohale hüpoteek 450 000 eurot (7 040 970 krooni) võlgnikule kuuluvale 1454/1484 suurusele mõttelisele osale kinnisasjast asukohaga Tallinnas, Xxxxxx xx xx. Hüpoteegiga on tagatud kõik hüpoteegipidaja nõuded võlgniku vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja võlgniku vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende võimalikest lisadest. 28.10.2010 sõlmisid Swedbank Investeerimisfondid AS ja hageja hüpoteegi loovutamise kokkuleppe ja kinnistamisavalduse, mille kohaselt loovutati hüpoteek võlausaldajale. 29.06.2012 sõlmisid võlgnik ja hageja hüpoteegi osahüpoteekideks jagamise avalduse, osahüpoteegi loovutamise-, hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise- ja asjaõiguslepingu, mille tingimuste kohaselt loovutati hagejale esimesele järjekohale kantud hüpoteek 2 640 000 eurot võlgnikule kuuluvale kinnistule Xxxxxxxxx, Xxx külas. Hüpoteegiga on tagatud kõik hageja nõuded võlgniku vastu, mis tulenevad laenulepingust nr 12-042682-JI ning selle olemasolevatest ja tulevikus sõlmitavatest lisadest.
5.Harju Maakohtu 17.12.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-49776 kuulutati välja AS Süda Maja pankrot. Pankrotihalduriks kinnitati Toomas Saarma. 08.01.2014 saatis Swedbank AS pankrotihaldurile nõudeavalduse võlgniku vastu koos hageja nõuet ja tagatiste olemasolu tõendavate ärakirjadega. 05.05.2014 kõrvaldas hageja pankrotihalduri poolt viidatud puudused nõudeavalduses. 13.05.2014 toimus võlgniku nõuete kaitsmise koosolek, kus hageja nõuet 3 101 408,96 eurot ei tunnustatud, kuna OÜ Expericom esitas hageja nõudele ja nõude rahuldamise järgule täies ulatuses kirjaliku vastuväite. Kostja oma vastuväidet sisuliselt ei põhjendanud. Samuti esitas pankrotihaldur hageja nõudele 3 090 000 eurot (PankrS § 153 lg 1 p 1 rahuldamisjärk) vastuväite 469 714,61 euro osas ja hageja nõudele 11 408,96 eurot (PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärk) vastuväite 11 408,96 euro osas. Pankrotihaldur tunnustas hageja nõuet 2 620 285,39 eurot. Pankrotihaldur leidis, et hageja nõue koosneb osaliselt kapitaliseeritud intressidelt arvestatud intressidest ning laenulepingu ülesütlemine võis olla mitte õiguspärane ja seetõttu on viivisearvestus alusetu. Kostjate vastuväited
6.Kostja 1 hagi ei tunnistanud. Hagejal puudub õigus AS Süda Maja (pankrotis) üldse midagi nõuda, kuivõrd AS Swedbank tegevuse tulemusel AS Süda Maja (pankrotis) üldse pankrotti läks. AS Swedbank oli AS-ilt KH EK omandanud nõude, mida ta nüüd laenulepinguga refinantseeris. Kuivõrd osaliselt refinantseeriti ka AS Süda Maja intressikohustusi, siis kõnealustele intresside pealt uuesti intresse ei või nõuda. Hüpoteek hageja nõuet ei taga, sest selle kohta tagatiskokkulepe puudub.
7.Hageja nõuab intressi 2-5 korda rohkem, kui tavapäraselt krediidiasutused nõuavad. Tegemist on selgelt liigkasuvõtliku ja seega heade kommete vastase kokkuleppega, mistõttu intressikokkulepe on tühine ja intressinõue on alusetu. Põhjendamatu on viivisenõue, mis põhineb laenulepingu ülesütlemisel. Hagejal ei olnud õigust laenulepingut üles öelda. Kuivõrd hageja viivisnõue põhineb laenulepingu tühisel ülesütlemisel, siis sellest tulenevalt ka hagejal puudub õigus viiviseid nõuda.
8.Kostja 2 vaidles hagile osaliselt vastu. Hageja poolt AS-ilt KH EK omandatud nõude, mida hageja ja võlgnik laenulepinguga refinantseerisid, koosseisus oli põhinõue 2 130 212,77 eurot ning intressid 94 611,75 eurot. Nõude refinantseerimisega toimus intresside nn kapitaliseerimine. Intressilt (sh kapitaliseeritud intressilt) intressi arvestamine on keelatud.
9.Haldur tunnustas hageja nõuet 2 620 285,39 eurot. Arvestades eeltoodut kuulub hageja nõue võlgniku pankrotimenetluses tunnustamisele kokku 3 089 099,31 eurot (esialgne põhinõue 2 130 212,77 eurot, intressinõue 495 565,14 eurot [400 953,39 + 94 611,75 (kap. intress) ning viivisnõue 463 321,40 eurot]) PankrS § 153 lg 1 p 1 rahuldamisjärgu nõudena. Ülejäänud osas tuleb hagi (kapitaliseeritud) intressilt intresside arvestamise keelu tõttu jätta rahuldamata. Esimese astme kohtu otsus
10.Harju Maakohus rahuldas 20.11.2014 otsusega hagi osaliselt. Kohus tunnustas Swedbank AS-i nõuet AS-i Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetluses 3 089 099,31 eurot PankrS § 153 lg 1 p 1 rahuldamisjärgu nõudena. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
11.Kohus leidis, et kostja 1 ei ole tõendi kogumise taotluses märkinud, millistele konkreetsele tsiviilasjas nr 2-13-34592 esiletoodud asjaoludele ta tugineb ja millised tõendid neid asjaolusid tõendavad. Kohus jättis TsMS § 238 lg 1 esimese lause alusel kostja 1 taotluse tõendite vastuvõtmiseks rahuldamata, sest neist ei nähtu kostja 1 sisuliste väidete osas tähtsust omavaid asjaolusid.
12.Hageja ja võlgnik sõlmisid 29.06.2012 laenulepingu nr 12-042682-JI, mille tingimuste kohaselt laenas hageja võlgnikule 2 224 824,52 eurot. Laenusumma maksti võlgnikule välja 29.06.2012. Laenulepingu tingimuste järgse laenusumma tagastamise lõpptähtajaks lepiti kokku 28.06.2015. Laenulepingu p 2.3 kohaselt oli laenulimiidi kasutamise otstarbeks AS KH EK, AS Süda Maja ja Swedbank AS vahel 29.06.2012 sõlmitud AS Süda Maja võlakirjade müügilepingust ja nõude loovutamise lepingust tuleneva Swedbank AS poolt omandatud nõude AS-i Süda Maja vastu refinantseerimine. Seega kasutas võlgnik tema arvelduskontole kantud laenuraha AS-ile KH EK kohustuse, sh osaliselt tekkinud intressikohustuse refinantseerimiseks. Laenulepingu alusel antud laenuraha ei kasutatud hageja varasema laenu- või mingi muu (intressid, viivised) kohustuse refinantseerimiseks. Sisuliselt saab seda pidada käibekapitalilaenuks, mida võlgnik kasutas erinevate kohustuste (sh intressikohustuse) täitmiseks. 29.06.2012 sõlmitud AS KH EK, AS Süda Maja ja Swedbank AS-i vahel AS Süda Maja võlakirjade müügileping ja nõude loovutamise leping reguleeris kolme üksteisega seotud tehingu tegemist. Hageja ei oleks müünud võlgniku võlakirju, kui ta ei oleks saanud vastu AS-ilt KH EK nõudeid võlgniku vastu, samuti ei oleks hageja müünud nimetatud võlakirju, kui võlgnik ei oleks sõlminud laenulepingut AS-lt KH EK omandatud nõude refinantseerimiseks ja seadnud tagatiseks hüpoteeki. Nii nagu hageja ja AS KH EK vahel tasaarvestati lihtsustamise eesmärgil tasunõuded võlakirjade ja nõuete eest, nii lihtsustati ka laenulepinguga laenusumma väljamaksmist ja laenulepingu poolte kokkuleppel maksti laenusumma välja otse laenu sihtotstarbe kohaselt, ehk hagejale AS-ilt KH EK
omandatud nõuete refinantseerimiseks, hoides kokku muuhulgas ka võlgniku maksekorralduse ülekandetasu.
13.Laenulepingu p-s 2.16.1. leppisid pooled kokku, et laenulimiit makstakse välja hageja arvelduskontole nr 221011367058 ning pooled kinnitavad, et loevad p 2.16.1. alusel teostatud makse laenusumma kohaseks väljamaksmiseks. Kohus leidis, et tegemist ei olnud AS KH EK nõude refinantseerimise, vaid hageja nõude refinantseerimisega. Samuti nähtub maksekorraldusest, et raha võlgniku arvelduskontole ei kantud, vaid see liikus üksnes pangasiseselt ühelt kontolt teisele.
14.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt sõlmisid Swedbank Investeerimisfondid AS ja AS Süda Maja 29.05.2009 hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu. Kostja 1 leidis, et see hüpoteek hageja nõuet ei taga, sest selle kohta tagatiskokkulepe puudub. Hageja selgitas, et kuivõrd hüpoteek tagas Swedbank AS-i võlakirjadest tulenevat nõuet võlgniku vastu ja 29.06.2012 tehinguga kujundati ümber võlakirjadest tulenev nõue laenuks, siis jääb nimetatud hüpoteek tagama ka võlausaldaja laenulepingust tulenevat nõuet võlgniku vastu. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 346 lg 2 teise lause kohaselt kehtib tagatiskokkulepe hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku vahetumisel ka uue omaniku suhtes ning hüpoteegipidaja vahetumisel uue hüpoteegipidaja suhtes. Eeltoodust tulenevalt jääb kinnistule Xxxxxx xx xx seatud hüpoteek tagama hageja laenulepingust tulenevat nõuet AS Süda Maja vastu.
15.Kostja 1 leidis, et hagejal ei olnud õigust laenulepingut üles öelda ja kuivõrd hageja viivisnõue põhineb laenulepingu tühisel ülesütlemisel, siis sellest tulenevalt hagejal puudub õigus viiviseid nõuda. Hageja selgitas, et eksis laenulepingu ülesütlemise kuupäevaga, õige laenulepingu ülesütlemise kuupäev on 25.07.2013. Hageja ütles laenulepingu üles, kuna võlgnik ei täitnud laenulepingust tulenevat intresside tasumise kohustust nõuetekohaselt. Maakohtus ei leidnud tuvastamist asjaolu, et 29.06.2012 sõlmitud laenulepingu ülesütlemine oleks tühine olnud.
16.Kohus leidis, et kostja 1 väide intressikokkuleppe liigkasuvõtliku olemuse kohta on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, et hüpoteegiga tagatud laenude tavapärane intressimäär on 4-5 % aastas.
17.Laenulepingu p-s 2.3. viidatud AS Süda Maja võlakirjade müügilepingu ja nõude loovutamise lepingu p 2.1 kohaselt on AS KH EK Swedbank AS-ile üle andnud kõik AS KH EK nõuded, mis on tekkinud või tekivad tulevikus lisas 1 toodud laenulepingutest, mille kogusumma refinantseerimise lepingu sõlmimise kuupäeval oli 2 224 824,52 eurot (millest tasumata laenude põhiosa on 2 130 212,77 eurot ning arvestatud ja tasumata intressid 94 611,75 eurot). Pooled on 2 224 824,52 eurot lugenud laenulepingu nr 12-042682-JI põhisummaks (toimus nn intresside kapitaliseerimine), millelt hageja on võlgniku pankrotimenetluses nõude esitamisel arvestanud laenulepingus kokkulepitud intresse ja viiviseid.
18.Hageja täpsustas, et kostja 2 eksis oma arvutuskäigus sellega, et on intressisumma arvutamise aluseks võtnud 365 päeva, kuid laenulepingu p-s 7.1. on pooled kokku leppinud, et intressi arvestamisel lähtutakse 360-päevasest aastast. Sellest tulenevalt peaksid kostja 2 poolt esitatud õiged intressisummad olema 387 698,73 eurot (arvutuskäik: 2 130 212,77 x 18 % / 360 x 364 päeva) ja 13 254,66 eurot (arvutuskäik: 2 130 212,77 x 8 % 7360 x 28 päeva), ehk kokku 400 953,39 eurot. Haldur nõustus hageja intressiarvestustega ja leidis, et laenulepingust tulenevaks põhjendatud intressinõudeks saab lugeda 400 953,39 eurot. Lisaks hageja täpsustas, et viivisenõue on just arvutatud nn esialgselt laenusummalt, ehk 2 130 212,77 eurolt ja see on selgelt nähtav hagiavalduse lisast nr 2.1 „lepingult sooritatud operatsioonid“, kus perioodi 26.07.- 17.12.2013 eest on arvestatud põhiosasummalt 2 130 212,77 eurot viiviseid 463 321,40 eurot (arvutuskäik: 2 130 212,77 x 0,15 % x 145 päeva).
Haldur nõustus hageja viivisnõudega ning leidis, et laenulepingust tulenevaks põhjendatud viivisnõudeks saab lugeda 463 321,40 eurot.
19.Kohus leidis, et kapitaliseeritud intressilt intresside (ja ka viiviste) arvestamine ei ole lubatud. Samuti nõustus kohus kostja 2 seisukohaga, mille kohaselt on Eesti Vabariigi kõrgeima kohtuastme kohtunike seisukohad ja õigusnormide tõlgendused siduvad mitte ainult sama kohtuasja raames, vaid neid tuleb õiguskindluse tagamiseks järgida ka järgnevas praktikas.
20.Kohus tuvastas, et hageja omandas AS-ilt KH EK nõude 2 224 824,52 eurot, mis sisaldas intresse 94 611,75 eurot. Seega on hageja põhinõude suuruseks 2 130 212,77 eurot, millelt hageja oli õigustatud arvestama intresse ja viiviseid. Laenulepingust tulenevaks põhjendatud intressinõude suuruseks on 400 953,39 eurot [(2 130 212,77 x 18 % / 360 x 364 päeva) + (2 130 212,77 x 8 % / 360 x 28 päeva)]. Laenulepingust tulenevaks põhjendatud viivisenõude suuruseks on 463 321,40 eurot (2 130 212,77 x 0,15 % x 145 päeva).
21.Pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 kohaselt rahuldatakse pärast käesoleva seaduse § 146 lg-s 1 nimetatud väljamaksete tegemist võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes: 1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses; 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded; 3) muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded. Hageja märkis, et hüpoteegiga on tagatud kõik hageja nõuded võlgniku vastu, mis tulenevad panga ja võlgniku vahel 29.06.2012 sõlmitud laenulepingust nr 12-042682-JI ning selle olemasolevatest ja tulevikus sõlmitavatest lisadest. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja nõue võlgniku pankrotimenetluses tunnustamisele PankrS § 153 lg 1 p 1 rahuldamisjärgu nõudena kokku 3 089 099,31 eurot, millest põhinõue on 2 130 212,77 eurot; intressid on 495 656,14 eurot [400 953,39 + 94 611,75 (kap. intressid)] ja viivised on 463 321,40 eurot. Ülejäänud osas, s.o 12 309,65 euro ulatuses, tuleb hagi kapitaliseeritud intressilt intresside arvestamise keelu tõttu jätta rahuldamata. Swedbank AS-i apellatsioonkaebus
22.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti tunnustamata apellandi nõue 12 309,65 euro ulatuses, uue otsusega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta vastustaja kanda.
23.Alama astmete kohus peab eraõiguses otsuse langetamisel lähtuma eelkõige TsÜS § 2 lg-s 1 sätestatud tsiviilõiguse allikatest. Maakohtu viidatud KrMS § 2 p 4 kohaselt on Riigikohtu lahendid kriminaalmenetlusõiguse allikateks küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid mis on tekkinud seaduse kohaldamise käigus. Hageja arvates kehtib viidatud säte ja põhimõte üksnes kriminaalmenetluses, eraõiguses sellist sätet ei ole ja analoogia kohaldamine ei ole lubatav. Ka kriminaalmenetlusõiguse allikatena on Riigikohtu lahendid kasutatavad üksnes küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates ehk Riigikohtu lahendid on täiendavateks allikateks lisaks primaarsetele allikatele.
24.Hageja on jätkuvalt seisukohal, et kapitaliseeritud intressidelt intresside arvutamine ei ole seaduse kohaselt keelatud. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 113 lg 6. Kõnealuse sätte järgi on viivist keelatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Hageja taotleb võlgniku pankrotimenetluses intressidelt arvestatud intresside tunnustamist. Maakohtu poolt tehtud järeldusele, s.t intressidelt intresside nõudmise keeld, ei saa jõuda ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendites esitatud seisukohtadele tuginedes.
25.Riigikohus viitab oma lahendites läbivalt VÕS § 113 lg-le 6, mille kohaselt ei ole lubatud nõuda viivist intressi tasumisega viivitamise korral, s.t lubatud ei ole nõuda
viivist. Seejuures selgitab kohus, et sättes väljendatud intressilt viivise arvestamise keeld on esmajoones arusaadav viivise (ehk viivitusintressi) puhul, sest selliselt on soovitud vältida viivise ettenähtamatut suurenemist. Problemaatilisemaks võib sätet pidada tavalise intressi ehk raha kasutamise eest kokku lepitud tasu puhul, kuid ka see on seaduse järgi selgelt keelatud. Kuigi seadus ei räägi otsesõnu viiviselt viivise arvestamise keelust, on Riigikohus oma lahendite läbi selgitanud, et viivitusintress on intressi n-ö alamliik, ehk hõlmatud „intressi“ mõistega. Seega kui § 113 lg 6 räägib „intressist“, võib öelda, et räägitakse ka viivitusintressist ehk viivisest: s.t viivist ei ole lubatud nõuda intressi, s.h viivitusintressi ehk viivise tasumisega viivitamise korral. Riigikohus ei ole oma lahendites VÕS § 113 lg-le 6 viidates leidnud, et VÕS järgi on keelatud ka intressilt intressi arvestamine. VÕS vastavat keeldu ette ei näe ning VÕS § 113 lg 6 kehtiv sõnastus ei võimalda sätte laiendavat tõlgendust.
26.Viivis on olemuslikult õiguskaitsevahend, samas kui intress on tasu laenu kasutamise eest. See, et mõlema rahalise väärtuse arvutamise aluseks on protsent laenu põhisummalt, ei saa tähendada seda, et intressidele kohaldatakse VÕS § 113 lg 6 sisalduvat piirangut. Krediidiasutused reeglina nõuavad väljastatud laenudelt intresse ja see on arusaadavalt tasu väljastatud laenu eest. Kehtivad seadused ei keela kapitaliseeritud intressidelt intresside arvutamist. OÜ Expericom apellatsioonkaebus
27.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata või saata asi tagasi uueks arutamiseks maakohtule. Menetluskulud jätta vastustaja kanda.
28.Kohus jättis ebaõigesti rahuldamata taotluse tõendite vastuvõtmiseks. Hageja esitas oma nõude ja viivise arvutused arvestusega, et laenuleping öeldi kehtivalt üles 25.07.2013. Tõendamaks, et laenulepingu ülesütlemine oli tühine, esitas kostja kohtule AS-i Süda Maja poolt Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-13-34592 esitatud hagiavalduse koos lisadega ja menetlusse võtmise määruse. Nimelt selle hagiga vaidlustati laenulepingu ülesütlemine ja seal nähtuvad selle konkreetsed põhjused ja samuti on lisatud tõendid. Kuivõrd kõnealustest materjalides olid laenulepingu ülesütlemise tühisuse asjaolud selgelt välja kirjutatud ja ka õiguslikult põhjendatud, siis ei olnud vajalik neid üle tsiteerima hakata. Ühtlasi on nendest asjaoludest kirjutatud kostja 10.07.2014 seisukohtade p-s 13. Seega kohus oleks pidanud nimetud tõendite pinnalt võtma seisukoha, kas hageja poolt laenulepingu ülesütlemine oli kehtiv või mitte, sest sellest sõltub hageja viivisnõude suurus.
29.Kostja märkis oma 10.07.2014 seisukohtades, et nii esitatud nõudeavaldusest kui ka hagiavaldusest puudub igasugune tõendatud info selle kohta, millal laen antud on, kui palju on laenust tagasi makstud või kuidas on intressid ja viivised arvestatud. Hagiavalduse lisaks olevas „Lepingus sooritatud operatsioonid“ märgitakse ilma ühegi arvutuseta vaid põhinõude/intresside/viiviste lõppnumbreid, mis on arusaamatu ja ebaselge. Hageja poolt lisatud tabel ei ole mitte tõend, vaid hageja seletus, mis on ebaselge ja tõendamata. Laenuleping iseenesest ei tõenda laenu kätte saamist. Laenulepingu p-s 2.16.1. leppisid pooled kokku, et laenulimiit makstakse välja hageja arvelduskontole nr 221011367058 ning pooled kinnitavad, et loevad p 2.16.1. alusel teostatud makse laenusumma kohaseks väljamaksmiseks. Maksekorraldusest nähtuvalt raha võlgniku arvelduskontole ei kantud, vaid see liikus üksnes pangasiseselt ühelt kontolt teisele. Kuivõrd laenu enda väljamaksmine on tõendamata, siis on hageja nõue põhjendamatu. Kuni laenulepingu alusel laenu väljamaksmine võlgnikule on tõendamata, tuleb eeldada, et tegemist on nn „rahatu laenulepinguga“.
30.Hageja on krediidiasutus ja krediidiasutuste poolt hüpoteegiga tagatud laenude puhul on tavapäraseks intressimääraks ca 4-5 % aastas. Hageja aga nõuab kuni 27.06.2013 intressi 18 % aastas alates sellest 8 % aastas. Seega hageja nõuab 2-5 korda intresse rohkem, kui tavapäraselt krediidiasutused nõuavad. Tegemist on selgelt liigkasuvõtliku ja seega heade kommete vastase kokkuleppega, mistõttu see intressikokkulepe on tühine. Asjaolu, et hüpoteegiga tagatud laenude tavapärane intressimäär on 4-5 % aastas, pidas kostja üldtuntuks. Kostja eeldas põhjendatult, et kohus samuti peab seda asjaolu üldtuntuks. Tõendamaks, et tegemist on üldtuntud asjaoluga, esitab kostja internetilingi Eesti Panga pressiteate: https://www.eestipank.ee/press/eluasemelaene-voeti-mais-23-rohkem-kui-aastatagasi-26062013, mille kohaselt on ettevõtetele antavate laenude keskmine intressimäär 3,2%.
31.Kohus leidis ebaõigesti, et hageja nõue on Xxxxxx xx kinnistule seatud hüpoteegiga tagatud. Kohus jättis tähelepanuta kostja poolt 10.07.2014 ja 05.11.2014 seisukohtades esitatud argumendid. Hageja esitas koos hagiavaldusega AS Süda Maja ja Swedbank Investeerimisfondid AS vahel 29.05.2009 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu. Kõnealuse hüpoteegilepinguga seadis AS Süda Maja Swedbank Investeerimisfondid AS-i kasuks 7 040 970 kroonise hüpoteegi Xxxxxx xx asuvale kinnistule. Tagatiskokkuleppe kohaselt hakkas hüpoteek tagama kõiki Swedbank Investeerimisfondid AS (mitte hageja) nõudeid AS Süda Maja vastu. Hageja ja Swedbank Investeerimisfondid AS-i vahel 28.10.2010 sõlmitud hüpoteegi loovutamise lepinguga eelnimetatud hüpoteek Swedbank Investeerimisfondid AS-i poolt loovutati hagejale. Kuivõrd loovutamisel tagatiskokkulepet ei muudetud, jäi hüpoteek pärast loovutustehingut tagama Swedbank Investeerimisfondid AS-i nõudeid AS Süda Maja vastu. Kõnealune hüpoteek ei ole kunagi hageja nõudeid AS Süda Maja vastu taganud. Hageja loovutas 29.06.2012 oma võlakirjadest tuleneva nõude AS-ile KH EK, mitte ei kujundanud seda ümber laenunõudeks. Laenunõudeks kujundati ümber AS-ilt KH EK omandatud nõue AS Süda Maja vastu. AS KH EK nõue ei olnud selle hüpoteegiga tagatud ja seega ei saanud ka hüpoteek „koos nõudega edasi liikuda“. Seega hüpoteek hageja nõuet ei taga, sest selle kohta tagatiskokkulepe puudub. Hüpoteek saab tagada vaid nõudeid, mille kohta on tagatiskokkuleppe sõlmitud. Samas on tekkinud olukord, kus hagejal oli AS Süda Maja vastu võlakirjadest tulenev võlaõiguslik nõue, ta omandas kolmandalt isikult tagatiskokkulepet muutmata hüpoteegi (mis tagas kolmanda isiku nõudeid AS Süda Maja vastu) ning hakkas eeldama, et kui võlaõigusliku nõuet omav võlausaldaja omab mistahes võlgniku varal oleva hüpoteegi, siis automaatselt hakkab hüpoteek kõiki võlausaldaja nõudeid tagama. Selline seisukoht on ilmselgelt väär. Isegi kui hagejal on võlgniku vastu nõue, siis esimese järgu nõudeks saab sellest pidada vaid 2 640 000 eurot ehk Xxxxxxxxxxxx kinnistule seatud hüpoteegisumma ulatuses. Ülejäänud ulatuses on hageja nõue igal juhul vaid teise järgu nõue.
32.Kostja selgitas oma kirjalikes seisukohtades, et laenulepingu p 2.16.3 lepiti kokku, et AS Süda Maja võib Xxxxxxxxxxxx kinnistu jagada ning hageja kohustub jagamise tulemusel katastriüksuste nr 65301:001:3066 ja 65301:001:3069 eraldumisel tekkivatelt kinnistutelt tema kasuks seatud hüpoteegi kustutama. Sama kokkulepe vormistati 29.06.2012 hageja, AS KH EK ja AS Süda Maja vahel notariaalses vormis osahüpoteegi loovutamise lepingus. 2013.a maikuu lõpus nõudis AS Süda Maja hagejalt eelnimetatud kohustuste täitmist. Hageja sellest keeldus. Kuivõrd AS Süda Maja poolne intressimakse kohustus saabus laenulepingu p 2.9 kohaselt 28.06.2013 ehk ca 1 kuu hiljem, siis AS Süda Maja omapoolsest täitmisest VÕS § 110 ja 111 alusel õigustatult keeldus. Seetõttu ei olnud hagejal õigust intressimakse tegemist
nõuda ja selle kohustuse täitmata jätmise alusel laenulepingut üles öelda. Kuivõrd hageja viivisenõue põhineb laenulepingu tühisel ülesütlemisel, siis sellest tulenevalt hagejal puudub õigus viiviseid nõuda. AS Süda Maja esitas hageja vastu kaks hagi, milles laenulepingu ülesütlemise vaidlustas. Eeltoodust tulenevalt ei olnud laenulepingu ülesütlemine kehtiv ja hageja ei saa viivisnõuet ühelgi juhul esitada.
33.Kohus nõustus hagejaga, et kuivõrd tsiviilasjas nr 2-13-34592 jättis kohus hagi läbi vaatamata ja samuti tsiviilasjas 2-13-33244 kohus laenulepingu ülesütlemise tühisust ei tuvastanud, siis laenulepingute ülesütlemine ei olnud tühine. Kohtu hinnangul ütles hageja õigesti laenulepingu üles, kuna võlgnik ei täitnud laenulepingust tulenevat intresside tasumise kohustust nõuetekohaselt. Praegusel juhul ei pea laenulepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks olema jõustunud kohtuotsust. Analoogselt ei ole ka ühtegi kohtuotsust, mis oleks ülesütlemise kehtivust tuvastanud. Kostja saab käesoleval juhul ülesütlemise tühisusele tugineda vastuväite esitamisega. Seetõttu kohus oleks pidanud kostja vastuväidete valguses ise hindama, kas laenulepingu ülesütlemine oli kehtiv või mitte. Nimelt sellest sõltus hageja viivisenõude suurus. Kuivõrd kohus jättis selle tegemata, rikkus kohus TsMS § 654 lg 5 nõudeid. Ringkonnakohtu põhjendused
34.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et hageja apellatsioonkaebus on põhjendatud Maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada hagi rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi täielikult.
35.Maakohus tuvastas, et hageja omandas AS-ilt KH EK nõude 2 224 824,52 eurot, mis sisaldas intresse 94 611,75 eurot ja seega on hageja põhinõude suuruseks 2 130 212,77 eurot, millelt ta oli õigustatud arvestama intresse ja viiviseid. Maakohus tunnustas hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 1 rahuldamisjärgu nõudena kokku 3 089 099,31 eurot, millest põhinõue on 2 130 212,77 eurot; intressid on 495 656,14 eurot ja viivised on 463 321,40 eurot. Ülejäänud osas, s.o 12 309,65 euro ulatuses, jättis kohus hagi rahuldamata kapitaliseeritud intressilt intresside arvestamise keelu tõttu. Seejuures tugines maakohus Riigikohtu varasematele seisukohtadele VÕS § 113 lg 6 kohaldamise osas, mille kohaselt keelab VÕS § 113 lg 6 lisaks intressilt viivise arvutamise keelule ka intressilt ja viiviselt intressi arvutamise. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi täiskoosseis on 03.06.2015 otsuse nr 3-2-1-175-14 p-s 16 oma varasemat seisukohta muutnud. Riigikohus asus seisukohale, et VÕS § 113 lg 6 piirab võlausaldaja õigust nõuda viivist nii intressilt kui ka viiviselt ehk viivitusintressilt, kuid seadus ei keela arvestada sissenõutavaks muutunud intressilt ja viiviselt intressi. Seega jättis maakohus ebaõigesti 12 309,65 euro ulatuses hageja nõude tunnustamata ning hagi tuleb rahuldada ka selles osas.
36.Ülejäänud osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning kostja 1 apellatsioonkaebuse väited ei anna alust otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda.
37.Vastuseks kostja 1 apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist:
38.Maakohus jättis õigesti kostja 1 taotluse tõendite vastuvõtmiseks rahuldamata, sest nendest tõenditest (tsiviilasja nr 2-13-34592 hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus) ei nähtu kostja 1 sisuliste väidete osas tähtsust omavaid asjaolusid (TsMS § 238 lg 1). Teises tsiviilasjas esitatud hagiavaldus, mis jäeti läbi vaatamata, ei tõenda kuidagi laenulepingu ülesütlemise tühisust. Hageja ütles laenulepingu üles, kuna võlgnik rikkus laenulepingu tingimusi. Maakohus on asjas kõiki asjaolusid ja
tõendeid koos hinnates jõudnud järeldusele, et laenulepingu ülesütlemise tühisus ei ole tuvastamist leidnud. Kostja 1 ei ole välja toonud, millist tõendit on maakohus seejuures ebaõigesti hinnanud.
39.Ebaõige on kostja 1 väide laenulepingu rahatusest. Laenusumma maksti võlgnikule välja 29.06.2012, mille kohta on esitatud maksekorraldus. 29.06.2012 sõlmiti AS KH EK, AS Süda Maja ja Swedbank AS-i vahel AS Süda Maja võlakirjade müügileping ja nõude loovutamise leping, mis reguleeris kolme üksteisega seotud tehingu tegemist. Hageja müüs AS Süda Maja võlakirju AS-le EK, mille eest loovutas AS EK oma nõuded AS Süda Maja vastu hagejale, mille refinantseerimiseks sõlmisid hageja ja AS Süda Maja laenulepingu. Laenulepingu poolte kokkuleppel maksti laenusumma välja otse laenu sihtotstarbe kohaselt, ehk hagejale AS-ilt KH EK omandatud nõuete refinantseerimiseks.
40.Laenulepingus kokku lepitud intressimäärasid 18 % ja 8 % aastas pole põhjust pidada liigkasuvõtjalikuks. Laenu intressimäär kujuneb laenuandja ja laenusaaja läbirääkimiste tulemusena. Intressimäära kujunemise aluseks on laenuprojekti riskimäär, tagatiste olemasolu ja väärtus, laenusaaja isik ning paljud muud asjaolud. Laenulepingu pooled leppisid võrdsete partneritena kokku riskitasemele vastava intressimäära.
41.Maakohus leidis õigesti, et Xxxxxx xx kinnistule seatud hüpoteek tagab hageja nõuet. AÕS 346 lg 2 sätestab, et tagatiskokkulepe kehtib hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku vahetumisel ka uue omaniku suhtes ning hüpoteegipidaja vahetumisel uue hüpoteegipidaja suhtes. Kuivõrd hüpoteek tagas Swedbank AS-i võlakirjadest tulenevat nõuet võlgniku vastu ja 29.06.2014 tehinguga kujundati ümber võlakirjadest tulenev nõue laenuks, siis jääb nimetatud hüpoteek tagama ka hageja laenulepingust tulenevat nõuet võlgniku vastu. Kui enne 29.07.2012 tulenes hageja nõue võlgniku vastu võlakirjadest ja seda tagas hüpoteek kinnisasjale asukohaga Tatari 26, Tallinn ja tehinguga kujundati hageja nõue võlgniku vastu ümber laenusuhteks, siis jääb nimetatud hüpoteek tagama ka hageja laenulepingust tulenevat nõuet võlgniku vastu. Menetluskulude jaotus
42.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse ja lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus rahuldab hagi täielikult, mistõttu jäävad hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja 1 kanda, kuna kostja 1 vaidlustas hageja nõude terves ulatuses, kostja 2 ainult väga väikese osa kogu nõudest. Kostjate menetluskulud jäävad nende endi kanda.
43.Menetluskulude suuruse määrab kindlaks maakohus määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest vastavalt TsMS § 177 lg-le 2.
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.