Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 Tartu; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Tsiviilasi nr 2-13-19401

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hageja esitas kohtule 26.04.2013 hagiavalduse aiandusühistu üldkoosoleku otsuse tühiseks ja Põhikirja kehtetuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt AÜ Viljapea registreerimise hetkest 18.07.1997 kuni 2009.aasta juulini oli hageja juhatuse esimees. 2008.aasta juulis seoses vanusega, esitas ta juhtkonnale avalduse enda vabastamiseks esimehe ametist. Ühistu huvide esindamine oli usaldatud juhatuse liikmele Ilona Zavjalovale. Saanud ainuisikulise õiguse ühistu esindamiseks kõikides õigustoimingutes, Ilona Zavjalova faktiliselt kõrvaldas juhatuse liikmed ühistu elus osalemisest, lahendas kõiki küsimusi ainuisikuliselt ilma juhatuseta. Ühtlasi hakkas ta käsutama ühistu rahalisi vahendeid ilma juhatuse kooskõlastuseta ning üldkoosoleku arvamuseta. Hageja sai kätte Viru Maakohtu registriosakonna registrikaardi seisuga 25.06.2011. Kaart näitab, et ühistu Põhikiri on vastu võetud üldkoosoleku 07.06.1997 otsusega ja registreeritud 18.07.1997.aastal. Viimane kanne Põhikirjas tehtud muudatustest ja juhatuse koosseisust oli sissekantud 28.02.2007. Juhatuse liikmeteks on: Z T; S M; N D; I Z; J K. Z T esindab ühistut ainuisikuliselt, juhatuse teised liikmed üksnes koos. Kahe kuu pärast sai hageja kätte infokaardi registriosakonnast ühistu seisuga 24.08.2011. Kaart näitab, et pärast kannet muudatustest Põhikirjas ja juhatuses 28.02.2007 on registrisse kantud üksainus kanne - 27.07.2011. On märgitud: Põhikiri on vastuvõetud üldkoosoleku 22.08.2009 otsusega. Juhatuse liikmed on: I Z; A L; K K; V M. I Z esindab ühistut ainuisikuliselt, juhatuse teised liikmed ainult ühiselt. Tsiviilasja nr 2-11-37978 läbivaatamisel sai hageja Viru Maakohtu kaudu kätte väljavõtte 22.08.2009 üldkoosoleku protokollist nr 42. Kohtu kaudu sai ta kätte 22.08.2009 üldkoosoleku protokolli nr 43 terviktekstiga. Päevakord protokolli nr 42 väljavõttes ja päevakord protokolli nr 43 terviktekstis ei riimu üksteisega. Koosoleku kummaski päevakorras ei ole punkti Põhikirja muudatustest. Milline protokoll on fiktiivne, kas nr 42 või nr 43, ei ole selge. Hageja nõudele info andmiseks, Ilona Zavjalova ei reageeri. 2013.aasta veebruaris sai hageja registrist väljavõtte ühistu 17.06.2011 üldkoosoleku protokollist nr 44, kus selle koosoleku otsusega oli välja arvatud juhatuse liikmetest vana koosseis peale Ilona Zavjalova ning olid valitud uued juhatuse liikmed. Protokoll on tõestatud: koosoleku juhataja - Ilona Zavjalova, protokollija - D S. 17.06.2011 üldkoosoleku otsus on ebaseaduslik. 17.06.2011 ei toimunud ühistu üldkoosolekut ja see ei saanudki toimuda järgmistel põhjustel. Vastavalt kuulutusele oli üldkoosolek määratud 12. juuniks 2011 (pühapäeval) kell 11.00. Päevakord:

Tsiviilasi nr 2-13-19401

Kvoorumi puudumisel toimub korduv koosolek 12.06.2011 Juhatus Kuulutus iseenesest, kus on märgitud korduv koosolek kvoorumi puudumisel, samal päeval, näitab Mittetulundusühingute seaduse ja Ühistu Põhikirja jämedast rikkumisest Ilona Zavjalova poolt. Mittetulundusühingute seaduse 20 lg 5 ja Põhikirja punkt 13 sätestab, et üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb teatada hiljemalt 7 päeva jooksul. Mittetulundusühingute seaduse 21 lg 1 näeb ette, et üldkoosolek on õigusvõimeline, kui selle kokkukutsumisel on järgitud kõiki nõudeid, mis tulenevad Mittetulundusühingute seadusest. Ühistu Põhikirjaga ei ole ettenähtud uue koosoleku kokkukutsumist juhul, kui puudub kvoorum. Koosolek oli edasi lükatud 19. juuniks 2011 (pühapäeval), s.t 7 päeva pärast. 17. juuniks 2011 (reedeks) - tööpäevadel ei ole kunagi üldkoosolekuid määratud. Nimekiri ühistu liikmetest, kes osalesid üldkoosolekul, mis oli lisatud 17.06.2011 koosoleku protokollile nr 44, on ühistu liikmete nimekiri, kes osalesid 19.06.2011 koosolekul. Sellise võltsingu on teinud I Z ja D S. Registri andmetel kuni 27.07.2011 oli hageja juhatuse liige ja tal oli ainuõigus esindada ühistut kõikides õigustoimingutes ja juhatusse kuulusid peale hagejat ja Z veel D, M ja K. Ilona Zavjalova oli juhatuse liige ilma ainuõiguseta esindada ühistu huve, kuna polnud sellise staatusega kantud registrisse. Juhatuse istungile hagejat keegi ei kutsunud ja kuivõrd on talle teada, siis alates 2009.aasta augustikuust kuni 2011.aasta augustikuuni juhatust kokku ei kutsutud, kõik küsimused lahendas ainuisikuliselt Ilona Zavjalova. Hageja nõuetele esitada talle juhatuse koosolekute ja üldkoosolekute protokollid Z ei reageeri. Isegi Viru Maakohtu nõudele tsiviilasja nr 2-11-37978 läbivaatamisel ei esitanud ta 19.06.2011 üldkoosoleku protokolli. Eeltoodust lähtuvalt palub hageja tunnistada Aiandusühistu Viljapea 17.06.2011 üldkoosoleku otsus tühiseks ning 27.07.2011 registrisse kantud Põhikiri kehtetuks.

MENETLUSE KÄIK

Viru Maakohtu 10.06.2013 määrusega (I köide, tl 67-68), mis jõustus 28.06.2013 (I köide, tl 76) rahuldati hageja menetlusabi taotlus, anti hagejale menetlusabi ning vabastati teda riigilõivu summas 50 eurot tasumisest hagi esitamisel. Viru Maakohus 05.07.2013 määrusega (I köide, tl 78-81), mis jõustus 30.07.2013 (I köide, tl 96), keeldus Z T hagi osaliselt, s.o Z T hagi osas AÜ Viljapea vastu põhikirja kehtetuks tunnistamiseks, menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel; võttis hagiavaldus menetlusse osaliselt, s.o Z T hagi osas AÜ Viljapea vastu AÜ Viljapea 17. juuni 2011 üldkoosoleku otsuse tühiseks tunnistamiseks. Kostjal tuli esitada kohtule kirjalik vastus koos lisadega 14 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest. Määruse põhjenduste kohaselt kohus leiab, et hagiavalduse osaliselt, s.o põhikirja kehtetuks tunnistamise nõudes, menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

3(9)

Tsiviilasi nr 2-13-19401

Mittetulundusühingute seaduse (MTÜ) § 19 lg 1 p 1 ja 23 lg 1 kohaselt põhikirja muutmine kuulub üldkoosoleku pädevusse ja see võetakse vastu üldkoosoleku otsusega. Vaidlustatud otsusega põhikirja osas otsustust ei ole tehtud. Põhikirja kehtetuks tunnistamist taotleda ei saa. Seega antud nõude osas on hagi perspektiivitu. TsMS § 372 lg kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

TSIVIILASJA HIND

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Vastavalt TsMS § 123 tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hageja on esitanud hagiavalduse 26.04.2013. TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3 500 eurot, kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 132 lg 11 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud mittevaralise nõude puhul loetakse, et hagihind on 3500 eurot. Sama paragrahvi lg 4 p 8 sätestab, et hagihinna tähenduses loetakse mittevaraliseks ka juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tuvastamise nõue. Seega antud asja hagihind moodustab 3 500 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED

Hagi vastuse kohaselt (I köide, tl 90) kostja, tutvunud hagiga, on seisukohal, et menetlus nimetatud asjas tuleb lõpetada vastavalt mittetulundusühingute seaduse (edaspidi MTÜS) § 24 lõikele 1. MTÜS § 24 lõige 1 sätestab, et kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Hagi on esitatud 17.06.2011 üldkoosoleku otsuse tühistamiseks (hagi esitamise kuupäeva ei ole võimalik tuvastada nende dokumentide alusel, mis kostjale on edastatud), mis tehti 2 aastat tagasi. Hagis oleks hageja pidanud põhjendama, miks esitatakse nõue niisuguse hilinemisega. Seda tehtud ei ole, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata aegumistähtaja möödumise tõttu. Eelneva alusel palub kostja jätta Z T hagi Aiandusühistu Viljapea 11.07.2011 üldkoosoleku otsuse tühistamise nõudes rahuldamata aegumistähtaja (MTÜS § 24 lõige 1) möödumise tõttu; jätta kohtukulud hageja kanda.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungitel (I köide, tl 133-140; II köide, tl 14-26) seletas hageja, et 17.06.2011 kuupäeva kantud protokoll on fiktiivne, kuna 17.06.2011 oli reede, aga AÜ-s Viljapea mitte kunagi üldkoosolekud ei toimunud argipäevadel, ainult puhkepäevadel. Üldkoosolek pidi toimuma 12.06.2011, kuid kuna see oli kirikupüha, lükati üldkoosolek edasi 19. juunile 2011. 17.06.2011 üldkoosolek ei toimunud üldse. Üldkoosolekul osalejate nimekiri, mis on lisatud 17.06.2011 4(9)

Tsiviilasi nr 2-13-19401

protokollile, tegelikult oli tehtud 19.06.2011 toimunud üldkoosolekul. Hageja viibis 19.06.2011 üldkoosolekul, luges isikliult inimesi üle ja teab, kes viibisid üldkoosolekul. Hageja korduvalt palus kostjalt esitada 19.06.2011 üldkoosoleku protokolli, kuid ta seda ei teinud. Ei esitanud kostja ka juhatuse koosoleku protokolle, kus otsustati kokku kutsuda üldkoosolekud. Hageja väidab, et ei saanud olla trükiviga (19.06.2011 asemel pandi 17.06.2011). Päevakord, mis on kajastatud 17.06.2011 üldkoosoleku protokollis, tegelikult oli 19.06.2011 toimunud üldkoosoleku päevakord. Mis puudutab kostja väited nõude aegumisest, seletas hageja, et esitas hagi kohe kui sai registrist 17.06.2011 üldkoosoleku protokolli. Hageja võrdles kohtule ja registrisse 17.06.2011 üldkoosoleku protokollid ja tuvastas, et nad ei vasta teine teisele. Allkirjad olid võltsitud. Kostja seletas kohtuistungitel (I köide, tl 133-140; II köide, tl 14-26), et nõue on aegunud. Üldkoosolek toimus 17.06.2011, mille kohta on kohtule esitatud protokoll. Protokoll on esitatud ka registrisse ja selle alusel on tehtud kanded registrisse. Hageja ei esitanud 19.06.2011 üldkoosoleku protokolli, kuna seda ei eksisteeri. Kostja leiab, et käesolev hagi on hageja kättemaks kostjale selle eest, et kostja võitis eelmise hagi praeguse hageja vastu. 17.06.2011 esialgselt oli koostatud vene keeles ja hiljem tõlgitud eesti keelde. Kostja seletas, et ühistus ei toimunud mitte kunagi korduvat koosolekut. Üldkoosolek toimub üks kord aastas. Nii hageja kui ka kostja seletasid, et 12.06.2011 üldkoosolek ei toimunud. 22.10.2013 kohtuistungil (II köide, tl 14-26) olid ülekuulatud hageja tunnistajad I P ja N D ning kostja tunnistajad I R, S K, L P ja V M.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele täies ulatuses. Kostja esitas vastuväide, et hagi on esitatud peale aegumistähtaja lõppemist. Esialgselt kohus otsustab, kas hagi on esitatud õigeaegselt või mitte. Vastavalt mittetulundusühingute seaduse (edaspidi MTÜS) § 241 lg-tele 2 ja 3 otsuse tühisusele võib kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. Otsuse tühisusele ei saa tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat. AÜ Viljapea B-kaardi väljavõtte kohaselt (II köide, tl 28) muutmiskanne registrisse oli tehtud 27.07.2011, seega sai hageja nõuda üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamist kuni 27.07.2013, hagi on esitatud 26.04.2013, seega aegumistähtaeg ei ole möödunud. Kohus korduvalt pööras kostja tähelepanu, et hageja nõudeks on 17.06.2011 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamine, mitte aga kehtetuks tunnistamine, seega kostja viitamine MTÜS § 24 lg-s 1 sätestatud kolmekuulisele nõude aegumistähtajale antud asjas on asjakohatu. 5(9)

Tsiviilasi nr 2-13-19401

Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas 17.06.2011 toimus AÜ Viljapea liikmete üldkoosolek. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Kohtule on nii hageja kui ka kostja poolt on esitatud ainult 17.06.2011 dateeritud üldkoosoleku protokollid (I köide, tl 6, 128-130, 153-154, 170). Tunnistajad andsid järgmised ütlused 2011.a üldkoosoleku toimumise aja ja käiku kohta:  hageja tunnistaja I. P ütluste kohaselt (II köide, tl 22) ta pidevalt käib koosolekutel. Viimasel koosolekul, 2013.a-l, ei käinud. Alates 1986.a kõik AÜ koosolekud toimusid puhkepäevadel. Koosoleku kuulutust nägi, ei pannud tähele, kuna 17.06.2011.a oli argipäev. Kui koosolek toimus 19.06.2011.a, siis tunnistaja käis seal, kuid täpselt ei mäleta. 17.06.2011.a ei saanud toimuda koosoleku. 19.06.2011.a koosolekul tunnistaja ei registreerinud, kuna oli kuulajana ilma hääleõiguseta, ei ole AÜ liige. Koosolekust, peale I. Z skandaale AÜ liikmetega, ei mäleta tunnistaja midagi.  Hageja tunnistaja N D ütluste kohaselt (II köide, tl 22-23) 17.06.2011.a seisuga oli ta juhatuse liige. Enne koosoleku kutsutakse juhatus kokku. Tunnistajat sinna ei kutsutud. 12.06.2011.a koosoleku kuulutust nägi, 17.06.2011.a kuulutust ei näinud. 17.06.2011.a koosoleku ei toimunud. 12.06.2011.a koosolek oli ümber viidud 17.06.2011.a. 19.06.2011.a toimus koosolek. 12.06.2011 ei olnud koosolekut, enne selle toimumist oli otsustatud uus aeg. 17.06.2011.a koosoleku protokollis ei ole tunnistaja allkiri. Tunnistaja ka ei palunud kedagi, et keegi paneks tema asemel allkirja. 12.06.2011.a koosolek viidi üle 19.06.2011.a. 2011.aastal oli üks üldkoosolek. Millal oli üles pandud kuulutus tunnistaja täpselt ei tea, juhatusega see kooskõlastatud ei olnud. Alates AÜ asutamisest kunagi ei olnud koosolekuid argipäevadel. Koosolekud toimusid alati puhkepäevadel. Nende dokumentidega, millega tehti registrikande muudatusi, Ilona Zavjalova ei tutvunud. Üks põhjus, miks tunnistaja lahkus juhatusest, oli Ilona Zavlova isiklik juhtimine. Tunnistaja rääkis Ilona Zavjalovaga Troitsast (kirikupüha Троица, 12.06.2011.a), ja seetõttu mäletan üldkoosoleku toimumist. 12.06.2011.a ei toimunud koosolek, oli üle viidud 19.06.2011.a.  Kostja tunnistaja I R ütluste kohaselt (II köide, tl 23) ta on ühistu liige. Tunnistaja oli ühel koosolekul, millal toimus - ei mäleta. I P ei näinud üldkoosolekul. See oli juhatuse ümber valimine, tööde aruanne. Liikmemaksu küsimust arutati. Toimus juhatuse valimine, paluti I Z asuda juhatusse. Tunnistaja esitas info selle kohta, et N D ründas tema peret, valas solgivett abikaasa peale ja ründas tunnistajat rusikaga. Tunnistaja tegi ettepaneku N D juhatusest välja arvamiseks. Kui tekib konflikti situatsioon, pöördub tunnistaja juhatuse esimehe poole, et situatsiooni lahendada. Teab, et toimus üks üldkoosolek, see ei olnud korduv. Tunnistaja oli informeeritud, mis kuupäeval toimub koosolek. Ei mäleta, kas oli vaba päev või mitte, 2011.a korduvat koosolekut ei toimunud. 6(9)

Tsiviilasi nr 2-13-19401

 Kostja tunnistaja S K ütluste kohaselt (II köide, tl 23-24) 2011.a koosolek toimus 1 kord. Mäletab, et toimus koosolek juunis, kuupäeva ei mäleta. Mäletab, kuidas toimus koosolek. Algas juhataja aruandest, see on igal koosolekul. N D osales koosolekul, I. P ei näinud, järelikult teda ei olnud. I. P tol ajal juba ei olnud AÜ juhatuse liige. Arutati teede laiuse küsimust, 6 meetrit pidi olema tee laius. Arutati liikmetasu küsimust: 4 eurot 100 m2 kohta, ja üle 1000 m2 - 2 eurot iga ruutmeetri eest. Oli juhatuse liikmete ümbervalimine. Ilona Zavjalova tutvustas kirja politseist, milles paluti infot N. D käitumise kohta. Esitatakse palju avaldusi naabrite poolt, temal toimus kohtuvaidlus politseiga. 3 minutit peale seda, kui I. Zavjalova tutvustas kirja, teatas N. D, et lahkub juhatusest, pani kokku puittooli ja lahkus koosolekult. See oli tavaline koosolek. Tunnistaja teab seda, mis puutub N. D kohta. Juhatus oli ümber valitud, D asemel oli valitud M. K kohta ei mäleta.  Kostja tunnistaja L P ütluste kohaselt (II köide, tl 24) 2011.a toimus 1 koosolek. See ei olnud korduv koosolek. I. P ei näinud koosolekul. Ilmselt teda ei olnud. Ei mäleta, millisel kuupäeval toimus koosolek, kuid võis toimuda kuu teises pooles. Tunnistaja oli haige ja sellel ajal ei viibinud pidevalt seal. Ei mäleta, kas koosolek toimus argipäeval või ei. Koosolekul muudeti sissemakset, oli ennem 50 krooni 100 m2 kohta, see muudeti 4 euroks. Oli juhatuse ümbervalimine. Vana juhatuse kooseisu ei mäleta, seoses D oli mingi skandaal. V M, K, mingi elektriku naine J, rohkem ei mäleta. Mäletab, et oli valitud 4 inimest. D oli koosolekul. Tunnistaja tegeles T, teda kõik rahustasid.  Kostja tunnistaja V M ütluste kohaselt (II köide, tl 24) ühistu liikmeks on tema naine, aga tunnistaja on AÜ esimees. Juhatus valis teda sellel aastal juhatuse esimeheks, ta on kantud ka B-kaardi. Tunnistaja ei mäleta, millal toimus koosolek 2011.a-l. Kuupäeva täpselt ei mäleta, teab, et koosolek toimus. Ei mäleta, kas oli tööpäev või pühad. See ei olnud korduv koosolek. Tekkis küsimus D kohta, politseis oli mingi informatsioon, et tema tegevus on kompromiteeriv ühistu suhtes. Seoses sellega tekkis küsimus tema juhatusest väljaarvamise kohta. Ilona tegi ettepaneku valida D asemel M. On selline tunne, et peale seda, kui I. P ei olnud AÜ liige, ei ole koosolekutel käinud. Sellel aastal käis I. P koosolekul, seisis eemal. Kohus leiab, et peale tunnistaja N. D, ükski muu tunnistaja ei saanud nimetada kuupäeva, millal toimus AÜ Viljapea liikmete üldkoosolek 2011.aastal. Mõned tunnistajad väitsid, et kunagi ei toimunud üldkoosolekud argipäeval, ainult puhkepäeval. Tunnistaja N. D ütlustesse suhtub kohus kriitiliselt, kuna tema ja uue juhatuse vahel on tekkinud vaenulikud suhted. Olukorras, kus tunnistajad ei mäleta täpset koosoleku toimumise kuupäeva aastal 2011, ei saa lugeda tõendatuks, et koosolek toimus mitte 17.06.2011, vaid 19.06.2011, ainult selle alusel, et varem kunagi ei toimunud koosolekud argipäevadel (17.06.2011 oli reede). Kohus leiab, et hageja ei esitanud tõendid selle kohta, et üldkoosolek toimus 19.06.2011, mitte 17.06.2011. Kohus kontrollib, kas 17.06.2011 üldkoosolekul vastuvõetud otsused on tühised või mitte. MTÜS § 241 lg 1 kohaselt üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 esimese lause kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi.

7(9)

Tsiviilasi nr 2-13-19401

Kohtule on esitatud teade 17.06.2011 algusega kell 11.00 üldkoosoleku kokkukutsumisest (I köide, tl 155, tõlge tl-l 171) alljärgneva päevakorraga:

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg-te 1-2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (lg 1). Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud (lg 2). 8(9)

Tsiviilasi nr 2-13-19401

Hagi on jäetud täies ulatuses rahuldamata, seega jätab kohus menetluskulud tsiviilasjas nr 2-1319401 hageja kanda. Viru Maakohtu 10.06.2013 määrusega anti hagejale menetlusabi ning vabastati teda riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. Kuivõrd seoses hagi rahuldamata jätmisega jäid menetluskulud antud asjas hageja kanda, siis kuuluks hagejalt riigituludesse väljamõistmisele riigilõiv summas 300 eurot. Kohus leiab, et hageja majanduslik seisund ei ole võrreldes talle menetlusabi andmisega muutunud. Kohtu arvates on hageja majanduslik seisund on käsitlev mõjuva põhjusena TsMS § 190 lg 7 tähenduses ning seetõttu tuleb hagejat vabastada riigilõivu summas 300 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.