Otsuse tegemise aeg ja koht 09. veebruar 2021, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-15-19597
Tsiviilasi
AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma hagi X ja OÜ Alandia KV vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
10 304 522,10 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma (OÜ Haldur, Kotzebue 9, pk 1509, Tallinn 10412, telefon: xxxxx, esindajad e-post: [email protected]); Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Tarmo Peterson (Advokaadibüroo Rask, e-post: [email protected]); Kostja 1: X (isikukood xxxxxxxxxxx, xxx xx-xx,xxx xxxxx; xxx, xxx, xxx vald, Pärnumaa; e-post: xxx); Kostja 1 lepingulised esindajad: vandeadvokaadid Triinu Hiob ja Tavo Tiits
(NJORD
Advokaadibüroo, e-post: [email protected]); Kostja 2: OÜ Alandia KV (registrikood 10432226, xxx xx-xx,xxx xxxxx); Kostja 2 lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rait Kaarma (Advokaadibüroo Kaarma & Kaldvee, e-post: [email protected]). Kohtuistungi toimumise aeg 20.01.2021 Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Tarmo Peterson, Kohtuistungil osalesid Kostjate lepingulised esindajad:
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hageja loobumine kostja Murruste Metsatööstuse AS vastu esitatud põhinõudest summas 10 470,55 eurot ja viivisenõudest põhinõude summalt seadusjärgses määras alates hagi esitamisest 30.12.2015 ning lõpetada eeltoodud nõuete osas menetlus käesolevas tsiviilasjas.
2.Võtta vastu hageja loobumine kostja X vastu põhinõuetest summas 24 312,47 eurot, 1240 eurot ja 6 471 211,49 eurot ning viivisenõuetest eelviidatud põhinõuetelt
seadusjärgses määras alates hagi esitamisest 30.12.2015 ning lõpetada eeltoodud nõuete osas menetlus käesolevas tsiviilasjas.
3.Jätta seoses nõuete tagasivõtmisega läbi vaatamata hageja põhinõuded kostja X vastu summades 5 113 831,71 eurot ja 671 141,92 eurot ning viivisenõuded eelviidatud põhinõuetelt seadusjärgses määras alates 30.12.2015 ja lõpetada eeltoodud nõuete osas menetlus käesolevas tsiviilasjas.
4.Jätta rahuldamata hageja põhinõue 9797,10 eurot ning eelviidatud põhinõudest tulenev viivisenõue seadusjärgses määras kostja OÜ Alandia KV vastu.
5.Jätta rahuldamata hageja alternatiivne põhinõue 9797,10 eurot ning eelviidatud põhinõudest tulenev viivisenõue seadusjärgses määras kostja X vastu.
6.Jätta rahuldamata hageja põhinõue 9 527 266,52 eurot ning eelviidatud põhinõudest tulenev viivisenõue seadusjärgses määras kostja X vastu.
Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja kanda.
2.Mõista hagejalt AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihaldurilt Toomas Saarmalt kostja OÜ Alandia KV (registrikood 10432226) kasuks menetluskuludena välja kulud õigusabile 3730,83 (kolm tuhat seitsesada kolmkümmend eurot ja 83 senti) eurot.
3.Mõista hagejalt AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihaldurilt Toomas Saarmalt kostja OÜ Alandia KV (registrikood 10432226) kasuks välja viivis menetluskuludelt 3730,83 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Mõista hagejalt AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihaldurilt Toomas Saarmalt kostja X (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks menetlukuludena välja 28 333,80 (kakskümmend kaheksa tuhat kolmsada kolmkümmend kolm eurot ja 80 senti) eurot ning kohustada hagejat kandma menetluskulud NJORD Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele IBAN EE651010220049344018 selgitusega ”Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-15-19597“.
5.Mõista hagejalt AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihaldurilt Toomas Saarmalt kostja X (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks viivis välja menetluskuludelt 28 333,80 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kostjalt Xlt mõista välja põhivõlgnevuse summas 6 627 828,82 eurot ning viivise seadusjärgses määras alates 30.12.2015 kuni põhivõla tasumiseni. Samuti palus hageja kostjalt OÜ-lt Alandia KV välja mõista 9797,10 eurot ning viivise seadusjärgses määras alates 30.12.2015.
2.Hagiavalduse kohaselt oli AS Süda Maja (pankrotis) kinnisvara arendusega tegelev äriühing, kelle põhitegevusalaks oli Harjumaal, Rae vallas Kurna külas asuva Ameerikanurga ning Tallinnas Paldiski mnt asuva kinnistu väljaarendamine. Kostja X oli 29. juunist 1999 kuni 17. juunini 2013 AS Süda Maja juhatuse liige ja üks suurematest aktsionäridest. Samal ajal oli kostja seotud mitmete teiste äriühingutega, sealhulgas oli ta kostja OÜ Alandia KV ainuosanik ja juhatuse liige.
3.2. aprillist 2007 kuni 1. juunini 2010 olid AS Süda Maja nõukogu liikmeteks Y, T ja D. 9. juunist 2010 kuni 9. juunini 2013 olid AS Süda Maja nõukogu liikmeteks Y, D ja R. Alates 20. aprillist 2007 ei ole AS-l Süda Majal olnud teisi juhatuse liikmeid peale X olnud. X oli ainsa juhatuse liikmena vastutav juhtimise, raamatupidamise korraldamise ning muude seadusest tulenevate juhatuse liikme kohustuste täitmise eest.
4.X volitused AS Süda Maja juhatuse liikmena kestsid kuni 17. juunini 2013. Eelnevat tõendab 17. juuni 2010 nõukogu koosoleku protokoll. 17. juuni 2010 AS Süda Maja nõukogu koosolekul pikendati viimast korda õiguspäraselt X juhatuse liikme volitusi. Volitusi pikendati kolme aasta võrra kuni 17. juunini 2013. 2013. aastaks oli arendus jäänud venima ja aktsionärid nõudsid X juhatuse liikme kohalt tagasikutsumist. Eelnevat teadis üritas X kahe nõukogu liikme R ja D kaasabil saavutada äriregistri kande muutmist. Kahel nõukogu koosolekul võtsid nõukogu liikmed R ja D vastu otsused X juhatuse liikme volituste pikendamise kohta. Kummalgi koosolekul ei viibinud nõukogu liige Y. Tegemist oli õiguslikult tühiste nõukogu otsustega.
5.Xl õnnestus tühiste tühiste nõukogu otsuste abil tema juhatuse liikme volituste kestust puudutava äriregistri kande muutmine. Ebaõigest registrikandest nähtuvalt kehtisid X juhatuse liikme volitused kuni 24. oktoobrini 2013. Tänu ebaõigele kandele sõlmis X mitmeid kinnisvaratehinguid, mis ei olnud tehtud turutingimustel. Tehingutega viidi AS Süda Maja varade hulgast välja ca 20 miljoni euro väärtuses vara.
6.27.07.2013 valiti AS Süda Maja juhatuse liikmeks W. X ei andnud AS Süda Maja raamatupidamisdokumente uuele juhatusele üle ja uuel juhatusel tuli hakata täpset äriühingu varade ja kohustuste suurust välja selgitama. Bilansi õigsuse kontrollimise eesmärgil telliti kinnisvara hindamisekspertidelt hinnangud AS Süda Majale kinnistute turuväärtuse kohta. Hindamisaktidest selgus, et AS Süda Maja bilansis olid äriühingu varad olnud olulises mahus üle hinnatud ning tegelikkuses oli ettevõtte netovara -14 216 371 eurot. Ilmnes, et Süda Maja oli tegutsenud juba pikka aega püsiva maksejõuetuse olukorras. Sellest tulenevalt esitas W 22. oktoobril 2013 Harju Maakohtule AS Süda Maja pankrotiavalduse. Harju Maakohus asus seisukohale, et AS Süda Maja oli püsivalt maksejõuetu ning kuulutas 17. detsembri 2013 määrusega välja AS Süda Maja pankroti.
7.Pankroti väljakuulutamise järgselt asus hageja tuvastama AS Süda Maja kohustuste ja varade suurust. X andis üle raamatupidamise dokumentatsiooni, kuid ei kinnitanud selle täielikkust. Üle antud raamatupidamisdokumentide uurimisel selgus, et AS Süda Maja raamatupidamist ei oldud peetud vastavalt raamatupidamisnõuetele. Samuti selgus, et oli tehtud ebatavaliselt palju ning suures ulatuses väljamakseid Xle ja temaga seotud äriühingutele. Ülekannete õigusliku aluse tuvastamiseks tellis AS Süda Maja juhatuse liige W audiitorbüroolt Ernst & Young Baltic AS aruanded. 30. septembril 2015 koostatud aruandes analüüsis E&Y AS Süda Maja poolt Xle kuuluvale äriühingule OÜ Alandia KV tehtud ülekandeid ning ülekannete tegemise alust. 2.
novembril 2015 koostatud aruandes analüüsis E&Y perioodil 1. jaanuar 2010 kuni 31. juuli 2013 Xle ning kõikidele temaga seotud äriühingutele AS Süda Maja pangakontodelt tehtud väljamakseid.
8.Esimeses aruandes tuvastati, et AS Süda Maja oli teinud OÜ-le Alandia KV 100213 euro suuruses alusetuid ülekandeid. Alandia KV OÜ vastu esitas pankrotihaldur nõude 100 213 eurot. Teises aruandes tegi E&Y kindlaks, et analüüsitud perioodil (1. jaanuar 2010 kuni 31. juuli 2013) oli Xle tehtud AS Süda Maja arvelduskontodelt suures ulatuses mis tahes lepingulise või dokumentaalse aluseta väljamakseid. Samuti oli selliseid väljamakseid tehtud Xga seotud äriühingutele. Kuivõrd AS Süda Maja raamatupidamisdokumentidest on ilmnenud, et X on teinud ettevõtte pangakontodelt endale ja endaga seotud äriühingutele alusetuid väljamakseid, esitas hageja X ning temaga seotud isikute vastu hagi kahju hüvitamise ning alusetu rikastumise nõudes.
9.Hageja esitas X vastu kahju hüvitamise nõude ÄS § 315 lg 2 ja VÕS § 103 lg 1 punkti 3 alusel summas 6 627 828,82 eurot, mis koosnes 2010. aastal alusetult Xle viitega „töötasu“ tehtud ülekanded summas 24 312,47 eurot, Xle 1. jaanuarist 2010 kuni 31. juulini 2013 alusetult tehtud ülekanded selgitusega „laenu tagastus“, „laen“ või „leping“ summas 240 440,82 eurot, Xle 1. jaanuaril 2010 kuni 31. juulini 2013 alusetult viitega „kuluaruanne“ tehtud ülekanded summas 1039,80 eurot, selgitusega „arve nr C2249639-01“ 30. mail 2011 Xle tehtud ülekanne summas 1240 eurot ning AS Süda Maja pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumisega tekitatud kahju summas 6 360 795,73 eurot.
10.Alternatiivselt esitas hageja X vastu nõude summas 267 033,09 eurot VÕS § 1028 lg 1 alusel, millest 24 312,47 eurot on 2010. aastal alusetult Xle viitega „töötasu“ tehtud ülekanded, 240 440,82 eurot on Xle 1. jaanuarist 2010 kuni 31. juulini 2013 alusetult tehtud ülekanded selgitusega „laenu tagastus“, „laen“ või „leping“, 1039,80 eurot on Xle 1. jaanuarist 2010 kuni
31.juulini 2013 alusetult viitega „kuluaruanne“ tehtud ülekanded ning 1240 eurot on Xle selgitusega „arve nr C2249639-01“ 30. mail 2011 tehtud ülekanne.
11.Alternatiivselt eenevale esitas hageja kostja X vastu põhivõla nõude ÄS § 315 lg 2 ja VÕS § 103 lg 1 punkti 3 alusel summas 20 067,65 eurot (kui vastavas osas ei rahuldata alusetu rikastumise nõudeid OÜ Alandia KV ning Murruste Metsatööstuse AS suhtes), millest 9797,10 eurot tuleneb OÜ-le Alandia KV tasutud summast ja 10 470,55 eurot Murruste Metsatööstuse AS-le tasutud summast. Ühtlasi nõudis hageja OÜ-lt Alandia KV 9797,10 euro väljamõistmist tulenevalt sellest, et X suunas antud ettevõttele AS Süda Maja arvete alusel tasumisele kuuluvad maksed.
12.Hageja viitas ÄS § 315 lõikele 1 ja § 306 lõikele 2, samuti TsÜS §-le 35. E&Y on AS Süda Maja raamatupidamist analüüsides tuvastanud, et X juhatuse liikmeks oleku perioodil on ettevõtte pangakontodelt tehtud X pangakontodele suures ulatuses ülekandeid, mille teostamiseks puudus mis tahes õiguslik ning dokumentaalne alus. Ülekandeid tehti ka OÜ-le. Alandia KV. Kõik maksed tehti kas X enda poolt või tema korraldusel ega olnud nõukoguga kooskõlastatud. X rikkus ülekannete tegemisel juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Ülekanded vähendasid põhjendamatult äriühingu vara. Ülekandeid tehti Xle endale või temaga seotud isikutele. Tehtud ülekandeid soovis X varjata.
13.E&Y tuvastas, et järgmised ülekanded olid X pangakontodele tehtud ilma õigusliku ning dokumentaalse aluseta. Xle oli 1. jaanuarist 2010 kuni 31. juulini 2013 tehtud kokku 109 915,39 euro ulatuses ülekandeid selgitusega „töötasu“. Viidatud summast 60 009,71 eurot kanti AS Süda Maja pangakontodelt Xle selgitusega „töötasu“ 2010. aasta jooksul. 2. jaanuari 2006 lepingus oli kokku lepitud X igakuise brutotasuna kokku 60 000 krooni ehk 3 834,70 eurot.
Eraldi juhatuse liikme lepingut Xga ei sõlmitud. Kuigi Xga sõlmitud leping oli pealkirjastatud kui tööleping, oli lepingus ettenähtud tasu näol tegemist tasuga juhatuse liikme kohustuse täitmise eest. Xle tulemustasu maksmist ei näinud ette leping ega ükski nõukogu otsus.
14.Arvestades 2010. aastal kehtinud tööjõumaksude suurust (tulumaks 21%, töötaja töötuskindlustusmaks 2,8%, tulumaksuvaba miinimum 2250 krooni kuus ehk 155 eurot kuus) pidi Xle väljamakstav netokuutasu olema 2 974,77 eurot. Xle lepingu kohaselt makstav 12 kuu tasu oleks 2010. aastal seega pidanud olema kokku 35 697,24 eurot. 2010. aasta pangaliikumiste kohaselt oli Xle kantud selgitusega „töötasu“ üle kokku 60 009,71 eurot ehk 24 312,47 eurot lepingus ettenähtust rohkem. Tegu on ettevõttele tekitatud otsese kahjuga. Xl oli ainsana juhtorganite liikmetest 1. jaanuarist 2010 kuni 31. juulini 2013 AS Süda Maja pangakontode, pangakaartide ja internetipanga kasutamise õigus. Seega teostas X ülekanded ise või andis ta kannete tegemiseks korralduse raamatupidajale Mle.
15.AS Süda Maja pangakontodelt tehtud Xle 1. jaanuarist 2010 kuni 31. juulini 2013 kokku 240 440,82 euro ulatuses väljamakseid selgitusega „laenu tagastus“, „laenuleping“ või „leping“. E&Y ei tuvastanud ühtegi algdokumenti, mis oleks viidatud summas X pangakontodele väljamaksete tegemise aluseks. Tegu on ettevõttele tekitatud otsese varalise kahjuga.
16.1. jaanuarist 2010 kuni 31. juulini 2013 on Xle tehtud viitega kuluaruannetele ülekandeid summas 3445,40 eurot. E&Y leidis, et eeltoodust 1039,80 euro ülekandmiseks ei olnud AS Süda Maja raamatupidamises ühtegi dokumentaalset alust ja tegu on otsese varalise kahjuga. Lisaks on Xle tehtud 1240 euro suurune väljamakse selgitusega „arve nr C2249639-01“. AS Süda Maja raamatupidamises ei tuvastatud ühegi algdokumendi olemasolu, mis oleks olnud aluseks viidatud summa Xle ülekandmiseks. Kokku on Xle tehtud 267 033,09 euro suuruses alusetuid ülekandeid.
17.Kui kohus leiab, et X ei ole rikkunud AS Süda Maja pangakontodelt endale ülekandeid tehes juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust, on hagejal X vastu alusetu rikastumise nõue VÕS § 1027 ja § 1028 lg 1 alusel. AS Süda Maja pangakontodelt on kostjale tehtud 267 033,09 euro ulatuses alusetuid ülekandeid. Lisaks on hagejal kostja X vastu tingimuslik kahjunõue tulenevalt juhatuse liikme kohustuste rikkumisest. Kui kohus leiab, et OÜ Alandia KV ning Murruste Metsatööstuse AS vastu esitatud alusetu rikastumise nõudeid ei saa mingil põhjusel rahuldada, nõuab hageja alternatiivselt OÜ-le Alandia KV ning Murruste Metsatööstuse AS-le alusetult ülekantud summade väljamõistmist kahjuhüvitisena Xlt.
18.AS Süda Maja esitas 2010. aastal vähemalt 15-l juhul eraisikutele ja juriidilistele isikutele müügiarveid, millised paluti tasuda arve OÜ Alandia KV (mitte AS Süda Maja) pangakontole. Selliseid arveid oli kokku 9797,10 euro ulatuses. Juhised arvete nr 10007, 10010, 10014 ja 10017 koostamiseks ja tasumiseks OÜ Alandia KV pangakontodele andis X. Juhised anti AS-le Süda Majale raamatupidamisteenust osutanud Mle. Juhised nähtuvad X 12. veebruaril 2010, 16. märtsil 2010, 13. aprillil 2010 ning 17. mail 2010 Mle saadetud e-kirjadest. Hageja leidis, et ka teiste arvete puhul ei saa olla kahtlust, et juhise nende tasumiseks Alandia KV OÜ-le andis X. X oli ainus AS Süda Maja juhatuse liige ja ta korraldas selle raamatupidamist. E&Y ei leidnud ühtegi dokumenti, mis selgitaks või põhjendaks arvete tasumist OÜ-le Alandia KV. X tekitas otsese varalise kahju 9797,10 eurot.
19.Lisaks nähtub raamatupidamise andmetest, et AS Süda Maja pangakontodelt on 31. maist 2010 kuni 29. augustini 2012 teostatud Murruste Metsatööstuse AS pangakontole ülekandeid selgitusega „arve...“. Vastavaid ülekandeid on teostatud kokku summas 12 149,28 eurot. Raamatupidamises puudusid dokumendid selliste makste aluse kohta. Kuna alus puudus, on X põhjustanud otsees varalise kahju 10 470,55 eurot.
20.Hageja viitas ÄS § 306 lõikele 31. Hageja tellis analüüsi BDO Advisory OÜ-lt AS Süda Maja püsiva maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste kohta. BDO Advisory OÜ asus seisukohale, et ainuüksi arvnäitajatele tuginedes oli AS Süda Maja maksejõuetu juba 2011. aastal. Kuivõrd säilis investori liitumise võimalus, saabus AS Süda Maja püsiv maksejõuetus hiljemalt 28. juunil 2012, mil sõlmiti Swedbank AS-ga leping nõuete vahetamiseks. X oleks pidanud esitama AS Süda Maja nimel pankrotiavalduse 20 päeva jooksul alates 28. juunist 2012. Pärast analüüsi koostamist said BDO Advisory OÜ-le teatavaks asjaolud, millistest tulenevalt oli alust muuta seisukohta püsiva maksejõuetuse tekkimise aja suhtes. BDO Advisory OÜ leidis, et püsiv maksejõuetus võis saabuda juba 31. detsembril 2010. Täiendav analüüs on koostamisel.
21.AS Süda Maja pankrotiavalduse esitas alles 22. oktoobril 2013 uus juhatuse liige W. X ei esitanud Süda Maja pankrotiavaldust, kuigi püsiv maksejõuetus saabus juba 31. detsembril 2010. X rikkus ÄS § 306 lõikes 31 sätestatud kohustust esitada püsiva maksejõuetuse ilmnemisel pankrotiavaldus. Selle asemel jätkas ta ettevõttele täiendavate kohustuste võtmist. Tekkis täiendav finantskulu intresside ja viiviste näol, millega tekkis varaline kahju.
22.AS Süda Maja raamatupidamise andmetel suurenesid ettevõtte kohustused 31. detsembrist 2010 kuni 31. detsembrini 2012 kokku summas 6 360 795,73 eurot. Kui X vaidlustab kohustuste suurenemise, esitab hageja kahju tekkimise kohta tõendid. Kahju nõude kohta esitas hageja tabeli. Hageja viitas VÕS § 113 lõikele 1 ning nõudis kostjalt Xlt viivist alates hagi esitamisest ning samuti pärast hagi esitamist.
23.Alandia KV OÜ-lt nõudis hageja 9797,10 euro väljamõistmist VÕS § 1027 ja § 1028 alusel. Murruste Metsatööstus AS-lt nõudis hageja samal alusel 10 470,55 euro väljamõistmist. Lisaks nõudis hageja mõlemalt kostjalt viivise väljamõistmist seadusjärgses määras kuni hagi esitamiseni ning alates hagi esitamiset kuni nõuete tasumiseni.
24.Hagiavalduse täienduses 22.01.2016 täpsustas hageja oma nõudeid. Hageja palus mõista kostjalt Xlt välja põhivõlgnevuse 6 627 828,82 eurot ja viivise sellelt summalt seadusjärgses määras alates 30.12.2015 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja palus OÜ-lt Alandia KV mõista hageja kasuks välja 9797,10 eurot ning viivise sellelt summalt seadusjärgses määras alates 30.12.2015 kuni põhinõude tasumiseni. Murruste Metsatööstuse AS-lt palus hageja välja mõista 10 470,55 eurot ning samuti viivise seadusjärgses määras alates 30.12.2015 kuni põhivõla tasumiseni. Alternatiivselt palus hageja mõista Xlt välja põhivõla summas 9797,10 eurot ja summas 10 470,55 eurot ning viivise nendelt summadelt seadusjärgses määras alates 30.12.2015.
25.Kostjate vastuväidetega hageja ei nõustunud. Ernst&Young arvamus on koostatud tuginedes X kui AS Süda Maja endise juhatuse liikme poolt üle antud dokumentatsioonile. X on keeldunud kinnitama, kas ta on üle andnud kogu dokumentatsiooni. Hageja ei välistanud, et Ernst&Young aruandes võib esineda mõningaid ebatäpsusi, kuid see ei ole kallutatult koostatud. X on oma vastusele lisanud dokumente, mida ta vaatamata pankrotihalduri nõudele varem üle andnud ei ole.
26.2013. aastaks oli AS Süda Maja arendustegevus jäänud seisma. Tõele ei vasta X väide, et tema volituste pikendamata jätmine oli seotud aktsionäride vahelise konfliktiga. AS Süda Maja viimasteks arendusobjektideks olid Harjumaal Rae vallas Kurna külas asuv Ameerikanurga Kaubandus- ja Logistikapark (752800 m2) ning mitmefunktsiooniline, st äri-, sotsiaal- ja elukondlik, arendusobjekt (ca 50 000 m2) Tallinnas aadressil Paldiski mnt 118a ja 108b/108d. Projektide arendamine takerdus 2012. aastal kapitali puudumise tõttu ja läbirääkimised investoritega 2013. a esimesel poolel soovitud tulemusi ei toonud.
27.27.05-28.06.2013 tegi X AS Süda Maja juhatuse liikmena kolmandate isikutega erinevaid tehinguid, millega ettevõte muuhulgas võõrandas Paldiski mnt projekti terviklikuna SIIBXID OÜ-le ning väärtuslikuma osa Ameerikanurga projektist SIIBXID OÜ-le ning VIP Crew OÜ-le. Allesjäänud vara koormati osaliselt eelnimetatud äriühingute kasuks. Tehingud struktureeriti selliselt, et AS Süda Maja oma vara müügist ja koormamisest raha ei saanud. Tehingutel puudus AS Süda Maja jaoks igasugune äratuntav majanduslik sisu. Ebaõiged on kostja väited, et tehingud olid soodsad. Pankrotihaldus on esitanud tehingute suhtes hagiavaldused. Kostja X ei ole tõendanud oma väiteid, milliste kohaselt oleks kinnistute väärtuse hindamisel tulnud arvestada äriplaane.
28.Kostja X ei ole tõendanud, et ta sõlmis AS-ga Süda Maja mitmeid lepinguid laenu andmiseks. Kostja on esitanud ärakirja üksnes 18.04.2008 sõlmitud laenulepingust. Hageja tugines sellele, et 1. jaanuarist 2010 kuni 31. juulini 2013 oli Xle tehtud väljamakseid summas 240 440,82 eurot, viitega laenudele. Kostja on esitanud üksnes 18.04.2008 laenulepingu, mille alusel ta laenas AS-le Süda Maja 2 000 000 krooni ehk 127 823 eurot intressiga 18% aastas.
29.Kostja X kui AS Süda Maja endine juhatuse liige oli kohustatud hagejale üle andma kogu dokumentatsiooni, kuid vastusele lisatud laenulepingut ta pankrotihaldurile üle ei andnud. Mitme laenulepingu sõlmimist kostja tõendanud ei ole. Kuna väljamaksed tehti 1. jaanuarist 2020 kuni
31.juulini 2013, ei ole kostja X tõendanud, et hagiavalduses märgitud väljamaksed tehti talle esitatud laenulepingu alusel.
30.Kostja oli AS Süda Maja juhatuse liige. ÄS § 307 lg 3 esimese lause kohaselt aktsiaseltsi ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud nõukogu. Kostja X ei ole tõendanud, et nõukogu oleks 18.04.2008 laenulepingu heaks kiitnud. Nõukogu heakskiitu ei ole võimalik tuletada sellest, et lepingu on AS Süda Maja esindajana allkirjastanud nõukogu liige Y. Nõukogu on kollegiaalne organ, kes võtab otsuseid vastu lihthäälte enamusega. Ühe nõukogu liikme tegevust ei saa omistada nõukogule. Hageja leidis, et laenu andmine 18.04.2008 laenulepingus märgitud tingimustel oli tühine.
31.Isegi kui laenuleping oli kehtiv, puudus kostjal õigus saada enda väidetud suuruses intresse. Kostja väidete kohaselt oli tema nõue AS Süda Maja vastu 2 693 503 krooni. Alates 01.01.2010 oli ainuüksi ühe aasta intressisumma 406 440 krooni (25 976,30 eurot). Kostja X leiab, et tal oli lisaks põhisummale 2 693 503 krooni (172 146,22 eurot ) õigus saada 2010. aasta eest intresse 406 440 krooni (25 976,30 eurot), 2011. aasta eest 406 440 krooni (25 976,30 eurot), 2012. aasta eest intresse 406 440 krooni (25 976,30 eurot) ning 01.07.2013 seisuga 203 220 krooni (12 988,20 eurot). Esitatud laenulepingu järgi andis X laenu tähtajaga 31.12.2020. Kostja ei ole tõendanud tähtaja pikendamist, mistõttu ei olnud tal õigus arvestada intresse ajavahemikul 01.01.2011-01.07.2013. Xl oli õigus saada laenu põhiosa 2 693 503 krooni ja intresse 2010. aasta eest 406 440 krooni ehk kokku 3 099 943 krooni (198 122,47 eurot). Kui laenuleping oli kehtiv, oli kostjale Xle tehtud alusetuid väljamakseid.
32.Seoses arve nr C2249639-01 esitatud nõudega leidis hageja, et kostja X esitatud lennupiletite arvet AS Süda Maja raamatupidamises ei olnud. Kui kostja X väidab, et tasus ise algselt arve, ei ole ta seda tõendanud. Kostja ei ole tõendanud, et tegu oli tööalase komandeeringuga.
33.Hageja tugines hagiavalduses BDO Advisory OÜ analüüsile, milles ekspert U leidis, et AS Süda Maja püsiv maksejõuetus saabus hiljemalt 28.06.2012. Koostöö hageja ja U vahel ei puuda analüüsi ebausaldusväärseks. Ainuüksi asjaolu, et hageja on tellinud BDO Advisory OÜ-lt ekspertarvamusi teiste kohtumenetlustega seoses, ei viita eksperdi erapoolikusele. Kostja X esitatud arvamusi pidas hageja tõenditena sobimatuteks.
34.EK Investeeringud OÜ arvamus on tõendina täies ulatuses ebausaldusväärne. Kuigi hageja algselt tellis AS Süda Maja pankrotitoimkonna nõudmisel EK Investeeringud OÜ-lt analüüsi maksejõuetuse põhjuste ja maksejõuetuse tekkimise aja kohta, taganes hageja lepingust, sest EK Investeeringud OÜ koostatud analüüs ei vastanud kliendilepingus kokkulepitud eesmärgile ja sisaldas olulisi vigu. EK Investeeringud OÜ ei ole taganemist vaidlustanud. Arvamuse koostajad ei olnud kindlaks teinud maksejõuetuse tekkimise põhjuseid ega aega. Alusetu oli arvamuse koostajate väide, et neil ei olnud piisavalt materjale, sest pankrotihaldur oli neid esitanud kolmel korral. Arvamuse koostajad olid erapoolikud. Analüüsi koostajad valis välja Viktor Särgava, kes on pankrotitoimkonna liige ja kostja X esindaja.
35.EK Investeeringud OÜ analüüs ei ole tõendina arvestatav, sest selles ei ole rakendatud finantsalaseid eriteadmisi AS Süda Maja majandusliku seisu analüüsimiseks. Kogu analüüs põhineb bilansilistel näitajatel. Üksnes majandusaasta aruannete ning bilansi pinnalt järelduste tegemine ei nõua erilisi finantsalaseid eriteadmisi. Analüüsis ei ole toodud mingit käsitlust selle kohta, kas AS Süda Maja varasemates bilanssides ja majandusaasta aruannetes on kajastatud varad õigesti ja õiglaselt. Tähtsust ei oma asjaolu, et üks analüüsi koostajatest on audiitor.
36.Hageja leidis, et ka J arvamus ei ole tõendina arvestatav. Hageja pidas teda erapoolikuks. J on keskendunud AS Süda Maja maksevõimekuse analüüsile seisuga 31.07.2013. J oli kallutatud andma arvamust kostja X huvide kaitseks, kelle juhatuse liikme volitused olid nimetatud kuupäevaks lõppenud. J järeldused põhinevad kostja X paljasõnalistel faktiväidetel, mille õigsust ei ole kontrollitud, näiteks väited arendusprojekti seisu ja maa väärtuse kohta. J analüüsist ei tulene, et BDO Advisory OÜ analüüsis toodud järeldused AS Süda Maja maksejõuetuks muutumise aja kohta on ebaõiged. J väited AS Süda Maja varade väärtuse kohta seisuga 30.04.2013 on põhjendamata ja ta tugines X paljasõnalistele väidetele projekti perspektiivi kohta. Projekti perspektiivi tuleb tõendada kostjal.
37.Hageja ei nõustunud, et BDO Advisory OÜ arvamus oli ebausaldusväärne, sest selle koostajad ei pöördunud kostja X poole selgituste saamiseks. Kostja ei ole esile toonud, millist täiendavat infot oleks ta andnud ja kuidas oleks see järeldusi mõjutanud. Alusetu on etteheide, et kasutati pärast pankroti väljakuulutamist tellitud hindamisakte, sest arvamuses on selgitatud, kuidas tagantjärele tehtud hinnangud on teisendatud varasematesse bilansikuupäevadesse. Alustu on väide, et AS Süda Maja 2011. a ja 2012. a majandusaasta aruanded lükkavad ümber väited maksejõuetuse tekkimise aja kohta. BDO Advisory OÜ on selgitanud, et need ei kajastanud õigesti ettevõtte seisu.
38.Ebaõige on kostja väide, et BDO Advisory OÜ jättis arvestamata toimiva äriplaani. Püsiva maksejõuetuse saabumise ajaks olid aktsionärid kaotanud huvi AS Süda Maja täiendavalt investeerida. Seda kinnitab BDO Advisory OÜ esile toodu, et kostja oli asunud tagastama endale ja temaga seotud ühingutele AS-le Süda Maja antud laene. Aktsionäridel ei olnud enam huvi AS Süda Maja tegevust finantseerida ja nad soovisid tehtud investeeringute tagastamist.
39.Kostja OÜ Alandia KV on väitnud, et ta tasus 01.01.2010- 30.06.2010 kolmandate isikute AS-le Süda Maja esitatud arveid vähemalt 21 korral kogusummas 456 415,46 krooni (29 170,26 eurot). Kostja OÜ Alandia KV ei ole selgitanud, millistest asjaoludest tulenevalt pidi kostja tasuma AS Süda Maja arveid ning saama tasu AS Süda Maja arvete eest. Kostja oma vastuväiteid tõendanud ei ole.
40.02.01.2017 seisukohtades muutis hageja nõuet. Hageja palus mõista kostjalt Xlt välja 15 312 240,15 eurot ja viivise seadusjärgses määras alates 30.12.2015 kuni põhinõude tasumiseni. Hageja palus mõista OÜ-lt Alandia KV välja 9797,10 eurot ja alternatiivselt mõista Xlt välja 9797,10 eurot. Samuti palus hageja OÜ-lt Alandia KV välja mõista viivise
seadusjärgses määras alates 30.12.2015. Alternatiivselt palus hageja viivise välja mõista Xlt. Hageja palus Murruste Metsatööstuse AS-lt välja mõista 1678,73 eurot ning alternatiivselt sama summa Xlt. Hageja palus Murruste Metsatööstuse AS-lt välja mõista viivise seadusjärgses määras alates 30.12.2015 või alternatiivselt sama siivise Xlt.
41.Kuna hageja sai audiitorbüroolt Ernst&Young täiendavad selgitused, loobus hageja kostja X vastu esitatud töötasu ülekannetega seotud nõudest summas 24 312,47 eurot ning „reisitasu“ nõudest summas 1240 eurot. Ülejäänud osas jäi hageja nõuete juurde. Nõuete esitamine tulenes kostja enda käitumisest, kes ei andnud pankrotihaldurile üle nõutud dokumentatsiooni. Eeltoodut tuleb arvestada menetluskulude osas.
42.Kostjal Xl ei olnud õigust saada AS-lt Süda Maja laenumakseid. Hoolas juhatuse liige oleks pidanud toimima pankrotivõlgnikule majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Kostja X tekitas alusetute maksete tegemisega pankrotivõlgnikule kahju läbi pankrotivõlgniku vara vähenemise. Hagejal on kostja X vastu ÄS § 315 lg 2 tulenev nõue. Alternatiivselt kahju hüvitamise nõudele on hagejal kostja X vastu alusetu rikastumise nõue (VÕS § 1027 koostoimes VÕS § 1028 lg 1). Kostja X sai AS-lt Süda Maja väidetava „laenukohustuse“ täitmise tulemusena rahasummad, kuid kohustust tegelikkuses ei eksisteerinud.
43.Kostja X ei ole tõendanud, et sai komandeeringu aruannete alusel 1039,80 eurot. Asjaolu, et pankrotivõlgniku raamatupidamisdokumentatsiooni hulgas oli kuluaruandeid summas 1 733,73 eurot, mille alusel makseid ei tehtud, ei tähenda, et maksed summas 1 039,80 eurot oleksid seostatavad samade aruannetega. Kuivõrd maksetel puuduvad alusdokumendid, ei ole tegemist õiguslikul alusel teostatud maksetega. Kostja X on endale pankrotivõlgniku pangakontolt õigusliku aluseta rahaliste maskete tegemisega juhatuse liikme kohustusi ning tekitanud kahju. Alternatiivselt on hagejal kostja vastu alusetu rikastumise nõue.
44.Hageja leidis, et AS Süda Maja püsiv maksejõuetus tekkis 2010. aasta lõpus ning samale seisukohale jõudis Harju Maakohus pankrotimääruses. Kohtumenetluse ajal koostas BDO Advisory OÜ ekspert U täirendava arvamuse, mille kohaselt saabus AS Süda Maja püsiv maksejõuetus hiljemalt 2011. a veebruaris. AS Süda Maja omakapital oli negatiivne juba 31.12.2010 vaatamata bilansis märgitule, sest kostja X oli üle hinnanud Ameerikanurga, Paldiski mnt 118A ja Virbi 10 kinnistud. Kostja X oleks kinnistute väärtuse pidanud vastavalt turuväärtusele alla hindama.
45.Kinnisvara maksumuse korrigeerimise asemel kapitaliseeris kostja X ulatuslikult kinnistu omandamiseks võetud laenude intressikohustusi, mis omakorda tõstis „paberil“ kinnistute väärtust. Kui lähtuda kinnistute tegelikust turuväärtusest, oli pankrotivõlgniku omakapitaliks 31.12.2010. a seisuga -12 274 675 eurot. Lisaks sellele suurendati pankrotivõlgnikule kuuluvate kinnistute väärtust raamatupidamises intressikohustuste kapitaliseerimise teel aastatel 2010-2012 veel täiendavalt kokku 10 048 742 euro võrra.
46.U leidis, et AS-l Süda Maja puudusid hiljemalt 2011. aastal väljavaated maksejõuetuse ületamiseks. 2011. a veebruaris selgus, et potentsiaalne investor Helios Ltd oli kinnisvaraprojekti arendamisest loobunud ning äriplaani kohaseks arenduseks puudusid võimalused. Olenemata sellest, kas AS Süda Maja püsiv maksejõuetus saabus 31.12.2010 või 2011. aasta veebruaris, rikkus X kohustust esitada pankrotiavaldus 20 päeva jooksul. X pidi olema teadlik püsiva maksejõuetuse tekkimisest 2011. a veebruaris. Kostja pidi olema teadlik, et vara väärtus bilansis on üle hinnatud. Kostja rikkus kinnistute väärtuse kajastamisel Raamatupidamise Toimkonna juhendeid. Kostja oleks pidanud kontrollima varade väärtuse vastavust turuväärtusele.
47.X oli püsivast maksejõuetusest teadlik, sest ta asus 2011. a täitma pankrotivõlgniku kohustusi endaga seotud isikutele (sh endale), kuid jättis teiste võlausaldajate kohustused täitmata. Kokku täitis kostja X perioodil 2011-2013. a pankrotivõlgniku kohustusi endaga seotud isikutele summas 509 253 eurot. Kostja pidi olema maksejõuetusest teadlik. Kostja X oleks pidanud esitama kohtule pankrotivõlgniku pankrotiavalduse hiljemalt 2011. a veebruari lõpus (20 päeva arvestades püsiva maksejõuetuse ilmnemisest).
48.31.12.2010 seisuga oli võlgnikul bilansis nähtuvalt kohustusi summas 26 564 544 eurot. Kuna kostja X ei täitnud pankrotiavalduse esitamise kohustust, suurenesid AS Süda Maja kohustused järgnevate aastate jooksul oluliselt lisandunud intresside ja viiviste tõttu ja kohustuste tõttu, mida olnuks pankrotiavalduse õigeaegse esitamise korral olnud võimalik ära hoida. PankrS § 35 lg 1 p 6 kohaselt lõpetatakse pankroti väljakuulutamisega intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. Kohustuste suurenemine oleks olnud välditav.
49.Pankrotvõlgnikule on intressi- ja viivisekohustuse suurenemise tõttu tekkinud kahju hetkest, mil õigeaegse pankrotiavalduse esitamise puhul oleks välja kuulutatud pankrotivõlgniku pankrot. Sellise hetke saab kindlaks teha järgmise valemiga: pankrotvõlgniku püsiva maksejõuetuse ilmnemise hetk + 20 päeva (ehk ajaperiood, mil juhatuse liige peab esitama kohtule pankrotiavalduse) + 1 kuu (ajaperiood, mil kohus kuulutab arvestades pankrotiavalduse esitamisest hiljemalt välja võlgniku pankroti). Kostja oleks pidanud esitama pankrotiavalduse hiljemalt 2011 veebruari lõpuks ning pankrot oleks tõenäoliselt välja kuulutatud hiljemalt 01.04.2011, millest alates oleks lõppenud intressi ja viiviste arvestamine. Kahju tekkimise lõppkuupäevaks tuleb lugeda pankrotivõlgniku tegelikku pankroti väljakuulutamise hetke 17.12.2013. Hageja arvestab kahju ajavahemikul 01.04.2011 kuni 17.12.2013.
50.Swedbank AS ja AS Süda Maja sõlmisid 29.06.2012 laenulepingu, mille alusel andis AS Swedbank laenu 2 224 824,52 eurot. Laenu otstarbeks oli AS KH Energia-Konsult, AS Süda Maja ja AS Swedbank vahel 29.06.2012 sõlmitud kokkuleppest tuleneva AS Swedbank nõude refinantseerimine. AS Swedbank omandas 29.06.2012 kokkuleppe raames AS-lt KH EnergiaKonsult hüpoteekidega tagatud laenunõude AS Süda Maja vastu. Sisuliselt vormistati AS KH Energia-Konsult loovutatud nõue ümber laenuks. Laenu tagastamise lõpptähtajaks oli 28.06.2015. Laenu intress oli kuni 27.06.2013 18% aastas ja alates 28.06.2013 8% aastas. 09.07.2013 ütles AS Swedbank laenulepingu intressivõlgnevuse tõttu üles, mistõttu muutus laen sissenõutavaks 25.07.2013.
51.Perioodil 01.04.2011 kuni 17.12.2013 suurenes laenulepingust tulenev AS Süda Maja intressikohustust summas 418 761,42 eurot ning viivisekohustus summas 463 321,40 eurot, kokku 882 082,82 eurot. Pankrotimenetluses on AS Swedbank esitanud avalduse ja nõude tunnustamise hagi, mille tulemusena on nõue kaitstud kogusummas 3 101 408,96 eurot.
52.AS Süda Maja ja Batiment OÜ vahel oli sõlmitud 4 laenulepingut. 02.05.2007 laenulepinguga andis Batiment OÜ tähtajatult laenu 15 000 000 krooni intressiga 10% aastas. Laenulepingu nr 080627 alusel laenas Batiment OÜ 27.06.2008 200 000 krooni tagastamise tähtajaga 31.12.2010, intressiga 24% aastas ja viivisemääraga 0,1% päevas. Laen on tagastamata. Laenulepingu nr 080305 alusel laenas Batiment OÜ 03.03.2008 250 000 krooni tagastamise tähtajaga 31.12.2010, intressiga 13% aastas ja viivisemääraga 0,1% päevas. Laen on tagastamata. Laenulepingu nr 080407 alusel laenas Batiment OÜ 04.04.2008 2 250 000 krooni tagastamise tähtajaga 31.12.2010, intressiga 18% aastas ja viivisemääraga 0,1% päevas. Laen on tagastamata. 01.04.2011 kuni 17.12.2013 suurenes nimetatud neljast laenlepingust tulenev pankrotivõlgniku intressi- ja viivisekohustust summas 415 963,81 eurot.
53.Alates laenu tagastamise tähtajast kuni pankroti väljakuulutamiseni on arvestatud igalt nõudelt lepingujärgset viivist. Lepingutest nr 080627, nr 080305 ja nr 080407 tulenevate nõuete puhul ületas perioodil 01.04.2011 kuni 17.12.2013 arvestatud viivisenõue põhivõlgnevust, mistõttu vähendas hageja viivisenõuet põhivõlgnevuse summani (vastavalt 200 000 krooni, 250 000 krooni ning 2 250 000 krooni). Kuna Batiment OÜ pankrotimenetlusse esitatud ja tunnustatud nõuete koondsumma on 1 181,13 eurot suurem võrreldes hageja arvutustega, vähendas hageja nõuet 1 181,13 euro võrra. Batiment OÜ nõue on pankrotimenetluses 23.03.2016 Harju Maakohtu otsuse alusel tunnustatud summas 2 023 065,81 eurot.
54.AS Süda Maja emiteeris 20.08.2008 5000 võlakirja summas 5 000 000 eurot lunastamise tähtajaga 20.02.2009 ja intressiga 15% aastas. Võlakirja lunastamise tähtaegu on korduvalt pikendatud ja muudetud on võlakirja tingimusi, sh kapitaliseeritud eelmistest perioodidest akumuleerunud intressi uues ja suurendatud võlakirjaemisiooni nominaalväärtuses. OÜ T&O Varahaldus esitas võlakirjadest tuleneva nõude, mille tunnustamist menetletakse tsiviilasjas nr xxx. Hageja lähtus enda nõude arvestamisel OÜ T&O Varahaldus esitatud nõude arvestustest.
55.31.03.2010 võlakirja tingimuste muutmisega suurendati võlakirjaemissiooni nominaali 7 718 000 euroni, võlakirjade intressiks määrati 18% ja uueks lunastamise tähtajaks 31.12.2011. 21.12.2011 muudeti võlakirja tingimusi ning väärtuspäevaga 01.01.2012 suurendati võlakirjaemissiooni intresside kapitaliseerimise läbi 8 761 000 euroni. Lunastamistähtajaks määrati 30.06.2012. 26.06.2012 muudeti võlakirja tingimusi väärtuspäevaga 01.07.2012, mille tulemusena suurendati võlakirjaemissiooni intresside kapitaliseerimise teel 9 549 500 euroni. Võlakirja lunastustähtaega pikendati kuni 31.12.2013 ning intressiks määrati 3% aastas. 28.06.2013 toimus võlakirjade osaline lunastamine summas 1 057 151 eurot, mille järel sai vähendatud võlakirjaemissiooni uueks nominaalväärtuseks 8 492 349 eurot. Vastavalt võlakirjatingimuste punktile 6.3. lisati võlakirja lunastamisel nominaalile kumulatiivne intress lunastamise päevani.
56.OÜ T&O Varahaldus esitas pankrotimenetlusse 1550 ehk 31% lunastamata võlakirjadest ja kogunenud intressist tuleneva nõude. KH Energia Konsult AS esitas 3450 ehk 69% lunastamata võlakirjadest ja kogunenud intressist tuleneva nõude. 01.04.2011 kuni 17.12.2013 suurenes võlakirjadest tulenev intressikohustus kokku summas 2 232 678,71 eurot. T&O Varahaldus OÜ võlakirjadest tulenev intressikohustuse suurenes summas 692 130,40 eurot. OÜ T&O Varahaldus on esitas hagi hageja ja OÜ Expericom vastu nõude tunnustamiseks summas 3 925 013,02 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2016 lahendiga tunnustati nõuet AS Süda Maja pankrotimenetluses summas 2 754 782,54 eurot, kuid lahend ei ole jõustnud.
57.KH Energia Konsult AS on esitanud AS Süda Maja vastu mitmeid erinevaid nõudeid. KH Energia Konsult AS nõude tunnustamist menetletakse Harju Maakohtu tsiviilasjas nr xxx. Hageja lähtus KH Energia Konsult AS nõude arvestustest. 17.04.2012 laenulepinguga andis KH Energia Konsult AS AS-le Süda Maja laenu 7 092 914,76 eurot eesmärgiga refinantseerida Danske Bank A/S laenu. Laenu tagastamise tähtaeg oli 30.06.2013 ja intress 7% aastas, viivis 0,4% võlgnetavalt summalt päevas. Laen on tagastamata. 07.09.2011 laenulepingu alusel andis KH Energia Konsult AS laenu 300 000 eurot. Laenu tagastamise tähtaeg oli 01.07.2013, intress 10% aastas ja viivis 0,35% võlgnetavalt summalt päevas. Laen on tagastamata. 03.07.2012. a laenulepingu alusel andis KH Energia Konsult AS AS-le Süda Maja laenu 18 000 eurot. Laenu tagastamise tähtaeg oli 03.07.2013, intress 10% aastas ja viivise määr 0,3% võlgnetavalt summalt päevas. Laen on tagastamata. 07.03.2013 laenulepingu alusel andis KH Energia Konsult AS laenu 106 000 eurot. Laenu tagastamise tähtaeg oli 30.06.2013, intress 10% aastas ja viivisemäär 0,35% võlgnetavalt summalt päevas. Laen on tagastamata. 30.06.2013 laenulepingu alusel andis KH Energia Konsult AS laenu 751 301 eurot tagastamise tähtajaga
31.07.2013. Intressimääri oli 10% aastas ja viivisemäär 0,35% võlgnetavalt summalt päevas. Laen on tagastamata.
58.14.03.2012 sõlmiti koostööleping, mille sisuks oli AS Süda Maja, Eesti Energia AS ja KH Energia Konsult AS vahel Ameerikanurga kinnistu väliste elektritööde projekteerimise ja ehitamise reguleerimine. 28.09.2012 sõlmisid AS Süda Maja ja KH Energia Konsult AS lepingule lisa, mille kohaselt oli täiendavate tööde maksumuseks 678 500 eurot. Selle järgi kohustus AS Süda Maja seadmete ja materjalide soetamiseks tehtavad kulutused tasuma ettemaksuna summas 400 000 eurot hiljemalt 01.03.2013 ning viivise määr oli 0,35% põhivõlgnevuselt päevas. Kohustus jäi täitmata.
59.10.05.2012 sõlmiti projekteerimisleping, mille kohaselt oli KH Energia Konsult AS töövõtjana teostanud lepingu esemeks olevad tööd ning andnud need üle 20.07.2012. Tööde maksumus oli 12 552 eurot, millele lisandus käibemaks. AS Süda Maja pidi tasuma tööde eest 21 päeva jooksul alates tööde vastuvõtmisest ja töötasu nõue muutus sissenõutavaks 11.08.2012. 27.05.2013 andis AS Süda Maja KH Energia Konsult AS-le võlatunnistuse, mille kohaselt pidi ta kohustuse täitma hiljemalt 30.06.2013. Võlatunnistuse järgi oli viivis 0,15% tööpäevas võlgnetavalt summalt, aga mitte enam kui 10% koguvõlgnevusest. Lisaks eeltoodule suurenes KH Energia Konsult AS hoitavatest võlakirjadest tulenev intressikohustus 01.04.2011 kuni 17.12.2013 summas 1 540 548,31 eurot
60.13.04.2012. a sõlmisid Ramm Ehituse OÜ ja S&H Investment Group OÜ töövõtulepingu ehitustööde teostamiseks Ameerikanurga kaubandus- ja logistikapargi territooriumil. Ramm Ehituse OÜ esitas teostatud ja üle antud tööde eest arved M00041, M00052, M00054 ja M00071 kogusummas 273 283,20 eurot. 09.05.2012 sõlmisid Ramm Ehituse OÜ ja S&H Investment Group OÜ teise töövõtulepingu Ameerikanurga kaubandus- ja logistikapargi territooriumil ehitustööde teostamiseks, mille alusel esitas Ramm Ehituse OÜ arve summas 159 600 eurot. Tellija arveid ei tasunud. 14.05.2012 sõlmisid Ramm Ehituse OÜ ja S&H Investment Group OÜ kolmanda töövõtulepingu, mille alusel väljastatud arvetest on tasumata 2 400 eurot.
61.27.05.2013 sõlmisid AS Süda Maja, S&H Investment Group OÜ ning Siibxid OÜ kolmepoolse kokkuleppe, mille alusel võttis AS Süda Maja üle töövõtulepingutest tulenevad kohustused võlausaldaja ees. Ramm Ehitus OÜ esitas 08.01.2014 pankrotimenetlusse töövõtulepingust tuleneva nõude. 07.02.2014 loovutas Ramm Ehituse OÜ töövõtulepingutest tuleneva nõude KH Energia Konsult AS-le. Lepingute punkti 16.6 järgi oli Ramm Ehituse OÜ-l on õigus nõuda tasu maksmisega viivitamise korral leppetrahvi 10 000 eurot. Kuivõrd AS Süda Maja viivitas kolmest lepingust tuleneva tasu maksmisega, oli Ramm Ehituse OÜ-l lepingutest tulenev leppetrahvinõue 30 000 eurot.
62.01.04.2011 kuni 17.12.2013 suurenesid KH Energia Konsult AS erinevatest nõuetest tulenevad kõrvalkohustused 8 360 399,14 eurot. Laenulepingute puhul arvestas hageja iga lepingu puhul põhivõlalt intressi alates laenulepingu sõlmimisest kuni laenu tagastamise tähtajani. Alates laenu tagastamise tähtajast kuni pankroti väljakuulutamiseni arvestas hageja viivist. Koostöölepingu ja projekteerimislepingu puhul arvestas hageja põhivõlalt 400 000 eurolt viivist alates nõude sissnõutavaks muutmisest kuni pankroti väljakuulutamiseni. Ramm Ehitus OÜ-lt omandatud nõude puhul arvestas hageja viivist alates iga konkreetse arve sissnõutavaks muutmise kuupäevast kuni pankroti väljakuulutamiseni, liites leppetrahvinõuded 30 000 eurot. Võlakirjadest tulenevate kohustuste suurenemisel arvestati võlakirjade nominaalväärtuselt intressi, võttes arvesse intresside kapitaliseerimise tulemusena toimunud võlakirja nominaalväärtuse ning aastase intressiprotsendi muutmisi.
63.29.06.2012 sõlmisid AS Swedbank, KH Energia Konsult AS ja AS Süda Maja kolmepoolse lepingu, millega AS Swedbank omandas KH Energia Konsult AS-lt nõude AS Süda Maja vastu. Omandatud nõuete hulka kuulusid mh kuuest laenulepingust tulenevad nõuded, mis sõlmiti pärast 01.04.2011. Alates 27.10.2011 kuni 05.06.2012 sõlmitud laenulepingutelt on arvestatud intressi 51 019,29 eurot. Igast laenulepingust tuleneva intressi- ja põhikohustuse summast on maha arvatud põhikohustus. Intressikohustuste summa on nõuete loovutamise seisuga 51 019,29 eurot. KH Energia Konsult AS esitas Harju Maakohtule hagiavalduse, milles taotles enda nõude tunnustamist summas 701 433,76 eurot.
64.28.12.2006 sõlmisid Danske Bank A/S Eesti filiaal ja AS Süda Maja laenulepingu KL281206SU, mille alusel andis pank laenu 2 844 068,36 eurot tagasimakse tähtajaga 29.12.2008. 21.09.2007 sõlmisid Danske Bank A/S Eesti filiaal ja AS Süda Maja laenulepingu KL200407SY, mille alusel anti laenu 3 962 522,21 eurot tagasimakse tähtajaga 04.07.2008. Hiljem muudeti korduvalt laenulepingute tähtaegu. Kümnenda muudatuse järgi oli 28.12.2006 laenulepingu (KL-281206SU) laenu põhiosa suuruseks 31.01.2011 seisuga 3 130 392,55 eurot ja intressiks 7,211% aastas. Muudatuse nr 12 kohaselt oli 21.09.2009 laenulepingu (KL-200407SY) saldoks 3 962 522,21 eurot ning fintressimääraks 7,211% aastas.
65.27.07.2011 sõlmisid Danske Bank A/S Eesti filiaal ja AS Süda Maja laenulepingu KL270711SY, mille alusel refinantseeris pank eelnimetatud laenulepinguid summas 7 092 914,76 eurot tagastamistähtajaga 27.04.2012 ja intressiga 7,827%. AS Süda Maja pidi tasuma intressid ettemaksetena kolmekuuliste perioodide eest 27.07.2011 ja 27.10.2011, mõlemal juhul 141 874,85 eurot. Vastavalt lepingule määrati kehtiv intressimäär järgmiseks perioodiks kaks päeva enne intressiperioodi algust baasintressimäär EURIBOR-i järgi, lisades baasintressile marginaali 6%. Sellest tulenevalt oli laenulepingu KL-270711SY alusel kehtiv intressimäär alates 27.01.2012 7,446%. Alates 01.04.2011 kuni laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmiseni suurenes intress 583 479,13 eurot. 27.01.2012 debiteeriti intressi ettemaksuks AS Süda Maja pangakontot 133 501,66 euro võrra 91 päeva eest ja 24.04.2012 tagastati liigne intressimakse summas 4401,16 eurot, sest laen tagastati kolm päeva enne tähtaega.
66.OÜ Probus on esitanud pankrotimenetluses nõude, mille tunnustamise üle vaieldakse tsiviilasjas nr xxx. Hageja lähtus nõude arvestamisel OÜ Probus nõudeavaldusest. AS Süda Maja ja Nordea Bank Finland Plc sõlmisid 17.08.2012 kolm laenulepingut, millega refinantseeriti varasemaid laene. X ei ole haldurile varasemate lepingute lisasid intressimäärade ja laenude põhiosa summade muutmise kohta üle andnud, mistõttu ei ole halduril võimalik üheselt määratleda kohustuste kasvu perioodil, mis eelnes 17.08.2012 ning hageja arvestab kohustuste suurenemist alates 17.08.2012.
67.17.08.2012 sõlmisid AS Süda Maja ja Nordea Bank Finland Plc laenulepingu nr 0932113416203 ja 28.12.2012 muudatus nr 1. Laenu summa oli 357 830 eurot, intressimäär 3,5% aastas + EURIBOR aastas ning tagastamistähtaeg 28.12.2012. Lepingu muudatusega pikendati laenutähtajaga kuueks kuuks, intressimarginaali tõsteti 4,9% aastas ning lepiti kokku kahes täiendavas laenu tagasimakses 29.04.2013 ning 28.05.2013. 17.08.2012 sõlmisid AS Süda Maja ja Nordea Bank Finland Plc laenulepingu nr 0932113416204 ja 28.12.2012 muudatuse nr
1.Laenu summa oli 1 596 345 eurot, intressimäär 3,5% + EURIBOR aastas ning tagastamistähtaeg 28.12.2012. Lepingu muudatusega pikendati laenutähtajaga kuueks kuuks, intressimarginaali tõsteti 4,9% aastas ning lepiti kokku kahes täiendavas laenu tagasimakses 29.04.2013 ning 28.05.2013.
68.17.08.2012 sõlmisid AS Süda Maja ja Nordea Bank Finland Plc laenulepingu nr 0932113416204, 28.12.2012 muudatuse nr 1 ja 11.01.2013 muudatuse nr 2. Laenusumma oli 84 312 eurot, intressimäär 3,5% + EURIBOR aastas ning tagastamistähtaeg 28.12.2012. Lepingu
muudatusega 1 pikendati laenutähtajaga kuueks kuuks, intressimarginaali tõsteti 4,9% aastas ning lepiti kokku kahes täiendavas laenu tagasimakses 29.04.2013 ning 28.05.2013. Lepingu muudatusega nr 2 parandati laenu tagasimaksegraafikut ning kinnitati, et tagasimaksegraafiku viimase makse summa on 83 194,10 eurot.
69.Kõigi kolme laenu päevane intressikulu alates 17.19.2012 oli 233,01 eurot (kolme laenu põhisumma kokku 2 038 487 eurot * aastaintress 4,115% jagatud 360-ga). Pärast 28.12.2012 lepingute muudatust oli kulu kuni 29.04.2013. a 295,12 eurot päevas. Alates 29.04.2013 kuni 28.05.2013 oli kulu 293,56 eurot päevas. Alates 28.04.2013 kuni laenu lõpptähtajani 291,6 eurot päevas. Kuivõrd AS Süda Maja laenukohustusi ei täitnud, arvestas pank laenudelt viivist lepingujärgse määraga 25% aastas. 01.04.2011 kuni 17.12.2013 suurenesid Nordea Bank Finland Plc erinevatest nõuetest tulenevad kõrvalkohustused summas eurot 303 150,12 eurot.
70.19.07.2007 andis Y laenulepingu alusel AS-le Süda Maja laenu 795 000 krooni (50 809,76 eurot) intressimääraga 10% aastas, viivisemääraga 0,1% päevas ning tähtajaga 19.07.2010. 24.07.2007 suurendati laenusummat 2 015 000 kroonini (128 781,97 eurot). 25.07.2007 loovutas Y lepingust tuleneva nõude OÜ-le Probus. 31.12.2007 kapitaliseeriti laenu intressid summas 89 556 krooni (5 726,67 eurot).
71.25.01.2007 Probus OÜ ja AS Süda Maja vahel sõlmitud laenulepingu kohaselt andis Probus OÜ laenu 4 500 000 krooni (287 602,41 eurot), intressimääraga 10% aastas, viivisemääraga 0,1% päevas ning tähtajaga 25.01.2012. 19.04.2007 laenulepingu alusel andis Probus OÜ laenu 48 000 000 krooni (3 067 759,13 eurot), intressimääraga 10% aastas, viivisemääraga 0,1% päevas ning tähtajaga 19.04.2012. 03.05.2007 maksis AS Süda Maja laene tagasi ning uueks laenu jäägiks jäi 40 963 803 krooni.
72.19.07.2007 sõlmisid Probus OÜ ja AS Süda Maja laenuleping, mille alusel anti laenu 360 000 krooni (23 008,19 eurot), intressimääraga 10% aastas, viivisemääraga 0,1% päevas ning tähtajaga 19.07.2012. 10.10.2007 sõlmisid Probus OÜ ja AS Süda Maja laenulepingu, mille alusel anti laenu 14 500 000 krooni (926 718,90 eurot), intressimääraga 10% aastas, viivisemääraga 0,1% päevas ning tähtajaga 10.10.2012. Nendest laenulepingutest tulenevad intressinõuded kapitaliseeriti 31.12.2007 kokkuleppega summas 7 316 974 krooni. Kokkuleppe tulemusena oli põhivõla suuruseks 67 640 777 krooni. 31.12.2009 kokkulepetega kapitaliseeriti samuti intressid ja põhivõla suuruseks sai 84 742 207 krooni (5 416 014,15 eurot).
73.23.01.2008 sõlmiti Probus OÜ ja AS Süda Maja vahel laenuleping, mille alusel sai AS Süda Maja laenu 1 000 000 krooni (63 911,65 eurot), intressimääraga 13% aastas, viivisemääraga 0,1% päevas ning tähtajaga 31.12.2010. 06.02.2008 sõlmitud laenulepingu alusel sai AS Süda Maja laenu 500 000 krooni (31 955,82 eurot), intressimääraga 13% aastas, viivisemääraga 0,1% päevas ning tähtajaga 31.12.2010. 04.03.2008 sõlmitud laenulepingu kohaselt sai AS Süda Maja laenu 1 500 000 krooni (95 867,47 eurot), intressimääraga 13% aastas, viivisemääraga 0,1% päevas ning tähtajaga 31.12.2010. Nendest laenulepingustest tulenevad intressinõuded on 31.12.2008 kokkuleppega kapitaliseeritud summas 347 931 krooni. 31.12.2009 kapitaliseeriti intressinõudeid summas 459 305 krooni ning 31.12.2009 kokkuleppe tulemusena oli põhivõlgnevuse suuruseks 3 807 253 krooni (243 326,66 eurot).
74.01.04.2008 Probuse OÜ ja AS Süda Maja vahel sõlmitud laenulepingu alusel anti laenu 1 000 000 krooni (63 911,65 eurot), intressimääraga 18% aastas, viivisemääraga 0,1% päevas ning tähtajaga 31.12.2010. 18.04.2008 laenulepingu alusel sai AS Süda Maja laenu 2 750 000 krooni (175 757,03 eurot), intressimääraga 18% aastas, viivisemääraga 0,1% päevas ning tähtajaga 31.12.2010. 30.04.2008 laenulepingu alusel sai AS Süda Maja laenu 700 000 krooni (44 738,15 eurot), intressimääraga 18% aastas, viivisemääraga 0,1% päevas ning tähtajaga
31.12.2010. Nendest laenulepingutest tulenevad intressinõuded on 31.12.2008 kokkuleppega kapitaliseeritud summas 578 350 krooni. 31.12.2009 kapitaliseeriti intressinõudeid 969 826 krooni ning 31.12.2009 kokkuleppe tulemusena oli põhivõlgnevuse suuruseks 5 998 176 krooni (383 353,31 eurot). Seoses 28.05.2010 toimunud Y poolt AS Süda Maja eelisaktsiate märkimisega 3 194 226 krooni suuruses summas ja laenude arvestamisega mitterahaliseks sissemakseks, on kolme laenu summaarset saldot vähendatud nimetatud summa võrra.
75.17.08.2012 sõlmisid Probus OÜ ja AS Süda Maja laenulepingu, mille alusel sai AS Süda Maja laenu 54 608,59 eurot, intressimääraga 10% aastas, viivisemääraga 0,1% päevas ning tähtajaga 31.12.2013. 14.12.2012 laenulepingu alusel sai AS Süda Maja laenu 180 000 eurot, intressimääraga 10% aastas, viivisemääraga 0,1% päevas ning tähtajaga 30.06.2013. 27.12.2012 laenulepingu alusel sai AS Süda Maja laenu 17 000 eurot, intressimääraga 10% aastas, viivisemääraga 0,1% päevas ning tähtajaga 30.06.2013. Kõigist laenulepingutest tulenevad kohustused jäid pankroti väljakuulutamise ajaks täitmata (va 19.04.2007 laenulepingust tuleneva laenu tagastamine summas 7 036 197 krooni ning 28.05.2010 Y teostatud eelisaktsiate märkimisega seonduv laenukohustuste vähendamine; 01.04.2008. a laenulepingust tulenev kohustus täideti eelisaktsiate märkimise tulemusena seejuures täies ulatuses).
76.Lisaks laenukohustustega seotud intressi- ja viivisekohustuse kasvule on AS Süda Maja kohustuste suurenemise tõttu kahju summas 85 389,88 eurot. Probus OÜ on tasunud ettevõtte kulusid seoses teenuste ostmisega, mille vajadust ei oleks tekkinud, kui kostja oleks esitanud pankrotiavalduse õigeaegselt. Probus OÜ on esitanud nõude pankrotimenetlusse. 01.04.2011 kuni 17.12.2013 suurenesid AS Süda Maja eelloetletud laenulepingust tulenevad intressi- ja viivisekohustused Probus OÜ ees summas 3 427 124,13 eurot. AS Süda Maja kohustuste tasumisega seoses kasvasid kulud 85 389,88 eurot. OÜ Probus soovib nõude tunnustamist summas 12 592 219,65 eurot.
77.16.03.2011 sõlmisid Eesti Tarbijateühistute Keskühistu ja AS Süda Maja äriruumi üürilepingu, mida muudeti 04.07.2012. AS Süda Maja kui üürileandja pidi andma ruumid üle sisutustööde teostamiseks hiljemalt 31.01.2013, kuid kohustus jäi täitmata. 04.09.2013 ütles ETK lepingu erakorraliselt üles. Lepingu punkti 15.2 järgi oli üürnikul õigus nõuda leppetrahvi 1/30 ulatuses kokkulepitud üürist iga üleandmisega viivitatud päeva eest. Baasüüri suuruseks oli 5 eurot iga ruumide pindala ruutmeetri kohta ühes kuus. Vastavalt 04.07.2012 sõlmitud äriruumi üürilepingu muutmise kokkuleppele oli ruumide projektijärgne kogupind on 6518 m2. ETK on esitanud pankrotimenetluses leppetrahvinõude 234 863,28 eurot. Kui kostja oleks esitanud pankrotiavalduse õigeaegselt, ei oleks kahju tekkinud, sest lepingut ei oleks sõlmitud. ETK nõue on pankrotimenetluses tunnustatud Tallinna Ringkonnakohtu 27.02.2015 otsusega tsiviilasjas nr xxx.
78.D ja AS Süda Maja vahel oli sõlmitud kolm laenulepingut 31.05.2007, 03.03.2008 ja 18.04.2008. Perioodil 2011-2013 AS Süda Maja pearaamatu järgi rahalisi makseid nendelt laenukontodelt või laekumisi nendele kontodele ei nähtu. Regulaarselt suurendati kontode saldosid ainult intresside arvestuse tulemusena. Kokku suurenesid 01.04.2011 kuni 17.12.2013 intressikohustused D ees summas 125 960 eurot. Kokku suurenesid AS Süda Maja intressi- ja viivisekohustused 01.04.2011 kuni 17.12.2013 summas 15 070 759,53 eurot.
79.Hageja selgitas, et temal olemasolevate dokumentide hulgas puuduvad OÜ Alandia KV poolt AS Süda Maja eest tasutud arved perioodil 01.01.2010 – 30.06.2010. Kuigi AS Süda Maja raamatupidamises oli kajastatud kostja väljavõttes esitatud arvete tasumine OÜ Alandia KV poolt, ei olnud võimalik hinnata, kas AS-l Süda Maja oli võlgnevus kostja OÜ Alandia KV ees. Samuti ei olnud võimalik tuvastada, kas arved olid esitatud seoses AS Süda Maja majandustegevusega. Hageja arvates ei leidnud tõendamist kostja väide, et AS-l Süda Maja oli
kostja väidetud arvete tasumisest tulenev võlgnevus OÜ Alandia KV ees ning vaidlusaluste maksete raames toimus AS Süda Maja kohustuste vähendamine OÜ Alandia KV ees. Hageja jäi oma nõude juurde.
80.Hageja palus audiitorbürool kontrollida Murruste Metsatööstuse AS (likvideerimisel) tähelepanekut, mille kohaselt oli Ernst&Young 30.12.2015 aruande lk 14 p 1.1.35 öeldud, et algdokumentide olemasolu ei ole tuvastatud maksete tegemiseks summas 1 678,73 eurot, kuid aruande lk 21 kokkuvõttes on selleks summaks 12 149,28 eurot. 30.12.2016 täiendavates selgitustes on audiitorbüroo selgitanud, et õigeks tuleb lugeda p 1.1.35 toodud summa. Kokkuvõttes toodud summa 12 149,28 eurot on Murruste Metsatööstuse AS-le tehtud väljamaksete kogusumma. Sellest 10 470,55 euro kohta on olemas väljamakse aluseks olevad dokumendid, kuid 1 678,73 euro kohta ei ole alusdokumente. Hageja vähendas nõuet Murruste Metsatööstuse AS vastu 8 791,82 euro võrra (10 470,55 eurot – 1678,73 eurot). Kogumis aga suurendas hageja nõuet 8 709364 euro võrra (15 070 159,73 eurot – 6 360 795,73 eurot).
81.23.02.2017 täpsustas hageja uuesti nõuete suurust. Hageja esialgne nõue kostja X vastu oli 6 627 828,82 eurot, millele lisandus seadusjärge viivis arvestatuna alates 30.12.2015. Hageja on suurendas nõuet kostja X vastu 15 312 240,15 euroni ehk 8 684 411,33 euro võrra. Hageja esialge nõue kostja Alandia KV OÜ vastu oli 9797,10 eurot, millele lisandub seadusjärge viivis alates 30.12.2015. Seda nõuet ega alternatiivset nõuet mõista sama summa välja kostjalt Xlt ei ole hageja muutnud. Nõuet Murruste Metsatööstus OÜ vastu vähendas hageja kuni 1678,73 euroni ehk 8791,82 euro võrra. Alternatiivselt on hageja nõudnud nimetatud summa väljamõistmist kostjalt Xlt, mis samuti vähenes 8791,82 euro võrra.
82.15.07.2019 vähendas hageja uuesti oma nõuet kostja X vastu 6 471 211,49 euro võrra. Hageja nõue muutus, sest jõustusid kohtulahendid, mis muutsid nõuete suurust. 15.01.2019 rahuldas Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas xxx KH Energia Konsult OÜ hagiavalduse ja tunnustas tema nõuet pankrotimenetluses summas 16 722 143,93 eurot. Kohus vähendas oluliselt viivisenõuet ja piiras viivise määra 0,10%-ni päevas. Tunnustamist ei leidnud töövõtulepingust tulenev nõue. Hageja vähendas enda nõuet ulatuses, milles kohus KH Energia Konsult OÜ nõuet ei tunnustanud.
83.30.06.2017 rahuldas Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr xxx OÜ Probus hagiavalduse nõude tunnustamiseks ja tunnustas nõuet sumas 10 233 636,57 eurot. Hageja on korrigeerinud kohustuste suurenemise arvutuskäiku vastavalt kohtuotsusele. Hageja jättis välja laenude kapitaliseerimised ning vähendas lepingust nr 121214 tulenevate kohustuse summat 40 364 euroni. Luminor panga ehk varasema nimega Nordea Bank Plc nõude omandas samuti OÜ Probus. Kohus käsitles seda 30.06.2017 lahendis. Hageja on korrigeerinud kõigi kolme laenu viivisesummasid.
84.Hageja 02.01.2017 seisukoha kohaselt suurenesid AS Süda Maja kohustused KH Energia Konsult OÜ ja OÜ Probus ees 11 787 523,26 euro võrra. Uute arvestuste kohaselt suurenesid kohustused 5 316 311,77 euro võrra ehk 6 471 211,49 euro võrra väiksemas summas. Hageja vähendas oma nõuet võrreldes 02.01.2017 nõude täpsustusega 6 471 211,49 euro võrra. Hageja nõude suuruseks kostja X vastu on kokku 8 841 028,66 eurot (15 312 240,15 eurot – 6 471 211,49 eurot).
85.U ekspertarvamuses toodud seisukohta püsiva maksejõuetuse tekkimise aja suhtes on kinnitatud mitmes kohtulahendis. Tsiviilasjades xxx, xxx ning xxx on loetud püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks 2011. aasta veebruari. Murruste Metsatööstuse AS suhtes palus hageja menetluse lõpetada, sest kostja kustutati registrist.
86.13.09.2019 seisukohas leidis hageja jätkuvalt, et kostja X ei ole tõendanud AS-ga Süda Maja sõlmitud laenulepingu ehtsust. Väljamaksetel õigusliku aluse olemasolu tuleb tõendada kostjal Xl. Kostja ei ole tõendanud, et tal oli õigus saada 1039,80 eurot kuluaruannete alusel, sest maksetel puuduvad alusdokumendid. Kostja vastuväited püsiva maksejõuetuse tekkimise aja suhtes on alusetud. Kohtud on korduvalt leidnud, et püsiv maksejõuetus tekkis hiljemalt 2011. aasta veebruaris (otsused tsiviilasjades nr xxx, xxx, xxx ja xxx, millistest otsused asjades nr xxx ning xxx on jõustunud). Hageja ei ole muutnud väiteid püsiva maksejõuetuse tekkimise aja osas.
87.Kuna kostja X varjas maksejõuetust läbi võlgniku raamatupidamise manipuleerimise, täites samal ajal enda seotud isikutele kohustusi, pidi ta olema maksejõuetusest teadlik. Tsiviilasjas nr xxx on kohus jõustunud lahendis tuvastanud, et kostja X tegi enne pankroti väljakuulutamist võlgnikku kahjustavaid tehingud, mis samuti tõendab kostja teadlikkust. Lisaks leidis hageja, et kostja vastutus ei sõltu sellest, kas ta oli püsivast maksejõuetusest teadlik.
88.Hageja leidis, et ta on kahju nõuet tõendanud. Kostja X on üksnes esitanud AS Süda Maja bilansi seisuga 31.07.2013, mile järgi olid võrreldes seisuga 31.12.2012 kohustused vähenenud summa ca 10 000 eurot, mistõttu ei saanud tekkida kahju. Tegemist on asjakohatu vastuväitega, sest hageja kahjunõude aluseks on intressi- ja viivisekohustuste suurenemine. Bilansikirjed ei tõenda, et võlgnikule ei tekkinud kahju.
89.Kostja X esitatud bilansi kohaselt vähenesid AS Süda Maja võlakohustused perioodil 31.07.2013 kuni 31.12.2012 summas 9 344 546 eurot (31 679 279 eurot – 22 334 733 eurot). Kostja X jättis selgitamata, et kohustuste vähenemise tingisid AS Süda Maja huve kahjustavad ning tänaseks tagasivõidetud tehingud. 13.06.2019 ning 26.06.2013 võõrandas AS Süda Maja kinnistud selliselt, et kinnistute omandaja tasus mh võlgniku kohustuse ülevõtmise või täitmise teel. 13.06.2013 lepinguga tasuti lepingu eseme eest 535 881 eurot notari deposiitkonto kaudu kolmandatele isikutele. 26.06.2013 lepinguga nr 1813 tasuti võlgnikule kuulunud kinnistu eest 7 988 795,30 eurot selliselt, et ostja võttis selles summas üle võlgniku kohustusi. 26.06.2013 lepinguga nr 1818 tasuti võlgnikule kuulunud kinnistu eest 700 000 eurot selliselt, et ostja võttis selles summas üle võlgniku kohustusi. Kolme lepinguga võeti AS-le Süda Maja kuulunud kinnistute vastu üle tema kohustusi summas 9 224 676 eurot. Tsiviilasjas nr xxx tehtud jõustunud kohtulahendis leiti, et tegemist oli võlgnikku kahjustavate tehingutega.
90.Kahju tekkimine pidi olema kostjale Xle ettenähtav. Hoolsa juhatuse liikmena pidi ta ette nägema, et kui ta jätab kohtule võlgniku pankrotiavalduse esitamata, suurenevad võlausaldajate intressi- ja viivisenõuded iga päevaga.
91.Hageja esitas nõude OÜ Alandia KV vastu ja sama nõude alternatiivselt kostja X vastu, sest AS Süda Maja esitas kolmandatele isikutele arved, mis tasuti hoopis OÜ-le Alandia KV. 10.02.2010 esitas AS Süda Maja arve nr 10005 summas 460,80 eurot Zle. Arve selgitus oli xxx xx-xx üür 2010 veebruari eest. 10.02.2010 esitas AS Süda Maja arve nr 1004 summas 1 257,78 eurot KMPS ja Partner OÜ-le. Arve selgituseks oli äriruumi üür 2010 märtsis. 20.02.2010 esitas AS Süda Maja arve nr 1007 summas 460,68 eurot KMPS ja Partner OÜ-le. Arve selgituseks olid kommunaalteenused 2010 jaanuaris. 02.03.2010 esitas AS Süda Maja arve nr 10009 summas 460,80 eurot Zle. Arve selgitus oli xxx xx-xx üür 2010 märtsis. 02.03.2010 esitas AS Süda Maja arve nr 1008 summas 1 257,78 eurot, KMPS ja Partner OÜ-le. Arve selgituseks oli äriruumi üür 2010 märtsis. 22.03.2010 esitas AS Süda Maja arve nr 10010 summas 435,51 eurot KMPS ja Partner OÜ-le. Arve selgituseks olid kommunaalteenused 2010 veebruaris.
92.13.04.2010 esitas AS Süda Maja arve nr 10014 summas 372,08 eurot KMPS ja Partner OÜle. Arve selgituseks olid kommunaalteenused 2010 märtsis. 14.04.2010 esitas AS Süda Maja arve nr 10013 summas 460,80 eurot Zle Arve selgitus oli xxx xx-xx üür 2010 aprill. 14.04.2010
esitas AS Süda Maja arve nr 10012 summas 1 257,78 eurot KMPS ja Partner OÜ-le. Arve selgituseks oli äriruumi üür 2010 aprill. 03.05.2010 esitas AS Süda Maja arve nr 10016 summas 460,80 eurot Zle. Arve selgitus oli xxx xx-xx üür 2010 mai. 03.05.2010 esitas AS Süda Maja arve nr 10015 summas 27,69 eurot Cle. Arve selgituseks oli parkimiskoha üür aprillis ja mais.
93.10.05.2010 esitas AS Süda Maja arve nr 10017 summas 1 257,78 eurot KMPS ja Partner OÜ-le. Arve selgitus oli äriruumi üür 2010 mai. 18.05.2010 esitas AS Süda Maja arve nr 10018 summas 347,72 eurot KMPS ja Partner OÜ-le. Arve selgituseks olid kommunaalteenused 2010 aprillis. 03.06.2010 esitas AS Süda Maja arve nr 10019 summas 1 257,78 eurot KMPS ja Partner OÜ-le. Arve selgituseks oli äriruumi üür 2010 juuni. 10.05.2010 esitas AS Süda Maja arve nr 10021 summas 21 eurot Cle. Arve selgitus oli parkimiskoha üür juuni.
94.Kokku tasusid kolmandad isikud kostjale OÜ-le Alandia KV arvete alusel 9 797,09 eurot. Tegemist oli AS Süda Maja rahalise sooritusega kostjale OÜ-le Alandia KV. Arveid endid ei ole hagejal võimalik esitada, sest neid ei ole AS Süda Maja raamatupidamisdokumentide hulgas. Arvete olemasolu on raamatupidamises siiski kajastamist leidnud. Kostja OÜ Alandia KV aegumise vastuväide on alusetu. TsÜS § 151 lg 1 kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat arvates ajast, mil õigustatud isik sai teada või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Hageja pankrotihaldur sai alusetu rikastumise nõudest teada hagiavalduse lisaks 7 oleva aruandega tutvudes 30.12.2015. Hageja esitas hagiavalduse kohtule samal päeval. Nõude aegumine on peatunud TsMS § 160 lg 1 alusel. Aegumisele tuginemine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja OÜ Alandia KV ainus juhatuse liige maksete tegemise ajal oli X, mistõttu pidi kostja olema teadlik, et talle tehti alusetuid rahalisi sooritusi.
95.Hageja on alternatiivselt esitanud kostja X vastu alusetu rikastumise nõuded, sest maksete arvelt rikastus kostja X alusetult. Hagejal ei ole võimalik tõendada negatiivset asjaolu, ehk seda, et maksetel puudus õiguslik alus. Kostja kohustus on tõendada, et maksetel oli õiguslik alus. Selline käsitlus on kooskõlas ka Riigikohtu praktikaga. Nt on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-11014 punktist 12 leidnud, et olukorras, kus hageja on tõendanud raha ülekandmise, tuleb kostjal tõendada, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada.
96.24.01.2020 menetlusdokumendis vähendas hageja oma nõuet. Hageja palus vastu võtta 02.01.2017 loobumise nõudest X vastu summas 24 312,47 eurot, summas 1 240 eurot ja summas 10 470,55 eurot. Hageja palus jätta tähelepanuta tema 15.07.2019 taotlus nõude vähendamiseks. Samas palus hageja vastu võtta 02.01.2017 nõude suurendamise X vastu 8 709 364 eurot, pärast mida oli hageja nõude suurus X vastu 15 312 240,15 eurot. Hageja palus vastu nõude tagasivõtmise X vastu summas 5 113 831,71 eurot, pärast mida on hageja nõude suurus X vastu 10 198 408,44 eurot. Lõppastmes palus hageja mõista kostjalt Xlt välja 10 198 408,44 eurot ja viivise sellelt summalt seadusjärgses määras alates 30.12.2015. Kostjalt OÜ-lt Alandia KV palus hageja välja mõista 9797,10 eurot ja viivise sellelt summalt seadusjärgses määras alates 30.12.2015. Sama summa palus hageja alternatiivselt koos viivisega välja mõista Xlt.
97.Hageja kordas varasemaid nõuete põhjendusi, kuid täpsustas nõuete suurust. Seoses AS-ga Swedbank sõlmitud lepingutega selgitas hageja, et pank ütles laenulepingu 09.07.2013 üles intressivõlgnevuse tõttu alates 25.07.2013. AS Swedbank esitas pankrotimenetluses nõude, mida tunnustati jõustunud kohtulahendiga summas 3 090 000 PankrS § 151 lg 1 p 1 järgu nõudena ning summas 11 408,96 eurot PankrS § 151 lg 1 p 2 järgu nõudega.
98.Seoses Batiment OÜ-ga sõlmitud lepingulepingutega selgitas hageja, et võlausaldaja esitas pankrotimenetluses nõude, mida tunnustati jõustunud kohtulahendiga summas 2 023 065,81 eurot. Seoses AS Süda Maja emiteeritud võlakirjadega selgitas hageja, et OÜ T&O Varahaldus,
kes omas 31% võlakirjadest, esitas panktorimenetluses võlakirjadest tuleneva nõude, mida tunnustati jõustunud kohtulahendis summas 2 754 782,54 eurot. AS KH Energia Konsult omas 69% võlakirjadest ning tema võlakirjadest tulenevat nõuet on kohtulahendis tunnustatud summas 1 973 373,64 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 järgu nõudena.
99.Seoses AS-ga KH Energia Konsult sõlmitud lepingutega selgitas hageja, et antud võlausaldaja esitas pankrotimenetluses nõude, mida tunnustati kohtulahendiga summas 14 748 770,32 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 järgu nõudena. Seoses Danske Bank A/S Eesti filiaaliga sõlmitud laenulepingutega selgitas hageja, et kohustus täideti 24.04.2012 hüpoteekide loovutamise lepingu tulemusel. Seoses Nordea Bank Finland Plc-ga sõlmitud laenulepingutega selgitas hageja, et OÜ Probus omandas pangalt lepingutest tulenevad nõuded ja esitas need pankrotimenetluses. Nõuet on tunnustatud jõustunud kohtulahendiga summas 2 084 460,29 eurot PankrS § 153 lg 1 p 1 järgu nõudena.
100.Y loovutas tema ja AS Süda Maja vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva nõude OÜ-le Probus. Seoses OÜ-ga Probus sõlmitud laenulepingutega selgitas hageja, et laenulepingute saldot vähendati 28.05.2010 toimunud Y eelisaktsiate märkimisega 3 194 226 krooni suuruses summas. Ülejäänud osas tunnustati OÜ Probus laenulepingutest tulenevaid nõudeid pankrotimenetluses kohtuotsusega summas 8 149 176,28. Eesti Tarbijate Keskühistu esitas pankrotimenetlus üürilepingust tuleneva leppetrahvinõude, mida on tunnustatud Tallinna Ringkonnakohtu 27.02.2015 otsusega tsiviilasjas nr xxx. D on enda laenulepingute osas andnud 31.12.2012 saldode kinnitused.
101.AS Süda Maja püsiv maksejõuetus saabus hiljemalt 2011. aasta veebruaris. AS Süda Maja omakapital oli negatiivne juba 31.12.2010 vaatamata sellele, et majandusaasta aruandes kajastatud bilansi kohaselt oli selle suuruseks 8 875 746 eurot. Võlgniku omakapital oli negatiivne, sest X oli raamatupidamislikult üle hinnanud võlgniku põhilise vara ehk kinnistute väärtused. Kinnistud omandati majandusbuumi ajal. Majandusbuumi lõppedes kinnisvara hinnad langesid, kuid X ei hinnanud kinnisvara võlgniku bilansis vastavalt kinnistute turuväärtusele alla. Kolme kinnistu väärtuseks oli AS Süda Maja bilansis märgitud seisuga 31.12.2010 33 307 321 miljonit eurot (mis moodustas ca 85% võlgniku bilansilisest varast). Kinnistute tegelik väärtus oli seisuga 31.12.2010 12 156 900 eurot ehk kolm kinnistut oli raamatupidamises ülehinnatud summas 21 150 421 miljonit eurot. Kui lähtuda kinnistute tegelikust turuväärtusest, oli võlgniku omakapitaliks 31.12.2010 seisuga -12 274 675 eurot.
102.AS-l Süda Maja puudusid väljavaated maksejõuetuse ületamiseks ning selline olukord oli tekkinud hiljemalt 2011. aasta veebruaris, mil Ameerikanurga projektist lahkus võtmetähtsusega investor Helios (Partnerships) Limited. Võlgniku ainus tegevus oli kinnisvaraprojektide arendus, kuid võlgnikul puudusid rahalised vahendid projektidega jätkamises ning investoreid ei suudetud kaasata. Võlgniku püsiva maksejõuetuse olukorras varjas X maksejõuetust teadlikult ning eesmärgiga viia võlgnikust enne pankrotimenetlust välja vara enda ning endaga seotud ühingu kasuks.
103.X manipuleeris raamatupidamise andmetega ning tagastas laenu OÜ-le Alandia KV, jättes teistele võlausaldajatele laenud tagastamata. Lisaks tegi ta võlgnikku kahjustavaid tehinguid, viies vara ettevõttest välja. Need asjaolud kinnitavad, et ta oli püsivast maksejõuetusest teadlik. AS Süda Maja maksejõuetus saabus hiljemalt 2011. aasta veebruaris. X oleks pidanud esitama kohtule võlgniku pankrotiavalduse hiljemalt 20.02.2013. X rikkus alates 22.02.2012 võlgniku pankrotiavalduse kohtule esitamise kohustust kuni tema taandamiseni võlgniku juhatusest ehk kuni 27.06.2013. Kui ta ei oleks kohustusi rikkunud, oleks kohus pankroti välja kuulutand hiljemalt 01.04.2011.
104.01.04.2011 kuni pankroti väljakuulutamiseni 17.12.2013 suurenesid AS Süda Maja rahaliste põhikohustuste kõrvalkohustused (intressi- ja viivisekohustused; leppetrahvi kohustus) olulises ulatuses. Kui põhikohustuse vastu sai võlgnik soorituse (nt laenulepingu sõlmimisel sai võlgnik laenukohustuse vastu raha), siis kõrvalkohustused üksnes vähendasid võlgniku vara. Kõrvalkohustuste suurenemise läbi tekkis võlgnikul kahju. ÄS § 306 lg 31 kaitseeesmärk on lisaks võlausaldajate huvide kaitsele võlgniku enda huvide kaitse. Igal juhul on X rikkunud pankrotiavalduse esitamata jätmisega üldist juhatuse liikme hoolsuskohustus. AS Süda Maja kohustused suurenesid perioodil 01.04.2011 kuni 17.12.2013 kogusummas 9 956 927,82 eurot, mille hageja palus kostjalt Xlt välja mõista.
105.Asjaolu, et X ei olnud alates 27.07.2013 enam AS Süda Maja juhatuse liige, ei tähenda, et ta ei tekitanud kahju, mis puudutab hilisemat aega. X tegevuse tulemusena (pankrotiavalduse õigeaegselt kohutule esitamata jätmine) suurenesid võlgniku kohustused ka pärast seda, kui X kutsuti tagasi võlgniku juhatuse liikme positsioonilt. Seejuures ei andnud X võlgniku uuele juhatusele üle võlgniku raamatupidamise dokumentatsiooni, mistõttu ei olnud uuel juhatusel ülevaadet võlgniku majanduslikust seisust. Põhjuslik seos võlgnikule tekkinud kahju ning X tegevuse vahel ei katkenud, kui X tagandati võlgniku juhatuse liikme positsioonilt. Põhjuslik seos oleks katkenud, kui uus juhatus ei oleks esitanud kohtule pankrotiavaldust siis, kui seda sai uuelt juhatuselt mõistlikult oodata.
106.Hageja täpsustas nõuete suurust. AS Swedbank andis 29.06.2012 AS-le Süda Maja laenu 2 224 824,52 eurot. Kuni 27.06.2013 oli laenu intress 18% aastas. Alates 28.06.2013 oli laenu intress 8% aastas. Lepingu p 7.1 kohaselt arvutatakse intressi 360 päevasest aastast lähtudes. Viivise määr oli 0,15% päevas. 09.07.2013 ütles AS Swedbank laenulepingu intressivõlgnevuse tõttu üles, laenunõue muutus sissenõutavaks 25.07.2013. Ajavahemikul 29.06.2012 kuni 27.06.2013 on 364 päeva. Lähtudes 360 päevast aastast ning intressimäärast 18% aastas, on päevaseks intressisummaks 1 112,41 eurot (2 224 824,52 eurot x 18% / 360). Perioodil 29.06.2012 kuni 27.06.2013 suurenes intressikohustus 404 917,24 eurot (1 112,41 eurot x 364). Perioodis 28.06.2013 kuni 25.07.2013 on 28 päeva. Lähtudes 360 päevast aastast ning intressimäärast 8% aastas, on päevaseks intressisummaks 494,41 eurot (2 224 824,52 eurot x 8% / 360). Perioodil 28.06.2013 kuni 25.07.2013 suurenes intressikohustus seega summas 13 843,48 eurot (494,41 eurot x 28). Kokku suurenesid intressikohustused 29.06.2012 kuni 25.07.2013 summas 418 760,72 eurot (404 917,24 eurot + 13 843,48 eurot). Ajavahemikus 26.07.2013 kuni 16.12.2013 on 142 päeva. Päevaseks viivisesummaks on 3 337,23 eurot (2 224 824,52 eurot x 0,15%). Perioodi 26.07.2013 kuni 16.12.2013 suurenes viivisekohustus seega summas 473 886,66 eurot (3 337,23 eurot x 142 päeva). Kokku suurenesis AS Süda Maja intressi- ja viivisekohustused summas 892 647,38 eurot.
107.AS Swedbank esitas pankrotimenetluses viivisenõude summas 463 321,40 eurot ehk 10 565,26 eurot väiksemas summas. Seetõttu suurenesid AS Süda Maja laenulepingust tulenevad kohustused summas 882 082,12 eurot (418 760,72 eurot + 463 321,40 eurot). Sellise viivisearvestusega on nõue leidnud tunnustamist pankrotimenetluses.
108.Batiment OÜ laenas 02.05.2007 15 000 000 krooni (958 674,72 eurot) intressimääraga 10% aastas. Laenuleping on tähtajatu. Ajavahemikus 01.04.2011 kuni 16.12.2013 on 991 päeva. 10% aastase intressimääraga on laenulepingust tuleneva igapäevase intressikohustuse suurus 262,65 eurot (958 674,72 eurot x 10% / 365 päeva). Intressikohustus suurenes perioodil 01.04.2011 kuni 16.12.2013 summas 260 286,15 eurot (991 päeva x 262,65 eurot). Laenulepingu nr 080627 alusel laenas Batiment OÜ 27.06.2008 200 000 krooni (12 782,32 eurot) tagastamise tähtajaga 31.12.2010, intressimääraga 24% aastas ja viivisemääraga 0,1% päevas. Ajavahemikul 01.01.2011 kuni 31.03.2011 on 90 päeva. Seisuga 31.03.2011 oli võlgniku viivisenõude suurus 1 150,40 eurot (12 782,32 eurot x 0,1% x 90 päeva). Ajavahemikul 01.04.2011 kuni 16.12.2013
on 991 päeva. Viivisekohustus suurenes perioodil 01.04.2011 kuni 16.12.2013 summas 12 667,27 eurot (12 782,32 eurot x 0,1% x 991 päeva). Kokku suurenes viivsenõue 01.01.2011 kuni 16.12.2013 summani 13 817,67 eurot (1 150,40 eurot + 12 667,27 eurot). Hageja vähendas viivisenõuet kuni põhinõude suuruseni 11 632,32 eurot.
109.Laenulepingu nr 080305 alusel laenas Batiment OÜ 03.03.2008 250 000 krooni (15 977,91 eurot), tagastamise tähtajaga 31.12.2010 intressimääraga 13% aastas ja viivisemääraga 0,1% päevas. Ajavahemikul 01.01.2011 kuni 31.03.2011 on 90 päeva. Seisuga 31.03.2011 oli võlgniku viivisenõude suurus 1 438,01 eurot (15 977,91 eurot x 0,1% x 90 päeva). Ajavahemikul 01.04.2011 kuni 16.12.2013 on 991 päeva. Viivisekohustus suurenes perioodil 01.04.2011 kuni 16.12.2013 summas 15 834,10 eurot (15 977,91 eurot x 0,1% x 991 päeva). Kokku suurenes viivsenõue perioodil 01.01.2011 kuni 16.12.2013 summani 17 272,11 eurot (1 438,01 eurot + 15 834,10 eurot). Hageja vähendas viivisenõuet põhinõude suuruseni 14 539,90 eurot.
110.Laenulepingu nr 080407 alusel laenas Batiment OÜ 04.04.2008 2 250 000 krooni (143 801,20 eurot), tagastamise tähtajaga 31.12.2010, intressimääraga 18% aastas ja viivisemääraga 0,1% päevas. Ajavahemikus 01.01.2011 kuni 31.03.2011 on 90 päeva. Seisuga 31.03.2011 oli võlgniku viivisenõude suurus 12 943,10 eurot (143 801,20 eurot x 0,1% x 90 päeva). Ajavahemikul 01.04.2011 kuni 16.12.2013 on 991 päeva. Viivisekohustus suurenes perioodil 01.04.2011 kuni 16.12.2013 summas 142 506,98 eurot (143 801,20 eurot x 0,1% x 991 päeva). Kokku suurenes viivsenõue perioodil 01.01.2011 kuni 16.12.2013 summani 156 744,30 eurot (12 943,10 eurot + 143 801,20 eurot). Hageja vähendas viivisenõuet põhinõude suuruseni 130 858,10 eurot. Kokku suurenesid Batiment OÜ laenulepingutest tulenevad intressi- ja viivisekohustused perioodil 01.04.2011 kuni 16.12.2013 summas 417 316,47 eurot (260 286,15 eurot + 11 632,32 eurot + 14 539,90 eurot + 130 858,10 eurot).
111.Võlakirjadest tulenevate kohustuste osas selgitas hageja, et ajavahemikus 01.04.2011 kuni 31.12.2011 on 275 päeva. Päevane võlakirjade intressikohustus oli 3 806,13 eurot (7 718 000 eurot x 18% / 365 päeva). Viidatud ajavahemikul suurenes võlakirjade intressikohustus summas 1 047 510,75 eurot (275 päeva x 3 806,13 eurot). Ajavahemikul 01.01.2012 kuni 30.06.2012 on 182 päeva. Päevane võlakirjade intressikohustus oli 4 320,40 eurot (8 761 000 eurot x 18% / 365). Sellel ajal suurenes võlakirjade intressikohustus summas 786 312,80 eurot (182 päeva x 4 320,40 eurot). Ajavahemikul 01.07.2012 kuni 27.06.2013 on 362 päeva. Päevane võlakirjade intressikohustus oli 784,84 eurot (9 549 000 eurot x 3% / 365). Sellel ajal suurenes võlakirjade intressikohustus summas 284 112,08 eurot (362 päeva x 784,84 eurot). Ajavahemikul 28.06.2013 kuni 16.12.2013 on 172 päeva. Päevane võlakirjade intressikohustus oli 698 eurot (8 492 349 x 3% / 365). Perioodis suurenes võlakirjade intressikohustus summas 120 056 eurot (172 päeva x 698 eurot). Kokku suurenesid võlakirjadest tulenevad kohustused 01.04.2011 kuni 16.12.2013 summas 2 237 991,63 eurot (1 047 510,75 eurot + 786 312,80 eurot + 284 112,08 eurot + 120 056 eurot).
112.Seoses KH Energia Konsult OÜ nõudega selgitas hageja, et kohus on nõude tunnustamise vaidluses vähendanud võlausaldaja ja AS Süda Maja vaheliste laenulepingute viivisemäära 0,1%-le tasumata summalt päevas, millest hageja nõude arvestamisel lähtub. 17.04.2012 laenulepingu alusel andis KH Energia Konsult OÜ 23.04.2012 laenu 7 092 914,76 eurot. Laenu tagastamise tähtaeg on oli 30.06.2013 ja intress 7% aastas. Jõustunud kohtulahendiga on tunnustatud KH Energia Konsult OÜ 17.04.2012 laenulepingust tulenevat intressinõuet summas 588 908,83 eurot ning viivisenõuet summas 1 205 795,51 eurot. Kokku suurenesid AS Süda Maja kohustused kuni pankroti väljakuulutamiseni summas 1 794 704,34 eurot. Hageja lähtus kohtu tunnustatud nõude suurusest, kuigi tema enda arvutused erinesid sellest.
113.07.09.2011 laenulepingu alusel andis KH Energia Konsult OÜ laenu 300 000 eurot tagastamise tähtajaga 01.07.2013. Intressimäär oli 10% aastas. Jõustunud kohtulahendiga tunnustati KH Energia Konsult OÜ 07.09.2011 laenulepingust tulenevat intressinõuet summas 54 493,15 eurot ning viivisenõuet summas 50 700 eurot. Kokku suurenes AS Süda Maja 07.09.2011 laenulepingust tulenev intressi- ja viivisekohustus laenulepingu sõlmimisest kuni võlgniku pankroti väljakuulutamiseni summas 105 193,15 eurot. Hageja enda arvutused erinesid kohtulahendis tuvastatud nõuetest.
114.03.07.2012. a laenulepingu alusel andis KH Energia Konsult OÜ laenu 18 000 eurot tagastamise tähtajaga 03.07.2013 ja intressiga 10% aastas. Jõustunud lahendiga tunnustati KH Energia Konsult OÜ 03.07.2012 laenulepingust tulenevat intressinõuet summas 1 800 eurot ning viivisenõuet summas 3 006 eurot. Kokku suurenes 03.07.2012 laenulepingust tulenev intressi- ja viivisekohustus alates laenulepingu sõlmimisest kuni võlgniku pankroti väljakuulutamiseni summas 4 806 eurot. Hageja arvutused erinesid kohtulahendis tuvastatust.
115.07.03.2013. a laenulepingu alusel andis KH Energia Konsult OÜ laenu 106 000 eurot tagastamise tähtajaga 30.06.2013 ja intressiga 10% aastas. Jõustunud kohtulahendiga tunnustati võlausaldaja 07.03.2013 laenulepingust tulenevat intressinõuet summas 3 368,77 eurot ning viivisenõuet summas 18 020 eurot. Kokku suurenes 07.03.2013 laenulepingust tulenev intressija viivisekohustus alates lepingu sõlmimisest kuni pankroti väljakuulutamiseni summas 21 388,77 eurot. Hageja viivisearvestus erines kohtulahendis toodust.
116.30.06.2013 laenulepingu alusel andis KH Energia Konsult OÜ laenu 729 419,40 eurot tähtajaga 31.07.2013 ja intressiga 10% aastas. Jõustunud kohtulahendis tunnustati KH Energia Konsult OÜ 30.06.2013 laenulepingust tulenevat intressinõuet summas 28 277,51 eurot ning viivisenõuet summas 101 389,30 eurot. Kokku suurenes 30.06.2013 laenulepingust tulenev intressi- ja viivisekohustus alates lepingu sõlmimisest kuni pankroti väljakuulutamiseni summas 129 666,81 eurot. Hageja arvutused erinesid kohtulahendis toodust.
117.Kokku suurenesid vastavalt kohtuotsusele laenulepingutest tulenevad intressi- ja viivisekohustused summas 2 055 759,07 eurot (1 794 704,34 eurot + 105 193,15 eurot + 4 806 eurot + 21 388,77 eurot + 129 666,81 eurot). 10.05.2012 projekteerimislepingu alusel pidi AS Süda Maja tasuma tööde eest hiljemalt 11.08.2012. 27.05.2013 andis AS Süda Maja KH Energia Konsult OÜ-le võlatunnistuse, mille järgi ta pidi kohustuse täitma hiljemalt 30.06.2013. Võlatunnistuses kinnitati üle viivise määr 0,15% tööpäevas võlgnetava summa eest, aga mitte suuremas summas, kui 10% koguvõlgnevusest. Ajavahemikul 01.07.2013 kuni 16.12.2013 (169 päeva) suurenes viivisevõlgnevus 3 181,32 eurot (12 552 eurot x 0,15% x 169 päeva). Viivsenõue ületas maksimaalset viivisemäära 10% tööde hinnalt summas 1 255,20 eurot. AS Süda Maja projekteerimiselepingust tulenevad kohustused suurenesid seega summas 1 255,20 eurot, millises summas tunnustati nõuet jõustunud kohtulahendis.
118.Ramm Ehitus OÜ töövõtulepingutest tulenevad nõuded olid loovutatud KH Energia Konsult OÜ-le. 14.05.2012 töövõtulepingu alusel esitatud arvest summas 2 400 eurot tulenev viivis ajavahemikul 27.05.2013 kuni 17.12.2013 oli 489,60 eurot (204 päeva; 2 400 eurot x 0,1% x 204). Esimesel 5 arvega seotud viivised suurenesid 27.05.2013 kuni 17.12.2013 summas 235 560,16 eurot (90 014,40 eurot + 36 630,72 eurot + 2 677,54 eurot + 51 747,90 eurot + 54 489,60 eurot). Kokku suurenesid töövõtulepingutest tulenevad viivisekohustused summas 236 049,76 eurot (235 560,16 eurot + 489,60 eurot). Kogumis suurenesid AS Süda Maja intressi- ja viivisekohustused KH Energia Konsult OÜ ees perioodil 01.04.2011 kuni 17.12.2011 summas 2 293 064,03 eurot (2 055 759,07 eurot + 1 255,20 eurot + 236 049,76 eurot).
119.28.12.2006 laenulepingu KL-281206SU alusel andis Danske pank laenu 2 844 068,36 eurot, tagasimakse tähtajaga 29.12.2008. 21.09.2007 laenulepingu KL-200407SY alusel andis Danske pank laenu 3 962 522,21 eurot tagasimakse tähtajaga 04.07.2008. Hilisemate muudatustega on laenulepinguid korduvalt pikendatud, sh viimati 31.01.2011 muudatustega nr 10 ja nr 12. Muudatuse nr 10 kohaselt oli laenulepingu nr KL-281206SU alusel antud laenu põhiosa suuruseks 3 130 392,55 eurot ja intressiks 7,211% aastas. Muudatuse nr 12 kohaselt oli laenulepingu nr KL-200407SY saldoks 3 962 522,21 eurot ning intressiks 7,211% aastas. 27.07.2011 laenulepingu nr KL-270711SY alusel refinantseeris Danske pank eelnimetatud laenulepinguid summas 7 092 914,76 eurot tagastamistähtajaga 27.04.2012. Laenulepingu nr KL-270711SY alusel antud laenu intress oli 27.01.2012 alates 7,446%. Laenulepingust tulenev kohustus täideti 24.04.2012.
120.28.12.2006 lepingu nr KL-281206SU alusel suurenes intressikohustus 73 362,51 eurot (627,03 eurot x 117 päeva). 01.04.2011 kuni 26.07.2011 oli 117 päeva. Päevase intressikohustuse suurus oli 627,03 eurot (3 130 392,55 eurot x 7,211% / 360 päeva). 21.09.2007 lepingu nr KL-200407SY alusel suurenes intressikohustus 92 864,07 eurot (793,71 eurot x 117 päeva). Ajavahemikul 01.04.2011 kuni 26.07.2011 oli 117 päeva. Päevase intressikohustuse suurus oli 793,71 eurot (3 962 522,21 eurot x 7,211% / 360 päeva). 27.07.2011 lepingu nr KL270711SY alusel suurenes intressikohustus 283 748,24 eurot (1 542,11 eurot x 184 päeva). Ajavahemikul 27.07.2011 kuni 26.01.2012 oli 184 päeva. Päevase intressikohustuse suurus oli 1 542,11 eurot (7 092 914,76 eurot x 7,827% / 360 päeva). Ajavahemikul 27.01.2012 kuni 23.04.2012 oli 88 päeva. Päevase intressikohustuse suurus oli 1 467,05 eurot (7 092 914,76 eurot x 7,446% / 360 päeva). Perioodis suurenes intressikohustus summas 129 100,40 eurot (1 467,05 eurot x 88 päeva). Kokku suurenesid Danske panga laenulepingutest tulenevad intressikohustused 01.04.2012 kuni 23.04.2012 579 075,22 eurot (73 362,51 eurot + 92 864,07 eurot + 283 748,24 eurot + 129 100,40 eurot).
121.Nordea pangaga 17.08.2012 sõlmitud laenulepingu 0932113416203 ja selle 28.12.2012 muudatuse nr 1 alusel anti laenu 357 830 eurot intressiga 3,5% aastas + EURIBOR (0,615%) aastas ning tagastamistähtajaga 28.12.2012. Lepingu muudatusega pikendati laenutähtaega kuueks kuuks, intressi tõsteti 4,9% aastas + EURIBOR 0,319% ning lepiti kokku kahes täiendavas laenu tagasimakses (29.04.2013 ning 28.05.2013). Vastavalt 28.12.2012 muudatusele täideti põhikohustust 29.04.2013 summas 2 374 eurot ning 28.05.2013 summas 2 374 eurot. Alates 29.04.2013 oli põhikohustuse suuruseks 355 456 eurot (357 830 eurot – 2 374 eurot) ning alates 28.05.2013 353 082 eurot (355 456 eurot – 2 374 eurot).
122.Ajavahemikus 17.08.2012 kuni 27.12.2012 oli 133 päeva. Päevase intressikohustuse suurus oli 40,90 eurot (357 830 eurot x 4,12% / 360 päeva). Intressikohustuse suurus oli 5 439,70 eurot (40,90 eurot x 133 päeva). Ajavahemikul 28.12.2012 kuni 28.04.2013 oli 122 päeva. Päevase intressikohustuse suurus oli 51,88 (357 830 eurot x 5,22% / 360 päeva). Intressikohustuse suurus oli 6 329,36 eurot (51,88 eurot x 122 päeva). Ajavahemikul 29.04.2013 kuni 27.05.2013 oli 29 päeva. Päevase intressikohustuse suurus oli 51,54 eurot (355 456 eurot x 5,22% / 360 päeva). Intressikohustuse suurus oli 1 494,66 eurot (51,54 eurot x 29 päeva). Ajavahemikul 28.05.2013 kuni 28.06.2013 oli 32 päeva. Päevase intressikohustuse suurus oli 51,19 eurot (353 082 eurot x 5,22% / 360 päeva). Intressikohustuse suurus oli 1 638,08 eurot (51,19 eurot x 32 päeva). Ajavahemikul 29.06.2013 kuni 16.12.2017 oli 171 päeva. Päevase viivisekohustuse suurus oli 245,19 eurot (353 082 eurot x 25% / 360 päeva). Viivisekohustuse suurus oli 41 927,48 eurot (245,19 eurot x 171 päeva). Kokku suurenesid 17.08.2012 laenulepingust nr 0932113416203 tulenevad kohustused ajavahemikul 01.04.2011 kuni võlgniku pankroti väljakuulutamiseni 56 829,28 eurot (5 349,70 eurot + 6 329,36 eurot + 1 494,66 eurot + 1 638,08 eurot + 41 927,48 eurot).
123.17.08.2012 laenulepingu nr 0932113416204 ja selle 28.12.2012 muudatuse nr 1 alusel andis Nordea pank laenu 1 596 345 eurot intressiga 3,5% + 0,615 aastas ning tagastamistähtajaga 28.12.2012 Lepingu muudatusega pikendati laenutähtajaga kuueks kuuks, intressi tõsteti 4,9% aastas + EURIBOR 0,319%. Ajavahemikul 17.08.2012 kuni 27.12.2012 oli 133 päeva. Päevase intressikohustuse suurus oli 182,69 eurot (1 596 345 eurot x 4,12% / 360). Intressikohustuse suurus oli 24 297,77 eurot (182,69 eurot x 133 päeva). Ajavahemikul 28.12.2012 kuni 28.06.2012 oli 183 päeva. Päevase intressikohustuse suurus oli 231,47 eurot (1 596 345 eurot x 5,22% / 360). Intressikohustuse suurus oli 42 349,01 eurot (231,47 eurot x 183 päeva). Ajavahemikul 29.06.2013 kuni 16.12.2017 oli 171 päeva. Päevase viivisekohustuse suurus oli 1 108,57 eurot (1 596 345 eurot x 25% / 360 päeva). Viivisekohustuse suurus oli 189 465,47 eurot (1 108,57 eurot x 171 päeva). Kokku suurenesid 17.08.2012 laenulepingust nr 0932113416204 tulenevad kohustused 01.04.2011 kuni pankroti väljakuulutamiseni eurot 256 112,25 eurot (24 297,77 eurot + 42 349,01 eurot + 189 465,47 eurot).
124.17.08.2012 laenulepingu nr 0932113416205 ja selle 28.12.2012 muudatuse nr 1 ning 11.01.2013 lisa muudatuse nr 1 alusel andis Nordea pank laenu 84 312 eurot intressiga 3,5% + EURIBOR (0,615%) aastas ning tagastamistähtajaga 28.12.2012. Lepingu muudatusega 1 pikendati laenutähtajaga kuueks kuuks, intressi tõsteti 4,9% aastas + EURIBOR 0,319% ning lepiti kokku kahes täiendavas laenu tagasimakses (29.04.2013 ning 28.05.2013). Lepingu muudatusega nr 2 muudeti tagasimaksegraafikut ning kinnitati, et tagasimaksegraafiku viimase makse summa on 83 194,10 eurot. Põhikohustust täideti 29.04.2013 summas 559 eurot, 28.05.2013 summas 559 eurot ning 28.06.2013 summas 69 088,34 eurot. Alates 29.04.2013 oli põhikohustuse suuruseks 83 753 eurot (84 312 eurot – 559 eurot), alates 28.05.2013 83 194 eurot (83 753 eurot – 559 eurot) ning alates 28.06.2013 14 105,66 eurot.
125.Ajavahemikul 17.08.2012 kuni 27.12.2012 oli 133 päeva. Päevase intressikohustuse suurus oli 9,64 eurot (84 312 eurot x 4,12% / 360). Intressikohustuse suurus oli 1 282,12 eurot (9,64 eurot x 133 päeva). Ajavahemikul 28.12.2012 kuni 28.04.2013 oli 122 päeva. Päevase intressikohustuse suurus oli 12,22 (84 312 x 5,22% / 360 päeva). Intressikohustuse suurus oli 1 490,84 eurot (12,22 eurot x 122 päeva). Ajavahemikul 29.04.2013 kuni 27.05.2013 oli 29 päeva. Päevase intressikohustuse suurus oli 12,14 eurot (83 753 eurot x 5,22% / 360 päeva). Intressikohustuse suurus oli 352,06 eurot (12,14 eurot x 29 päeva). Ajavahemikul 28.05.2013 kuni 28.06.2013 oli 32 päeva. Päevase intressikohustuse suurus oli 12,06 eurot (83 194 eurot x 5,22% / 360 päeva). Intressikohustuse suurus oli 385,92 eurot (12,06 eurot x 32 päeva). Ajavahemikul 29.06.2013 kuni 16.12.2017 oli 171 päeva. Päevase viivisekohustuse suurus oli 9,79 eurot (14 105,66 eurot x 25% / 360 päeva). Viivisekohustuse suurus oli 1 674,09 eurot (9,79 eurot x 171 päeva). Kokku suurenesid 17.08.2012 laenulepingust nr 0932113416205 tulenevad kohustused 01.04.2011 kuni pankroti väljakuulutamiseni 5 185,03 eurot (1 282,12 + 1 490,84 + 352,06 + 385,92 + 1 674,09). Kogumis suurenesid Nordea panga laenulepingutest tulenevad intressikohustused 318 126,56 eurot (56 829,28 eurot + 256 112,25 eurot + 5 185,03 eurot).
126.Seoses OÜ Probus lepingutega ei arvestanud hageja intresside kapitaliseerimist, sest kohus ei tunnustanud OÜ Probus nõuet intresside kapitaliseerimise ulatuses. 19.07.2007 Yga sõlmitud laenulepingu alusel anti laenu 795 000 krooni (50 809,76 eurot), intressimääraga 10% aastas, viivisemääraga 0,1% päevas ning tähtajaga 19.07.2010. 24.07.2007 suurendati laenusummat 2 015 000 kroonini (128 781,97 eurot). 25.07.2007 loovutas Y nõude Probus OÜ-le. Ajavahemikul 20.07.2010 kuni 31.03.2011 oli 225 päeva. Seisuga 31.03.2011 oli võlgniku viivisekohustuse suurus 28 975,94 eurot (128 781,97 eurot x 0,1% x 225 päeva). Ajavahemikul 01.04.2011 kuni 16.12.2013 oli 991 päeva. Viivisekohustus suurenes 01.04.2011 kuni 16.12.2013 127 622,93 eurot (128 781,97 eurot x 0,1% x 991 päeva). Kokku suurenes viivisenõue 20.07.2010 kuni 16.12.2013 156 598,87 eurot (28 975,94 eurot + 127 622,93 eurot). Hageja vähendas viivisenõuet põhinõude suuruseni ja arvetas viivisenõude suuruseks 99 806,03 eurot.
127.25.01.2007 OÜ-ga Probus sõlmitud laenulepingu alusel anti laenu 4 500 000 krooni (287 602,41 eurot), intressimääraga 10% aastas, viivisemääraga 0,1% päevas ning tähtajaga 25.01.2012. Ajavahemikul 01.04.2011 kuni 25.01.2012 oli 300 päeva. Päevase intressikohustuse suurus oli 78,79 eurot (287 602,41 eurot x 10% / 365). Intress suurenes 23 637 euro võrra (78,79 eurot x 300 päeva). Ajavahemikul 26.01.2012 kuni 16.12.2013 oli 691 päeva. Viivisekohustus suurenes perioodis 198 733,26 eurot (287 602,41 eurot x 0,1% x 691). Kokku suurenesid intressi- ja viivisekohustused 222 370,26 eurot.
128.19.04.2007 OÜ-ga Probus sõlmitud laenulepingu alusel anti laenu 48 000 000 krooni (3 067 759,13 eurot) intressiga 10% aastas, viivisemääraga 0,1% päevas ning tähtajaga 19.04.2012. 03.05.2007 toimus laenude tagasimakse ja pärast seda oli laenu jääk 33 000 000 krooni (2 109 084,40 eurot). Ajavahemikul 01.04.2011 kuni 19.04.2012 oli 385 päeva. Päevase intressikohustuse suurus oli 577,83 eurot (2 109 084,40 eurot x 10% / 365). Intressikohustus suurenes 222 464,55 eurot (577,83 eurot x 385 päeva). Ajavahemikul 20.04.2012 kuni 16.12.2013 oli 606 päeva. Viivisekohustus suurenes 1 278 105,14 eurot (2 109 084,40 eurot x 0,1% x 606 päeva). Kokku suurenesid laenulepingust tulenevad intressi- ja viivisekohustused 1 500 569,69 eurot.
129.19.07.2007 OÜ-ga Probuse sõlmitud laenulepingu alusel anti laenu 360 000 krooni (23 008,19 eurot), intressimääraga 10% aastas, viivisemääraga 0,1% päevas ning tähtajaga 19.07.2012. Ajavahemikul 01.04.2011 kuni 19.07.2012 oli 476 päeva. Päevase intressikohustuse suurus oli 6,30 eurot (23 008,19 eurot x 10% / 365). Intress suurenes 2 998,80 eurot (6,30 eurot x 476 päeva). Ajavahemikul 20.07.2012 kuni 16.12.2013 oli 515 päeva. Viivisekohustus suurenes 11 849,21 eurot (23 008,19 eurot x 0,1% x 515 päeva). Kokku suurenesid laenulepingust tulenevad intressi- ja viivisekohustused 14 842,01 eurot.
130.10.10.2007 OÜ-ga Probus sõlmitud laenulepingu alusel anti laenu 14 500 000 krooni (926 718,90 eurot), intressimääraga 10% aastas, viivisemääraga 0,1% päevas ning tähtajaga 10.10.2012. Ajavahemikul 01.04.2011 kuni 10.10.2012 oli 559 päeva. Päevase intressikohustuse suurus oli 253,89 eurot (926 718,90 eurot x 10% / 365). Intress suurenes 141 924,51 eurot (253,89 eurot x 559 päeva). Ajavahemikul 11.10.2012 kuni 16.12.2013 oli 432 päeva. Viivisekohustus suurenes 400 342,56 eurot (926 718,90 eurot x 0,1% x 432 päeva). Kokku suurenesid laenulepingust tulenevad intressi- ja viivisekohustused 542 267,07eurot.
131.23.01.2008 OÜ-ga Probus sõlmitud laenulepingu alusel anti laenu 1 000 000 krooni (63 911,65 eurot), intressimääraga 13% aastas, viivisemääraga 0,1% päevas ning tähtajaga 31.12.2010. Ajavahemikul 01.01.2011 kuni 31.03.2011 oli 90 päeva. Viivisekohustus suurenes 5 752,04 eurot (63 911,65 eurot x 0,1% x 90 päeva). Ajavahemikul 01.04.2011 kuni 16.12.2013 oli 991 päeva. Viivisekohustus 63 336,44 eurot (63 911,65 eurot x 0,1% x 991 päeva). Kokku suurenes viivsenõue 01.11.2011 kuni 16.12.2013 69 088,48 eurot (5 752,04 eurot + 63 336,44 eurot). Hageja vähendas viivisenõuet põhinõude summani 58 159,61 eurot (63 911,65 eurot – 5 752,04 eurot).
132.06.02.2008 OÜ-ga Probus sõlmitud laenulepingu alusel anti laenu 500 000 krooni (31 955,82 eurot), intressimääraga 13% aastas, viivisemääraga 0,1% päevas ning tähtajaga 31.12.2010. Ajavahemikul 01.01.2011 kuni 31.03.2011 oli 90 päeva. Viivisekohustus suurenes 2 876,23 eurot (31 955,82 eurot x 0,1% x 90 päeva). Ajavahemikul 01.04.2011 kuni 16.12.2013 oli 991 päeva. Viivisekohustus suurenes 31 668,21 eurot (31 955,82 eurot x 0,1% x 991 päeva). Kokku suurenes viivsenõue 34 544,44 eurot (2 876,23 eurot + 31 668,21 eurot). Hageja vähendas viivisenõuet põhinõude summani 29 079,59 eurot.
133.04.03.2008 OÜ-ga Probus sõlmitud laenulepingu alusel anti laenu 1 500 000 krooni (95 867,47 eurot), intressimääraga 13% aastas, viivisemääraga 0,1% päevas ning tähtajaga 31.12.2010. Ajavahemikul 01.01.2011 kuni 31.03.2011 oli 90 päeva. Viivisekohustus suurenes 8 628,07 eurot (95 867,47 eurot x 0,1% x 90 päeva). Ajavahemikul 01.04.2011 kuni 16.12.2013 oli 991 päeva. Viivisekohustus suurenes 95 004,66 eurot (95 867,47 eurot x 0,1% x 991 päeva). Kokku suurenes viivsenõue 103 632,73 eurot (8 628,07 eurot + 95 004,66 eurot). Hageja vähendas nõuet põhinõude summani 87 239,40 eurot.
134.18.04.2008 OÜ-ga Probus sõlmitud laenulepingu alusel anti laenu 2 750 000 krooni (175 757,03 eurot), intressimääraga 18% aastas, viivisemääraga 0,1% päevas ning tähtajaga 31.12.2010. 28.05.2010 täideti laenulepingus tulenevat kohustust summas 500 204,08 krooni, misjärel oli põhikohustuseks 2 249 795,92 krooni (143 788,16 eurot). Ajavahemikul 01.01.2011 kuni 31.03.2011 oli 90 päeva. Viivisekohustus suurenes 12 940,93 eurot (143 788,16 eurot x 0,1% x 90 päeva). Ajavahemikul 01.04.2011 kuni 16.12.2013 oli 991 päeva. Viivisekohustus suurenes 142 494,06 eurot (143 788,16 eurot x 0,1% x 991 päeva). Kokku suurenes viivisenõue 155 434,99 eurot (12 940,93 eurot + 142 494,06 eurot). Hageja vähendas nõuet põhinõude summani 130 847,23 eurot.
135.30.04.2008 OÜ-ga Probus sõlmitud laenulepingu alusel anti laenu 700 000 krooni (44 738,15 eurot), intressimääraga 18% aastas, viivisemääraga 0,1% päevas ning tähtajaga 31.12.2010. Ajavahemikul 01.01.2011 kuni 31.03.2011 oli 90 päeva. Viivisekohustus suurenes 4 025,70 eurot (44 738,15 eurot x 0,1% x 90 päeva). Ajavahemikul 01.04.2011 kuni 16.12.2013 oli 991 päeva. Viivisekohustus suurenes 44 327,43 eurot (44 738,15 eurot x 0,1% x 991 päeva). Kokku suurenes viivsenõue 48 353,13 eurot (4 025,70 eurot + 44 327,43 eurot). Hageja vähendas seda põhinõude summani 40 712,45 eurot.
136.17.08.2012 OÜ-ga Probus sõlmitud laenulepingu alusel anti laenu 54 608,59 eurot, intressimääraga 10% aastas, viivisemääraga 0,1% päevas ning tähtajaga 31.12.2013. Ajavahemikul 17.08.2012 kuni 16.12.2013 oli 487 päeva. Päevase intressikohustuse suurus oli 14,96 eurot (54 608,59 eurot x 10% / 365). Intressikohustus suurenes 7 285,52 eurot (14,96 eurot x 487 päeva).
137.14.12.2012 OÜ-ga Probus sõlmitud laenulepingu alusel anti laenu 180 000 eurot, intressimääraga 10% aastas, viivisemääraga 0,1% päevas ning tähtajaga 30.06.2013. Ajavahemikul 14.12.2012 kuni 30.06.2013 oli 199 päeva. Päevase intressikohustuse suurus oli 49,31 eurot (180 000 eurot x 10% / 365). Intress suurenes 9 812,69 eurot (49,31 eurot x 199 päeva). Ajavahemikul 01.07.2013 kuni 16.12.2013 oli 169 päeva. Viivsenõue suurenes 30 420 eurot (180 000 x 0,1% x 169 päeva). Kokku suurenesid intressi- ja viivisekohustused 40 232,69 eurot.
138.27.12.2012 OÜ-ga Probus laenulepingu alusel anti laenu 17 000 eurot, intressimääraga 10% aastas, viivisemääraga 0,1% päevas ning tähtajaga 30.06.2013. Ajavahemikul 27.12.2012 kuni 30.06.2013 oli 186 päeva. Päevase intressikohustuse suurus oli 4,65 eurot (17 000 eurot x 10% / 365). Intress suurenes 864,90 eurot (4,65 eurot x 186 päeva). Ajavahemikul 01.07.2013 kuni 16.12.2013 oli 169 päeva. Viivsenõue suurenes perioodil 2 873 eurot (17 000 x 0,1% x 169 päeva). Kokku suurenesid intressi- ja viivisekohustused 3 737,90 eurot. Kogumis suurenesid OÜ Probus laenulepingutest tulenevad võlgniku intressi- ja viivisenõuded 01.04.2011 kuni pankroti väljakuulutamiseni 2 777 149,45 eurot (99 806,03 eurot + 222 370,26 eurot + 1 500 569,69 eurot + 14 842,01 eurot + 542 267,07 eurot + 58 159,61 eurot + 29 079,59 eurot + 87 239,40 eurot + 130 847,23 eurot + 40 712,45 eurot + 7 285,52 eurot + 40 232,69 eurot + 3 737,90 eurot).
139.Eesti Tarbjateühistute Keskühistuga 16.03.2011 sõlmitud üürilepingut muudeti 04.07.2012 kokkuleppega. AS Süda Maja pidi andma ruumid üle üürnikule hiljemalt 31.01.2013. Kohustus jäi täitmata. 04.09.2013 ütles ETK lepingu erakorraliselt üles. ETK esitas pankrotimenetluses üürilepingust tuleneva leppetrahvinõude summas 233 560,95 eurot, mida on tunnustatud 27.02.2015 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tsiviilasjas nr xxx.
140.D ja AS Süda Maja vahel oli sõlmitud kolm laenulepingut 31.05.2007, 03.03.2008 ja 18.04.2008. AS Süda Maja pearaamatu andmeil oli 31.05.2007 lepingu alusel saadud laenu suuruseks 500 000 krooni (ehk 31 955,82 eurot) ning intressimääraks 10% aastas. Selles summas on D 31.12.2012 laenu põhiosa suurust kinnitanud. Ajavahemikul 01.04.2011 kuni 16.12.2013 oli 2 231 päeva. Päevase intressikohustuse suurus oli 8,75 eurot (31 955,82 eurot * 10% / 365). Intress suurenes 19 521,25 euro võrra (8,75 eurot x 2 231 päeva).
141.AS Süda Maja pearaamatu andmeil oli 03.03.2008 lepingu alusel saadud laenu suuruseks 250 000 krooni (ehk 15 977,91 eurot) ning intressimääraks 13% aastas. Selles summas on D 31.12.2012 laenu põhiosa suurust kinnitanud. Ajavahemikul 01.04.2011 kuni 16.12.2013 oli 2 231 päeva. Päevase intressikohustuse suurus oli 5,69 eurot (15 977,91 eurot * 13% / 365). Intress suurenes 12 694,39 euro võrra (5,69 eurot x 2 231 päeva).
142.AS Süda Maja pearaamatu andmetel oli 18.04.2008 laenulepingu alusel saadud laenu suuruseks 2 500 000 krooni (ehk 159 779,12 eurot) ning intressimääraks 18% aastas. Selles summas on D 31.12.2012 laenu põhiosa suurust kinnitanud. Ajavahemikul 01.04.2011 kuni 16.12.2013 oli 2 231 päeva. Päevase intressikohustuse suurus oli 78,79 eurot (159 779,12 eurot * 18% / 365). Intress suurenes 175 780,49 euro võrra (5,69 eurot x 2 231 päeva). Kokku suurenesid De laenulepingutest tulenevad intressikohustused 207 996,13 eurot (19 521,25 eurot + 12 694,39 eurot + 175 780,49 eurot). Kogumis suurenesid AS Süda Maja kohustused alates 01.04.2011 kuni pankroti väljakuulutamiseni 9 956 927,82 eurot (892 647,38 eurot + 417 316,47 eurot + 2 237 991,63 eurot + 2 293 064,03 eurot + 579 075,22 eurot + 318 126,56 eurot + 2 777 149,45 eurot + 233 560,95 eurot + 207 996,13 eurot).
143.Kostja X kandis juhatuse liikmena võlgniku pangakontolt enda isiklikule pangakontole 01.01.2010 kuni 31.07.2013 kokku 240 440,82 eurot. Enda isiklikule kontole kandis ta 01.01.2010 kuni 31.07.2013 kokku 3 445,40 eurot viidetega lähetustega seotud kuluaruannetele. Maksete kohta summas 1 039,80 eurot puuduvad kuluaruanded. Hageja palus kostjalt Xlt välja mõista VÕS § 1027 ja § 1028 alusel 241 480,62 eurot (240 440,82 eurot + 1 039,82 eurot) kohustuse täitmiseks, mida ei olnud olemas. Lisaks esitas hageja kostja vastu viivisenõude seadusjärgses määras. Alates hagiavalduse esitamisest on sissenõutavaks muutunud viivis 241 480,62 eurot.
144.Hageja viitas ÄS § 315 lõikele 1 ja 2 ning § 306 lõikele 2. Kostja X rikkus endale alusetute maksete tegemisega juhatuse liikme kohustusi. Äriühingu vara vähenes alusetute maksete võrra summas 241 480,62 eurot, mistõttu tekkis kahju. Kui kohus peaks jätma hageja nõude X vastu summas 241 480,62 eurot rahuldamata alusetu rikastumise sätete alusel, palus hageja kohtul mõista Xlt hageja kasuks välja ÄS § 315 lg 2 alusel 241 480,62 eurot. Samal alusel palus hageja mõista kostjalt välja viivise.
145.Hageja viitas AS Süda Maja poolt kolmandatele isikutele esitatud arvetele, milliste eest sai makseid Alandia KV OÜ. Kokku tasusid kolmandad isikud OÜ-le Alandia KV AS Süda Maja arveid summas 9 797,10 eurot. Hageja viitas VÕS §-le1027 ja §-le 1028. AS Süda Maja tegi Alandia KV OÜ-le perioodil rahalisi sooritusi summas 9 797,10 eurot kohustuse täitmiseks, mida ei olnud olemas. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise seadusjärgse määra alusel.
146.Alternatiivselt palus hageja sama summa välja mõista Xlt ÄS § 315 lg 2 alusel. X rikkus alusetute maksete tegemisega juhatuse liikme kohustusi. Ta oleks pidanud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. X tekitas AS-le Süda Maja kahju, sest ettevõtte vara vähenes. Samuti palus hageja Xlt välja mõista viivise seadusjärgses määras. Kuna kostja Murruste Metsatööstuse AS kustutati registrist, loobus hageja ka nõudest X vastu summas 10 470,55 eurot.
147.Kogumis on hageja nõue X vastu 10 171 408,44 eurot, mis koosneb pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustuse rikkumisest tulenevast nõudest 9 956 927,82 eurot ja alusetutest maksetest tulenevast nõudest 241 480,62 eurot. Lisaks on hagejal X vastu alternatiivne nõue 9 797,10 eurot.
148.06.04.2020 seisukohas selgitas hageja, et menetluse käigus on muutunud tema kahjunõue tulenevalt pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmisest. Algses hagiavalduses oli see nõue 6 360 795,73 eurot. 02.01.2017 suurendas hageja nõuet kuni 15 070 759,53 euroni ehk 8 709 963,80 euro võrra. Arvestades samas menetlusdokumendis kahest nõudest loobumist summas 25 552,47 (24 312,47 + 1240) eurot ja menetlusse jäänud nõudeid summas 241 480,62 eurot, kujunes hageja kogunõude suuruseks 15 312 240,15 eurot (= 6 627 828,82 eurot + 8 709 963,80 – 25 55247 + nõuded summas 241 480,62 eurot).
149.24.01.2020 menetlusdokumendis vähendas hageja sama nõuet 5 113 831,71 euro võrra. Nõude vähendamise tulemusena oli pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustuse rikkumisest tulenev nõue 9 956 927,82 eurot, mille lisandusid teised nõuded 241 480,62 eurot. Kokku oli hageja nõuete suurus on 10 198 408,44 eurot, millele lisandus alternatiivne nõue X vastu 9797,10 eurot. Vaatamata eeltoodud selgitustele võttis hageja 05.10.2020 menetlusdokumendis tagasi nõuded X vastu summas 671 141,92 eurot, millest nõue 463 145,79 tulenes OÜ-ga Probus sõlmitud laenulepingutest ning nõue 207 996,13 eurot Dega sõlmitud laenulepingutest.
150.07.09.2020 kohtuistungil tekkis küsimus, miks nõuab hageja kostjalt kahju hüvitist seoses Danske pangaga sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste suurenemisest, kui kohustus täideti 24.04.2012. Hageja leidis, et kui kostja oleks kohustust täitnud, ei oleks AS Süda Maja intressija viivisekohustused Danske panga ees alates 01.04.2011 kuni 24.04.2012 suurenenud. Kohustuse täitmine ei tähenda, et kahju ei tekkinud. Danske pank nõuet ei ole tunnustatud, sest kohustus täideti enne pankroti väljakuulutamist.
151.Seoses AS KH Energia-Konsult lepingutest tuleneva nõudega selgitas hageja, et kohus tunnustas antud võlausaldaja nõudeid summas 2 055 759,07 eurot. AS Süda Maja intressi- ja viivisekohustused tekkisid pärast püsiva maksejõuetuse ilmnemist. Hageja lähtus kohtuotsusega tunnustatud nõudest. Seoses Nordea pangaga sõlmitud lepingutest tuleneva nõudega selgitas hageja, et intressi- ja viivisekohustused suurenesid alates 01.04.2011 318 126,56 euro võrra. OÜ Probus, kes nõuded omandas, luges X tasutud 140 000 eurot laenulepingutest tulenevate nõuete täitmise tasuks. Tallinna Ringkonnakohus tunnustas Nordea laenulepingutest tulenevat nõuet summas 2 084 460,29 eurot. Viivise- ja intressikohustusi tunnustati 260 927,63 euro ulatuses. Hageja arvutuse järgi suurenesid Nordea laenulepingutest tulenevad intressi- ja viivisekohustused 01.04.2012 kuni pankroti väljakuulutamiseni summas 318 126,56 eurot. OÜ Probus esitas nõude väiksemas summas, sest intressikohustusi täideti. Hageja leidis, et intressikohustuste jooksev täitmine ei tähenda, et laenulepingutest tulenevad kohustused ei suurenenud ning kahju ei tekkinud. Hageja jäi enda arvestuse juurde.
152.Hageja arvestuste kohaselt suurenesid AS Süda Maja kohustused OÜ Probus ees alates 01.04.2011 kuni pankroti väljakuulutamiseni 2 777 149,45 euro võrra. Kohus tunnustas
OÜ Probuse nõuet summas 8 149 176,28 eurot, millest laenulepingutest tulenevad nõuded olid 8 046 786,40 eurot. Hageja arvestatud ja kohtus tunnustatud nõuete summad ei kattu, sest kohus tunnustas OÜ Probuse nõuet väiksemas ulatuses. Hageja arvestuste järgi suurenesid intressi- ja viivisekohustused summas 8 509 932,19 eurot. Lisaks kirjalikest laenulepingutest tulenevatele nõuetele esitas OÜ Probus kohtule tunnustamiseks suulisest laenulepingust tuleneva nõude summas 17 000 eurot ning arvete tasumisest tuleneva nõude summas 85 389,88 eurot, kokku 102 389,88 eurot.
153.Kohtuotsusega tunnustati kõiki OÜ Probus laenulepingutest tulenevaid nõudeid. Kohtuotsusest ei ole võimalik välja lugeda täpset tunnustatud nõuete arvestust ehk seda, millises ulatuses on tunnustatud põhinõudeid ning millises ulatuses intressi- ja viivisenõudeid. Hageja arvestatud nõude 8 509 932,19 euro ning kohtuotsusega tunnustatud nõude 8 046 786,40 eurot vahe on 463 145,79 eurot. Hageja otsustas lähtuda kohtuotsusega tunnustatud nõudest ning võttis enda nõude kostja vastu summas 463 145,79 eurot tagasi. Seoses Dga sõlmitud laenulepingutega oli hageja kontrollinud, et kohustused on kolmada isiku poolt üle võetud, mistõttu võttis hageja tagasi kahjunõude 207 996,13 eurot.
154.Lisaks selgitas hageja, miks on ta arvestanud viivist varasema perioodi eest kui 01.04.2011. Mitme laenulepingu puhul hakkas viivsenõue kujunema enne 01.04.2011 ning ületas perioodil pankroti väljakuulutamise ajaks põhivõlgnevuse. Kuivõrd hageja ei heida kostjale ette viivsekohustuste suurenemist enne 01.04.2011, on hageja välja arvutanud viivisekohustuse suuruse seisuga 01.04.2011. Enne 01.04.2011 tekkinud viivise on hageja ma arvestanud ning arvestanud viivist maksimaalselt kuni põhinõude suuruseni.
155.Hageja leidis, et kostja X vastutab kahju tekkimise eest ka ajal, mil ta enam ei olnud AS Süda Maja juhatuse liige. Põhjuslik seos oli olemas kuni pankroti väljakuulutamiseni. X volitused AS Süda Maja juhatuse liikmena lõppesid 17.06.2013. Samas võtsid kaks nõukogu liiget R ja D 28.05.2013 ja 08.06.2013 vastu otsuse X juhatuse liikme volituste pikendamiseks ja äriregistris pikendati X volitusi. Äriregistri andmetel kestsid X volitused kuni 24.10.2013.
156.Kuna äriregistri kohaselt puudusid uuel juhatuse liikmel Wl volitused, puudus tal võimalus saada ligi AS Süda Maja pangakontodele, lepingutele ja raamatupidamisele. Kostja X ei andnud üle ettevõtte raamatupidamist ja AS Süda Maja tegeliku majandusliku seisundi väljaselgitamine oli seetõttu raskendatud. Lisaks oli kostja X kajastanud AS-le Süda Maja kuulunud kinnisvara raamatupidamises oluliselt ulatuses ebaõigesti. Juulist oktoobrini tegeles W AS Süda Maja varade ja kohustuste tegeliku seisu kindlaks määramisega. Kinnistute turuväärtuse leidmiseks tellis ta hindamisaktid ja nende valmimise järel esitas 22.10.2013 koheselt pankrotiavalduse. Seega esitati pankrotiavaldus esimesel võimalusel pärast X juhatuse liikme volituste lõppemist. Sel põhjusel tuleb lugeda perioodil 17.06.2013 kuni 16.12.2013 kohustuste suurenemine põhjuslikus seoses olevaks kostja X poolt pankrotiavalduse esitamise kohustusega rikkumisega.
157.Hageja ei nõustunud, et kohustuste suurenemisest tuleneva kahju tõendamisel oleks tulnud arvestada ka AS Süda Maja varade väärtust. Kahju nõude on esitanud pankrotivõlgnik, kes ei pea tõendama, milline oleks olnud pankrotivara suurus, kui pankrotiavaldus oleks olnud õigeaegselt esitatud. Hagejale ei ole selge, millise varalise olukorra esile toomist ja tõendamist kohus hagejalt soovib. Kui AS Süda Maja vara suurenes pärast seda, kui tuli esitada pankrotiavaldus, tuleb seda tõendada kostjal. Kostja ei ole sellist vastuväidet menetluses esitanud ega tõendanud.
158.Samas leidis hageja, et AS Süda Maja vara koosnes kolmest kinnisvaraarendusobjektist (Ameerikanurga, Paldiski mnt ja Virbi), mis olid seisuga 01.04.2011 olemas. Ameerikanurga ja Paldiski mnt kinnistud võõrandati 2013. a suvel ning pankroti väljakuulutamise ajal neid AS-le Süda Maja ei kuulunud. Pankrotihaldur esitanud tagasivõitmise hagid, millest osad on juba
rahuldatud ja osad on lahendatud kompromissiga ja vaieldavad varad on pankrotipessa tagastatud. Hageja leidis, et igal juhul AS Süda Maja vara vähenes, sest kohustused suurenesid.
159.Menetluskuludena palus hageja kostjatelt välja mõista kulud õigusabile ja riigilõivu. Hagejat esindasid kaks lepingulist esindajat, kellest ühe tunnitasu oli 120 eurot ja teise 100 eurot. Õigusabi osutamiseks kulus 204 h ja 58 min ning 21 259,95 eurot ilma käibemaksuta. Sellele palus hageja lisada viimasel istungil osalemiseks kulunud aeg. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 3400 eurot. Kogumis palus hageja kostjatelt välja mõista 24 659,95 eurot. Hageja palus välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
160.Kostja X menetluskuludele vaidles hageja vastu. Kostjat 1 esindas kaks esindajat, kuid kulude nimekirjas ei ole nende tegevusi eristatud. See ei võimalda kontrollida, kas kulusid on dubleeritud. Kuna kulude maht on suur, võib eeldada nende kattuvust. Kahe esindaja dubleeriva ajakulu väljamõistmine ei ole põhjendatud. Hageja pidas alusetuteks kulusid, mis olid tingitud menetluse kestel esindaja vahetumisest. Sealhulgas on alusetud kulud e-toimikule ligipääsu taotlemisel ja materjalide kättesaamisel ning nendega tutvumisel. Arusaamatuks jääb, millist toimikut on kostja esindajad täiendanud ning advokaadi kliendikausta täiendamise kulud ei ole põhjendatud. Põhjendatud ei ole ajakulu seoses ühingujuhtimise tavaga tutvumise ning Internetist taustainfo kogumisega. Kohtuistungitel osalemise kulu on põhjendatud istungi kestvuse ulatuses. Hageja 13.09.2019 menetlusdokumendiga tutvumise ajakulu on liiga suur. 21.04.2020 ei olnud põhjendatud enam ajakulu varasemate menetlusdokumentide analüüsimiseks ja sellest kliendile kokkuvõtte tegemiseks. Istungieelsed kohtumised kliendiga ei olnud vajalikud.
KOSTJATE VASTUVÄITED
Kostja X vastuväited
161.Kostja X vaidles hagile vastu. Ebaõige on hageja väide, et AS Süda Maja aktsionärid ei soovinud kostja volitusi juhatuse liikmena alates 17.06.2013 pikendada. Hageja on esitanud OÜ Probus versiooni faktilistest asjaoludest. 2013. a kevadel selgus, et AS Süda Maja enamusaktsionäri OÜ Probus osalemine AS-s Süda Maja on läinud konflikti tema tegevusega OÜ NG Investeeringud kontsernis. AS Süda Maja plaanis avada Ameerikanurga kinnistul brändiriiete outleti ja samuti hüpermarketi. Samas kuulub OÜ NG Investeeringud kontserni Tallinna Kaubamaja, kes müüb brändiriideid. Samuti kuulub sellesse kontserni Peetri külas asuv Selver. AS Süda Maja arendatav outlet ja hüpermarket oleksid hakanud mõlema eelnimetatud äriga otseselt konkureerima. Huvide konflikti tõttu ei soovinud OÜ Probus enamaktsionärina AS Süda Maja arendustegevuse jätkamist, vaid arendusprojektide müüki. Kostja väiteid tõendavad kaks nõukogu koosoleku protokolli.
162.Kostjal Xl õnnestus leida ostjad Ameerikanurga kinnistule ja Paldiski mnt kinnistule. 2013. a suvel sõlmis kostja AS Süda Maja juhatuse liikmena tehingud Ameerikanurga kinnistu ühe osa võõrandamiseks 12 miljoni euro eest OÜ-le VIP Crew ja teise osa võõrandamiseks 5,4 miljoni euro eest R OÜ-le Siibxid. Hageja tellitud hinnangute kohaselt oli nende kinnistute turuväärtuseks vastavalt 4,3 miljonit eurot ja 1 miljon eurot. Paldiski mnt kinnistu võõrandati 8,7 miljoni euro eest, kuigi hageja tellitud hindamisakti kohaselt oli selle turuväärtuseks 2,9 miljonit eurot. Tehingute lõpetamine eeldas OÜ Probus notariaalset nõusolekut, sest Ameerikanurga kinnistule oli seatud OÜ Probus kasuks hüpoteegid. OÜ Probus hakkas AS Süda Maja tegevust takistama. OÜ Probus valitud nõukogu liikmed valisid 2013 suvel/sügisel AS Süda Maja juhatuse liikmeks W, kes esitas kohtule pankrotiavalduse enne, kui tema kohta tehti kanne äriregistrisse.
163.Kostja X leidis, et W tegutses sihipäraselt AS Süda Maja pankrotistumisel. W tellis kinnistute hindamisaktid, milles ei arvestatud äriplaani ega seda teostavat meeskonda. Seetõttu kujunes kinnistute hind madalamaks tegelikust väärtusest. Kostja X juhatuse liikme volitusi pikendati 28.05.2013 ja 08.06.2013 nõukogu koosolekutel, milles osalesid nõukogu liikmed R ja D. Kuigi nõukogu liige Y koosolekul ei osalenud, oli temaga koosolekul otsustatavad küsimused eelnevalt läbi arutatu. Sellele vaatamata esitas OÜ Probus 2013. a hagi AS Süda Maja vastu, nõudes nõukogu otsuste tühistamist. Kuigi W kohta ei olnud selleks ajaks veel äriregistri kannet tehtud, võttis ta hagi õigeks, millest tulenevalt tuvastas kohus, et kostja X volitused lõppesid juhatuse liikmena 17.06.2013.
164.Hageja töötasu nõue kostja X vastu on alusetu. Ernst&Young ei ole arvestanud varalisi suhteid enne 01.01.2010. Seisuga 31.12.2009 võlgnes AS Süda Maja kostjale Xle kokku 26 731,71 eurot. Töölepingu kohaselt oli kostja X aastapalk 35 697,24 eurot. 2009. aasta jooksul tasus AS Süda Maja kostjale kokku 140 280 krooni ehk 8 965,53 eurot. Seega oli 31.12.2009 AS Süda Maja võlg kostja ees 35 697,24 eurot – 8 965,53 eurot = 26 731,71 eurot. 2010. aastal tasutud 24 312,47 eurot kanti 2009. aastal võlgu jäädud töötasu katteks.
165.Laenu tagasimaksetest tulenevat nõuet kostja X ei tunnistanud. Tema ja AS Süda Maja vahel oli enne 01.01.2010 sõlmitud mitmeid laenulepinguid, mille alusel ta ettevõttele raha laenas. 18.04.2010 sõlmitud laenuleping nr 080418, milles alusel kostja X laenas AS-le Süda Maja 2 000 000 krooni (127 823 eurot) intressiga 18% aastas. 31.12.2009 seisuga moodustus kostja X nõue AS Süda Maja vastu 2 693 503 krooni, millest põhisumma oli 2 258 000 krooni ja intressid 435 503 krooni. Alates 01.01.2010 moodustus ainuüksi ühe aasta intress 406 440 krooni (25 976,3 eurot).
166.Eeltoodust lähtuvalt oli kostjal Xl AS Süda Maja vastu laenulepingutest tulenev nõue, mille põhisumma oli 2 693 503 krooni (172 146, 22 eurot), 2010. a intress 406 440 krooni (25 976,3 eurot), 2011. aasta intress 406 440 krooni (25 976,3 eurot), 2012. a intress 406 440 krooni (25 976,3 eurot) ja 2013. aasta intress kuni 01. juulini 203 220 krooni (12 988,2 eurot). Kokku oli nõude suurus 263 063,32 eurot. Kostja X nõue oli suurem kui talle tagastatud 240 440,82 eurot.
167.Kostja X vaidles vastu kuluaruannetest tulenevale nõudele. Hagiavaldusest ei ole võimalik aru saada, millised kuluaruanded puuduvad. Ernst&Young aruande p 1.1.24 joonealune märkus välistab nõude rahuldamise. Selle kohaselt on kontrollimisel leitud X esitatud 13 komandeeringu aruannet summas 1733,73 eurot, mille alusel väljamaksete tegemist panga liikumistest ei nähtu. Seega on kostja X esitanud komandeeringu aruandeid hoopis 693,93 euro suuruses summas enam, kui on talle tehtud väljamakseid. Seetõttu on hageja nõue alusetu.
168.Kostja X vaidles vastu arve nr C2249639-01 alusel esitatud nõudele. Tegemist oli lennupiletite arvega seoses kostja ja AS Süda Maja töötaja K tööalase komandeeringuga Berliini. Kostja X tasus algselt arve ise, mistõttu AS Süda Maja hüvitas selle talle hiljem. Komandeeringuaruanne on esitatud AS Süda Maja raamatupidamisse. Kostjal aruannet säilinud ei ole.
169.Kostja X vaidles vastu alusetu rikastumise ja kahju hüvitamise nõudele. Kostja ei ole rikkunud pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustust. AS Süda Maja ei olnud püsivalt maksejõuetu ajal, mil ta oli juhatuse liige. Isegi kui kostja on pankrotiavalduse esitamise kohustust rikkunud, on kahju nõue alusetu ning tõendamata. Esmalt viitas kostja X, et hageja on esitanud vastuolulisi väiteid selle kohta, millal tuli pankrotiavaldus esitada. Hageja on leidnud, et pankrotiavalduse esitamise kohustus tekkis 28.06.2012, aga ka 31.12.2010.
170.Pankrotiavalduse esitamise kohustuse tekkimist on hageja tõendanud üksnes BDO analüüsiga. Tegu ei ole usaldusväärse tõendiga, sest pankrotihaldur Toomas Saarma ja BDO analüüsi teostanud U teevad tihedat koostööd ja koostavad ka ühiseid ekspertarvamusi. Hageja tellis endale meelepärase aruande. Kostja esitas BDO analüüsi ebaõigsuse ning ebaprofessionaalsuse kohta kaks tõendit.
171.Vandeaudiitori E ja finantseksperdi L aruande „AS Süda Maja makseraskuste tekkimine ja püsiv maksejõuetus“ järgi ei olnud AS Süda Maja vähemalt kuni 31.07.2013 maksejõuetu ega pankrotis. Teisest ekspertarvamusest ilmneb BDO analüüsi ebaõigsus ja kõlbmatus. Lisaks annab riiklikult tunnistatud finantsekspert oma nägemuse, kas AS Süda Maja oli seisuga 31.07.2013 maksejõuetu või mitte.
172.Ühtlasi on BDO Advisory arvamusel ka ilma finantsalaste eriteadmisteta olulised puudused. Selle koostamisel ei ole küsitud selgitusi kostjalt Xlt kui juhatuse liikmelt. Arvamus põhineb enamjaolt AS Süda Maja majandusaasta aruannetel, kinnistusraamatu väljatrükkidel ja ajutise halduri koostatud aruandel. Järeldused 2011-2012 majandusliku olukorra kohta on tehtud mitte sellel hetkel eksisteerinud asjaolude valguses, vaid pärast pankroti väljakuulutamist kinnistute turuväärtuse kohta tellitud hindamisaktidel. Arvestamata jäeti ettevõtte tulevikuperspektiivid.
173.AS Süda Maja 2011. a ja 2012. a majandusaruannete kohaselt ületasid ettevõtte varad kohustusi 2011. aastal ligikaudu 9 miljoni euro ulatuses ja 2012. aastal ligikaudu 8,5 miljoni euro ulatuses. Majandusaasta aruanded olid auditeeritud vandeaudiitori poolt. Järeldused maksejõuetuse hindamisel on eluvõõrad. Aruande järgi tõendab maksejõuetust see, et 2011. a lõpus oli AS Süda Maja töövõtjatele/hankijatele võlgu kokku 80 710 eurot ja 2012. a juba 1 168 796 eurot. Arvestatud ei ole, et samade aruannete andmetel oli 2011. aastal äriühingul vara 12 350 819 euro väärtuses ja 2012. aastal 14 088 474 eurot. Auditeeritud bilansi kohaselt oli vara 2011. aastal 37 715 432 eurot ja 2012. aastal 40 270 772 eurot. Seega ületas varade väärtus mitmekordselt kohustusi. Töötava äriühingu puhul on tavapärane, et äriühingul on pidevalt üleval nii kreditoorsed kui debitoorsed nõuded.
174.Aruande analüüs põhineb suurel osal ajalehe artiklil ning hinnatud on Ameerikanurga kinnistu arendamisega seotud asjaolusid, jättes samal ajal pöördumata kostja või nõukogu liikmete poole. Alusetud on viited sellele, et AS Süda Maja aktsionäride ja investorite vahel puudus konsensus, kuna selle kohta asjaosalistelt arvamust ei küsitud. Kostja X pidas arvamuse koostamisel peamiselt huvitatud isikuks AS Swedbank, kelle nõue pankrotimenetluses oli vaid 3 miljonit eurot, kuid selle huvide kahjustamisele on keskendutud. AS-l Süda Maja oli toimiv äriplaan, millega oleks tulnud arvestada. Aktsionärid jätkasid ettevõtte finantseerimist. Seisuga 31.07.2013 oli aktsionäride laenude summa AS Süda Maja bilansis 9 649 073 eurot, mida oleks saanud kasutada omakapitali suurendamiseks. Lisaks ei olnud AS-le Süda Maja tehtud ühtegi pankrotihoiatust ja juhatus tegi pidevalt pingutusi uute investorite leidmiseks ning arenduse realiseerimiseks.
175.Kahju arvestuse kohta esitatud tabel on koostatud hageja enda poolt ega ole arvestatav tõendina, vaid hageja seletusena. Kahjunõude arvestamisel on lähtutud sellest, et pankrotiavaldus oleks tulnud esitada 31.12.2010 ning kahju on arvestatud ajavahemiku 31.12.2010 – 31.07.2013 eest. BDO Adivory OÜ hinnangul oleks tulnud pankrotiavaldus esitada 28.06.2012 ning kostja volitused juhatuse liikmena lõppesid 17.06.2013. Lisaks on hageja arvestanud ainult kohustuste suurenemist, mitte äriühingu varalist seisu tervikuna. Audiitor N on kostjale selgitanud, et äriühingu kohustuste suurenemine ei tähenda automaaselt varalise seisu halvenemist. Kui äriühing võtab laenu, suureneb laenusumma ulatuses samaaegselt nii äriühingu kohustuste maht kui varade maht.
176.14.11.2016 seisukohtades juhtis kostja tähelepanu sellele, et hageja ei ole enamikule tema väidetele vastanud, vaid on pöördunud Ernst&Young poole selgituste saamiseks. Hageja on ebaõigesti leidnud, et kostja X kohustus on tõendada, et talle ajavahemikul 01.01.2010 kuni 31.07.2013 tehtud laenu tagastused olid tehtud 18.04.2008 laenulepingu alusel. Nõude tõendamiskoormus on hagejal. Hagejal tuleb tõendada, et makseid ei tehtud 18.04.2018 laenulepingu alusel.
177.Alusetu on hageja väide, et 18.04.2008 laenulepingu sõlmimiseks puudus nõukogu otsus, mistõttu on tegemist ÄS § 307 lg 3 alusel tühise tehinguga. Laenulepingu allkirjastas Y, kes oli tehingu sõlmimise ajal AS Süda Maja enamusaktsionär ja nõukogu esimees. Tema volitused tulenesid TsÜS §-st 118 lg 2. Kostjal ei olnud laenulepingu sõlmimisel põhjust kahelda, et nõukogu otsus puudub. Lisaks sellel oli tegemist turutingimustel tehtud tehinguga, mistõttu tehing ei olnud see tühine ÄS § 307 lg 3 kohaselt. Ühtlasi on AS Süda Maja heaks kiitnud majandusaasta aruanded, millised on kõnealuse laenulepingu raames tehtud tehinguid kajastatud ning seetõttu on need AS Süda Maja kõrgeima organi poolt heaks kiidetud.
178.Seoses BDO Advisory OÜ aruandega rõhutas kostja X, et selle koostanud isikud G ja U ei ole kumbki audiitorid. Kostja esitatud arvamuse koostanud J on riiklikult tunnustatud finantsekspert ja EK Investeeringute OÜ analüüsi on koostanud vandeaudiitor. Tähtsust ei oma, kas EK Investeeringute OÜ analüüs vastas hageja sõlmitud kliendilepingule või kas hageja esitas sellest lepingust taganemise avalduse või mitte. Need asjaolud puudutavad hageja ja EK Investeeringute OÜ vahelisi varalisi suhteid.
179.Ameerikanurga kinnistu väärtuse tõendamiseks esitas kostja X äriplaani ning viitas, et BDO Advisory OÜ aruanne tugineb Pindi Kinnisvara koostatud eksperthinnangutel. Eksperthinnangu koostanud O on selgitanud, et hinnang ei ole kvalifitseeritav EVS standarditele vastava eksperthinnanguna. Seega ei ole BDO Advisory OÜ arvamuse alusmaterjal usaldusväärne. Ebaõiged on hageja väited, et ettevõtte aktsionärid ei olnud enam nõus äriühingu tegevust finantseerima. AS KH Energia Konsult oli valmis täiendavalt AS Süda Maja tegevust finantseerima.
180.01.03.2017 seisukohtades vaidles kostja X jätkuvalt hageja väidetele vastu. Kostja esitas 18.04.2008 lepingu originaali ja selle 31.12.2009 muutmise kokkuleppe originaali. Samuti esitas kostja hageja nõukogu erakorralise 01.04.2008 koosoleku protokolli, millest nähtub nõukogu nõusolek kinnitada omanike laenude intressiks 18% aastas. Kostja esitas samuti AS KH EnergiaKonsult kinnituse, et viimane oli valmis AS Süda Maja tegevust täiendavalt finantseerima koos ettevõtte 2012. a ja 2013. a majandusaasta aruannetega, mis tõendavad, et AS-l KH EnergiaKonsult olid finantseerimiseks olemas vahendid.
181.Kostja X esitas kohtule täiendavad tõendid Ameerikanurga kinnistu äriplaani realiseeritavuse kohta. AS Süda Maja nõukogu 12.10.2010 nõukogu koosoleku protokoll tõendab plaane seoses Ameerikanurga kinnisvaraarenduse äriplaaniga veel 2010. a lõpus. Herkki Si eksperthinnangu nr 67-16 tõendab kinnistu investeeringuväärtust. AS Süda Maja sõlmitud üürilepingud pärast 2011. a veebruari Ameerikanurga kinnistu suhtes tõendab arengupotentsiaali. Finantsplaneerimise OÜ hinnangust 23.01.2018 nähtuvad Ameerikanurga kinnisvaraarendusele tehtud investeeringud ja rajatud ehitised, mida hageja ei ole arvestanud.
182.Colliers International Advisors OÜ 21.03.2012 koostatud investeeringuväärtuse hinnang Ameerikanurga kinnistu kohta tõendab selle väärtus. AS Süda Maja ja OÜ SIIBXID vahel 26.06.2013 sõlmitud kinnistute müügi- ja asjaõiguslepingud tõendavad, et kostjal õnnestus 2013. a kinnisvara kasumlikult realiseerida ja AS Süda Maja kohustusi oluliselt vähendada. Lisaks esitas kostja Helios Properties Plc-ga seotud äriplaani.
183.Hageja on kostja vastu nõude esitamisel tuginenud vaid Ameerikanurga kinnistu raamatupidamislikele näitajatele teatud ajahetkel ja väitele, et ühe investori Helion Properties Plc loobumise tuttu kaotas AS Süda Maja tulevikuperspektiivi. Muid asjaolusid ei ole hageja arvestanud. ÄS § 306 lg 31 järgi ütleb maksejõuetuse tekkimise aeg tuvastada päevase täpsusega, kuid hageja ei ole seda kuupäeva välja toonud. Hageja tugineb BDO Adivory OÜ viimasele analüüsile, mis omakorda tugineb Kinnisvarabüroo Uus Maa OÜ kinnisvara, mis koostati seisuga 04.04.2014 ja väärtuste kohta 06.2013 ja 14.02.2014. Arvesse ei ole võetud Ameerikanurga kinnisvara arenduse äriplaani ega tehtud investeeringuid. Kuna AS Süda Maja äritegevus seisnes suuremahulises kinnisvaraarenduses, ei ole maksejõuetuse hindamisel õiguspärane lähtuda vaid kinnistute raamatupidamislikust väärtusest. Ameerikanurga kinnistu ei olnud ostetud koheseks edasimüümiseks, vaid selle eelnevaks väärtustamiseks.
184.Si eksperthinnangu kohaselt oli Ameerikanurga kinnisvaraarenduse investeeringuväärtus seisuga 30.04.2013 kokku 40 nelikümmend miljonit eurot. Rahvusvaheliselt tunnustatud kinnisvaraettevõtte Colliers International Advisors OÜ 21.03.2012 hinnangu kohaselt oli ainuüks 3,99%-lise Ameerikanurga kinnistu osa investeeringu väärtus väärtus 3,3 miljonit eurot. Seega tugineb BDO Advisory OÜ analüüs ebaõigesti vaid Ameerikanurga kinnistu raamatupidamislikule väärtusele.
185.Kui kostja oleks veebruaris 2011 tajunud AS Süda Maja alalist maksejõuetust, ei oleks pärast veebruari 2011 sõlminud mitmeid ehituslepinguid, üürilepinguid ja võõrandamislepinguid. Juhatuse liikme vastutuse puhul ei ole oluline see, millal äriühing faktiliselt maksejõuetuks muutuks, vaid see, millal pidi hoolsale juhatuse liikmele selgeks saama, et äriühing on alaliselt maksejõuetu. Alles alates sellest ajast tekib kohustus esitada pankrotiavaldus. Olukorda tuleb hinnata mitte tagantjärele, vaid sellises ajas ja situatsioonis, milles ettevõte oli.
186.24.04.2012 sõlmiti ca 7 000 000 euro suurune leping, millega AS Süda Maja laenu Danske Bank ees refinantseeris AS KH Energia Konsult. Seejärel olid kõik AS Süda Maja suuremad võlausaldajad äriühingu enda aktsionärid. Kui juhatuse või nõukogu hinnangul oleks AS Süda Maja olnud pankrotiseisus, ei oleks tehingut tehtud.
187.28.08.2017 seisukohtadega koos esitas kostja Donoway Eesti OÜ 13.06.2017 „Sõltumatu vandeaudiitori piiratud kindlustandva töövõtu aruande“. Selles on vandeaudiitor V (vandeaudiitori number 551) vastanud küsimustele, mis puudutavad 19.08.2014 BDO Advisory tööd ja U 02.01.2017 tööd. Donoway Eesti OÜ ei nõustunud, et AS Süda Maja püsiv maksejõuetus saabus 2011. a veebruaris. Samuti ei nõustutud sellega, et AS Süda Maja raamatupidamises oli varade väärtus ebaõigesti kajastatud. Nimelt lubas RTJ 4 § 11 teatud tingimustel laenuintresside kapitaliseerimist. U etteheiteid raamatupidamise reeglite rikkumise kohta peeti arusaamatuteks ja ebaõigeteks.
188.Donoway Eesti OÜ aruandes antud sisuliselt hinnang U aruande usaldusväärsusele ja kasutatavusele. U ei koostanud 02.01.2017 aruannet kindlust andva töövõtu aruandena. Samuti ei ole 2014. a BDO Advisory OÜ nimel U allkirjastatud dokument esitatud audiitortegevuse registrisse kantud audiitorettevõtja nimel vaid konsultatsioonibüroo poolt, mis ei ole audiitorettevõtja AudS § 7 mõistes. U ei ole Eestis audiitortegevuse registrisse kantud vandeaudiitor ja ta ei ole kummagi arvamuse koostamisel lähtunud vandeaudiitori kutsetegevuse standarditest. Lisaks ei saanud U hilisemas aruandes ainuisikuliselt muuta varasema arvamuse järeldusi, sest varasema arvamuse oli lisaks temale koostanud G.
189.15.07.2019 seisukohtades jäi kostja X varasemate vastuväidete juurde. Alternatiivne alusetu rikastumise nõuded on aegunud ja tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, millist kohustust AS
Süda Maja uskus end täitvat ja miks seda kohustust ei eksisteerinud ning kuidas rikastus maksete tagajärjel X, kui maksed tehti OÜ-le Alandia KV ja OÜ-le Murruste Metsatööstus. Hageja on tuginenud Ernst & Young aruandele, kus pole leitud, et makseteks puudus alus, vaid on märgitud, et ei tuvastatud algdokumente. Kostja X on kohtule esitanud algdokumendi ehk lepingu.
190.Maksed summas 1039,80 eurot on tehtud õiguslikul alusel, sest need on tehtud X esitatud kuluaruannete (komandeeringu aruannete) kulude hüvitamiseks. Seda, et tegemist on kuluaruannete alusel tehtud maksetega, kinnitavad AS Süda Maja pangakontolt tehtud väljamaksete selgitused. Hageja kahjunõude 1039,80 eurot lükkab ümber ainuüksi Ernst & Young aruandes tuvastatu. Ernst & Young aruandes on selgitatud, et lisaks esialgselt tuvastatud kuluaruannetele (kogusummas 2 405,60 eurot) on X esitanud täiendavalt veel 13 kuluaruannet (komandeeringu aruanded) kogusummas 1733,73 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et need kuluaruanded alusdokumentidena on Süda Maja raamatupidamisdokumentatsiooni hulgas olemas. Järelikult on X esitanud kuluaruandeid 693,93 euro võrra rohkem, kui talle on nende dokumentide alusel väljamakseid tehtud (1733,73 – 1039,80).
191.Isegi juhul kui väljamakse 1039,80 eurot osas ei tuvastatud asjakohaseid alusdokumente, ei saa selle alusel automaatselt järeldada, et maksed tehtigi õigusliku aluseta ja AS-e Süda Maja tekkis kahju VÕS § 127 lg 1 mõttes. Varaline kahju tekkis kostjale Xle, sest komandeeringute kulud summas 693,93 eurot jäid talle hüvitamata.
192.Kahju nõude esitamist võimaldavad eeldused on endiselt tõendamata. Kostja ei ole rikkunud pankrotiavalduse esitamise kohustust ja AS Süda Maja ei olnud alates 2011. aasta veebruarist maksejõuetu. AS Süda Maja tolle perioodi majandusaasta aruanded ja bilansid kinnitavad, et omakapital oli aastatel 2010 - 2013 tugevalt positiivne. AS Süda Maja 31.07.2013 seisuga bilansi kohaselt oli omakapital jätkuvalt positiivne summas 8 150 367 eurot. Varad (eelkõige kinnisvaraarendused) olid äriühingu 2010 - 2013. a bilanssides ja majandusaasta aruannetes kajastatud kooskõlas raamatupidamisreeglitega õigesti soetusmaksumuses. Hageja väited varade väärtuse ümberhindamise (allahindamise) vajadusest perioodil 2010 - 2013 on põhjendamatud. AS-l Süda Maja puudus kinnisvara arendusfaasi perioodil vajadus või kohustus asuda bilansiliste varade (kinnisvaraarendused) väärtust ümber hindama nö tühja maatüki põhimõttel.
193.BDO Advisory OÜ 2014. a arvamus ja U 2017. a arvamus sisaldavaid olulisi puudusi, mistõttu nende järeldused ei ole tõepärased ega usaldusväärsed. Kummaski dokumendis ei ole väidetud, et ettevõtte juhatus oleks pidand korrigeerima varade väärtus turuväärtuse alusel ehk ned alla hindama. Selle asemel arvutati mõlemas arvamuses AS Süda Maja omakapitali seis tagantjärgi välja Pindi Kinnisvarabüroo ja Uus Maa Kinnisvarabüroo hindamisaktide alusel, mis olid sobimatud, sest neis ei ole arvestatud hinnatavate kinnistute parimat võimalikku (äriplaanijärgset) kasutusviisi. Sellise meetodi kasutamisel kujunesid hindamistulemused hindamisaktides moonutatult madalateks, sest hinnatavate kinnistute väärtust suurendavad tegurid (sh strateegiliselt hea asukoht, detailplaneeringu olemasolu, kehtivad ehitusload, tulevaste üürnikega sõlmitud üürilepingud, tehtud materiaalsed investeeringud ja ehitustööd) on jäetud põhjendamatult arvestamata. Pindi kinnisvarabüroo ja Uus Maa kinnisvarabüroo pakutud kasutusviisi reaalne elluviimine eeldaks olemasoleva detailplaneeringu muutmist, mis võib aastaid aega võtta. Hindamisaktidest ei selgu, milline oli AS Süda Maja kinnisvaraarenduste tegelik väärtus vaidlusalusel perioodil 2010 – 2013.
194.Pindi Kinnisvara arvamus ja Uus Maa hindamisaktid on ka muude puudustega, mistõttu on need sobimatud omakapitali suuruse arvutamiseks. Kostja esitas tõendina kutselise vara hindaja P aruande, kus on puudused välja toodud. Lisaks on U ja BDO Advisory OÜ arvamused
ebaõiged, sest need väidavad alusetult, et intresside kapitaliseerimine oli lubamatu. V aruandes on selgitatud, et Raamatupidamise Toimkonna Juhend (RTJ) ei piira intresside kapitaliseerimist ainult teatud kitsastele kuludele, vaid see käsitleb kogu perioodi, mil tehakse ettevalmistusi vara otstarbekohaseks kasutamiseks.
195.Hageja viidatud AS Süda Maja 17.12.2013 pankrotimäärus ja ajutise halduri arvamus ei kinnita püsivat maksejõuetust 2010. a lõpus ega 2011. a alguses. Pankrotimäärus rajaneb pankrotiavaldusele ja ajutise halduri aruandele. Muud sisulist maksejõuetuse kontrolli maakohus ei teostanud ega tuvastanud maksejõuetuse tekkimise aega. Ajutine haldur lähtus ekslikult AS Süda Maja uue juhatuse bilansiliste varade ümberhinnatud (korrigeeritud) väärtustest. Varade väärtuse ümberhindamise alusena aktsepteeris haldur põhjendamatult Pindi Kinnisvara arvamuse tulemusi. Samas on kohtumääruses tsiteeritud ajutise halduri aruannet, mille kohaselt ei saanud halduri hinnangul AS Süda Maja püsiv maksejõuetus tekkida varem kui 2013. a mais.
196.BDO Advisory OÜ ja U on jätkud arvestamata AS Süda Maja äriplaani, kuid perspektiivikas äriplaan omab otsest mõju kinnisvaraarenduse väärtusele. Hindamata on jäetud ka Paldiski mnt kinnisvaraarenduse äriplaan. Arvestamata on, et AS Süda Maja jätkas aastatel 2010 – 2013 plaanipäraselt oma äritegevust ja äriplaani elluviimist ning äriplaan oli reaalselt teostatav. Ebaõige on U järeldus, et investor HELIOS (PARTNERSHIPS) LIMITED (edaspidi Helios) lahkumine 2011. aastal tõi kaasa edasiste arenguvõimaluste puudumise. Helios investeeris Ameerikanurga arendusse vaid ligikaudu 100 000 eurot. Arendusprojekti ulatust arvestades ei olnud Heliose investeeringu puhul seega tegemist summaga, mis oleks märkimisväärselt projekti arengut mõjutanud. Heliose lahkumise ajal oli AS Süda Maja suurinvestor AS KH Energia-Konsult, kes ainuüksi 2012 aprillis andis laenu vähemalt 7 092 914 eurot ning kes tegi aastatel 2010 – 2013 investeeringuid kogumahus ligikaudu 17 miljonit eurot. Seda kinnitab jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu lahend tsiviilajas nr xxx. Põhilise osa investeeringutest tehti pärast Heliose lahkumist.
197.AS Süda Maja äriplaan oli jätkuvalt perspektiivikas, sest ettevõtte omanikud ja nõukogu soovisid aastatel 2011 ja 2012 tegevuse jätkumist. See nähtub AS Süda Maja nõukogu 16.05.2012, 11.12.2012, 18.04.2012 ja 08.06.2013 koosolekute protokollidest, 2010 - 2012 majandusaasta aruannete tegevusaruannetest ja asjaolust, et aktsionär R finantseeris ettevõtet läbi AS KH Energia Konsult. AS Süda Maja äritegevuse finantseerimine toimus perioodil 2010 2013 peaasjalikult omanikulaenude arvelt, mistõttu esines olukord, peamised võlausaldajad ja aktsionärid langesid kokku. Üle 80% pankrotimenetluses esitatud nõuetest kuulub AS Süda Maja omanikele ja nendega seotud äriühingutele. Ühingu maksejõuetust ei saanud tuvastada selle alusel, et ühingul oli suur võõrkapitali osakaal omanikulaenude näol.
198.Aastatel 2010 kuni 2013 jätkati plaanipärast majandustegevust. Sõlmiti Ameerikanurga kinnistu üürilepinguid, rajati tehnovõrke ja hoonete kandekonstruktsioone. Samuti toimus Paldiski mnt arenduse detailplaneeringu muutmine ning kaasati uus investor. Tsiviilasjas nr xxx tehtud otsuse punktis 75 tõdes kohus, et AS Süda Maja tegeles veel kuni 2013. aastani arendusprojektide elluviimisega. Kostja pidas eluliselt ebausutavaks, et püsivalt maksejõuetu äriühing jätkab mitu aastat pärast väidetud püsiva maksejõuetuse saabumist tavapärast majandustegevust ja äriplaani elluviimist. Si hinnang tõendab, et äriplaan oli reaalselt teostatav.
199.Kostja X leidis, et AS Süda Maja majandusliku olukorra puhul omab tähtsust hoopis 2013. aastal eskaleerunud konflikt ettevõtte ja selle aktsionäri OÜ Probus vahel. Äriühingu püsivast maksejõuetusest ei saa rääkida, kui enamik võlausaldajatest on tema enda omanikud, kes uskusid Süda Maja äriplaani teostatavusse ja finantseerisid Süda Maja jooksvat tegevust. V on oma aruandes kinnitatud, et selliste eelduste olemasolul ei ole võimalik rääkida äriühingu püsivast maksejõuetusest.
200.Kostja esitatud tõendid tõendavad kogumis, et hageja esitatud BDO Advisory OÜ ja U arvamused on ebausaldusväärsed. Kostja esiatud tõendid tõendavad, et AS Süda Maja ei olnud püsivalt maksejõuetu alates 2011. a veebruarist ega hilisemal ajal, mil X oli juhatuse liige. Juhul, kui AS Süda Maja oli maksejõuetu, ei ole kostja oma kohustusi rikkunud, sest maksejõuetus ei olnud talle äratuntav. Korraliku ettevõtja hoolsusega tegutsedes ei pidanud X esitama 2011. a kohtule AS Süda Maja pankrotiavaldust. X käsutuses oli tol ajaperioodil info, mis ei viidanud püsivale maksejõuetusele.
201.Kostja X ei ole raamatupidamise andmeid lubamatult manipuleerinud. AS Süda Maja põhilised bilansilised varad ehk Ameerikanurga, Paldiski mnt ja Virbi kinnistud olid kooskõlas raamatupidamisreeglitega kajastatud bilansis konservatiivselt ja õigesti soetusmaksumuses. Ameerikanurga ja Paldiski mnt kinnisvaraarendused on Süda Maja bilansis seejuures kajastatud varudena. Reeglid varude kajastamiseks ettevõtja bilansis ja majandusaasta aruannetes näeb ette Raamatupidamise Toimkonna juhend (RTJ) nr 4 „Varud“. Selle juhendi punkt 7 näeb ette, et varud võetakse algselt arvele soetusmaksumuses. Soetusmaksumus koosneb aga ostu-, tootmisja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Hageja jätab tähelepanuta, et RTJ nr 4 punktide 7 jj alusel ei ole varu objekt pelgalt tühi füüsiline maatükk.
202.RTJ nr 4 punkt 19 näeb ette, et edaspidi kajastatakse varusid ettevõtja bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest kumb on madalam. Vara hindamist puudutava Eesti Standardi EVS 875-5:2010 p 9.2.4 täpsustab, et neto realiseerimisväärtus on tavapärase äritegevuse käigus kujunev toote turuväärtus, millest on maha arvatud hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks (turustuskulud). Turustuskulude suurus pole teada enne, kui kinnisvaraarendus on valminud. Seega neto realiseerimisväärtus on mitte varu enda, vaid temast valmistatava valmistoote turuväärtus, millest on maha arvatud hinnangulised kulutused. Vastupidiselt hageja ekslikule arusaamale ei ole kinnisvaraobjektide aktiivse arendusfaasi perioodil neto realiseerimisväärtust ehk turuväärtust hinnata tarvis, vaid igati lubatav ja kooskõlas raamatupidamisreeglitega on lähtuda vara soetusmaksumusest. Perioodil 2010 – 2013 ei esinenud RTJ nr 4 punktis 20 sätestatud aluseid, mille puhul oleks AS Süda Maja juhatus pidanud aruandeperioodide lõpus kaaluma Ameerikanurga, Paldiski mnt või Virbi kinnistute väärtuse allahindamist.
203.Neto realiseemisväärtuse definitsioon on antud ka RTJ nr 4 punktis 5, mille kohaselt on neto realiseerimisväärtus toote hinnanguline müügihind tavapärase äritegevuse käigus, millest on maha arvatud hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. Tühja füüsilise maatüki põhimõttel leitud hüpoteetilise turuväärtuse alusel varu objekti allahindamine bilansis ei oleks olnud kooskõlas RTJ-s nr 4 toodud varu objekti kajastamise põhimõtetega, sest RTJ nr 4 punktide 7 jj alusel ei ole varu objekt pelgalt tühi füüsiline maatükk. Eeltoodut arvestades on hageja väited kinnisvaraarenduste väärtuste ülehinnatusest alusetud ja kohut eksitavad. X ei ole varjanud AS Süda Maja negatiivset omakapitali, vaid ta lähtus põhjendatult ja heas usus varade bilansis kajastatud väärtustest, mille kohaselt äriühingu omakapital oli positiivne.
204.Heauskne kostjaga sarnases olukorras olnud juhatuse liige oleks eeldanud, et AS Süda Maja parimates huvides oli ühingu äritegevuse ja äriplaani elluviimise jätkamine, et ühing teeniks äriprojektide arvelt tulevikus tulu. ÄS § 315 lg 2 teise lause kohaselt on korraliku ettevõtja hoolsuse määra rakendamine oma kohustuste täitmisel äriühingu juhatuse liikme vastutust välistavaks asjaoluks, mistõttu on igal juhul välistatud kostja vastutus kahju eest. Kostja X viitas asjas xxx tehtud maakohtu ja Riigikohtu otsusele, kus kohtud leidsid, et kostja ei rikkunud
pankrotiavalduse esitamise kohustust. Kohtud leidsid, et arvestades seda, kui keerukas oli ekspertidele vara väärtuse ja netovara seisu hindamine, ei saanud kostjale ette heita pankrotiavalduse esitamata jätmist.
205.Hageja ei ole tõendanud kahju suurust ega põhjuslikku seost. Hageja väidetes on loogikaviga, sest kõrvalkohustuste kogumaht ei saanud suureneda rohkem kui kõigi kohustuste kogumaht. AS Süda Maja 31.07.2013 seisuga bilansis olid võrreldes 31.12.2012 bilansiga kohustused vähenenud umbes 10 000 000 euro võrra, mida hageja ei ole arvestanud. Hageja kahjunõude arvestus rajaneb ebaõigele eeldusele, et pankrotimenetluses esitatud pankrotivõlausaldajate nõuded on põhjendatud nõudeavalduses ja kohtule esitatud hagiavalduses toodud suuruses. Tegelikult esinesid erinevused ja kohtulahendites tunnistati KH Energia Konsult OÜ ja OÜ Probus nõudeid väiksemates ulatustes.
206.Hageja tugines sellele, et kostja X volitused juhatuse liikmena kestsid kuni 17.06.2013. Seega ei saaks teda lugeda ÄS § 306 lg 31 rikkumises olevaks pärast seda kuupäeva. Vaatamata sellele loeb hageja kostja tekitatud kahjuks intressi- ja viivisenõudeid perioodil 18.06.2013 kuni 17.12.2013, mil X ei olnud juhatuse liige. Isegi teoreetiliselt ei saa selles osas esineda põhjuslikku seost VÕS § 127 lg 4 mõttes. Hageja ei ole põhjuslikku seost põhistanud ega tõendanud.
207.Hageja nõuete hulgas on Eesti Tarbijate Keskühistu leppetrahvinõue summas 234 863,28 eurot. Hageja ei ole põhistanud, kuidas see nõue on põhjuslikus seoses X väidetava rikkumisega. Eesti Tarbijate Keskühistu üürileping sõlmiti esiteks parimas arusaamises, et kinnistul arendatakse välja kaubanduspinnad. Teiseks sõlmiti Eesti Tarbijate Keskühistu üürileping 16.03.2011 ehk ajal, mil isegi hageja faktiväidete õigsust eeldades ei saanuks X olla rikkumises pankrotiavalduse esitamisega. Hageja ei ole tuginenud sellele, nagu oleks pankrotiavalduse esitamata jätmine tinginud ehitise õigeks ajaks mittevalmimisest. Lisaks on hageja leppetrahvinõudesse arvestanud mitu kuud, mil kostja polnud hagiavalduse kohaselt enam juhatuse liige.
208.Hageja ei ole põhistanud kahjunõude ettenähtavust. Juhatuse liikme suhe äriühinguga sarnaneb käsunduslepingust tulenevale suhtele. Hageja ei ole põhistanud, kuidas pidi kostjale Xle juhatuse liikmeks asumise ajal 1999. aastal olema ettenähtav, et makseraskuste puhul pankrotiavalduse mitteesitamine võib kaasa tuua üle 15 miljoni euro suuruse nõude. Kui kohus peab kahju nõuet põhjendatuks, vastutavad ka AS Süda Maja nõukogu ja aktsionärid pankrotiavalduse mitteesitamise eest. AS Süda Maja majandusaasta aruanded, millest selgelt nähtus kohustuste maht, olid audiitori poolt auditeeritud ja üldkoosoleku poolt heaks kiidetud. Sellele vaatamata ei andnud üldkoosolek ega nõukogu kostjale indikatsiooni, et ta peaks esitama pankrotiavalduse. Aktsionärid ja nõukogu soovisid selgelt AS Süda Maja tegevuse jätkumist. Täidetud on VÕS § 139 kohaldamise eeldused. Samuti on nõude rahuldamine kostja kui füüsilise isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane. Täidetud on VÕS § 140 kohaldamise eeldused ja hüvitist tuleks vähendada nullini. Kohtuasja algatamisel on haldur rikkunud oma hoolsuskohustust.
209.Alternatiivsed nõuded tuleb jätta rahuldamata, sest need on aegunud TsÜS § 151 lg 1 alusel. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab alusetute maksete tegemisega. Teiseks jääb arusaamatuks, kuidas saab äriühingutele ehk OÜ-le Alandia KV ja OÜ-le Murruste Metsatööstus tehtud ülekandeid käsitleda kostja X kui füüsilise isiku alusetu rikastumisena. Hageja ei ole tõendanud, et X oleks nende maksete arvel kuidagi rikastunud. Hageja nõue ei vasta ühelegi võlaõigusseaduse 52. peatüki 2. jaos sätestatud alusetu rikastumise koosseisule, ei üldkoosseisule, mille puhul nõutakse üleantu tagasi selle saajalt, ega soorituskonditsiooni erikoosseisudele VÕS §-des 1029 (X pole võlausaldaja ega ka selleks Süda Maja poolt peetud),
1030 (puudub kolmanda isiku kasuks leping) ja 1031 (nõudeid pole loovutatud). Samuti ei vasta see sama peatüki 3. jaos nimetatud mittesoorituskondiktsioonide koosseisudele.
210.Hageja on jätnud tähelepanuta alusetu rikastumise nõude tõendamiskoormuse. Hageja peaks tõendama maksete tegemise kostjale ja seda, et ta täitis maksetega kohustust, mida ei olnud olemas või mis langes ära. Hageja ei ole tõendanud, millist kohustust uskus AS Süda Maja end Xle täitvat ja miks seda kohustust ei olnud olemas või ei tekkinud või miks see ära langes. OÜ-le Alandia KV tehtud maksed pärinevad 2010. aastast ja olid aegunud enne hagi esitamist. OÜ-le Murruste Metsatööstus tehtud maksed tehti enne 30.12.2012 ja nõue on aegunud.
211.13.09.2019 seisukohtades teatas kostja, et tal ei ole vastuväiteid nõude vähendamisele. Kostja osundas, et ta juhtis tegelikult juba 15.07.2019 hageja tähelepanu sellele, et AS KH Energia-Konsult ja OÜ Probus nõudeid on kohtulahendites tunnustatud väiksemates summades võrreldes hageja arvutustega. Kostja jäi varasemate vastuväidete juurde ja leidis, et enne pankrotiavalduse esitamist puudus raamatupidamise algdokument, milles oleks tuvastatud, et AS Süda Maja netovara seis on varade väärtuse ümberhindamise tõttu negatiivne. Selle koostamine enne pankrotiavalduse esitamist on juhatuse ülesanne. Kuna sellist dokumenti koostatud ei olnud, pidid BDO Advisory OÜ ja U möönma, et puudub raamatupidamislik algdokument netovara negatiivseks muutumise kohta aastatel 2010 kuni 2012.
212.Pankrotiavalduse esitamise ajal puudus samuti raamatupidamislik algdokument, mille alusel sai hinnata netovara negatiivsus, kuigi nimelt seetõttu esitati pankrotiavaldus. AS Süda Maja uus juhataja W ja ajutine haldur rajasid oma seisukoha üksnes sobimatutele Pindi kinnisvarabüroo ja Uus Maa kinnisvarabüroo hindamisaktidele. Pindi Kinnisavarabüroo ja Uus Maa kinnisvarabüroo hindamisakte on hageja ekslikult samastanud varade ümberhindamisega, kuigi ümberhindamist faktiliselt toimunud ei ole. Kinnisvara hindamisakt võis olla küll varade ümberhindamise algdokumendi üheks sisendiks, kuid hindamisakt ise ei ole samastatav ei algdokumendi ega juhatuse hinnanguga. Hindamisakti tellimisele pidi järgnema juhatuse hinnang ja kohase algdokumendi koostamine.
213.Hageja jätab tähelepanuta, et kahjuna käsitletav AS Süda Maja kohustuste suurenemine toimus nõukogu ja aktsionäride teadmisel ja heakskiidul. Paralleelselt kohustuste suurenemisega suurenes ka äriühingu aktiva. Kahju tekkis hoopis AS Süda Maja kui kinnisvaraettevõtja äririski realiseerumise tagajärjel. Äririskist olid seejuures teadlikud nii nõukogu kui aktsionärid. Seetõttu tuleb kahjuhüvitist VÕS § 139 ja § 140 alusel vähendada nullini.
214.Kostja X ei nõustunud, et käesolevas asjas tuleb tuvastada AS Süda Maja püsiva maksejõuetuse tekkimise aeg sama moodi nagu tsiviilasjades nr xxx, xxx ja xxx. Sõltumata kohtulahendite olemasolust peab maakohus praeguses asjas TsMS § 232 lg 1 ja § 442 lg 8 alusel ise igakülgselt ja täielikult hindama asjaolusid ja analüüsima tõendeid. Kohtud ei ole üheski tsiviilasjas jõustunud otsusega tuvastanud, et aastatel 2010 - 2013 oli AS Süda Maja omakapital negatiivne. Hagi aluseks oleval perioodil ei ole AS Süda Maja varade väärtust hinnatud litsentseeritud vara hindaja poolt. Hageja väidab ekslikult, et kohus tuvastas tsiviilasjas nr xxx püsiva maksejõuetuse saabumise hiljemalt 2011. a veebruaris. Tsiviilasjas nr xxx on jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 13.12.2018 lahend, milles kohus tuvastas vaid seda, et Süda Maja oli seisuga 22.10.2013 ehk pankrotiavalduse esitamise ajal püsivalt maksejõuetu. Kohtud ei tuvastanud, et Süda Maja oli muutunud püsivalt maksejõuetuks juba aastatel 2010 - 2012.
215.06.12.2019 seisukohtades pidas kostja alusetuteks hageja väiteid, et kostja ja AS Süda Maja vahel sõlmitud laenuleping on võltsitud. Kostjale maksete tegemise õiguslikku alust tõendavad 18.04.2008 sõlmitud laenuleping nr 080418 ja 18.04.2008 maksekorraldus. Maksekorraldus tõendab, et kostja X tegi laenulepingu sõlmimisega samal päeval AS Süda Maja
pangakontole ülekande selgitusega „laen“ summas 2 000 000 krooni. Ülekande summa vastab laenulepingus kokku lepitud laenusummale. Makse tehti laenulepingu punktis 2 näidatud Süda Maja pangakontole. Lisaks on kostja esitanud laenulepingu originaaldokumendid.
216.Olukorras, kus X tegi 18.04.2008 AS-le Süda Maja rahalise ülekande summas 2 000 000 krooni ja ettevõte sai rahasumma enda kasutusse, tekkis AS Süda Maja ja X vahel igal juhul laenulepingule iseloomulik võlasuhe. Seda isegi juhul, kui pooled ei oleks vormistanud kirjalikku laenulepingut, sest laenulepingu võib sõlmida ka muus kui kirjalikus vormis. Hageja ei ole seejuures näidanud, et AS Süda Maja ja X vahel oleks rahaülekande tegemise ajal olnud mingeid muid võlasuhteid, mille alusel pidi X üle kandma 2 000 000 krooni.
217.AS Süda Maja äritegevuse finantseerimine toimus juba enne 2010. aastat suuresti omanikulaenude arvelt. Hageja vaidlustatud peetav laenuleping kostja X ja AS Süda Maja vahel on tüüpiline ettevõtte ja tema aktsionäri vaheline laenuleping. X kõrval sõlmis AS Süda Maja analoogiliste või samasuguste tingimustega laenulepinguid aastatel 2007 – 2008 ka teiste aktsionäridega, sealhulgas OÜ-ga Probus ja OÜ-ga Batiment. Puudub alus kahelda X ja AS Süda Maja vahel 18.04.2008 sõlmitud laenulepingu nr 080418 ja 31.12.2009 laenusumma suurendamise kokkuleppe ehtsuses. Hageja peab tõendama, et makseteks puudus õiguslik alus.
218.Tallinna Ringkonnakohtu 15.11.2019 otsuses tsiviilasjas nr xxx on sarnaselt maakohtuga jõutud järeldusele, et kostjale Xle ei saa ette heita pankrotiavalduse esitamata jätmist. Samuti leiti otsuses, et Xle maksti põhjendatult juhatuse liikme tasu ning isegi AS Süda Maja makseraskuste korral oli Xl õigus teha toiminguid maksevõime taastamiseks, sh investorite otsimiseks. Tallinna Ringkonnakohus nõustus maakohtu järeldusega, et kuna erinevatel ekspertidel on tagantjärgi osutunud võlgniku kinnisvara väärtuse määramine keerukaks, ei saanud kostjale Xle ette heita pankrotiavalduse esitamata jätmist 2011. aasta alguses. Lisaks leidis ringkonnakohus, et laenulepingu sõlmimine 17.04.2012 näitab, et kostja X tegutses aktiivselt, et leida võimalusi AS Süda Maja tegevuse jätkamiseks. Seega ei olnud kostjale AS Süda Maja püsiv maksejõuetus 2011. a veebruaris äratuntav ega ilmne.
219.Tõendamata on hageja väide, et X oli teadlik püsivast maksejõuetusest juba 2011. aasta veebruaris, sest ta asus sellel ajal eelistama ennast ja endaga seotud isikuid teistele võlausaldajatele. Lisaks on tegu loogikaveaga, sest hageja põhistab väidet laenu tagasimaksete alusetuse kohta sama väitega. Hageja ei ole tõendanud, et AS-l Süda Maja oli samaaegselt muid olulisi sissenõutavaks muutunud rahalisi kohustusi teiste võlausaldajate ees, mida ei täidetud. Teiste võlausaldajate eelistamist on analüüsitud tsiviilasjas nr xxx, kus leiti, et hageja ei ole tõendanud, et AS-l Süda Maja oli aastatel 2011 kuni 2012 hulgaliselt sissenõutavaks muutunud kohustusi kolmandate isikute ees. Hageja väited AS Süda Maja huvide kahjustamisest jäid tõendamata. Samas tsiviilasjas leiti, et AS Süda Maja jätkas aktiivset äritegevust pärast 2011. a veebruari ning tegeles kuni 2013. a arendusprojektide elluviimise ning investorite otsimisega. Alusetu on hageja väide, et samas tsiviilasjas leidis tuvastamist AS Süda Maja püsiva maksejõuetuse tekkimise aeg. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et see pole oluline ning seda ei ole vaja tuvastada.
220.Hageja viited 2013. aastal kinnistutega tehtud lepingutele on asjakohatud ega võimalda teha mistahes sisulisi järeldusi püsiva maksejõuetuse äratuntavuse kohta 2011. aasta veebruaris. 2013. a lepingud ei avaldanud AS Süda Maja majanduslikule seisundile ja maksevõimele tagasiulatuvat mõju. Hageja kahjunõude aluseks on AS Süda Maja intressi- ja viivisekohustuste suurenemine perioodil 2011 – 2013. AS Süda Maja kinnistute müügilepingute sõlmimise ja hageja väidetava kahju vahel puudub igasugune põhjuslik seos. Müügilepingute sõlmimine ei mõjutanud AS Süda Maja intressi- ja viivisekohustuste suurenemist perioodil 2011 - 2013. Hageja möönnud, et müügilepingute tulemusel vähenesid AS Süda Maja kohustused 9 344 546
euro võrra. Menetlusökonoomilistel põhjustel ei vasta kostja X hageja väidetele, mis puudutavad müügilepingute kahjulikkust AS-le Süda Maja.
221.Kostja X pidas alusetuks hageja väidet, et kui tema alusetu rikastumise nõue OÜ Alandia KV vastu on aegunud, on hagejal võimalik samadel faktilistel alustel esitada kahju nõuet kostja X vastu. Kostja leidis, et nõue on aegunud ÄS § 315 lg 3 järgi. Aktsiaseltsi juhatuse liikme kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg ei hakka kulgema mitte kahjust ega rikkumisest teadasaamisest, vaid rikkumise toimepanemisest. Tasutus arved pärinevad ajavahemikust 10.02.2010 – 10.06.2010. Hageja esitas hagi 30.12.2015. Hageja alternatiivne nõue on aegunud.
222.Sisuliselt on kahju nõue põhjendamatu. OÜ Alandia KV tasus AS-le Süda Maja esitatud arveid ajavahemikul 01.01.2010 - 30.06.2010 AS Süda Maja eest vähemalt 21 korral kokku summas 29 170,26 eurot. OÜ-l Alandia KV selles summas nõue AS Süda Maja vastu. Hageja viidatud müügiarved tasuti kolmandate isikute poolt OÜ-le Alandia KV selleks, et vähendada AS Süda Maja võlgnevust OÜ Alandia KV ees. 9797,49 euro ulatuses vähenesid AS Süda Maja rahalised kohustused.
223.28.02.2020 seisukohtades palus kostja X muuhulgas alternatiivselt tasaarvestada kuluaruannetega seonduv kahjunõue summas 1039,8 eurot X rahalise nõudega summas 693,93 eurot. Muus osas jäi kostja varasemate väidete juurde. Hageja kahju nõuet pidas kostja X ebaselgeks ja vaidles sellele vastu. Hagiavalduse terviktekstis on hageja ebaselgelt väitnud, et AS-le Süda Maja tekkinud kahju on 9 956 927,82 eurot, kuid ka 9 748 931,69 eurot. Hageja viivisenõue baseerub väidetaval kahjusummal 9 748 931,69 eurot, mitte summal 9 956 927,82 eurot. Hagiavalduse resolutsioonis tugineb hageja kahjusummale 9 956 927,82 eurot, millele on lisatud täiendav nõue X vastu summas 241 480,62 eurot. Hageja kahjunõude suurus on seega vastuoluline ja ebaselge. Samuti on hageja vastuoluliselt väitnud, et kostja X pidi esitama pankrotiavalduse 20.02.2013, 01.02.2011 ning ka 22.02.2012.
224.Nõuete arvestuskäigus on hulgaliselt vigu ja ebaselgusi. Mõnel juhul on hageja arvestanud intressi- ja viivisekohustusi ajavahemikul 29.05.2013 kni 16.12.2013, mõnel juhul lõpeb arvestus 17.12.2013, mõnel juhul 16.12.2013. Batiment OÜ, Y ja OÜ Probus antud laenude puhul on hageja arvestanud viiviseid ka ajaperioodi eest, mil hageja enda käsitluse järgi AS Süda Maja ei olnud püsivalt maksejõuetu. Osade laenude puhul on hageja viiviseid arvestanud juba alates 01.01.2011 ja osade laenude puhul alates 20.07.2010. Tegelikult olid omanikelaenude tagastamise tähtajad edasi lükatud.
225.Töövõtulepingute puhul väidab hageja, et hakkas viivist arvestama pärast seda, kui AS Süda Maja kohustused üle võttis, kuid tegelikult on viivist arvestatud alates 01.04.2011. Kohtu osundatud puudusi ja vastuolusid hageja kõrvaldanud ei ole. Ebaselge nõude esitamine kujutab endast pankrotihalduri hoolsuskohustuse rikkumist ning kahjustab AS Süda Maja võlausaldajate huve, kuna aastaid kestnud kohtuvaidluse pidamiseks kulutatakse põhjendamatult AS Süda Maja pankrotivara.
226.Omanikelaenude tagastamise tähtajad lükati edasi, mida tõendab asjaolu, et perioodiliselt anti välja laenude saldokinnitusi, kus oli märgitud põhinõude suurus ja jooksev intress, kuid mitte kunagi viiviseid. Kõik saldokinnitused olid auditeeritud. Mõned sellekohased saldokinnitused on hageja ise esitanud. Aktsionäride ja AS KH Energia Konsult käitumine seoses sooviga hoida omanikulaene ettevõttes pikemaajaliselt ja mitte asuda laene lepingutes märgitud tähtaja möödumisel tagasi nõudma kinnitab TsÜS § 68 lg 3 järgse tahte väljendamist ehk kaudse tahteavalduse olemasolu. Vastupidise tõendamiskohustus lasub hagejal. Aktsionäride vaikist saab VÕS § 20 lg 3 alusel lugeda tähtaja pikendamise osas nõustumuse andmiseks.
227.AS Süda Maja pankrotimenetluses OÜ Batiment 17.04.2014 nõudeavaldus ega hageja viidatud nõude tunnustamise kohtulahend tsiviilasjas nr xxx ei kinnita aktsionäride ja
AS KH
Energia Konsult laenude tagastamise tähtaegade edasilükkamise kokkulepete puudumist. Nõudeavaldus ja nõude tunnustamise kohtulahend ei lükka ümber, et AS Süda Maja tegutsemise ajal aastatel 2010 – 2013 ei soovinud OÜ Batiment laenude tagastamist enne arendusprojektide lõpuleviimist. Hageja kahju arvestus rajaneb ebaõigetel alustel.
228.Hageja kahju nõue põhineb üksnes väitel, et alates 01.04.2011 kuni pankroti väljakuulutamiseni vähenes AS Süda Maja vara kõrvalkohustuste suurenemise võrra. Hageja arusaam vara mõistest ja äriühingu varadest jääb arusaamatuks. Kõrvalkohustuste perioodilise suurenemise ja AS Süda Maja varade vähenemise vahele ei saa tõmmata võrdusmärki. AS Süda Maja 2010 – 2012. majandusaasta aruannete bilansid näitavad, et kõnealusel perioodil olid AS Süda Maja varad tervikuna märkimisväärselt kasvanud. Ühtlasi nähtub Süda Maja 31.07.2013 seisuga bilansist, et 31.07.2013 võrdluses 31.12.2012 olid kohustused vähenenud umbes 10 000 000 euro võrra, kuid selle on hageja jätnud tähelepanuta.
229.Hageja ei arvesta, et laenuraha arvelt jätkas AS Süda Maja kuni 2013. aastani plaanipäraselt äritegevust ja kinnisvaraarendust. 2011. aastal alustati IV kvartalis Ameerikanurga kinnistule tehnovõrkude rajamist ning 2012. aasta II kvartalis alustati kinnistul arenduse I etapi ehitustöödega. Ehitustegevuse alustamisele oli eelnenud 2012. aastal ehituslubade väljastamine ja projekteerimislepingute sõlmimine. Lisaks peeti perioodil 2011 – 2013 pidevalt üüriläbirääkimisi ja sõlmiti hulgaliselt üürilepinguid tulevaste Ameerikanurga kinnistu üürnikega. Paralleelselt tegeles AS Süda Maja Virbi 10 ja Paldiski mnt kinnistute arendustegevusega, näiteks kehtestati Virbi 10 kinnistule detailplaneering 2012. aastal. Kõik see suurendas AS Süda Maja kinnisvaraarenduste väärtust, mida hageja ei arvesta.
230.Hageja on kahjuna arvestanud viiviseid ja intresse, kuid pole välja toonud mistahes võrdlust ega tõendeid selle kohta, millises varalises olukorras oleks AS Süda Maja pankrotipesa olnud, kui pankrotiavaldus oleks esitatud varem. Sellele juhtis eelistungil põhjendatult tähelepanu ka kohus. Hageja laenulepingutest tulenev alusetu rikastumise nõue on aegunud, sest nõude aegumine algas maksete tegemise ajal. Hageja nõude aluseks olevad väljamaksed 240 440,82 eurot pärinevad täies ulatuses aastatest 2010 ja 2011.Seega hakkas aegumistähtaeg kulgema vastavalt maksete tegemise ajale aastatel 2010 ja 2011. Hageja on eksitavalt väitnud, et makseid tehti pärast 2011. a lõppu, kuigi maksete tegemine lõppes faktiliselt juba 2011. aastal.
231.ÄS § 315 lg 3 kohaselt on juhatuse liikme kohustuste rikkumisel põhineva kahjunõude seadusest tulenev aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg ei hakka kulgema mitte kahjust ega rikkumisest teadasaamisest, vaid rikkumise toimepanemisest. Rikkumine summas 161 440,82 eurot toimus 2010. aastal ja enne 11.10.2010. Hagi esitati 30.12.2015, mistõttu selleks ajaks oli kõnealuste maksete tegemisest ehk väidetava rikkumise toimepanemisest möödunud juba üle viie aasta. Seega on hageja alternatiivne ÄS § 315 lg 2 alusel esitatud kahjunõue X vastu aegunud summas 161 440,82 eurot. Kostja palus kohaldada aegumist.
232.Hageja on ÄS § 307 lõike 3 esimesele lausele viidates väitnud, et 18.04.2008 laenuleping X ja AS Süda Maja vahel on tühine, sest nõukogu pole laenulepingut heaks kiitnud. Kostja selle väitega ei nõustunud. AS Süda Maja nõukogu oli otsustanud omanikelaenude teingimused, sealhulgas intressimäära. Kuna laenulepinguid sõlmiti palju, ei olnud igale laenulepingule mõistlik teha eraldi nõukogu otsust. Kostja väiteid kinnitab hagiavalduse terviktekst, kus on välja toodud OÜ Probus, AS Batiment, De ja AS KH Energia Konsult arvukate omanikulaenude nimistu. Laenulepingud sõlmiti standardsetel ühetaolistel tingimustel. AS Süda Maja põhikiri ei näinud laenulepingute sõlmimise jaoks ette eritingimusi. AS Süda Maja nõukogu heakskiit
omanikulaenude võtmisele väljendus omanikulaenude põhitingimuste perioodilises kehtestamises ja kõnealuse laenulepingu puhul selle allkirjastamises nõukogu liikme Y poolt. Lisaks kajastati laenulepingu sõlmimist AS Süda Maja 2008. a majandusaasta aruandes, mille allkirjastasid kaks nõukogu liiget. Enne äriregistrile esitamist kinnitasid aruande aktsionärid. Seega oli nõukogu andnud heakskiidu laenulepingu sõlmimisele. Laenunõude esitamisel arvestati vaid intresse ja mitte viiviseid, sest omanikulaenude tagastamise tähtajad olid edasi lükatud. Kuna laenude tagasimaksed tehti õiguslikul alusel, ei saa kostjale Xle ette heita juhatuse liikme kohustuste rikkumist.
233.Seoses kuluaruannetest tuleneva nõudega esitas kostja X hagejale alternatiivse tasaarvestuse avalduse summas 693,93 eurot. Xl on AS Süda Maja vastu kahjunõue summas 693,93 eurot. Nimetatud kahjunõue tuleneb sellest, et AS Süda Maja on jätnud Xle hüvitamata komandeeringute kulud summas 693,93 eurot. Nimelt esitas X kuluaruandeid 693,93 euro võrra rohkem, kui talle on nende dokumentide alusel Süda Maja poolt väljamakseid tehtud (1733,73 – 1039,8). Tasaarvestuse tulemusel jääb hageja kuluaruannetega seonduva nõude suuruseks 345,87 eurot (1039,8 eurot - 693,93 eurot).
234.Olenemata tasaarvestuse tegemisest on hageja kuluaruannetega seonduv nõue põhjendamatu. Hageja on selle nõude puhul oma õiguslikku positsiooni vastuoluliselt muutnud. 16.12.2019 eelistungil kinnitas hageja, et kuluaruannete olemasolu osas poolte vahel vaidlust ei ole. Hagi terviktekstis on hageja esitanud uue väite, et vaidlusaluste maksete (summas 1039,8 eurot) osas kuluaruanded siiski puuduvad. Maksed summas 1039,8 eurot on tehtud õiguslikul alusel, sest need on tehtud X esitatud kuluaruannete kulude hüvitamiseks.
235.06.11.2020 seisukohtades vastas kostja X hageja 05.10.2020 väidetele. Kostja jäi varasemate vastuväidete juurde. Hageja on 05.10.2020 esitanud uusi väiteid selle kohta, miks vastutab kostja X ka aja eest, mil ta ei olnud enam AS Süda Maja juhatuse liige. Uued väited on esitatud pärast eelmenetluse lõppemist. Väited on ebaõiged. Alusetu on väide, et Wl puudus 2013. a juulist kuni oktoobrini ülevaade AS Süda Maja majanduslikust olukorrast ning ta ei saanud esitada pankrotiavaldust seni, kuni olid lõppenud senise juhatuse liikme X volitused. Tegelikult esitas W AS Süda Maja pankrotiavalduse kohtusse enne seda, kui ta oli AS Süda Maja juhatuse liikmena kantud äriregistrisse. Selles olukorras on hageja poolt põhjendamatu ette heita, et X ei taganud Wle enne pankrotiavalduse esitamist täielikku ligipääsu AS Süda Maja raamatupidamisdokumentatsioonile.
236.Hageja väitis, et W pidi tellima enne pankrotiavalduse esitamist kinnistute hindamisaktid, kuid jätab tähelepanuta, et hindamisakt ise ei ole samastatav bilansilise vara väärtuse ümberhindamise faktiga. Hindamisakti tellimisele pidanuks järgnema juhatuse hinnang ja raamatupidamise algdokumendi koostamine, mida W ei teinud. W koostas AS Süda Maja omakapitali analüüsi alles 11.11.2013 ehk pärast pankrotiavalduse esitamist. Wl oli võimalik saada ülevaade AS Süda Maja majanduslikust olukorrast koheselt pärast tema juhatuse liikmeks valimist. AS Süda Maja majandusliku olukorra hindamisel sai ja pidi W lähtuma AS Süda Maja varade senisest bilansijärgsest väärtusest, mille kohaselt oli äriühingu omakapital (netovara) positiivne.
237.Kahju nõude esitamisel eirab hageja, et VÕS § 127 lg 1 kohaselt tuleb võimaliku kahju suuruse kindlakstegemisel lähtuda diferentsihüpoteesist ehk võrrelda tuleb kahjustatud isikul (AS-l Süda Maja) pärast kahju tekitanud sündmust olevat varalist olukorda selle hüpoteetilise olukorraga, mis oleks eksisteerinud juhul, kui kahju tekitanud sündmust ei oleks toimunud. Alusetu on hageja väide, et temal tekkinud kahju tõendamiseks polegi vaja võrrelda ega tõendada seda, millises varalises olukorras oleks AS Süda Maja pankrotipesa olnud, kui pankrotiavaldus oleks esitatud juba hageja poolt väidetud ajal 2011. a veebruaris. Pärast
ajahetke, mil hageja väitel tulnuks esitada AS Süda Maja pankrotiavaldus, on ettevõtte varade väärtus märkimisväärselt kasvanud.
238.Hageja on jätkuvalt jätnud kõrvaldamata nõude arvestuses esinevad vead ja vastuolud. Hageja ei ole arvestanud, et AS Süda Maja kohustused Danske panga ees täitis AS KH EnergiaKonsult ning Danske pank ei esitanud pankrotimenetluses nõue. Seetõttu on alusetu väita, et Danske panga laenulepingust tulenevate kõrvalkohustuste suurenemine põhjustas AS-le Süda Maja kahju. AS KH Energia-Konsult esitas ise Danske panga laenu refinantseerimisest tuleneva nõude AS Süda Maja pankrotimenetluses ning nõuet tunnustati jõustunud kohtulahendiga. Kuna hageja esitas X vastu kahjunõude nii Danske panga laenulepingust tulenevate kohustuste suurenemise kui ka AS KH Energia-Konsult 17.04.2012 laenulepingu alusel, on hageja esitanud X vastu sama asja eest lubamatult topelt kahjunõude.
239.Hageja leiab ekslikult, et AS-le Süda Maja tekkis Nordea panga laenulepingutest tulenev kahju sõltumata sellest, et X täitis OÜ-le Probus kui nõuete omandajale pärast pankroti väljakuulutamist nendest laenulepingutest tulenevaid kohustusi summas 140 000 eurot. Olukorras, kus X täitis laenulepingutest tulenevaid kohustusi 140 000 euro ulatses, vähenes vastavas ulatuses OÜ Probus nõue AS Süda Maja vastu. Hageja pidi X tasutud 140 000 eurot kahjunõudest maha arvestama.
240.Kohtuvaidluse seisukohtades jäi kostja X varasemate vastuväidete juurde. Kostja X palus hagejalt menetluskuludena välja mõista 37 006,20 eurot, millele lisanduvad viimasel istungil osalemisega seotud kulud. Õigusabi on osutatud 30,8 tundi. Vandeadvokaat Triinu Hiobi töö on tasustatav tunnihinnaga 160 eurot (ilma käibemaksuta) kuni 28.02.2020 ja 170 eurot (ilma käibemaksuta) alates 01.03.2020. Vandeadvokaat Tavo Tiitsu töö on tasustatav tunnihinnaga 140 eurot (ilma käibemaksuta) kuni 28.02.2020 ja 150 eurot (ilma käibemaksuta) alates 01.03.2020. Lisaks lepingulise esindaja kuludele tasus kostja 1Partner Seven Kinnisvarakonsultandid OÜ-le 190 eurot ja äriregistri väljavõtete eest 11 eurot. Kostja palus kulud hüvitada koos käibemaksuga, sest ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja palus välja mõistetud kulud kanda kanda NJORD Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele IBAN EE651010220049344018 selgitusega ”Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-15-19597“.
241.Hageja menetluskuludele vaidles kostja vastu. Alusetu on 02.12.2016 kulu 30 min seoses tagasivõitmise hagi koostamisega, sest käesolevas asjas ei ole hageja tagasivõitmise hagi esitanud. Põhjendatud ei ole 01.02.2017 seisukohtade koostamise aeg 31,5 tundi, sest menetlusdokumendi maht on umbes 20 lk. Põhjendatud ei ole 24.01.2020 tervikteksti koostamise ajakulu 47 tundi, sest menetlusdokumendi maht on 25 lk. 07.09.2020 istungiks valmistumise ajakulu kokku 16 tundi on üle paisutatud. Kostja OÜ Alandia KV vastuväited
242.Kostja OÜ Alandia KV vaidles hagile vastu. Kostja OÜ Alandia KV selgitas, et ta tasus ise ajavahemikul 01.01.2010 kuni 30.06.2010 kolmandatele isikutele AS-le Süda Maja esitatud arveid vähemalt 21 korral kokku 456 415,46 krooni ehk 29 170,26 euro ulatuses. Siit tulenevalt oli kostjal OÜ-l Alandia KV selles summas nõue AS Süda Maja vastu. Ernst&Young aruandes märgitud maksete raames toimus AS Süda Maja kohustuste vähendamine kostja OÜ Alandia KV ees. Nõue kostja vastu on alusetu.
243.14.11.2016 menetlusdokumendis jäi kostja samade vastuväidete juurde. 15.07.2019 seisukohtades leidis kostja, et hageja ei ole esitanud nõuetekohast nõuet. Hageja ei ole hagiavalduses konkreetselt välja toonud alusetuid makseid, vaid on viidanud Ernst&Young aruandele. Hageja ei ole välja toonud konkreetseid tehinguid, milliste alusel on tal kostja vastu
alusetu rikastumise nõue. Kostja ega kohus ei pea hagi aluseks olevaid asjaolusid otsima hagi lisadest. Hagiavalduse lisa 7 järgi pärinevad vaidlusalused maksed aastast 2010, mistõttu on hageja nõue aegunud TsÜS § 151 lg 1alusel. Nõude aegumine algas maksete tegemisest. Kostja palus kohaldada aegumist.
244.06.12.2019 seisukohtades jäi OÜ Alandia KV seniste vastuväidete juurde. Aegumist ei saa jätta kohaldamata hea usu põhimõttest tulenevalt. Vastupidine ei oleks kooskõlas nõude aegumise kontseptsiooniga. Hageja väited ei ole kooskõlas kohtupraktikaga. 28.02.2020 seisukohtades jäi kostja samuti aegumise vastuväite juurde. Hageja nõuet pidas kostja ka sisuliselt ebaõigeks ning selgitas, millisel eesmärgil olid talle maksed tehtud. OÜ Alandia KV poolt AS Süda Maja eest arvete tasumise kohta esitas kostja maksekorraldused.
245.Menetluskuludena palus kostja OÜ Alandia KV mõista hagejalt välja lepingulise esindaja kulud. Kostjale osutati õigusabi hinnaga 110 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks. 26.06.2019 kulus kliendiga nõupidamisele seoses menetluse uuendamisega 1,5 tundi ja 165 eurot. 15.07.2020 kulus toimiku materjalide analüüsile 0,75 tundi ja 82,50 eurot. Samal päeval kulus kostja seisukoha koostamisele 4,75 tundi ja 522,50 eurot. 14.08.2019 kulus kliendiga suhtlemiseks seoses istungiga 0,25 tundi ja 27,50 eurot. 10.09.2019 kulus nõupidamiseks kliendiga 1,5 tundi ja 165 eurot. 19.09.2019 kulus hageja 13.09.2019 seisukoha analüüsiks 1 tund ja 110 eurot. 06.12.2019 kulus kostja seisukoha koostamisele 1,75 tundi ja 192,50 eurot. 16.12.2019 kulus istungks valmistumiseks 1 tund ja 110 eurot. Samal päeval kulus istungil osalemiseks 1,75 tundi ja 192,50 eurot. 17.12.2019 kulus istungiprotokolli analüüsiks 0,25 tundi ehk 27.50 eurot. 02.01.2020 kulus kliendiga nõupidamisele 1,75 tundi ja 192,50 eurot. 27.02.2020 kulus hagi tervikteksti analüüsimiseks ja kliendiga suhtlemiseks 2,5 tundi ja 275 eurot. 28.02.2020 kulus kostja seisukoha koostamisele 1,75 tundi ja 192,50 eurot.
246.09.03.2020 kulus kohtuga e-kirjade vahetamiseks 0,25 tundi ehk 27,50 eurot. 09.04.2020 kulus hageja nõude täpsustuse analüüsiks 0,25 tundi ehk 27,50 eurot. 06.09.2020 kulus istungiks valmistumiseks 1 tund ja 110 eurot. 07.09.2020 istungil osalemiseks kulus 4,25 tundi ja 467,50 eurot. Hageja kompromissi analüüsimiseks kulus 09.10.2020 0,5 tundi ja 55 eurot. Vastuse koostamiseks sellele kulus 10.12.2020 1 tund ja 110 eurot. Kliendiga nõupidamisele kulus 18.01.2021 1 tund ja 110 eurot. Istungiks valmistumiseks kulus 19.01.2021 2,5 tundi ja 275 eurot. Viimasel istungil osalemise ajaks arvestas kostja esindaja 5 tundi, kuid palus seda korrigeerida vastavalt tegelikule istungi kestvusele. Kokku osutati õigusabi 36,25 tundi ja 3987,50 euro ulatuses. Kulude summa oli ilma käibemaksuta. Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise seadusjärgses määras.
247.Hageja menetluskuludele vaidles kostja OÜ Alandia KV vastu. Kostja osundas, et hageja ei ole eristanud kummagi kostja vastu nõuete esitamiseks ja menetlusdokumentide koostamiseks kulunud aega. Kulud on alusetud ega ole kontrollitavad.
KOHTU PÕHJENDUSED
248.Arvestades hageja nõudeid ja kostjate vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
249.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) AS Süda Maja (pankrotis) oli kinnisvara arendusega tegelev äriühing, kelle põhitegevusalaks oli Harjumaal Rae vallas asuva Ameerikanurga ning Tallinnas Paldiski maantee kinnistu väljaarendamine; 2) kostja X oli 29. juunist 1999 kuni 17. juunini 2013 AS Süda Maja juhatuse liige ja üks
suurematest aktsionäridest ning alates 20.04.2007 kuni 17.06.2013 oli ta ainus juhatuse liige; 3) kostja X oli samal ajal kostja OÜ Alandia KV ainuosanik ja juhatuse liige; 4) AS-l Süda Maja oli nõukogu, mis koosnes kolmest liikmest; 5) AS Süda Maja uus juhatuse liige W esitas 22.10.2013 kohtule AS Süda Maja pankrotiavalduse; 6) 17.12.2013 kuulutas Harju Maakohus välja AS Süda Maja pankroti.
250.Pooled vaidlevad selle üle, kas X kandis endale ajal, mil ta oli ettevõtte juhatuse liige, alusetult üle erinevaid summasid, sealhulgas laenu tagastusena ja lähetuskulude hüvitisena. Pooled vaidlevad selle üle, kas AS Süda Maja lasi alusetult teha kolmandatel isikutel enda esitatud arvete alusel makseid OÜ-le Alandia KV ning kas selliste maksete eest on alternatiivselt vastutav X. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas X jättis olukorras, kus AS Süda Maja püsiv maksejõuetus oli ilmne, alusetult esitamata pankrotiavalduse ning vastutab sellega seoses võlgnikule tekitatud kahju eest. Hageja nõuete muutumine menetluse käigus
251.Menetluse käigus muutis hageja korduvalt oma nõudeid. Algses hagiavalduses 30.12.2015 Hageja palus kostjalt Xlt mõista välja põhivõlgnevuse summas 6 627 828,82 eurot ning viivise seadusjärgses määras alates 30.12.2015 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palus kostjalt OÜ-lt Alandia KV välja mõista 9797,10 eurot ning viivise seadusjärgses määras alates 30.12.2015. Hageaja esitas nõude ka kostja Murruste Metsatööstus AS (likvideerimisel) vastu summas 10 470,55 eurot, millele lisandus viivise nõue alates 30.12.2015. Alternatiivselt palus hageja mõiste Xlt välja 9797,10 eurot, 10 470,55 eurot ja viivised.
252.02.01.2017 seisukohtades muutis hageja nõuet. Hageja suurendas nõuet kostja X vastu ja palus temalt välja mõidys 15 312 240,15 eurot ja viivise seadusjärgses määras alates 30.12.2015. Hageja nõue kostja OÜ Alandia KV vastu ja sellest tulenev alternatiivne nõue X vastu ei muutunud. Hageja nõue kostja Murruste Metsatööstus OÜ (likvideerimisel) vastu vähenes ja sellelt kostjalt palus hageja välja mõista 1678,73 eurot ning viivise. Sama summa palus hageja alternatiivselt välja mõista Xlt. Ühtlasi avaldas hageja, et loobub X vastu esitatud töötasu nõudest 24 312,47 eurot ja reisitasu nõudest 1240 eurot. Kogumis suurendas hageja nõuet X vastu.
253.15.07.2019 muutis hageja taas oma nõuet. Hageja vähendas nõuet X vastu 6 471 211,49 euro võrra ja palus kostjalt Xlt välja mõista 8 841 028,66 eurot. Teiste kostjate vastu esitatud hageja nõue ei muutunud. 24.01.2020 muutis hageja taas oma nõuet. Hageja võttis tagasi nõude X vastu 5 113 831,71 eurot, misjärel palus hageja kostjalt Xlt välja mõista 10 198 408,44 eurot. Kuna kostja Murruste Metsatööstus AS (likvideerimisel) kustutati registrist, loobus hageja nõudest selle kohta vastu summas 10 470,55 eurot. 05.10.2020 muutis hageja taas oma nõudeid. Hageja võttis tagasi nõude X vastu summas 671 141,92 eurot.
254.Kohus leiab, et mitmekordsete nõuete muutmisega ei ole hageja kasutanud heauskselt menetlusosalise õigusi. Lisaks annab mitmekordne nõuete erinevates summades muutumine menetluse käigus tunnistust sellest, et hagejale endale ei olnud arusaadav, millises summas talle tegelikult kahju tekkinud on. Kuigi pidevate nõuete muutmise tulemusena hageja nõue X vastu lõppastmes suurenes, tuleb kohtul vastu võtta nendest nõuetest loobumine ja nende nõuete tagasivõtmine, mille osas on hageja esitanud kohtule selgesisulised avaldused.
255.TsMS § 428 lg 1 punkti 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud
lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. TsMS § 424 lg 1 järgi võib hageja võtta kostja nõusolekuta hagi tagasi kuni eelmenetluse lõpuni. TsMS § 423 lg 1 p 2 järgi jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.
256.Kohtul on kohustus nõude loobumise või tagasivõtmise osas võtta selge seisukoht vaatamata sellele, kas menetlusosaline ise on esitanud kohtule avalduse võtta nõudest loobumine vastu või mitte. Nõudest loobumise või tagasivõtmise võib kohus vastu võtta kohtuotsuses, kui selleks ei esine menetluslikke takistusi. Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest, tuleb loobumine TsMS § 429 lg 1 alusel määrusega lahendada ja loobumise vastuvõtmise korral menetlus lõpetada (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-173-10, p 19, RK TKo 3-2-1-96-13, p 12). Maakohus peab ka nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (RK TKo 3-2-1-40-14, p 18). Isegi siis, kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RK TKm 3-2-1-3-14, p 11). Kostjad ei ole nõuetest osalisele loobumisele või nende tagasivõtmisele vastuväiteid esitanud.
257.Eeltoodust lähtudes võtab kohus vastu hageja loobumise põhinõudest ja tagasi võetud nõuete osas lõpetab kohus menetluse käesolevas asjas. Kohus võtab vastu hageja loobumise kostja Murruste Metsatööstus AS (likvideerimisel) vastu esitatud põhinõudest 10 470,55 eurot ja viivisenõudest seadusjärgses määras alates hagi esitamisest 30.12.2015. Kohus võtab vastu hageja loobumise kostja X vastu summades 24 312,47 eurot, 1240 eurot ja 6 471 211,49 eurot ning viivisenõudest nende põhinõuete osas seadusjärgses määras alates 30.12.2015. Kohus jätab läbi vaatamata hageja põhinõuded X vastu summades 5 113 831,71 eurot ja 671 141,92 eurot ning viivisenõude nende põhinõuete osas seadusjärgses määras alates 30.12.2015, sest hageja on eelnimetatud nõuded tagasi võtnud. Kohus lõpetab menetluse nõuete osas, millistest hageja on loobunud või millised on hageja tagasi võtnud.
258.Pärast mitmeid nõuete suurendamisi ning seejärel nõuetest loobumisi või nende tagasivõtmisi on hageja põhinõue X vastu 9 527 266,52 eurot. Lisaks esitas hageja põhinõude OÜ Alandia KV vastu 9797,10 eurot. Mõlemale põhinõudele lisandusid viivisenõuded seadusjärgses määras alates hagi esitamisest. Nõude, mis oli esitatud OÜ Alandia KV vastu, palus hageja alternatiivselt välja mõista kostjalt Xlt. Hagi hinda hageja kohtule ei avaldanud vaatamata korduvatele nõude suuruste muutmisele.
259.TsMS § 133 lg 1 sätestab, et hagi hind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS § 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. TsMS § 134 lg 1 järgi liidetakse hagihinda arvutades ühes hagis sisalduvad nõuded. Kui nõuded on alternatiivsed, määratakse hagihind suurema nõude järgi. TsMS § 136 lg 1 kohaselt määrab tsiviilasja hinna kohus, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele.
260.Kohus leiab, et hagi hinna arvutamiseks tuleb liita hageja põhinõuded 9 527 266,52 eurot ja 9797,10 eurot ning nendele summadele tuleb omakorda liita mõlemalt põhinõudelt arvestatud aastase viivise summad 766 670,10 eurot ja 788,38 eurot. Eeltoodut arvestades on hagi hinnaks 9 537 063,62 eurot + 767 458,48eurot = 10 304 522,10 eurot. Järgnevalt asub kohus iga esitatud nõude osas eraldiseisvalt hindama, kas see nõue kuulub rahuldamisele.
Hageja nõue 1039,80 eurot kostja X vastu tulenevalt kuluaruannetest
261.Hageja esitas kostja vastu nõude 1039,80 eurot, sest kostjale oli tehtud 01.01.2010 kuni 31.07.2013 AS Süda Maja kontolt väljamakseid viitega „kuluaruanne“, kuid põhinõude summale vastavas osas raamatupidamises kuluaruanded puudusid, millise asjaolu tegi oma aruandes kindlaks Ernst & Young. Kostja ei ole tõendanud, et sai summa lähetusega seotud kulude katteks. Summa tuleb kostjalt Xlt välja mõista, sest ta rikkus ülekande tegemisel juhatuse liikme hooldus- ja lojaalsuskohustust. Alternatiivselt kuulub nõue rahuldamisele VÕS § 1028 alusel. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise põhinõudelt seadusjärgses määras alates hagi esitamisest.
262.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja X on esitanud lähetusaruandeid enamas summas, kui on tehtud väljamakseid. 1039,80 eurot kanti kostjale üle samuti õiguslikul alusel kuluaruannete alusel, mida tõendavad maksete selgitused. Ernst & Young on kinnitanud, et lisaks tuvastatud kuluaruannetele summas 2 405,60 eurot oli raamatupidamises veel 13 kuluaruannet 1733,73 euro kohta ning järelikult on X esitanud kuluaruandeid 693,93 euro võrra rohkem, kui talle on tehtud väljamakseid. Kostjal jäi kuluaruannete alusel saamata 693,93 eurot, millise summa võrra ta tasaarvestas hageja nõude. Varaline kahju tekkis hoopis kostjale. Lisaks on hageja väited vastuolulised, sest 16.12.2019 eelistungil kinnitas hageja, et kuluaruanded olid, aga puudusid kuludokumendid.
263.Kohus leiab, et hageja nõue kostja X vastu summas 1039,80 eurot ei kuulu rahuldamisele kummalgi alternatiivsel õiguslikul alusel. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis võimaldaksid rahuldada nõuet kostja X vastu kummalgi hageja esile toodud õiguslikul alusel.
264.ÄS § 315 lg 1 järgi peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 315 lg 2 sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju aktsiaseltsile, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Riigikohus on selgitanud, et ÄS § 315 lg 2 alusel nõude esitamiseks peab äriühing ehk hageja tõendama (RK TKo 3-2-1-40-13, p 17, p 18), et juhatuse liige rikkus juhatuse liikme kohustust, selle kohustuse rikkumise tõttu tekkis äriühingule kahju ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Juhatuse liikmel on seejärel võimalik tõendada, et ta tegutses korraliku ettevõtja hoolsusega ega vastuta kahju eest. Seejuures ei saa äriühing kahju tekkimist tõendada üksnes raamatupidamisbilansis sisalduvate arvude ja tegeliku varalise seisu erinevusega. Kui hageja tugineb kahju tekkimisele, tuleb tal välja tuua, milline vara ja millal kaduma läks ning kuidas selle põhjustas juhatuse liige (RK TKo 3-2-1-65-16, p 22). Kohus selgitas hagejale menetluse käigus korduvalt (sealhulgas 16.11.2016 eelistungil, toimiku 3. kd, lk 135-141), et hageja ei ole hagi rahuldamist võimaldavaid eeldusi välja toonud ega tõendanud. Muuhulga selgitas kohus hagejale vajadust välja tuua ja tõendada kahju hüvitamiseks vajalike eelduste olemasolu. Vaatamata kohtu selgitustele hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid välja ei toonud ega tõendanud, vaid tugines üksnes raamatupidamise arvestuse alusel koostatud aruandele.
265.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja X oli äriregistri andmetel (toimiku 1. kd, lk 3036) AS Süda Maja juhatuse liige 19.04.2007 kuni 24.10.2013. Lisaks oli AS Süda Maja ja X vahel sõlmitud töölepinguna pealkirjasatud leping (toimiku 1. kd, lk 45-49), mille alusel asus X tööle ettevõtte tegevjuhina. Sisuliselt puudus poolte vahel vaidlus selle üle, et kostja X oli ettevõtte juhatuse liige ning tema suhet AS-ga Süda Maja võib käsitleda käsundilaadse lepingulise suhtena.
266.30.12.2015 koostas Ernst&Young Baltic AS kindlustandva töövõtu aruande (toimiku 1. kd, lk 70-102), mille eesmärgiks oli kontrollida AS-ga Süda Maja seotud asjaolusid, vastates ettevõtte juhatuse liikme W esitatud küsimustele. Aruande koostajad kinnitasid, et neile ei olnud esitatud AS Süda Maja majandustegevuse kohta aastatel 2010 kuni 2013 täielikke raamatupidamies andmeid.
267.Ernst&Young Baltic AS leidis, et ajavahemikus 01.01.2010 kuni 31.07.2013 oli AS Süda Maja arveldusarvetelt tehtud kostja Xga seotud kontodele ülekandeid summas 355 041,61 eurot, sealhulgas kuluaruannete ning laenude alusel. Lähetuste aruannete alusel oli Xle kantud kokku 3445,80 eurot, millest 1413,80 eurot 2011. aastal, 1420 eurot 2012. a ja 612 eurot 2013. a. Samast aruandest nähtub, et ajavahemikul 01.01.2010 kuni 31.07.2013 oli AS Süda Maja pangakontode, pangakaartide ja Internetipanga kasutajaõigus üksnes kostjal Xl.
268.Ernst&Young Baltic AS arunde kohaselt oli Xle tehtud 3445,40 euro ulatuses väljamakseid kostja esitatud kuluaruannetele viidates. Algdokumentide olemasolu tuvastati aruande järgi 2405,60 euro ulatuses ega tuvastatud 1039,80 euro ulatuses. Aruandest ei selgu üheselt, mida peeti seejuures silmas algdokumentidena. Hageja esindaja kinnitas 16.12.2019 eelistungil (toimiku 3. kd, lk 135-141), et viidatud summade osas olid olemas kostja koostatud kuluaruanded, kuid puudusid kuludokumendid.
269.Hageja esitas kohtule Ernst&Young Baltic AS partneri täiendavad selgitused 30.12.2015 (toimiku 3. kd, lk 156-159), milles oli märgitud, et Xle on tehtud väljamakseid 1039,80 euro ulatuses, mille kohta ei olnud alusdokumente. Aruande joonealuses märkuses 28 on esitatud alusdokumendi kogusumma 1 733,73 eurot, mille osas ei ole tuvastatud väljamakseid Xle. Aruande koostajaga hinnangul ei olnud võimalik välja selgitada, kas väljamaksed summas 1039,80 eurot olid seotud nende aruannetega, milliste eest ei olnud tehtud makseid. Muid asjaolusid või tõendeid esitatud nõude põhjendamiseks või tõendamiseks hageja esile ei toonud.
270.Kohus leiab, et hageja nõuet ei ole võimalik rahuldada, sest hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, millise kohustuse rikkumist täpselt ta kostjale ette heidab ja kuidas tekkis sellest tulenevalt kahju. Hageja esitatud tõenditest võib järeldada, et AS Süda Maja tegi kostjale ülekandeid lähetuskulude katteks ning väljamaksete saamiseks oli kostja esitanud lähetuskulusid tõendavad kuluaruanded. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, milliste dokumentide esitamata jätmist ta kostjale ette heitis ning milliseid dokumente ja millisel õiguslikul alusel pidi kostja hagejale esitama. Kohus ei saa hagi nõudeks olevaid asjaolusid ise hageja eest kujundada ega tõenditest otsida. Hageja ei saa kostjale kui AS Süda Maja juhatuse liikmele ette heita abstraktselt dokumentide puudumist raamatupidamises. Lisaks on hageja sisuliselt nõustunud, et juhatuse liikmena oli kostjal Xl õigus saada lähetuskulude kandmisks ettevõttelt hüvitist ning enamike lähetuskulude katteks kostjale väljamaksete tegemist on hageja pidanud õiguslikult põhjendatuks. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, milliste konkreetsete täiendavate dokumentide esitamise kohustus tulenes kostjale AS Süda Maja põhikirjast, kostjaga sõlmitud lepingust, nõukogu otsusest või mõnest muust õiguslikust alusest.
271.VÕS § 628 lg 2 sätestab, et käsundiandja peab käsundisaajale hüvitama mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada, välja arvatud, kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvel. Eeldatakse, et tasu arvel kaetakse käsundisaajale käsundist tulenevate ülesannete täitmisel tavaliselt tekkivad kulud ning kulud, mis oleksid käsundisaajale tekkinud ka ilma käsunduslepingut sõlmimata. Käesolevas asjas ei ole hageja väitnud, et kostja pidi kõik lähetuskulud katma talle kui juhatuse liikmele makstava tasu arvelt. Vastupidi, hageja on pidanud kostjale lähetuskulude eest hüvitise maksmist enamikel juhtudel põhjendatuks. Hageja on kinnitanud kuluaruannete esitamist. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes ei saa kohus hageja kahju hüvitamise nõuet kostja vastu rahuldada
üksnes üldsõnalisel alusel, et koos kuluaruannetega ei olnud kostja esitanud täpselt määratlemata alusdokumente. Hageja ei ole tõendanud kostjale ette heidetavat õigusvastast tegu, kahju ega põhjuslikku seost.
272.Seoses kahju suurusega loeb kohus põhjendatuks kostja viidet, et ta on esitanud kuluaruandeid 693,93 euro võrra suuremas summas, kui ta on saanud AS-lt Süda Maja tasu. Seega isegi juhul, kui hageja oleks välja toonud kostjale etteheidetava õigusvastase teo, ei ole hageja põhistanud, kuidas on talle tekkinud kahju nimelt 1039,80 euro suuruses summas. Kohus leiab, et hageja nõue mõista kostjalt välja 1039,80 eurot põhjusel, et kostja on juhatuse liikme kohustuste rikkumise tõttu tekitanud hagejale kahju, ei kuulu rahuldamisele.
273.Kohus leiab, et hageja nõue ei kuulu hüvitamisele ka alternatiivsel õiguslikul alusel. Hageja palus alternatiivselt rahuldada nõue kostja vastu alusetu rikastumise sätete alusel. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
274.Riigikohus on selgitanud (RK TKo 2-18-7948, p 20), et hageja peab VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära. VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud. 16.11.2016 eelistungil (toimiku 3. kd, lk 135-141) selgitas kohus hagejale VÕS § 1028 alusel nõude esitamise eeldusi. Kohus selgitas, et need eeldused ei ole hageja poolt välja toodud. Vaatamata kohtu selgitusele ei toonud hageja välja, et millist kohustust soovis AS Süda Maja Xle lähetuskulude hüvitamiseks tehtud maksetega täita ning millisel põhjusel oli tegemist olematu kohustusega või kohustusega, mis ei tekkinud või langes ära. Kohus ei saa hageja eest ise kujundada nõude aluseks olevaid asjaolusid. Olukorras, kus kostja oli AS Süda Maja juhatuse liige ning tal oli õigus saada lähetuskulude katteks hüvitisi, samuti olukorras, kus kostja oli esitanud hagejale hüvitise saamiseks kuluaruanded, oleks tulnud hagejal selgelt välja tuua, kuidas lähetuskulu tasumise kohustust ei tekkinud või kuidas see ära langes. Seda ei ole hageja vaamata kohtu selgitustele teinud. Seetõttu ei kuulu hageja nõue kostja vastu rahuldamisele ka alternatiivsel alusel. Kuna kohus ei rahuldanud hageja põhinõuet summas 1039,80 eurot, ei kuulu rahuldamisele antud nõude osas esitatud hageja viivisenõue. Hageja nõue kostja X vastu tulenevalt laenude tagasimaksetest
275.Hageja väitis, et AS Süda Maja kontodelt tehti 01.01.2010 kuni 31.07.2013 kostjale alusetult ülekandeid selgitusega „laenu tagastus“, „laen“ või „leping“ summas 240 440,82 eurot. Hageja esitas viidatud summas kostja vastu nõude, tuginedes esimese alusena kostja kui juhatuse liikme kohustuste rikkumisele. Alternatiivselt soovis hageja tugineda alusetu rikastumise sätetele. Kostja tekitas AS-le Süda Maja otsese varalise kahju, sest Ernst&Young ei tuvastanud väljamaksete tegemiseks algdokumente. Kostja tekitas ettevõttele kahju. Kostja ei ole tõendanud, et väljamaksed tehti lepingulisel alusel. Menetluse kestel muutis hageja oma seisukohti ning asus väitma, et 18.04.2008 sõlmitud laenuleping oli võltsitud ning selle sõlmimiseks puudus AS Süda Maja nõukogu otsus. Nõukogu otsuse puudumise tõttu oli tehing tühine. Leping oli sõlmitud tähtajaga 31.12.2010, mistõttu puudus kostjal õigus arvestada intresse hilisema aja eest.
276.Kostja vaidles nõudele vastu ja väitis, et tema ning AS Süda Maja vahel oli sõlmitud mitu laenulepingut. 18.04.2010 sõlmitud laenulepingu alusel laenas kostja ettevõttele 2 000 000 krooni ehk 127 823 eurot intressiga 18% aastas. 31.12.2009 seisuga oli kostja nõue AS Süda Maja vastu 2 693 503 krooni, millest põhisumma oli 2 258 000 krooni ja intressid 435 503 krooni. Alates 01.01.2010 oli kostjal õigus nõuda ühe aasta intressi 406 440 krooni (25 976,3
eurot). Kostjal oli AS Süda Maja vastu laenulepingust tulenev nõue, mille põhisumma oli 2 693 503 krooni ehk 172 146, 22 eurot, 2010. a intress 406 440 krooni (25 976,3 eurot), 2011. aasta intress 406 440 krooni (25 976,3 eurot), 2012. a intress 406 440 krooni (25 976,3 eurot) ja 2013. aasta intress kuni 01. juulini 203 220 krooni (12 988,2 eurot). Kokku oli kostja nõue 263 063,32 eurot, millest talle tagastati 240 440,82 eurot. 18.04.2008 laenulepingu allkirjastas Y, kes oli nõukogu esimees. AS Süda Maja majandusaasta aruannetes oli tehing kajastatud ning aruanded olid heaks kiidetud üldkoosolekutel. Laenuleping AS Süda Maja ja kostja vahel oli tüüpiline aktsionäriga sõlmitud laenuleping. Lisaks esitas kostja aegumise vastuväite. 161 440,82 eurot kanti kostjale üle 2010. aastal ning selles osas oli hageja nõue aegunud.
277.Kohus leiab, et hageja laenulepingutest tulenev nõue ei kuulu rahuldamisele. Esmalt nõustub kohus kostja väidetega, et hageja nõue summas 161 440,82 eurot tuleb igal juhul jätta rahuldamata aegumise tõttu, sest selles ulatuses oleks nõue aegunud mõlemal alternatiivsel õiguslikul alusel. 30.12.2015 Ernst&Young Baltic AS aruande (toimiku 1. kd, lk 70-102) kohaselt oli kostjale Xle tehtud laenu tagastusena makseid summas 240 440,82 eurot, millest 161 440,82 tasuti 2010. aastal.
278.ÄS § 315 lg 3 kohaselt on juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat, kui aktsiaseltsi põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et AS Süda Maja põhikirjas või kostjaga sõlmitud kokkuleppes oleks ette nähtud pikem tähtaeg. Juhatuse liikme vastu nõude aegumine algab väidetavast rikkumisest. Kuigi hageja ei ole selgelt välja toonud, millist kostja tegu ta rikkumiseks pidas, võib hageja väidetest mõista, et hageja heitis kostjale ette ülekannete tegemist ilma õigusliku aluseta. Seega saab rikkumise toimepaneku ajaks pidada iga ülekande tegemise aega. Kuna hageja esitas kostja vastu hagi kohtusse 30.12.2015, oli 2010. aasta maksete osas nõue juba aegunud.
279.Nõue 2010. aasta eest oleks aegunud ka alternatiivsel alusel. TsÜS § 151 lg 1 kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Riigikohus on selgitanud, et olematu kohustuse täitmise korral on alusetu rikastumise nõude sissenõutavaks muutumine seotud lepingu alusetu täitmise ajaga ning oluline ei ole, et isik saaks õiguslikult aru nõude olemasolust. Eeltoodust lähtudes algab alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg alusetute maksete tegemiseks (RK TKo 3-2-1-16915, p 10, 3-2-1-180-14, p 12, 3-2-1-162-13, p 43). Kuna hagiavalduse esitamise ajaks oli möödunud enam kui kolm aastat 2010. aasta maksete tegemise ajast, on hageja nõue selles osas aegunud.
280.Kohus leiab, et hageja nõue ülejäänud aastatel tehtud ülekannete osas ei kuulu rahuldamisele, sest hageja ei ole tõendanud, millist juhatuse liikme kohustust kostja rikkus või miks olid laenulepingud tühised. Kohus on käesolevas lahendis juba välja toonud eeldused, milliseid tuli hagejal tõendada kostja kui juhatuse liikme vastu nõude esitamisel. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, millist kohustust kostja X rikkus, kui ta tegi või võimaldas teha endale laenu tagasimakseid. Hageja ei ole välja toonud, milline kahju äriühingule selle tagajärjel tekkis. Hageja on kahjuna toonud esile vaid teostatud maksete summa, kuid jätnud välja toomata ja tõendamata, milline oli maksete tegemise ajal äriühingu varaline olukord. Hageja on jätnud tähelepanuta, et AS Süda Maja sai reaalselt laenuraha kasutada ja selle abil ilmselt läbi viia oma majandustegevust. Kohtu hinnangul ei ole hageja põhistanud ega tõendanud väiteid, milliste kohaselt oli laenuleping AS Süda Maja ja X vahel tühine.
281.TsÜS § 37 lg 1 sätestab, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele.
282.ÄS § 307 lg 3 näeb ette, et aktsiaseltsi ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse aktsiaseltsi igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. Kohus osundab, et antud sättest ei tulene, millises vormis peaks olema antud nõukogu nõusolek tehingule. Samuti ei tulene äriseadustikust, et nõukogu peaks andma nõusoleku tehingule, mille alusel annab aktsionär laenu aktsiaseltsile.
283.Hageja esitas nõude tõendamiseks esmalt 30.12.2015 Ernst&Young Baltic AS aruande (toimiku 1. kd, lk 70-102), milles viidati Xle laenulepingute alusel maksete tegemist, kuid nenditi, et aruande koostajad ei tuvastanud laenulepingute olemasolu. Samas on aruandes viidatud AS Süda maja nõukogu liikme D ütlustele, milliste kohaselt arutas nõukogu laenude võtmist, kuid otsustes seda detailselt ei dokumenteeritud, kuna dokumenteerimist ei peetud vajalikuks aktsionärkide ja nõukogu liikmete kattuvuse tõttu. Aktsionär Ü selgitas aruande kohaselt samuti, et aktsionäride antud laenud vormistati kirjalikult sageli tagantjärgi.
284.Ernst & Young aruandele lisatud intervjuudest (toimiku 1. kd, lk 103-127) nähtub aktsionäri ja nõukogu liikme Y kinnitas, et ta andise aktsionärina ettevõttele laenu umbes 20 korral. Lisaks andsid tema sõnul laene D ning Ü. Kõik laenud anti lepingute alusel. Ü väitis oma intervjuus, et AS Süda Maja nõukogu koosolekutel on arutatud laenude võtmist aktsionäridelt proportsionaalselt vastavalt osaluse suurusele. AS-s Süda Maja haldusjuhina töötanud A väitis oma intervjuus, et otseselt ei vormistatud nõukogu otsuseid laenulepingute kohta, sest seda ei peetud vajalikuks põhjusel, et X ja Y olid suuraktsionärid. Seega võib hageja esitatud aruandele lisatud intervjuudest järeldada, et AS Süda Maja tegevuses oli tavapärane sõlmida laenude saamiseks lepinguid aktsionäridega ning ettevõtte nõukogu oli selliste lepingute sõlmimisest teadlik.
285.Kostja esitas kohtule tema ja AS Süda Maja vahel 18.04.2008 sõlmitud laenulepingu nr 080418 (originaal toimiku 5. kd, lk 27, ärakiri toimiku 2. kd, lk 64, 5. kd, lk 34), mille alusel laenas X AS-le Süda Maja 2 000 000 krooni tähtajaga 31.12.2010 ja intressiga 18% aastas. Kostja esitas kohtule ka 31.12.2009 kokkuleppe (originaal toimiku 5. kd, lk 28, ärakiri lk 34 pöördel), mille kohaselt suurendati laenusummat intresside võrra ja arvestuslikuks laenu summaks sai 2 693 503 krooni, millest laenu jääk oli 2 258 000 krooni ja intress 435 503 krooni. Ühtlasi esitas kostja kohtule maksekorralduse (toimiku 2. kd, lk 65), mille kohaselt kandis ta ASle Süda Maja 18.04.2008 üle 2 000 000 krooni. Laenulepingute sõlmimisel esindas AS Süda Maja Y, kes äriregistri väljavõtte (toimiku 3. kd, lk 83-89) kohaselt oli AS Süda Maja aktsionär 01.07.2017 kuni 01.07.2012 ning nõukogu liige 02.04.2007 kuni 09.06.2012. Samast äriregistri väljavõttest nähtuvalt oli kostja X AS Süda Maja aktsionär.
286.Kuna kostja esitas kohtule laenulepingute originaalid ning nende alusel AS-le Süda Maja laenu ülekandmist tõendavad tõendid, on ainetud hageja väited, et laenuleping AS Süda Maja ja kostja vahel puudus, mistõttu olid alusetud laenu tagasimaksed. Hageja asus menetlus kestel väitma, et kostja esitatud laenuleping on võltsitud, kuid jättis võltsituse väite põhistamata. TsMS § 277 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse. Võltsituse väite põhistamiseks võib menetlusosaline muuhulgas väita, et dokumendi on allkirjastanud keegi teine dokumendil märgitud isiku asemel, millisel juhul saab väite tõele vastavuse hindamiseks määrata ekspertiisi (RK TKo 2-17-1722, p 10.12). Käesolevas asjas ei põhistanud hageja, milles seisneb
laenulepingute võltsitus. Kohus ei saa väiteid hageja eest kujundada, mistõttu loeb kohus hageja väiteid võltistuse osas põhjendamatuteks. Kostja X on usaldusväärselt tõendanud laenulepingu sõlmimist AS-ga Süda Maja. Kostja väiteid selle kohta, et omanikulaenude tähtaegu pikendati, võib kaudselt lugeda tõendatuks 31.12.2009 lepinguga, milles loeti eelmise aasta eest tasumisele kuulunud intress laenu põhisumma osaks. 31.12.2009 kokkuleppe sõlmimisest võib järeldada, et kostja X ei lugenud laenulepingu tähtaega saabunuks ja mõlemad pooled nõustusid intressi võrra laenusumma suurendamisega.
287.Kohus leiab, et kuigi X oli laenulepingu sõlmimise ajal AS Süda Maja juhatuse liige, ei saa 18.04.2008 ja 31.12.2009 sõlmitud laenulepinguid lugeda ettevõtte ja juhatuse liikme vahel sõlmitud lepinguks. X andis AS-le Süda Maja laenu mitte juhatuse liikme, vaid aktsionärina. Analoogiliselt tema ja AS Süda Maja vahel sõlmitud laenulepingule andsid ettevõttele laenu ka teised aktsionärid ning selle asjaolu üle puudub poolte vahel iseenesest vaidlus.
288.Kostja esitas AS Süda Maja nõukogu 01.04.2008 koosoleku protokolli (toimiku 5. kd, lk 35, toimiku 9. kd, lk 14), mille punktis 4 otsustati kehtestada alates 01.04.2008 kõigu omanikulaenude intressiks 18%. Koosolekul osalesid kõik nõukogu liikmed. Seega nägi nõukogu ette selle, millistel tingimustel võis alates 2008. aastast ettevõte oma aktsionäridelt laenu võtta. Kohtu hinnangul puudus eelviidatud nõukogu otsuse olemasolu tõttu õiguslikult vajadus anda eraldiseisvaid nõukogu otsusena vormistatud nõusolekuid iga aktsionäriga sõlmitud laenulepingu suhtes, sest sellist kohustust kehtivast seadusest ei tulenenud. ÄS § 307 lõikest 3 tuleneva tehingu sõlmimise keelu eesmärk on kohtu hinnangul kaitsta äriühingut ja seeläbi ka aktsionäride ning kaudsemalt võlausaldajate huve seeläbi, et juhatus ei teeks äriliselt riskantseid või majanduslikult kahjulikke tehinguid, mis vastavalt ÄS § 306 lõikes 2 toodule väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest. Nõukogu nõusoleku olemasolu äriühingu ja juhatuse liikme vahel tehingu sõlmimiseks on vajalik selleks, et nõukogu ning seeläbi aktsionärid oleksid teadlikud juhatuse liikmega sõlmitavatest tehingutest ning et juhatuse liige ei võiks oma ametipositsiooni ära kasutades äriühingut kahjustada. Kohtu hinnangul ei ole ÄS § 307 lõikest 3 tuleneva nõude eesmärgiks see, et aktsionär ei võiks sõlmida äriühinguga tehinguid ilma nõukogu nõusolekuta. Olukorras, kus aktsionär annab äriühingule laenu ning sellise laenu tingimused on kooskõlas nõukogu otsusega, ei saa ainuüksi tehingu enda sõlmimisest tuleneda aktsionäride või võlausaldajate huvide kahjustamist.
289.Asjaolu, et laenude andmine aktsionäride poolt oli AS Süda Maja tegevuses tavapärane, võib järeldada mitmetest kohtule esitatud tõenditest. Nii esitas hageja ise kokkuleppe OÜ Batiment ja AS Süda Maja vahel 31.12.2008 (toimiku 8. kd, lk 34 pöördel), milles suurendati AS-le Süda Maja varem antud laenu intressi võrra ja loeti laenu summa suuruseks 17 471 918,40 krooni. Hageja esitas kohtule AS Süda Maja pearaamatu väljavõtted (toimiku 8. kd, lk 35-36), millest nähtuvad laenude tagasimaksed ja arvestused. Hageja esitas kohtule AS Süda Maja ja D vahelised saldokinnitused (toimiku 8. kd, lk 37-38), mille alusel kinnitas AS Süda Maja D ees laenulepingutest tulenevate kohustuste, sealhulgas intressikohustuste suurust. Kohus osundab, et nendest tõenditest võib järeldada, et AS-le Süda Maja andsid laenu mitmed aktsionärid ning esitatud tõenditest nähtub kaudselt, et laenulepingute tähtaegu pikendati, sest aktsionärid ei nõudnud tähtaegselt laenude tasumist, vaid nõustusid intresside summade võrra laenude põhisummasid suurendama.
290.20.01.2021 istungil tunnistajana ütlusi andnud AS Süda Maja endine nõukogu liige D (toimiku 9. kd, lk 100 pöördel – 100) avaldas, et nõukogus oli kokku lepitud protsent, millega laenu võtta võis ja see kehtis teatud ajavahemiku jooksul. D teadis Xga sõlmitud laenulepingust ja selgitas, et nõukogu otsustas, mis tingimustel võivad äriühingu liikmed soovi korral laenu anda ja edasine kuulus juhatuse pädevusse. Eraldi Xlt laenu võtmise kohta nõukogu otsust ei teinud. Seega nähtub tunnistaja ütlustest, et nõukogu määratles tingimused, milliste alusel võis
äriühing oma aktsionäridelt laenu võtta ning nende tingimuste alusel sõlmiti mitmeid laenulepinguid. Kuivõrd nõukogu otsusega olid ette nähtud aktsionäridega sõlmitavate laenulepingute tingimused, oli nõukogu kohtu hinnangul andnud sisulise nõusoleku aktsionäridega laenulepingute sõlmimiseks, kuigi seesuguse nõusoleku andmise kohustust otseselt seadusest ei tulenenud.
291.Lisaks nähtub AS Süda Maja 2008. aasta majandusaasta aruandest (toimiku 9. kd, lk 15-25), et selles olid kajastatud kohustused omanike ees. Täpsemalt olid laenude suurused ära toodud lisas 7. Aruandele andsid kinnitava allkirja kolmest nõukogu liikmest kaks (toimiku 9. kd, lk 24). Seega olid nõukogu liikmed teadlikud aktsionäridega sõlmitud lepingutest ja olid selliste lepingute sõlmimise heaks kiitnud.
292.Kohus leiab, et kuivõrd AS Süda Maja ja X vahel sõlmitud laenuleping oli kehtiv ning makseid Xle tehti kehtiva laenulepingu alusel, ei ole võimalik rahuldada antud hageja nõuet VÕS § 1028 alusel. AS Süda Maja tegi Xle ülekandeid tehingu alusel ning tegemist ei olnud olukorraga, kus tehingust tulenev kohustus oleks ära langenud. Seetõttu ei saa hageja nõuet rahuldada VÕS § 1028 alusel. Ühtlasi ei ole hageja selgelt välja toonud ega tõendanud, millise juhatuse liikme kohustuse rikkumist heidab ta kostjale ette laenulepingu sõlmimisel või selle alusel laenu tagasimaksete tegemisel. Hageja väitis menetluse kestel üldsõnaliselt, et kostja asus laenumakseid tagastama iseendale eelistades seeläbi ennast teistele võlausaldajatele. Hageja väited on jäänud tõendamata. Hageja ei ole selgelt välja toonud ega tõendanud ühtegi kohustust, mis jäi AS-l Süda Maja samal ajal teiste võlausaldajate ees täitmata. Kohus ei pea hageja eest asuma ise esitatud tõenditest selliseid võlausaldajate nõudeid otsima.
293.Lisaks on Riigikohus osundanud, et võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõte kehtib pankrotimenetluses ega laiene pankrotimenetluse eelsele ajale, mil võlgnik saab tulenevalt lepinguvabaduse põhimõttest valida, kellega ta tehinguid teeb ja mis järjekorras kohustusi täidab (RK TKo 3-2-1-50-17, p 11). Pelgalt lepingu alusel maksete tegemist ei saa üldjuhul pidada juhatuse liikme kohustuste rikkumiseks (RK TKo 3-2-1-40-13, p 26). Rikkumiseks saab pidada olukorda, kus makseid tehakse ilma õigusliku aluseta või kui juhatuse liige teab või peab teadma, et tehing on tühine või kuulub tühistamisele või majanduslikult oleks mõttekas sellest taganeda või see üles öelda. Lepingu täitmist võib rikkumiseks pidada ka juhul, kui lepingu eesmärgiks oli äriühingu varatuks muutmine (samas, p 26). Ühtegi säärast asjaolu ei ole hageja menetluses esile toonud ega tõendanud. Ainuüksi antud laenu tagastamiseks laenu põhiosa ja intressimaksete tagastamist ei saa kohus pidada juhatuse liikme kohustuste rikkumiseks. Eeltoodu tõttu jätab kohus rahuldamata hageja nõude 240 440,82 euro väljamõistmiseks mõlemal hageja esile toodud alternatiivsel õiguslikul alusel. Kuivõrd kohus jätab rahuldamata põhinõude, ei kuulu nimetatud põhinõude osas rahuldamisele ka hageja viivisenõue. Hageja nõue OÜ Alandia KV vastu
294.Hageja palus kostjalt OÜ-lt Alandia KV välja mõista 9797,10 eurot, sest Ernst&Young Baltic AS aruande kohaselt oli AS Süda Maja palunud 2010. aastal vähemalt viieteistkümnel juhul ettevõtte esitatud arved tasuda kolmandatel isikutel kostjale. Juhised maksete tegemiseks andis X, kes oli ettevõtte juhatuse liige ja korraldas raamatupidamist. Hageja tugines nõude esitamisel alusetu rikastumise sätetele ja leidis, et tema nõue ei ole aegunud, sest pankrotihaldur sai nõudest teada Ernst&Young aruandega tutvumisel. Aegumisele tuginemine oli hageja hinnangul vastuolus hea usu põhimõttega, sest maksete tegemise ajal oli OÜ Alandia KV juhatuse liige X, kes teadis, et rahalised sooritused olid tehtud ilma aluseta.
295.Kostja OÜ Alandia KV vaidles nõudele vastu. Maksed tehti kostjale põhjusel, et kostja oli ise alates 01.01.2010 kuni 30.06.2010 tasunud kolmandate isikute AS-le Süda maja esitatud
arveid kokku 456 415,46 krooni ehk 29 170,26 euro ulatuses. OÜ-l Alandia KV oli eelviidatud summas nõue AS Süda Maja vastu ja teostatud maksetega vähendati kohustust OÜ Alandia KV ees. Lisaks on nõue aegunud. Maksed tehti 2010. aastal ning nõuete aegumine algas maksete tegemise ajast. Kostja palus kohaldada aegumist.
296.Kohus leiab, et hageja ei ole põhistanud ega tõendanud antud nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kui hageja oleks tõendanud eeldusi, mis oleksid võimaldanud tema nõude rahuldamist VÕS § 1028 alusel, oleks nõue aegunud. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Eeltoodud alusel nõude esitamiseks peab hageja tõendama (RK TKo 2-18-7948, p 20), et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära.
297.16.11.2016 eelistungil (toimiku 3. kd, lk 135-141) selgitas kohus hagejale VÕS § 1028 alusel nõude esitamise eeldusi. Kohus selgitas, et need eeldused ei ole hageja poolt välja toodud. Vaatamata kostja esitatud tõenditele ning vastuväidetele ja kohtu selgitustele ei põhistanud ega tõendand hageja, milline oli see AS Süda Maja kohustus OÜ Alandia KV ees, mida ei tekkinud või mis langes ära.
298.30.12.2015 Ernst&Young Baltic AS teise kindlustandva töövõtu aruandes (toimiku 1. kd, lk 70-102) on märgitud, et 2010. aastal oli AS Süda Maja väljastanud vähemalt 15-l juhul eraisikutele ja juriidilistele isikutele müügiarveid, millised paluti tasuda OÜ Alandia KV kontole. Kokku tehti makseid 9797,10 euro ulatuses. Aruandest nähtuvalt tehti kõik makseid 2010. aastal. Ernst&Young Baltic AS leidis, et neile ei ole esitatud dokumente, mis selgitaksid selliste kannete majanduslikku põhjendatust.
299.Kostja esitas omakorda kohtule maksekorraldused, millistest nähtuvalt oli OÜ Alandia KV tasunud AS Süda Maja eest 2010. aastal erinevaid arveid kokku 456 415,46 krooni ehk 29 170,26 euro (toimiku 2. kd, lk 111-131) eest. Kõikidel maksekorraldustel on viidatud tasutavad arved koos märkega „AS Süda Maja eest“. Makseid on tasutud erinevatele hankijatele. Lisaks esitas kostja kohtule need AS-le Süda Maja esitatud arved, millised ta tasus (toimiku 6. kd, lk 136-145).
300.Eeltoodud tõenditest kogumis saab järeldada, et OÜ Alandia KV tasus AS Süda Maja eest viimase kohustusi ning tegi makseid suuremas ulatuses, kui on hageja nõue. AS Süda Maja täitis OÜ Alandia KV ees kohustust läbi selle, et palus oma võlgnikel teha makseid kostjale. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, et kohustus, mis AS-l Süda Maja tekkis OÜ Alandia KV eest 2010. aastal, oleks ära langenud, täidetud või jäänud hoopis tekkimata. VÕS § 78 lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Seega vabanes AS Süda Maja kohustustest OÜ Alandia KV ees ulatuses, milles selle täitsid kolmandad isikud. Kuna hageja ei ole tõendanud, milline oli see kohustus, mis täideti OÜ Alandia KV ees, kuid jäi tekkimata või langes ära, ei kuulu hageja nõue 9797,10 euro ulatuses kostja suhtes rahuldamisele. Kuna kohus ei rahulda põhinõuet, ei kuulu rahuldamisele ka viivisenõue.
301.Kohus samuti nõustub kostja OÜ Alandia KV väitega, et kui hagejal oleks võimalik esitada kostja vastu nõuet VÕS § 1028 alusel, oleks tegemist aegunud nõudega. TsÜS § 151 lg 1 kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu
rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kohus on juba käesolevas menetluses osundanud, et alusetuks peetud maksete puhul algab aegumine maksete tegemisest (RK TKo 3-2-1-169-15, p 10, 3-2-1180-14, p 12, 3-2-1-162-13, p 43). Kuivõrd kõik vaidlusalused maksed tehti 2010. aastal ning hageja pöördus kohtusse 31.12.2015, oli nõue tervikuna juba aegunud. Kohus ei nõustu hageja väitega, mille kohaselt ei saa aegumist kohaldada hea usu põhimõtte järgi. Hageja ei ole põhistanud, millist hea usu põhimõtet aegumise kohaldamine rikuks ning miks peaks pankrotihaldurite esitatud nõuete puhul olema aegumise kohaldamine välistatud. Hageja alternatiivne nõue X vastu
302.Alternatiivselt palus hageja OÜ Alandia KV vastu esitatud nõude 9797,10 eurot välja mõista kostjalt Xlt ÄS § 315 lg 2 alusel. Hageja leidis, et viidatud summa tuleb välja mõista kostjalt Xlt, kes andis juhiseid arvete tasumiseks OÜ-le Alandia KV. Kostja rikkus juhatuse liikme kohustusi ja oles pidanud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Kostja X vaidles nõudele vastu ja leidis, et hageja ei ole välja toonud, millist kohustust ta juhatuse liikmena rikkus. Nõue on aegunud ÄS § 315 lg 3 järgi, sest nõude aegumine algas rikkumise toimepanekust. Tasutud arved pärinesid ajavahemikust 10.02.2010 – 10.06.2010, kuid hagi esitati 30.12.2015.
303.Kohus nõustub kostja väidetega ja leiab, et nõue on aegunud ja alusetu. ÄS § 315 lg 2 sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju aktsiaseltsile, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 315 lg 3 järgi on juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat, kui aktsiaseltsi põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega. Kuivõrd eelviidatud nõude aegumistähtaeg algab juhatuse liikme kohustuse rikkumisest ning hageja on kohustuse rikkumisena viidanud X poolt korralduste andmist ülekannete tegemiseks, oli nõue X vastu aegunud ajal, mil hageja hagiavaldusega kohtusse pöördus. Viimane makse tehti 10.06.2010 ning hagiavaldusega kohtusse pöördumise ajaks olid kõigist ülekannetest tulenevad nõuded aegunud.
304.Juhul, kui nõue oleks aegunud, ei ole hageja välja toonud ega põhistanud, milles seisnes kostjale Xle etteheidetav rikkumine ning miks oli kolmandate isikute tehtud maksetega kohustuste vähendamine OÜ Alandia KV ees majanduslikult ebaotstarbekas. Juhatuse liikme kohustuse rikkumist ei saa jaatada üksnes seetõttu, et kostja X oli OÜ Alandia KV juhatuse liige ja osanik (äriregistri väljavõte, toimiku 1. kd, lk 37-40). Võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõte ei laiene pankrotimenetluse eelsele ajale, mil võlgnik saab tulenevalt lepinguvabaduse põhimõttest valida, kellega ta tehinguid teeb ja mis järjekorras kohustusi täidab (RK TKo 3-2-150-17, p 11).
305.Kohus leiab, et juhatuse liikmel oli lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt võimalik valida, millisel viisil AS Süda Maja kohustusi võlausaldajate ees täidab. Seda, et AS Süda Maja oleks samal ajal jätnud kohustused teiste võlausaldajate ees täitmata, ei ole hageja sisuliselt väitnud ega tõendanud. Järelikult on hageja väited AS Süda Maja majanduslike huvide kahjustamisest jäänud täielikult paljasõnalisteks. Kohus jätab rahuldamata hageja alternatiivse nõude X vastu sumas 9797,10 eurot. Kuivõrd kohus jätab rahuldamata põhinõude, ei kuulu rahuldamisele ka antud põhinõudest tulenevalt esitatud viivisenõue. Hageja nõue tulenevalt kostja X kui juhatuse liikme kohustuste rikkumisest
306.Hageja esitas kostja X vastu kahju hüvitamise nõude tulenevalt sellest, et kostja jättis
õigeaegselt esitamata AS Süda Maja pankrotiavalduse. Hageja tugines enda esitatud asjatundjate arvamustele ja leidis, et kuna kostja X manipuleeris AS Süda Maja raamatupidamise andmetega, oli ta püsiva maksejõuetuse tekkimisest teadlik. Selle asemel, et korrigeerida AS-le Süda Maja kuuluva kinnisvara väärtust, kapitaliseeris X kinnistute omandamiseks võetud laenude intresse, millega näiliselt tõstis omakapitali suurust. Lisaks asus X 2011. aastal täitma AS Süda Maja kohustusi endale ja endaga seotud isikutele, jättes teiste võlausaldajate kohustused täitmata. Kahju, mis AS-le Süda Maja tekkis, seisnes lepingutest tuleneva intressi- ja viivisekohustuse suurenemises, mis pankroti väljakuulutamisel oleks olnud välditav. Kostja oleks pidanud esitama pankrotiavalduse hiljemalt 2011. a veebruari lõpuks ja pankrot oleks välja kuulutatud 01.04.2011. Kahju tekkis ajavahemikul 01.04.2011 kuni pankroti tegeliku väljakuulutamiseni 17.12.2013. X vastutas pankrotiavalduse esitamata jätmise eest ka ajal, mil ta ei olnud enam juhatuse liige, sest ta ei andnud uuele juhatusele üle võlgniku raamatupidamise dokumentatsiooni. Kahju suuruse arvestamisel ei olnud vajalik hinnata AS Süda Maja varade väärtust, sest kahju nõude esitas pankrotivõlgnik.
307.Kostja X leidis, et ta ei ole rikkunud pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustust, tuginedes enda esitatud asjatundjate arvamustele. AS-l Süda Maja oli toimiv äriplaan, aktsionärid jätkasid ettevõtte finantseerimist ja ühtegi pankrotihoiatust ei olnud esitatud. Kui pankrotiavalduse esitamisega ka hilineti, on hageja kahju nõude tõendamata. Hageja on arvestanud ainult kohustuste suurenemist, mitte äriühingu varalist seisundit tervikuna. Hageja väited püsiva maksejõuetuse tekkimise aja osas on menetluse käigus korduvalt muutunud ja hageja ei ole püsiva maksejõuetuse tekkimise aega kuupäevalise täpsusega välja toonud. Hageja väited varade väärtuse allahindamise vajadusest ja laenulepingute intresside kapitaliseerimise lubamatusest on alusetud. X volitused juhatuse liikmena kestsid kuni 17.06.2013 ja pärast seda ei saa kostja kahju eest vastutada.
308.Kohus leiab, et hageja kahju hüvitamise nõue ei kuulu rahuldamisele, sest asjas kogutud tõendite pinnalt ei saa järeldada selgelt, et AS Süda Maja püsiv maksejõuetus tekkis hageja väidetud ajal ja oli kostjale Xle äratuntav. VÕS § 1045 lg 1 p 7 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. TsÜS §-st 36 tuleneb äriühingu juhatuse liikmele kohustus, mille rikkumist hageja ette heidab. Nimelt sätestab TsÜS § 36, et kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse. Seega tuleneb seadusest, et püsiva maksejõuetuse tekkimine peab olema juhatuse liikmele arusaadav ja ilmne.
309.ÄS § 306 lõige 31 näeb ette, et kui aktsiaselts maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, kohtule aktsiaseltsi pankrotiavalduse. Eeltoodust tulenevalt võib nõustuda kostja väidetega, et püsiva maksejõuetuse tekkimise aeg tuleb tuvastada lausa päevalise täpsusega, sest sellest päevast alates hakkab kulgema juhatuse liikmele seaduses ettenähtud 20 päevane tähtaeg.
310.Kohus leiab, et hageja ei ole selgelt ja ühemõtteliselt tõendanud, millal tekkis AS-l Süda Maja püsiv maksejõutus ja kuidas see pidi olema kostjale äratuntav. Riigikohus on selgitanud, et netovara seis on äriühingu maksevõime hindamisel kaaluka tähtsusega, kuid sellest tulenevat kahtlust saab ümber lükata andmetega, mis viitavad selgelt äriühingu majandusliku seisundi paranemisele (RK TKo 3-2-1-188-12, p 14, 3-2-1-143-16, p 21). Samas ei saa maksejõuetus tuvastada üksnes raamatupidamislike näitajate alusel (RK TKo 3-2-1-74-13, p 22). Juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude esitamisel peab äriühing igal juhul tõendama, et juhatuse liige rikkus seaduses ettenähtud kohustust ehk ei esitanud pankrotiavaldust õigel ajal.
311.Äriühingu püsiva maksejõuetuse tuvastamiseks ei ole tingimata vaja läbi viia ekspertiisi
(RK TKo 3-1-1-55-14, p 174). Püsiva maksejõuetuse tuvastamiseks tuleb anda terviklik hinnang äriühingu varalisele seisundile ja tema tulevikuperspektiivile, sest ka negatiivse netovaraga äriühing võib teatud tingimustel tulevikus kasumlikuks muutuda (samas, p 174). Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud tõenditest võimalik järeldada, et püsiva maksejõuetuse tekkimine oli ilmne ja pidi olema kostjale kui juhatuse liikmele äratuntav. Õigusaktidest ei tulene, et äriühingu juhatuse liikmel oleks kohustust hinnata äriühingu maksejõulisust perioodiliselt läbiviidavate keerukate finantsanalüüside kaudu. Vastupidi, püsiv maksejõuetus peaks ilmnema selgelt ja äratuntavalt tavapärase majandustegevuse käigus.
312.Kohus osundab, et hageja enda väited selle kohta, millal täpselt AS Süda Maja püsiv maksejõuetus tekkis, on menetluse käigus korduvalt muutunud ja olnud vastuolulised. Nii väitis hageja algses hagiavalduses, et AS Süda Maja püsiv maksejõuetus tekkis alates 28.06.2012 või ka alates 30.12.2012. Vastuses kostjate vastustele asus hageja väitma, et AS Süda Maja püsiv maksejõuetus tekkis hiljemalt 28.06.2012. Alates 02.01.2017 esitatud menetlusdokumendist asus hageja väitma, et püsiv maksejõuetus saabus 2011. aasta veebruaris. Kohus leiab, et vastuolud hageja väidetes ei muuda väiteid kohtu jaoks usaldusväärseteks. Ainuüksi hageja enda väidetest võib järeldada, et AS Süda Maja püsiva maksejõutuse tekkimise aeg ei olnud selge ka pankrotihaldurile endale ning hageja väited on menetluse kestel muutunud tulenevalt sellest, milliseid erinevaid järeldusi on teinud erinevad asjatundjad. See omakorda annab võimaluse järeldada, et tavapärase majandustegevuse käigus ei saanud püsiva maksejõuetuse tekkimine olla juhatuse liikmele ilmne.
313.16.11.2016 eelistungil (toimiku 3. kd, lk 135-141) selgitas kohus hagejale, et viimane ei ole kahju nõude aluseks olevaid asjaolusid esile toonud ega tõendanud. Kohus selgitas hagejale vajadust põhistada, kuidas oli kostjale Xle 2010. aasta detsembris äratuntav, et ettevõttel on tekkinud püsiv maksejõuetus. 16.12.2019 eelistungil (toimiku 7. kd, lk 155-158) selgitas kohus hagejale uuesti, et nõude aluseks olevad asjaolud ei ole selged. Vaatamata kohtu selgitustele hageja oma nõuet ei põhistanud ega tõendanud.
314.Harju Maakohtu 17.12.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-49776 (toimiku 1. kd, lk 149151) kuulutas kohus välja AS Süda Maja pankroti 17.12.2013 kell 09.00. Määruses viitas kohus, et ajutine haldur on tuvastanud ettevõtte maksejõuetuse. Maksejõuetuse tekkimise ajaks luges kohus ajutise halduri aruande kohaselt 2010. aasta lõpu. Määrusest ei nähtu, et kohtule oleks esitatud muid tõendeid maksejõuetuse tekkimise aja kohta. Seega ei saa ainuüksi määrusega lugeda tõendatuks püsiva maksejõuetuse tekkimise aega.
315.Hageja esitas oma väidete tõendamiseks BDO Advisory OÜ aruande AS Süda Maja (pankrotis) püsiva maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste määratlemise kohta, mille on 19.08.2014 koostanud U ja G (toimiku 1. kd, lk 128-148). Aruandes on tehtud arvutused AS Süda Maja 2011 kuni 2012 netovara väärtuse kohta ning on märgitud, et arvutuste tegemiseks 2013. aasta kohta puudusid aruande koostajatel andmed. Aruandes on lähtutud kolme suurema kinnistu väärtuse hindamisel Pindi Kinnisvara ja Eri Kinnisvara arvamustest. BDO Advisory OÜ arvamuses on võrreldud kinnisvaraekspertide määratud kinnistute väärtusi ruutmeetri hinna alusel nende bilansilise väärtusega ning hinnaerinevuseks 2011. aastal leiti olevat 25 364 613 eurot ja 2012. aastal 26 182 298 eurot. Lisaks leiti arvamuses, et bilansis suurendati kinnistute väärtust alusetult intresside arvelt. Kulutusi, mis tehti samal ajal projekteerimisse, pidasid hindajad sellisteks, millel puudus kinnistu väärtust suurendav mõõde.
316.BDO Advisory OÜ arvamuse koostajad leidsid, et Eesti Hea Raamatupidamistava ei võimaldanud kapitaliseerida võõrkapitali kasutuse kulutusi ehk intresse olukorras, kus pikema aja jooksul ei toimu aktiivset arendustegevust. Pikema aja jooksul aktiivse arendustegevuse puudumise osas on viidatud ettevõtte 2011. a ja 2012. a majandusaasta aruannetele, jätmata
täpsemalt järelduse aluseks olevad asjaolud välja toomata. Samuti on aruandes leitud, et AS Süda Maja oleks pidanud kinnisvara väärtuse ümber hindama ning selline kohustus tulenes Raamatupidamise Toimkonna Juhendi nr 4 punktist 19, mille järgi tuli varud kajastada bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses sõltuvalt sellest, kumb on madalam.
317.BDO Advisory OÜ aruande koostajad on leidnud, et majandusaasta aruannete koostamisel oleks pidanud lähtuma varade korrigeeritud väärtustest ning sellisel juhul oleks AS Süda Maja netovara olnud aastatel 2011 ja 2012 negatiivne. Sellest eeldusest lähtudes on aruande koostajad teinud järgnevad arvutused ja on leidnud, et AS Süda Maja puhaskäibekapital oli aastatel 2011 ja 2012 negatiivne. Likviidsuskordaja väärtus jäi samuti aastatel 2011 ja 2012 alla 0,3, mis oli halb näitaja. BDO Advisory OÜ aruande koostajad leidsid, et juhatus pidi mõistma maksejõuetuse püsivust, kuna kohustused kumuleerusid 2012. aasta jooksul. Arvamuse koostajate hinnangul puudusid alternatiivsed võimalused hankijate kohustuste täitmiseks. Samuti leiti, et olulised investorid olid lahkunud juba 2011. a, viidates Helios Partnership Ltd lahkumisele 2011. a veebruaris ja alternatiivsete investorite puudumisele. Kokkuvõttes leiti, et AS Süda Maja oli püsivalt maksejõuetu juba 2011. aastal. Teisalt on aruandes leitud, et AS Süda Maja juhatus pidi esitama pankrotiavalduse hiljemalt juulis 2012. a hetkel, mil oli selge, et maksejõuetus on püsiv.
318.Lisaks esitas hageja kohtule riiklikult tunnustatud eksperdi U 02.01.2017 koostatud dokumendi AS Süda Maja maksejõuetuse tekkimise aja määramise kohta (koos Kinnisvarabüroo Uus Maa OÜ hindamisakti ja teiste lisadega toimiku 8. kd, lk 74-217). U on viidanud RTJ 4 punktile punktile 20, mille kohaselt tuli iga aruandeperioodi lõpul varude nimekiri kriitiliselt üle vaadata, et identifitseerida varude objektid, mille neto realiseerimisväärtus võib olla langenud madalamale nende soetusmaksumusest. Samas tuleneb arvamuses viidatud RTJ 5 punktist 16, et kui materiaalse põhivara objekti otstarbekohasesse kasutusvalmidusse viimine võtab olulisel määral aega ning seda finantseeritakse laenuga, tohib otseselt varaobjekti valmistamisega seotud laenukasutuse kulutusi kapitaliseerida antud objekti soetusmaksumuses.
319.Kohtu hinnangul ei ole U arvamusest üheselt selge, kuidas on selle koostaja kategooriliselt välistanud vara omandamiseks võetud laenude intresside arvestamise vara seotusmaksumuse hulka. U leidis, et RTJ 5 punkti 16 järgi saab arvestada selliseid laenukasutuse kulusid, mis on seotud kinnistul ehitustegevuse teostamisega, sest sellist järeldust peab ta loogiliseks. RTJ 5 punkti 16 sõnatus viidatud keeldu siiski otseselt ette ei näe. Kokkuvõttes leidis U, et AS Süda Maja raamatupidamises kajastati Ameerikanurga ja Paldiski mnt kinnistuid alusetult lõpetamata toodanguna, sest ühe valmimist pidas ta finantsraskuste tõttu küsitavaks. Samuti tugines U hinnangute andmisel Kinnisvarabüroo Uus Maa OÜ hinnangutele kinnistute väärtuse kohta. Ekspert leidis, et nende kahe kinnistu bilansilised väärtused ületasid kordades Kinnisvarabüroo Uus Maa OÜ leitud väärtusi. Neid arvestades on ekspert välja arvutanud likviidsuskordaja, mis oli aastatel 2011 ja 2012 tema arvutuste järgi mitterahuldav.
320.Täiendavalt eeltoodule leidis U, et AS Süda Maja oma- ja võõrkapitali suhe oli juba 20102012 selline, et ükski laenuandja ei olnud valmis enam ettevõtet täiendavalt finantseerima ning lahkus võtmeinvestor Helios Ltd., misjärel muutus AS Süda Maja püsivalt maksejõuetuks. Aktsionäride investeerimisvõimekus oli U hinnangul ammendunud, millise järelduse tegemisel tugines ta 2012. a detsembri nõukogu koosoleku protokollidele. Kõike eeltoodut kokku võttes leidis U, et AS Süda Maja omakapitali oli negatiivne vähemalt 2010. aasta lõpuks, sest kinnistute väärtus oli üle hinnatud. AS Süda Maja muutus U hinnangul püsivalt maksejõuetuks 2011. aasta veebruaris, sest sellel ajal ostis AS Süda Maja Helios Ltd-lt tagasi 50% osaluse ühisettevõttes Helios Süda Maja OÜ. U arvamusele on lisatud Kinnisvarabüroo Uus Maa OÜ ekseperthinnangud (toimiku 8. kd, lk 106-122).
321.Kohus ei nõustu kostja väidetega, et U ja BDO Advisory OÜ arvamused on ebausaldusväärsed üksnes põhjusel, et U on varem teinud pankrotihalduriga koostööd. Ainuüksi sellest tõendamata väitest ei saa kohus järeldada arvamuse ebausaldusväärstus. U on oma seisukohti põhistanud ja on viidanud algandmetele, millistest on ta lähtunud. Samuti ei nõustu kohus kostja väidetega, et arvamus on ebausaldusväärne, sest U ei ole küsinud selgitusi kostjalt Xlt kui AS Süda Maja endiselt juhatuse liikmelt. Kostja ei ole põhistanud, milliseid olulisi uusi andmeid oleks X avaldanud ja kuidas oleks see muutnud arvamuses toodud järeldusi. Samuti ei saa nõustuda kostja etteheitega, et U oleks pidanud lähtuma eeskätt AS Süda Maja auditeeritud majandusaasta aruannetest, milliste kohaselt ei olnud netovara negatiivne. U on põhistanud, miks ta luges majandusaasta aruannetes ja bilanssides kajastatut ebaõigeks.
322.Küll aga nõustub kohus kostja väitega, et U võis olla AS Süda Maja tulevikusperspektiive hinnates liialt subjektiivne ja lähtuda tagantjärgi teadaolevatest asjaoludest. Kostja esitas kohtule Ameerikanurga kinnistu äriplaani (toimiku 6. kd, lk 105-120, tõlge eesti keelde toimiku 6. kd, lk 121-135). Muuhulgas nähtub sellest, et AS Süda Maja partneri Helios Ltd kohustuseks oli koondplaani täitmise juhtimine, rahvusvahelistele investoritele suunatud turunduse juhtimine, arenduse etappide müügi juhtimine, rahvusvahelise rahastuse hankimise juhtimine, rahvusvahelise turunduse juhtimine ja ehitustegevuse juhtimine. Äriplaan ei näinud Helios Ltd-le ette otseseid kohustusi ise vahetult investeeringute tegemiseks. Laenudele rahastajate leidmine oli mõlema äriplaani täitmises osaleja ühiseks kohustuseks. Seega võib nõustuda kostja väitega, et Helios Ltd ei olnud AS Süda Maja jaoks rahaline investor, kelle lahkumisega saaks otseselt seostada tulevikuperspektiivi puudumise. Lisaks nähtub AS Süda Maja 12.10.2010 nõukogu protokollist (toimiku 5. kd, lk 72-73), nõukogu 18.04.2013 koosoleku protokollist (toimiku 2. kd, lk 59-60, toimiku 5. kd, lk 67), et veel 2013. aastal pidasid investorid oluliseks arendustegevuse jätkamist ja selleks rahaliste vahendite leidmist. 29.04.2013 nõukogu koosoleku protokollis (toimiku 2. kd, lk 61-62) märgitu kohaselt tegeles juhatus aktiivselt uute investorite otsimisega. Seega ei pruugi U järeldused investorite huvi kadumise kohta varasematel aastatel olla põhjendatud.
323.Ühtlasi nõustub kohus kostja väidetega, et kuna finantsvaldkonnas pädevust omavad asjatundjad ei ole nõustunud U järeldustega laenuintresside kapitaliseerimise lubamatuse kohta, võis tulla omakapitali suuruse arvestamisel ka teistsugustele järeldustele. Kohus nõustub kostja väidetega, et U ja BDO Advisory OÜ võisid oma arvamuste koostamisel tugineda kinnisvara väärtuste hindamisaktidel, mis ei pruukinud kajastada kinnisvara väärtust õigesti mitmete vormiliste puuduste tõttu.
324.Audiitor N on kostjate esindaja päringule vastates selgitanud 05.07.2016 (toimiu 2. kd, lk 109-110), et ettevõtte varalise seisukorra muutumise hindamiseks on vaja ka andmeid varade mahu muutumise kohta. Vastasel juhul ei ole võimalik välja selgitada, kas ja kui palju äriühingu varaline seisukord teatud perioodil halvenes ja kas üldse halvenes. Äriühingu kohustuste suurenemine ei tähenda automaatselt varalise seisukorra halvenemist. Ta osundas, et kui äriühing võtab laenu, siis laenusumma ulatuses suureneb samaaegselt kohustuste maht ja varade maht. Seega on äriühingule kuuluva vara väärtuse adekvaatne hindamine olulise tähtsusega.
325.O on 23.09.2016 vastuses kostja päringule seoses Pindi Kinnisvara ekspertarvamusega (toimiku 3. kd, lk 121-122) leidnud, et ekspertarvamus ei ole kvalifitseeritav standarditele vastava eksperhinnanguna. Muuhulgas ei olnud ekspertavamus sobiv dokument laenutagatise suuruse hindamiseks ja sellist dokumenti pangad ei oleks aktsepteerinud.
326.Kostja esitas kohtule kutselise vara hindaja P läbivaatuse aruande nr 008/037 märtsist 2017 (toimiku 7. kd, lk 55-60). Ple esitati läbivaatamiseks Pindi Kinnisvara AS ja Uus Maa Kinnisvarabüroo OÜ hinnangud. P hindas nende vastavust kehtivatele standarditele ja hindas
puuduste mõju tehtud järeldustele. P leidis, et Pindi Kinnisvara AS ekspertarvamus ei vasanud EVS 875 nõuetele peaaegu kõigis hinnatud punktides. Töö koostajal puudus vajalik kutsekvalifikatsioon. Oluliseks puuduseks pidas ta seda, et Pindi Kinnisvara AS hinnangus ei esitatud hinnatud vara liigi määratlust selle kasutuse ja Raamatupidamise Toimkonna juhendite liigenduse alusel. Vara liigi määratlemist on P pidanud oluliseks, sest finantsaruandluses kasutatavate hindamisaruannetes on metoodika valikul kõige olulisem see, millist liiki varana on objekt ettevõtte bilansis kajastatud. Kinnisvara oli bilansis kajastatud varude all, kuid Pindi Kinnisvara AS arvamus ei käsitlenud kumbagi ehk ei vara soetusmaksumust ega neto realiseerimisväärtust. Eeltoodu alusel leidis P, et Pindi Kinnisvara AS ekspertarvamuse nr 328715 kasutamine vara väärtuse korrigeerimiseks bilansis oli sobimatu.
327.Uus Maa Kinnisvarabüroo OÜ ekspertpinnang vastas P arvates suures osas EVS 875 nõuetele, kuid siiski esines olulisi kõrvalekaldeid. Hinnangu koostajal puudus kutsekvalifikatsioon ning samuti ei olnud hinnatud vara liigi määratlust selle kasutuse ja Raamatupidamise Toimkonna juhendite liigenduse alusel. Analoogiliselt Pindi Kinnisvara AS hinnanguga ei tuvastatud ei vara soetusmaksumust ega neto realiseerimisväärtust. P leidis, et ka see hinnang ei sobinud vara väärtuse korrigeerimiseks bilansis. Hageja ei ole P arvamuses toodud järeldusi ühegi tõendiga ümber lükanud. Seega juhul, kui Pindi Kinnisvara AS ja Uus Maa Kinnisvarabüroo OÜ hindasid AS Süda Maja kinnisasjade väärtust ebaõige metoodika alusel ning jõudsid seeläbi ebaõigete tulemusteni, ei saa objektiivselt järeldada, kas U ja BDO Advisory OÜ arvutused AS Süda Maja varade väärtuse kohta on õiged.
328.Kostja esitas kohtule Si eksperthinnangu nr 67-16HS (toimiku 5.kd, lk 74-88), milles hinnati Ameerikanurga kinnisvaraarenduse väärtust. Hinnangu kohaselt on investeeringuväärtus selline väärtus, mida vara omab konkreetse investori või investorite grupi jaoks kindlate investeerimiseesmärkide või kriteeriumite tõttu ning see ei ole seotud turuga. Hinnangus on leitud, et Ameerikanurga äriprojekti investeeringuväärtus oli seisuga 30.04.2013 40 000 000 eurot. Ühtlasi esitas kostja üürilepingud, mis AS Süda Maja oli sõlminud tulevase arendusprojekti suhtes (toimiku 5. kd, lk 89-198, 6. kd, lk 1-44). Kohus leiab, et antud eksperthinnangust ei saa järeldada, kas või milline oli seisuga 30.04.2013 Ameerikanurga kinnistute turuväärtus ning kas see vastas AS Pindi Kinnisvara ja Uus Maa Kinnisvarabüroo OÜ hinnangutes toodule või mitte. Küll aga võib eksperthinnangust järeldada, et äriprojekti arvestamine arendusobjektide puhul ei ole iseenesest välistatud ja äriprojekti olemasolu võib anda arendatavale objektile teatava lisaväärtuse.
329.Kostja esitas kohtule ehitise erakorralise auditi aruande, mille on koostanud B 23.01.2017 (toimiku 6. kd, lk 45-74) Rae vallas Kurna külas asuvate Tunneli tee 1 ja Tunneli tee 2 kinnistute kohta. Auditi eesmärgiks oli välja selgitada, kas pooleliolevad ehitised on säilinud sellistena, mis võimaldab nende lõpuni ehitamist või kui see ei ole võimalik, siis kui palju maksab pooleliolevate ehitiste lammutamine ja uute püsitatimine. Auditist võib järeldada, et AS Süda Maja oli teinud investeeringuid vähemalt ehitustegevuse alustamiseks, mistõttu ei saa väita, et sisulist tegevust objektide arendamisel üldse ei toimunud.
330.Kostja esitas kohtule Colliers International Advisors OÜ hindamisraporti (toimiku 6. kd, lk 75-95, tõlge eesti keelde, toimiku 6. kd, lk 165-184), mis oli koostatud 21.03.2012. Selles hinnati Kurna külas, Rae vallas asuvale 30 000 m2 suurusele kinnisvara objektile tehtud investeeringute väärtust. Hindamisaktis viidati, et ehitusluba oli plaanis väljastada aprillis 2012 ning ehitustööd sooviti lõpetada koos keskuse avamisega aprillis 2013. Hindamise eesmärgiks oli määrata investeeringute väärtus AS Süda Maja ettevõttesiseseks kasutamiseks. Akt koostati AS Süda Maja esitatud teabe alusel ning aktis toodud hinnang oli kehtiv ainult hindamise päeval. Hinnatavat objekti kontrolliti siiski kohapeal.
331.Hindamisaktis loeti logistiliselt heaks objekti asukohta. Samas viidati, et rendilepingutega oli kaetud juba 70% ehitatavast pinnast. Turuülevaate osas on märgitud, et 2011. a majanduskasvu prognoos oli 6,3% ja 2012. aastal umbes 4%. Kinnisvaraturul suurenesid nii tehingute arv kui ka keskmine väärtus. Hindamisaktis on toodud, et investeeringute väärtuseks loeti vara väärtust konkreetse investori jaoks teatud investeerimise eesmärkidel. Kinnisvara väärtus määratakse erinevusena pärast planeeritud investeeringute realiseerimist saavutatud kinnisvara väärtuse ning projekti realiseerimisel tehtud kulutuste vahel. AS Süda Maja andmete alusel leiti, et objekti arendamiskulud kokku on 6 750 000 eurot. Investeeringute väärtuse arvutamisel tugineti rendilepingutest saadavatele rahavoogudele ning prognoositi ka seejuures rendihinna suurenemist vastavalt lepinguga ettenähtud astmelisele rendile ja indekseerimisele. Kokkuvõttes leiti, et hinnatud objekti prognoositav investeeringute väärtus on seisuga 15.03.2012 ligikaudu 3 300 000 eurot ilma käibemaksuta.
332.Kogumis eeltoodud tõendeid hinnates leiab kohus, et äriühingu püsiva maksejõuetuse hindamisel omas lisaks kohustuste suuruse hindamisele ja netovara suuruse arvestamisele olulist ja määravat tähtsust see, milline oli AS Süda Maja varade tegelik väärtus. Hageja on enda esitatud arvamustele tuginedes väitnud, et kuna turuväärtus oli raamatupidamisandmetes kajastatuga võrreldes oluliselt väiksem, oleks kostja AS Süda Maja juhatuse liikmena pidanud vara väärtust korrigeerima, misjärel oleks ilmnenud netovara negatiivsus. Samas ei ole hageja kostja tõendeid arvestades veenvalt ja usaldusväärselt tõendanud, milline oli AS-le Süda Maja kuulunud varade turuväärtus aastatel 2011 kuni 2013. Kostja esitatud tõenditest nähtub, et tegemist oli alles arendatavate kinnistutega ning kostja tellitud 21.03.2012 Colliers International Advisors OÜ hindamisraporti järgi oli Ameerikanurga kinnistul olemas investeerimisväärtus. Hageja ei ole kostja väidetele vastanu ega selgitanud või tõendanud, miks ei saanud juhatuse liige tugineda ühelgi juhul asjatundjate arvamustele, milliste alusel hinnati investeerimisväärtust ja milliste andmete alusel pidi olema kostjale ilmne, et raamatupidamises on AS Süda Maja varade väärtust olulises ulatuses ebaõigesti kajastatud.
333.Lisaks AS-le Süda Maja kuulunud vara väärtuse kohta objektiivsete andmete puudumisele võib kostja esitatud tõenditest järeldada, et kinnisvara soetamiseks võetud laenuintresside kapitaliseerimine ei pruugi olla lubamatu. Kostja esitas kohtule Donoway Eesti OÜ sõltumatu vandeaudiitori V piiratud kindlustandva töövõtu aruande (toimiku 6. kd, lk 190-205), milles ta muuhulgas vastas küsimusele, kas U järeldus intresside ebaõige kapitaliseerimise kohta on põhjendatud.
334.Donoway Eesti OÜ aruandes on selgitatud, et intresside kapitaliseerimist varude soetusmaksumusse reguleerib RTJ 4 osa „Varud“ ja RTJ 5 osa „materiaalne ja immateriaalne põhivara“. Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses. Laenukasutuse kulusid arvestatakse varude soetusmaksumusse ainult juhul, kui varude valmistamiseks on vajalik pikem ajaperiood ja tootmist finantseeritakse laenu või muu intressikandva võõrkapitaliga. AS Süda Maja pearaamatus kajastati arvamuse kohaselt intresse kasumiaruandes kuluna. Ule on Donoway Eesti OÜ aruandes ette heidetud RTJ ebaõiget tõlgendust ja seda, et tegelikult puudus alus kohaldada tema viidatud RTJ 4 § 9, sest Ameerikanurga kinnistuid ei seotatud turuhinnast kõrgemas maksumuses ega järelmaksuga. V on leidnud, et RTJ ei piira intressi kapitaliseerimist ainult teatud kuludele ja intressi kapitaliseerimist ei välista ka protsessi pikkus. V ei nõustunud U järeldusega, et vara omandamiseks võetud laenude intresside kapitaliseerimine muutis vara bilansilise väärtuse eksitavaks. V on leidnud, et objekti väärtus ei sõltunud sellest, kuidas on selle valmistamist finantseeritud, kuid RTJ 4 § 11 andis võimaluse laenuintresside kapitaliseerimiseks varude soetusmaksumusse. Kohus nõustub V seisukohaga põhjusel, et U arvamus ei põhinenud selgelt RTJ tekstis märgitule, vaid oli pigem tema enda järeldus.
335.V ei nõustunud U järeldusega, et kui intresside kapitaliseerimine raamatupidamises oleks olnud lubatud, näitab see ikkagi juhatuse otsuste kallutatust ja soovi varade väärtust kõrgemana näidata. V leidis, et üksi RTJ toodud arvestuspõhimõte või lubatud alternatiivne arvestuspõhimõte ei ole parem või halvem kui teised. Eeltoodud järeldusega kohus iseenesest nõustub. Olukorras, kus mõni RTJ arvestuspõhimõte on lubatud, ei saa selle kasutamisest järeldada äriühingu juhatuse liikmete soovi raamatupidamise andmetega manipuleerida.
336.Ühtlasi küsiti Vlt, kas U järeldus AS Süda Maja püsiva maksejõuetuse kohta oli korrektne, kui ettevõte tegutses edasi kuni 2013. aasta suveni. V leidis, et äriühingu maksejõuetust ei saa hinnata üksnes mõne raamatupidamisliku näitaja pinnalt, vaid tuleb anda tervlik hinnang äriühingu varalisele seisundile, arvestades tõenäolisi tulevikuperspektiive. V pidas võimalikuks, et kui äriühingu finantsnäitajad viitavad maksejõuetusele, võib positiivsele tulevikulootusele tuginedes siiski püsivat maksejõuetust eitada. Lähtuda tuli tema arvates objektiivse ja asjatundliku kõrvalseisja arusaamast. V ei pidanud põhjendatuks U järeldusi, et püsivalt maksejõuetu äriühing tegutses ja kattis oma kohustusi kahe aasta jooksul. V hinnangul on BDO Advisory OÜ ja U väitnud AS Süda Maja netovara negatiivsust ainult AS Pindi Kinnisvara ja Kinnisvarabüroo Uus Maa OÜ standarditele mittevastavate aruannete alusel. V arvates ei ole netovara negatiivsus kinnisvara äris ebatavaline. Lisaks osundas V, et U ei koostanud 02.01.2017 aruannet kindlust andva töövõtu aruandena. V selgitas täiendavalt, milliste põhimõtete arvestamata jätmine võis kaasa tuua ebaõigete järelduste tegemise.
337.Kohtu hinnangul võib eelviidatud tõenditest kogumis järeldada, et hageja ei ole veenvalt tõedanud AS-l Süda Maja püsiva maksejõuetuse tekkimist nimelt 2011. aasta veebruaris. Veelgi olulisemaks loeb kohus asjaolu, et hageja ei ole veenvalt tõendanud, et kostjale kui AS Süda Maja juhatuse liikmele oli maksejõuetuse tekkimine sellel ajal selgelt äratuntav. Hageja ei ole tõendanud, et kostja manipuleeris teadlikult ja lubamatult raamatupidamise andmetega. Raamatupidamise arvestuspõhimõtete hindamisel puudub kohtul alus kahelda audiitor V järeldustes.
338.Kostja esitas kohtule ka EK Investeeringud OÜ aruande AS Süda Maja makseraskuste tekkimise ja püsiva maksejõuetuse kohta (toimiku 2. kd, lk 69-97), mille on koostanud vandeaudiitorid L ja E. Aruandes on analüüsitud AS Süda Maja majandusaasta aruandeid ja on nende alusel leitud, et kinnisvaraprojekte on bilansis kajastatud nii varudena kui ka muu põhivarana. 2010. aastal suutis AS Süda Maja aruande kohaselt rahuldada võlausaldajate nõudeid ning vara 35 440 290 eurot ületas kohustusi summas 26 564 544 eurot, mistõttu ei olnud ettevõte 2010. a maksejõuetu ega pankrotis. 2011. aastal oli ettevõte seisund aruande kohaselt raske, kuid AS Süda Maja suutis võlausaldajate nõudeid rahuldada ning varade väärtus ületas kohustuste suurust, mistõttu ei olnud ettevõte maksejõuetu ega pankrotis. 2012. aasta osas leiti aruandes samuti, et kuigi aasta oli raske, suutis ettevõte endiselt rahuldada kõigi võlausaldajate nõuded.
339.2013. aastal võõrandati osaliselt Ameerikanurga ja täielikult Paldiski mnt kinnistud ning ehingute tulemusena tasaarveldati laene. Seetõttu leidis aruande koostaja, et 31.07.2013 ei olnud ettevõte maksejõuetu ega pankrotis. Kokkuvõttes järeldati aruandes, et kuigi AS-l Süda Maja esines juba 2008. aasta lõpust alates olulisi makseraskusi, rakendati nende ületamisel erinevaid meetmeid. Ettevõte suutis rahuldada võlausaldajate nõudeid ning vara ületas kohustusi.
340.Esmalt ei nõustu kohus antud tõendi osas hageja väidetega, et tõend on tervikuna ebausaldusväärne põhjusel, et arvamus telliti AS Süda Maja pankrotitoimkonna nõudmisel, kuid ei vastanud hageja soovidele, mistõttu hageja taganes EK Investeeringud OÜ-ga sõlmitud lepingust. Ainuüksi asjaolu, et hageja taganes arvamuse tellimusele eelnenud lepingust, ei too kaasa arvamuse ebausaldusväärsust. Sisulisi põhistusi selle kohta, miks on arvamuse koostajad
olnud selgelt erapoolikud või esitanud teadvalt ebaõigeid või ebausaldusväärseid seisukohti, ei ole hageja esile toonud.
341.Hageja esitas kohtule kirjavahetuse pankrotihalduri ja EK Investeeringud esindaja vahel (toimiku 4. kd, lk 148-171), millest nähtub, et pankrotihaldur ei nõustunud tehtud järeldustega ja leidis, et EK Investeeringud OÜ-l tuli arvamuse koostamist alustada eeldusest, et AS Süda Maja oli pankrotis. Pankrotihaldur ei nõustunud EK Investeeringud OÜ järeldustega. Seega võib esitatud tõenditest järeldada, et pankrotihaldur ei nõustunud tehtud järeldustega, kuid ainuüksi mittenõustumine ei tähenda tõendi ebausaldusväärsust. Küll aga nõustub kohus sellega, et EK Investeeringud OÜ arvamus ei anna selget põhistust selle kohta, millal täpselt ja millistel põhjustel AS Süda Maja maksejõuetus tekkis. Arvamuses on hinnatud kohustuste suurust, kuid ei ole hinnatud varade väärtust. Aruandes on kohtu hinnangul põhjendatult leitud, et maksejõuetust ei saa hinnata vaid mõne raamatupidamisliku näitaja alusel, vaid anda tuleb tervlik seisund ettevõtte varalisele seisundile. Samas ei ole ettevõtte varade seisundit eraldiseisvalt hinnatud, vaid on tuginetud üksnes majandsaasta aruannetele, mistõttu ei ole aruandes esitatud järeldused tervikuna kontrollitavad. Kohus küll nõustub aruandes toodud väitega, et kui ettevõte suudab võlausaldajate nõudeid rahuldada, võib püsiva maksejõuetuse tekkimist pigem eitada ning seda, et AS Süda Maja ei oleks suutnud juba aastatel 2010 kuni 2012 võlausaldajate nõudeid täita, ei ole hageja väitnud ega tõendanud.
342.Teisalt ei ole võimalik nõustuda EK Investeeringud OÜ järeldustega, et 2013. aastal sõlmitud kinnisvaratehingud olid AS-le Süda Maja kasulikud. Tallinna Ringkonnakohtu 30.05.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-57952 (jõustunud Riigikohtu lahendiga asjas nr 3-2-1130-16) tunnistati kehtetuks AS Süda Maja sõlmitud müügileping 28.06.2013 OÜ-ga Vip Crew ja OÜ Siibxid. Seega ei saanud neid tehinguid pidada AS Süda Maja majanduslikku olukorda parandavateks. Kokkuvõttes leiab kohus, et EK Investeeringud OÜ arvamus ei tõenda objektiivselt ega selgelt, kas või millal või millistel põhjustel AS Süda Maja püsiv maksejõuetus tekkis.
343.Kostja esitas kohtule samuti riiklikult tunnustatud finantseksperdi J AS Süda Maja maksejõuetuse analüüsi seisuga 31.07.2013 (toimiku lk 98-108). J leidis, et AS Süda Maja kui kinnisvarasse investeerinud ettevõtja püsiva maksejõuetuse hindamisel tuli pidada maksejõuetuse olukorraks sellist olukorda, kus võlgnik ei suutnud enam rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei olnud ajutine. Selleks tuli hinnata AS Süda Maja vara turuväärtust seisuga 31.07.2013. J leidis, et olukorras, kus nõukogu otsusega otsutati peamised projektid võõrandada ja arendustegevus peatada, oli põhjust hinnata maksejõuetust netovara väärtuse alusel. Kui AS Süda Maja varade turuväärtus kattis kõik kohustused, ei olnud tegemist maksejõuetusega.
344.J leidis, et BDO Advisory OÜ ei arvestanud lühiajaliste laenude refinantseerimise võimalusi, kuna lühiajalisi kohustusi võis ka refinantseerida. Samuti ei arvestatud, et lühiajalisi kohustusi tagadavad ka varud ehk lõpetamata projektid. Lisaks leidis J, et BDO Advisory OÜ on hinnangute andmisel kasutanud sobimatut metoodikat ehk Altmani Z-skoori, mis põhineb aastast 1968, sobib Ameerika tootmisettevõtete hindamiseks, kuid ei arvesta kinnisvaraarendusse investeerivate ettevõtete ärimudeliga. J ei nõustunud BDO Advisory OÜ järeldustega, et AS Süda Maja omanikel puudus tahe või võimalus täita hankijate kohustusi täiendavate omanikulaenude arvel ja pangalaenude toel. J viitas, et alates 01.01.2012 kuni 31.07.2013 vähenesid võlad hankijate ees 1 115 026 eurolt 208 750 euroni ning ka seisuga 31.07.2013 ületas varade väärtus kohustusi.
345.Järgnevalt osundas J, et AS Süda Maja varade väärtus sõltus sellest, kuidas ja millest lähtuvalt olemasolevaid kinnisvaraobjekte hinnati. J osundas, et tal puudub pädevus hinnata, kui
tõenäoline oleks olnud Ameerikanurga kinnisvara müük arendusprojektina ja milline oleks olnud selle väärtus. Hinnangu oleks saanud anda pädevad hindajad, kuid sellest sõltus mõju ettevõtte maksevõime hindamisele seisuga 31.07.2013.
346.Kohus ei nõustu hageja väitega, et J oli arvamuse koostamisel erapoolik ja andis kallutatud arvamuse. Hageja väited on põhistamata ja tõendamata. Teisalt on J kinnitanud, et tal puudus pädevus hinnata AS-le Süda Maja kuulunud varade väärtust. Ilma varade väärtuse pädeva hindamiseta ei saanud kohtu hinnangul teha objektiivseid ja põhistatud järeldusi selle kohta, millal täpselt saabus AS Süda Maja püsiv maksejõuetus. Samas on J kohtu hinnangul põhistanud väidet, miks BDO Advisory OÜ kasutatud metoodika maksevõime hindamisel ei pruukinud olla kinnivara arendamisega tegeleva ettevõtte puhul asjakohane. Vastupidist ehk seda, et kasutatud metoodika oli põhjendatud, ei ole hageja tõendanud. Kuna aga Jl ei olnud piisavalt andmeid selleks, et hinnata AS Süda Maja varade väärtust, ei saa tema hinnangust järeldada, kas või millal tekkis püsiv maksejõuetus.
347.Kõiki asjas kogutud ja esitatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et AS Süda Maja püsiva maksejõuetuse tekkimise aeg ei ole objektiivselt tuvastatav. Püsiva maksejõuetuse tuvastamiseks oleks pidanud arvestama kõiki ettevõtte majandustegevusega seotud asjaolusid, mitte lähtuma ainult ühest raamatupidamislikust näitajast. Püsiva maksejõuetuse tuvastamisel tuli arvestada seda, kas ja kuidas suutis ettevõte täita võlausaldajate nõudeid, milline oli tema varade väärtus ja kas või millisel määral oli võimalik hinnata tulevikuprognoose. Asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et AS Süda Maja ei oleks aastatel 2010 kuni 2012 suutnud täita võlausaldajate nõudeid. Vastupidi, asjas kogutud tõenditest võib järeldada, et võlausaldajate nõuded rahuldati ning ettevõte jätkas tegutsemist ja lepingute sõlmimist. Ühtlasi ei saa asjas kogutud tõenditest selgelt järeldada, milline oli AS Süda Maja varade väärtus ja kas see oli raamatupidamises olulises ulatuses ebaõigesti kajastatud. Tuvastada ei ole võimalik, millal tekkis olukord, kus äriplaani täitmine ei olnud enam võimalik ja kadusid reaalsed võimalused uute investorite leidmiseks.
348.Kostja esitas kohtule AS KH Energia-Konsult 28.02.2017 vastuse järelpärimisele (toimiku
5.kd, lk 36-37), milles ettevõte kinnitas, et ta oleks olnud nõus konverteerima oma nõudeid AS Süda Maja aktsiakapitali, kui selline ettepanek oleks talle tehtud pankroti vältimiseks. Samuti kinnitas ettevõte, et ta oleks andnud AS-le Süda Maja täiendavat laenu ning ettevõte oli veendunud äriplaani perspektiivikuses. Kostja esitas kohtule AS KH Energia-Konsult 2012. aasta ja 2013. aasta majandusaasta aruanded, millistest nähtuvalt oli ettevõttel piisavalt vahendeid täiendavate laenude andmiseks (toimiku 5. kd, lk 38-66). Järelikult ei ole võimalik välistada, et AS-l Süda Maja siiski olid investorid, kes oleksid saanud täiendavalt investeerida ning püsiva maksejõuetuse tekkimist ei saa seostada üksnes Helios Ltd lahkumisega, kellel puudus kohustus teha rahalisi panuseid. AS Süda Maja pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjast (toimiku 7. kd, lk 61) võib järeldada, et üle 80% esitatud nõuetest kuulus AS Süda Maja aktsionäridele ning nendega seotud äriühingutele. Sellest võib järeldada, et ettevõttesse investeerisid märkimisväärses ulatuses enda aktsionärid. Asjatundjate arvamused selle kohta, kuidas tuli raamatupidamislikult arvestada vara väärtust ja kas laenuintresse võis kapitaliseerida või mitte, olid diametraalselt vastuolulised.
349.Kohus leiab, et eelviidatud vastuoluliste asjatundjate arvamuste pinnalt ei saa tuvastada, et AS Süda Maja oli objektiivselt ja püsivalt maksejõuetu juba 2011. aasta veebruaris ning see maksejõuetus oli juhatuse liikmele äratuntav. Hageja ei ole kohtu hinnangul tõendanud peamist hagi aluseks olevat asjaolu ehk kostja kui juhatuse liikme kohustuste rikkumist ning see välistab kahju hüvitamist puudutava nõude rahuldamise. Hageja ei ole kostja tõendeid arvestades tõendanud, milline oli AS Süda Maja varade väärtus 2011. aastal, mistõttu ei saa lugeda tuvastatuks, et netovara oli negatiivne. Hageja ei ole objektiivselt tõendanud, et juba 2011. aasta
veebruaris puudusid AS-l Süda Maja positiivsed tulevikulootused. Hageja väited selle kohta, et püsiv maksejõuetus oli kostjale äratuntav, sest kostja manipuleeris raamatupidamise andmetega, ei ole objektiivselt tõendatud. Vähemalt üks pädev asjatundja on laenuintresside kapitaliseerimist pidanud lubatavaks ja järelikult ei olnud tegemist teadliku raamatupidamisandmete moonutamisega maksejõuetuse peitmiseks. Hageja väited selle kohta, et püsiv maksejõuetus oli kostjale äratuntav, sest kostja asus tegema makseid endaga seotud ettevõtetele, ei ole samuti kohane, sest hageja ei ole suutnud tõendada hagiavalduses märgitud maksete alusetust. Hageja ei ole välja toonu ega tõendanud, millised olid need AS Süda Maja võlausaldajad, kelle nõudeid jäid alates 2011. aasta veebruarist rahuldamata.
350.Kohus samuti leiab, et kuigi juhatuse liige vastutab ettevõtte majandusliku heakäigu ja nõuetekohase raamatupidamise eest, ei saa siiski juhatuse liikmelt eeldada audiitorile, finantseksperdile või kinnivaraeksperdile vastavat pädevust. Olukorras, kus AS Süda Maja suutis täita võlausaldajate nõudeid, aktsionärid olid valmis ettevõtte tegevust finantseerima ning asjatundjate hinnangul oli arendusprojekti väärtus märkimisväärselt suur, ei pidanud juhatuse liige eeldama püsiva maksejõuetuse olemasolu. AS Süda Maja seisuga 31.07.2013 koostatud bilansi ja kasumiaruande (toimiku 7. kd, lk 53-54) järgi oli ettevõtte omakapital positiivne. Juhatuse liige sai toetuda asjatundjate arvamusele, kes pidasid ettevõttele kuuluvat vara väärtuslikuks investeerimisväärtuse olemasolu tõttu.
351.Harju Maakohtu 06.03.2018 otsusega tsiviilasjas nr xxx jäi rahuldamata hageja nõue kostja X vastu (toimiku 7. kd, lk 62-72). Muuhulgas leidis maakohus, et kostjale ei saanud ette heita pankrotiavalduse õigeaegset esitamata jätmist, kui isegi eksperdid ei suutnud tagantjärgi selgelt tuvastada kinnisvara väärtust ja netovara suurust. Tallinna Ringkonnakohtu 15.11.2019 otsusega antud järeldust otsesõnu ei muudetud (toimiku 7. kd, lk 144-150). Samas tsiviilasjas tehtud Riigikohtu otsuse punktis 13.6 on rõhutatud, et kohtud peavad analüüsima, miks pidi kostja kui juhatuse liige aru saama juba 2011. aasta alguses, et AS Süda Maja on püsivalt maksejõuetu. Kohtu hinnangul ei ole hageja antud asjaolu ehk kostjale etteheidatavat tegu suutnud tõendada ka käesolevas asjas, mistõttu tuleb hageja kahju hüvitamise nõue ning sellest tulenev viivisenõue jätta rahuldamata.
352.Kuivõrd kohus ei loe tõendatuks hageja väiteid selle kohta, et kostja jättis alusetult ja õigeaegselt esitamata AS Süda Maja pankrotiavalduse, ei pea kohus vajalikuks hinnata tõendeid, mis hageja esitas kahju suuruse kohta. Hageja muutis oma kahju nõude arvestust korduvalt, tuginedes kahju suuruse arvestamisel üksnes võlausaldajate intressi- ja viivisenõuete suurenemisele ajavahemikul 01.04.2011 kuni pankroti tegeliku väljakuulutamiseni 17.12.2013, nõudes kahju sealhulgas aja eest, mil kostja X ei olnud enam AS Süda Maja juhatuse liige ega oleks saanud äriühingu esindajana pankrotiavaldust esitada. Kohtu hinnangul ei põhistanud ega tõendanud hageja, miks vastutas kostja X kahju eest, mis tekkis ajal, kui ta enam juhatuse liige ei olnud. Hageja viitas vaid umbmääraselt raamatupidamisdokumentide üleandmata jätmisele, kuid ei toonud välja, millised dokumendid jättis X esitamata ja kuidas see takistas uuel juhatuse liikmel pankrotiavalduse esitamist. Seega osundab kohus, et hageja kahju nõue ei oleks kuulunud rahuldamisele aja eest, mil kostja ei olnud enam ettevõtte juhatuse liige.
353.Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostjale oli AS Süda Maja püsiv maksejõuetus äratuntav ning ta oleks pidanud esitama pankrotavalduse juba 2011. aasta alguses, ei hinda kohus sisuliselt tõendeid, millistele tuginedes hageja kahju nõude arvutused koostas (sealhulgas ei hinda kohus KH Energia-Konsult AS pankrotiavaldust toimiku 3. kd, lk 123-129, AS Süda Maja ja AS Swedbank vahel sõlmitud laenulepingut nr 12-42682-JI 2 224 toimiku 3. kd, lk 160-163 ja selle ülesütlemise avaldust toimiku 3. kd, lk 169, AS Süda Maja võlakirjade müügilepingut ja nõude loovutamise lepingut 29.06.2012 toimiku 3. kd, lk 164-168, Tallinna Ringkonnakohtu 16.06.2015 otsust tsiviilasjas 2-14-21509 AS Swedbank nõude tunnustamise kohta toimiku 4. kd, lk 172-178, AS Süda Maja ja OÜ Batiment vahel 03.03.2008 sõlmitud laenulepingut nr 080305
toimiku 3. kd, lk 172, 04.04.2008 sõlmitud laenulepingu toimiku 3. kd, lk 172 pöördel ja 27.06.2008 sõlmitud laenulepingut toimiku 3. kd, lk 173, samuti Harju Maakohtu otsust tsiviilasjas nr xxx toimiku 3. kd, lk 174.
354.Samadel põhjustel ei hinda kohus AS Süda Maja võlakirjade emissioonitingimusi toimiku
3.kd, lk 175-192, Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2016 otsust tsiviilasjas nr xxx, AS Süda Maja ja AS KH Energia-Konsult vahel 17.04.2012 sõlmitud laenulepingut toimiku 3. kd, lk 198-202 ja toimiku 6. kd, lk 152-156, 07.09.2011 sõlminud laenulepingut toimiku 3. kd, lk 203, 03.07.2012 sõlmitud laenulepingut toimiku 3. kd, lk 204, 07.03.2013 sõlmitud laenulepingut toimiku 3. kd, lk 205, 30.06.2013 sõlmitud laenulepingut toimiku 3. kd, lk 206, 14.03.2012 koostöölepingut AS Süda Maja, Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ ja AS KH Energia-Konsult vahel toimiku 3. kd, lk 207209 ja lepingu täiendust 28.09.2012 toimiku 3. kd, lk 209 pöördel, 10.05.2012 töövõtulepingut AS Süda Maja ja AS KH Energia-Konsult vahel toimiku 4. kd, lk 1-2 ja seda puudutavat võlatunnistust toimiku 4. kd, lk 3.
355.Samadel põhjustel ei hinda kohus 14.05.2012 töövõtulepingut toimiku 4. kd, lk 4-23 ja 27.05.2013 lepingut toimiku 4. kd, lk 24, Ramm Ehitus OÜ avaldust pankrotihaldurile 07.02.2014 toimiku 4. kd, lk 25-26 ja hagiavaldust nõude tunnustamiseks toimiku 4. kd, lk 2730, AS Süda Maja laenulepingut AS-ga Sampo Pank 28.12.2006 toimiku 4. kd, lk 31-34 ja selle muudatusi toimiku 4. kd, lk 35-38 ja toimiku 4. kd, lk 39-47, 6. kd, lk 157-161, AS Süda Maja ja Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaaliga sõlmitud laenulepingut 17.08.2012 toimiku 4. kd, lk 4852 ja selle muudatusi toimiku 4. kd, lk 53-70), AS Süda Maja ja Y vahel sõlmitud laenulepinguid toimiku 4. kd, lk 71, toimiku 4. kd, lk 72 ja toimiku 4. kd, lk 73.
356.Samadel põhjustel ei hinda kohus AS Süda Maja ja OÜ Probus vahel sõlmitud laenulepinguid toimiku 4. kd, lk 74-94 ja OÜ Probus nõudeavaldust pankrotimenetluses toimiku
4.kd, lk 95 ja hagiavaldust nõude tunnustamiseks toimiku 4. kd, lk 96-115, AS Süda Maja ja Eesti Tarbijateühistute Keskühistu vahel sõlmitud äriruumi üürilepingut toimiku 4. kd, lk 116136, üürniku lepingu ülesütlemise avaldust toimiku 4. kd, lk 135-137, nõuet leppetrahvi tasumiseks toimiku 4. kd, lk 137-138 ja Tallinna Ringkonnakohtu 27.02.2015 otsust tsiviilasjas nr xxx nõude tunnustamise kohta toimiku 4. kd, lk 139-145, AS Süda Maja pearaamatu väljavõtteid toimiku 4. kd, lk 146-147, Tallinna Ringkonnakohtu 15.01.2019 otsust tsiviilasjas nr xxx toimiku 7. kd, lk 12-26 AS KH Energia-Konsult nõude tunnustamise kohta ja Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2017 otsust tsiviilasjas nr xxx toimiku 7. kd, lk 27-35 OÜ Probus nõude tunnustamise kohta.
357.Samadel põhjustel ei hinda kohus tõendeid Nordea AB Eesti filiaali nõude kohta toimiku toimiku 7. kd, lk 36, Tallinna Ringkonnakohtu 01.11.2018 määrust kompromissi kohta ja samas asjas toiminud istungi protokolli toimiku 7. kd, lk 47-49 ja toimiku 7. kd, lk 50-52, AS Süda Maja sõlmitud lepinguid AS-ga Theka toimiku toimiku 8. kd, lk 16 ja OÜ-ga Batiment toimiku
8.kd, lk 34 pöördel, pearaamatu väljavõtted toimiku 8. kd, lk 35-36 ning AS Süda Maja ja D vahelisi saldokinnitusi toimiku 8. kd, lk 37-38.
358.Hageja tugines kahju nõude esitamisel ja selle arvutamisel üksnes AS Süda Maja intressi- ja viivisekohustuste suurenemisele ajavahemikus 01.04.2011 kuni 17.12.2013, jättes välja toomata ning tõendamata, kas või millisel viisil muutus samal ajal AS Süda Maja varaline olukord. VÕS § 127 lg 1 näeb ette, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 2 näeb ette, et kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 127 lõikest 5 tuleneb, et kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise
tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Kohus ei nõustu hageja väidetega, et kui kahju nõude on esitanud pankrotihaldur ja mitte võlausaldaja, ei kuulu eelviidatud sätted kohaldamisele.
359.Riigikohus on selgitanud, et ka juhatuse liikme vastu kahju nõude esitamisel kuulub kohaldamisele VÕS § 127 lg 1 ning kahju olemasolu tuvastatakse rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise teel. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist ehk äriühing peab olema sattunud juhatuse liikme kohustuse rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud (RK TKo 3-2-1-138-15, p 12). Kahju ei saa tõendada üksnes raamatupidamisbilansis sisalduvate arvude ja tegeliku varalise seisu erinevusega. Kui hageja tugineb sellele, et kostja põhjustas äriühingute vara kaotsimineku, peab hageja välja tooma, milline vara oli ühingutel olemas ajal, mil kostja sai juhatuse liikmeks, milline vara ja millal kaotsi läks ja kuidas põhjustas kostja selle vara kaotsimineku (RK TKo 2-14-63272, p 17). Pankrotiavalduse õigeaegsel esitamata jätmisel tuleb hinnata, kui suures ulatuses oleks võlausaldaja sel ajal olemas olnud nõuded olnud võimalik rahuldada pankrotimenetluses, kui pankrotiavaldus oleks õigel ajal esitatud, võrreldes tegeliku olukorraga. See tähendab, et kindlaks tuleb teha vahe hageja nõuete hüpoteetilise ja tegeliku rahuldamise määra vahel (RK TKo 2-14-50307, p 19.1).
360.Alusetu on hageja arusaam, et kui nõude esitajaks on pankrotihaldur, ei kuulu varalise diferentsi hindamise põhimõte kohaldamisele. Hageja on jätnud tähelepanuta, et pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustuse eesmärgiks on kaitsta võlausaldajate huve, et viimaste nõuded saaksid maksimaalses ulatuses rahuldatud. Pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustus ei kaitse pankrotihalduri abstraktseid huve esitada kohtusse erinevaid nõudeid. PankrS § 2 järgi on pankrotimenetluse eesmärgiks rahuldada pankrotimenetluse kaudu võlausaldajate nõudeid võlgniku vara arvel pankrotiseaduses ettenähtud korras. Seega ei saa pankrotiavalduse hilinemisega esitamisest tuleneva kahju hindamisel lähtuda üksnes sellest, millisel määral suurenesid viivise- ja intressikohustused, vaid tuli arvestada, millisel määral muutus võlgniku vara suurus. Hageja on jätnud tähelepanuta, et laenulepingust ei tulene üksnes laenusaaja kohustus tasuda intressi- ja viivist, vaid laenulepingu alusel saab laenu saaja enda kasutusse rahalisi vahendeid, mille arvelt saab ta täita teisi kohustusi või suurendada oma vara.
361.16.12.2019 eelistungil (toimiku 7. kd, lk 155-158) selgitas kohus hagejale, et kahju nõude esitamisel ei saa lähtuda ainult intressi- ja viivisenõuete suurusest, vaid sellest, milline oleks olnud pankrotivara suurus siis, kui avaldus oleks õigeaegselt esitatud. Neid asjaolusid ei olnud hageja välja toonud. Vaatamata kohtu selgitustele ei toonud hageja välja ega tõendanud ühegi tõendiga, milline oli AS Süda Maja varaline olukord ajal, mille eest hageja kahju nõudis. Vara suurust ei saa kohus hagimenetluses omal algatusel tuvastada või tõenditest otsida. Seega ei saaks esitatud tõendite alusel hageja nõuet rahuldada isegi juhul, kui hageja oleks tõendanud püsiva maksejõuetuse tekkimise aega ja selle äratuntavust kostja jaoks.
362.Eeltoodut kokku võttes jätab kohus rahuldamata kõik hageja rahalised põhinõuded kostja X vastu summas 9 527 266,52 eurot. Kuna kohus jätab rahuldamata kõik põhinõuded, ei kuulu rahuldamisele nendest tulenevad viivisenõuded.
363.Kuivõrd hageja loobus menetluse käigus mitmetest nõuetest, ei hinda kohus nende nõuetega seoses esitatud tõendeid (toimiku 2. kd, lk 16-42, toimiku 2. kd, lk 63 ja lk 67-68. Kohus ei arvesta tõenditena ka hageja nõude arvestuse kohta esitatud mitmeid tabeleid, mida saab arvestada hageja seletustena, mitte tõenditena (toimiku 1. kd, lk 152, 3. kd, lk 170-171, 5. kd, lk 7-19, toimiku 7. kd, lk 9-11). Kuna hageja muutis korduvalt nõuete arvestusi, ei olnud koostatud tabelid lõppastmes enam asjakohased.
Menetluskulud
364.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Lisaks on hageja menetluse käigus mitmetest nõuetest loobunud või need tagasi võtnud. TsMS § 168 lõigete 2 ja 4 järgi kannab hageja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse või ta loobub hagist, välja arvatud juhtudel, kui kostja on pärast hagi esitamist nõuded rahuldanud (TsMS § 168 lg 5) või kui kostja võtab kohe hagi õigeks (TsMS § 168 lg 6), milliseid asjaolusid käesolevas asjas ei esindanud. Seega tuleb hageja kanda jätta ka need menetluskulud, mis olid seotud loobutud või tagasivõetud nõuetega.
365.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
366.Kostja OÜ Alandia KV palus hagejalt menetluskuludena välja mõista lepingulise esindaja kulud 3987,50 eurot ilma käibemaksuta. Kostjale osutati õigusabi tasuga 110 eurot tunnis ja kokku osutati õigusabi 36,25 tundi. Viimasel istungil osalemise ajakuluks oli esindaja arvestanud 5 tundi, kuid palus seda korrigeerida vastavalt tegelikule istungi kestvusele. Kohus leiab, et kostja OÜ Alandia KV esindaja õigusabi osutamiseks kulunud aeg on mõistlik ja kooskõlas kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ning mahuga. Kostja esindaja tunnitasu suurus on samuti mõistlik. Arvestades viimase istungi ajalist kestvust 2 h 30 minutit, on kogumis põhjendatud õigusabi osutamisek kulunud aeg 33 h 55 minutit. Kostja OÜ Alandia KV põhjendatud õigusabikulud on 3730,83 eurot. Hagejalt tuleb kostja OÜ Alandia KV kasuks välja mõista menetluskuludena 3730,83 eurot. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt 3730,83 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
367.Kostja X palus hagejalt menetluskuludena välja mõista 37 006,20 eurot, millele lisandusid viimasel istungil osalemisega seotud kulud. Vandeadvokaat Triinu Hiobi tunnitasu oli 160 eurot (ilma käibemaksuta) kuni 28.02.2020 ja 170 eurot (ilma käibemaksuta) alates 01.03.2020. Vandeadvokaat Tavo Tiitsu tunnitasu oli 140 eurot (ilma käibemaksuta) kuni 28.02.2020 ja 150 eurot (ilma käibemaksuta) alates 01.03.2020. Nendele kuludele lisanduvad eelmise esindaja õigusabikulud. Lisaks lepingulise esindaja kuludele tasus kostja 1Partner Seven Kinnisvarakonsultandid OÜ-le 190 eurot ja äriregistri väljavõtete eest 11 eurot. Kostja palus kulud hüvitada koos käibemaksuga, sest ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja palus välja mõistetud kulud kanda kanda NJORD Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele IBAN EE651010220049344018 selgitusega ”Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-15-19597“. Hageja pidas kostja esindajate menetluskulusid osaliselt ülepaisutatuteks.
368.Kohus loeb põhjendatuks kostja kulusid dokumentaalsete tõendite saamiseks summas 190 eurot ja 11 eurot. Kohus loeb ka põhjendatuks kostja esindajate tunnitasu suurust ning vajadust kasutada tavapärasest mahukamas ja keerukamas vaidluses kahte esindajat. Küll aga leiab kohus, et kostja esindajate ajakulu õigusabi osutamiseks ei olnud tervikuna põhjendatud. Kohus nõustub, et kuigi kahe esindaja abi kasutamine oli põhjendatud, ei ole põhjendatud nende poolt dubleerivate toimingute tegemine.
369.Kohus nõustub osaliselt hageja väidetega ja leiab, et laiaulatuslik ajakulu, mis oli seotud asjas kostja esindajate vahetumisega, ei kujuta endast sellist põhjendatud ajakulu, mis tuleks
hagejalt välja mõista. Kohus ei loe põhjendatuks ajakulu 6 tundi, mis oli esindajale endale vajalik toimiku komplekteerimiseks ja ajakulu kokku 1 tunni ulatuses, mis oli vajalik kohtu aseesimehele kirja koostamisega. Asja menetlevale kohtule ei ole teada ja toimiku materjalidest ei nähtu, mis küsimuses pöördus esindaja aseesimehe poole. Menetlustoimingute tegemiseks see vajalik ei olnud.
370.16.11.2019 eelistungiks valmistumisel ei loe kohus põhjendatuks ajakulu 1 h 30 min graafilise ajatelje koostamiseks, sest tegemist oli asja lahendamiseks ebavajaliku toiminguga. Arvestades istungi ajalist kestvust 1 h 30 min, ei loe kohus põhjendatuks esindajate ajakulu kokku 8 h 06 minutit. Koos kliendiga peetud nõupidamisega loeb kohus põhjendatuks ajakulu kokku 3 h. Istungil osalemiseks sai ühel esindajal kuluda kokku mitte 3 h 18 min, vaid 1 h 30 minutit ning koos kliendiga vajaliku arutelu pidamiseks on põhjendatud ajakulu 2 h 30 min.
371.07.09.2020 istungiks valmistumise ajakulu loeb kohus põhjendatuks koos kliendiga peetavate aruteluga mitte 11 h ja 48 minutit, vaid kokku 3 tundi. Istungil osalemise põhjendatud ajakuluks loeb kohus ühe esindaja ajakulu 4 tundi ja loeb põhjendamatuks teise esindaja ajakulu 3,36 tundi. Muus osas loeb kohus kostja X esindajate ajakulu põhjendatuks. Kuivõrd kohus ei lugenud õigusabi osutamisel kogumis põhjendatuks ajakulu 7 h + 1 h 30 min + 5 h + 1 h 12 min = 14 h 42 min, on kostja esindajate põhjendatud ajakulu õigusabi osutamisel 158 h – 14 h 42 min = 143 h 18 min. Eeltoodule lisandub ajakulu viimasel istungil osalemise eest ühe esindaja ajakulu arvestades 2 h 30 min ehk kokku 145 h 48 min. Kuivõrd menetluskulude nimekirjast ei ole võimalik selgelt järeldada, milline esindaja milliseid toiminguid tegi, lähtub kohus menetluskulude suuruse arvutamisel tunnitasust 160 eurot, millisel juhul on kostjate esindajate põhjendatud õigusabikulu 23 328 eurot ilma käibemaksuta.
372.Eeltoodule lisandub kostja eelmise esindaja õigustoimingutele kulunud õigusabikulu. Eelmine esindaja on kokku õigustoimingutele kulutanud aega 30,8 tundi. Arvestades menetluskulude taotluses toodud põhjendusi, loeb kohus ajakulu mõistlikuks. Samuti loeb kohus mõistlikuks ja põhjendatuks menetluskulude rahalist suurust 4804,80 eurot koos käibemaksuga.
373.Kogumis on kostja X menetluskulud põhjendatud summas 190 eurot + 11 eurot + 23 328 eurot + 4804,80 eurot = 28 333,80 eurot. Hagejalt tuleb kostja X kasuks menetlukuludena välja mõista 28 333,80 eurot ning hagejat tuleb kohustada kandma kulud NJORD Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele IBAN EE651010220049344018 selgitusega ”Menetluskulud tsiviilasjas nr 215-19597“. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejalt välja mõista viivis menetluskuludelt 28 333,80 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.