lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-13-19401/140

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 15.06.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-19401/140
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
15.06.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1270
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 153 lg 1, 2Eksperdi- ja tõlgitasu maksmineTsMS § 159 lg 2Kulude kindlaksmääramineTsMS § 178 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 218Lepinguline esindajaTsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-13-19401/90Viru Maakohus Narva kohtumaja15.11.20132-13-19401/116Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium31.10.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

15. juuni 2015. a Tartu

Tsiviilasja number

2-13-19401

Tsiviilasi

Zoja Tšerninkaja hagi Aiandusühistu Viljapea vastu 17. juuni 2011. a üldkoosoleku otsuse tühiseks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 17. veebruari 2015. a määrus menetluskulude kindlaksmääramine

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Zoja Tšerninkaja määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (hageja): Zoja Tšerninkaja (isikukood: XXX) Vastustaja (kostja): AÜ Viljapea (registrikood: 8008731), seaduslik esindaja: Ilona Zaviyalova

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 17. veebruari 2015. a määrus osaliselt tõlgitasu osas.
2.Teha uus määrus, millega määrata kindlaks tõlgitasu summas 137,4 eurot (sada kolmkümmend seitse eurot ja nelikümmend senti).
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Jätta määruskaebuse esitamisel tekkinud menetluskulud poolte endi kanda.
5.Lugeda Viru Maakohtu 17. veebruari 2015. a määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
5.1.Rahuldada Aiandusühistu Viljapea avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
5.2.Mõista välja Zoja Tšerninkajalt 218,28 (kakssada kaheksateist eurot ja kakskümmend kaheksa senti) Aiandusühistu Viljapea kasuks menetluskulude katteks. Edasikaebamise kord

Määrus ei kuulu edasikaebamisele.

ASJAOLUD

1.Viru Maakohus jättis 15.11.2013. a otsusega Zoja Tšerninkaja (hageja) hagi Aiandusühistu Viljapea (kostja) vastu 17. juuni 2011. a üldkoosoleku otsuse tühiseks tunnistamiseks rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Zoja Tšerninkaja esitas apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtusse. Tartu Ringkonnakohus jättis 31.10.2014. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtumenetluses hageja kanda.
2.AÜ Viljapea esitas 10.01.2014. a Viru Maakohtule taotluse Zoja Tšerninkajalt menetluskulude väljamõistmiseks ja täiendas avaldust 29.12.2014. a. Avalduse kohaselt on AÜ Viljapea menetluskuludeks tunnistajatasud (riigilõivud) kokku 101,1 eurot, õigusabikulud summas 110 eurot ja tõlkekulud summas 330 eurot. Kokku palus AÜ Viljapea hagejalt välja mõista menetluskulud summas 541,1 eurot.
3.Zoja Tšerninkaja esitas vastuväite menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Hageja on seisukohal, et AÜ Viljapea poolt kantud kulud sünkroontõlkele ja õigusabile ei ole põhjendatud. Hageja on nõus katma nelja tunnistaja tasud. Viies tunnistaja ei ilmunud istungile ja tema kulusid hüvitama ei pea. Zoja Tšerninkaja palub kohtul kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldada osaliselt summas 80,88 eurot.

MAAKOHTU LAHEND

4.Viru Maakohus rahuldas 17.02.2015. a määrusega AÜ Viljapea avalduse osaliselt ja mõistis Zoja Tšerninkajalt välja 309,88 eurot menetluskulude katteks. Maakohus põhjendas oma otsust järgnevalt: 1) Kuna käesolevas menetluses kostjal TsMS § 218 sätestatud nõuetele vastavat lepingulist esindajat ei olnud, siis tuleb kostja õigusabikulud menetluskuludena arvestamata jätta. 2) Kuna viies tunnistaja kohtuistungile ei ilmunud, siis ei pea hageja hüvitama ärajäänud toiminguga seotud kulusid. Kohus pidas põhjendatuks ja vajalikuks menetluskuluks 4 tunnistaja tasud kokku summas 80,88 eurot. 3) Kulutused tõlgile on asja läbivaatamise kulud ja kuuluvad hüvitamisele. Kostja tõlk osales kahel istungil kokku 4,58 tundi. Tõlgi tunnitasu on 50 eurot tund. Arvestamata tuleb jätta tõlgi kohtuistungitele sõitmise aja kulu. Seega tuleb kokku hüvitada tõlkekuludena 229 eurot. Asjakohatu on väide, et tõlkekulude kindlaksmääramiseks peab kostja esitama tõlgiga sõlmitud lepingu, piisab arvest.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5.Hageja esitas 11.03.2015. a määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist osaliselt. Väljamõistetud tunnistajate tasude osas hageja määrust ei vaidlusta. Hageja taotleb asja saatmist uueks arutamiseks Viru Maakohtusse.

Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) nõustub hageja tunnistajatasude väljamõistmisega 80,88 euro ulatuses; 2) ei ole põhjendatud tõlgikulude väljamõistmine summas 229 eurot. Hageja toob välja, et TsMS §-i 153 lg 2 ja Vabariigi Valitsuse määruse „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ §-i 6 kohaselt makstakse suulise tõlke eest koosseisuvälisele tõlgile tunnitasu, mis on 2-40-kordne Vabariigi Valitsuse kehtestatud tunnipalga alammäär ning selle juures peab kohus arvestama tõlgi kvalifikatsiooni ja töö keerukust. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et palgatud tõlgi näol on tegu eriteadmistega spetsialistiga, kellele on õigustatud maksta 50-eurost tunnitasu. Hageja on seisukohal, et lähtudes tunnipalga alammäärast 2014. aastal, on õigustatud tõlgi tunnitasu 4,26 eurot (2x2,13 eurot) ehk kokku 19,51 eurot (4,26 eur x 4,58 h).

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle täies ulatuses rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt on kostja veendunud, et kohus on lähtunud õigesti TsMS § 153 lg 2, 3 nõuetest ning hinnanud tõlkija panust ning menetlusega seotud keerukust kogumis õigesti. Hageja seisukoht, et tõlgil peab olema vandetõlgi staatus, on asjakohatu. Samuti ei sätesta ükski õigusakt, et koosseisuväline tõlk peab tõendama oma teadmisi õigusteaduses või muus sellises. Kostja palgatud tõlgil on õigusalane kõrgharidus ning esitatud ei ole etteheiteid tõlkija tõlkekvaliteedi osas.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 17. veebruari 2015. a määrus tuleb osaliselt tühistada tõlgi kulude suuruse osas ning teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata kindlaks AÜ Viljapea tõlgikulud summas 137, 4 eurot, kokku menetluskulud 218,28 eurot. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Määruskaebuses taotletakse maakohtu määruse osalist tühistamist ja väljamõistetud tõlgitasu vähendamist. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 659 ja § 651 lg 1 alusel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Tunnistajatasu suuruses 80,88 eurot tuleb jätta muutmata.
8.Maakohus märkis, et kostja põhjendatud ja vajalik tõlgitasu on 229 eurot. Tõlk osutas suulise järeltõlke teenuseid kahel kohtuistungil kokku 4,58 tunni ulatuses tunnitasuga 50 eurot. Määruskaebuse esitaja väitel ei ole 50-eurone tunnitasu põhjendatud, sest hageja tõlk ei olnud eriteadmistega spetsialist ning õigustatud on hüvitada tõlgi töö tunnitasuga 4,26 eurot. Tõlgitasu suuruse määramine on kohtu diskretsiooniotsus. Käesolevas asjas ei nähtu määrusest põhjendusi ega kriteeriume, mida maakohus arvestas ja kaalus tõlgitasu suuruse määramisel. Kohus ei saa piirduda tasu suuruse määramisel tõlgi poolt arvel märgitud summa suurusega. TsMS § 153 lg 1 lause 2 kohaselt ei või eksperdile ja tõlgile makstav tunnitasu olla väiksem töösuhtes olevale isikule minimaalselt maksta lubatud tunnitasust ega ületada seda rohkem kui 50-kordselt. Iseenesest kuulub 50-eurone tõlgi tunnitasu TsMS §-i 153 lg 1 lauses 2 sätestatud piirmäära sisse, kuid maakohus ei ole tõlgi tunnitasu suurust põhjendanud.

TsMS § 153 lg 2 kohaselt arvestab kohus tunnitasu määrates eksperdi või tõlgi kvalifikatsiooni, töö keerukust, vajalike vahendite kasutamisega seotud möödapääsmatuid kulusid ning erilisi asjaolusid, mille tingimustes tuli ekspertiis või tõlge teha. Ringkonnakohus on seisukohal, et tõlgi tunnitasu määramisel tuleb arvesse võtta TsMS § 153 lg-s 2 sätestatut ja kohtumäärusest peab olema võimalik aru saada, kuidas kujunes kohtuniku arvamus tunnitasu põhjendatud suuruse osas. Kuna maakohtu määrusest ei nähtu TsMS § 153 lg 2 sätestatud kriteeriumite kaalumine, siis kontrollib ringkonnakohus tõlgi tasu suurust. Kohtuistungi protokollide kohaselt osalesid mõlemal kohtuistungil nii hageja kui kostja tõlk. Ringkonnakohtu hinnangul oli käesoleva tsiviilasja raames peetud kahel kohtuistungil peamine roll hageja tõlgil ning kostja tõlgi osutatud tõlketeenus ei olnud eriliselt mahukas ega liialt keerukas. 22.10.2013. a toimunud kohtuistungil kulus suurem osa ajast hageja kutsutud tunnistajate ülekuulamisele, mida tõlkis kohtu jaoks hageja tõlk. Asjas ei ole esitatud tõendeid, et kostja tõlgil oleks olnud vandetõlgi kvalifikatsioon. Puuduvad asjaolusid, mille tõttu oleks õigustatud tasumääraks määrata keskmisest kõrgem tunnitasu. Samas ei ole maakohus leidnud, et kostja tõlgi töö oleks ebakvaliteetne ja ka hageja esitanud vastuväiteid kostja tõlgi osutatud tõlketeenuse kvaliteedi osas. Ringkonnakohus võttes arvesse, et tasu nõude aluseks on suuline järeltõlge kohtuistungil juriidilisest isikust menetlusosalisega sõlmitud lepingu alusel, et kohtuistungi protokollist saab järeldada, et tõlkimine ei nõudnud kõrget erialast kvalifikatsiooni, tõlkimine ei olnud mahukas, leiab, et põhjendatud ei ole määrata tunnihinnaks 50 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleva tsiviilasja raames osutatud tõlketeenuse eest on põhjendatud ja vajalik tõlgi tunnitasu suurus 30 eurot. Ringkonnakohus määrab kindlaks kostja tõlgi tasu 30 eurot tunnis 4,58 tunni kestuses ehk kokku 137,4 eurot. Menetluskulude kogusumma moodustub maakohtu kindlaksmääratud tunnistajatasudest summas 80,88 eurot ja ringkonnakohtu kindlaksmääratud tõlgitasudest summas 137,4 eurot. Hageja peab kokku hüvitama kostjale menetluskulud summas 218,28 eurot.

9.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid, seega jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
10.Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale tõlgi tasu kindlaksmääramiseks ei saa TsMS § 159 lg 2 lause 2 kohaselt Riigikohtule edasi kaevata.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.