Zoja Tšerninkaja hagi AÜ Viljapea vastu 17. juuni 2011 üldkoosoleku otsuse tühiseks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3 500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 15. novembri 2013. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Zoja Tšerninkaja apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja):
XXXXXXXXXXX);
Zoja
Tšerninkaja
(isikukood:
Vastustaja (kostja): AÜ Viljapea (registrikood: 80008731), seaduslik esindaja Ilona Zaviyalova
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 15. novembri 2013.a otsus muutmata ja Zoja Tšerninkaja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta rahuldamata Zoja Tšerninkaja taotlused apellatsioonimenetluses täiendavate ja/või korduvate dokumentaalsete tõendite tsiviilasja materjalide juurde võtmiseks ja tagastada esitatud dokumendid apellandile.
1.Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Zoja Tšerninkaja kanda.
2.Vabastada Zoja Tšerninkaja osaliselt, s.o 100 (ühesaja) euro ulatuses, apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda tulnud riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest.
3.Mõista Zoja Tšerninkajalt Eesti Vabariigi kasuks täiendavalt välja apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 100 (ükssada) eurot nelja võrdse osamaksena summas à 25 (kakskümmend viis) eurot.
4.Esimene osamakse summas 25 (kakskümmend viis) eurot tuleb tasuda käesoleva otsuse jõustumisest 15 päeva jooksul. Ülejäänud kolm osamakset tuleb tasuda otsuse jõustumise kalendrikuule järgneva kolme kuu jooksul igakuuliselt summas 25 (kakskümmend viis) eurot iga kuu 20. kuupäevaks.
5.Riigilõiv tuleb tasuda vastavalt käesolevale otsusele lisatud makseinfole, märkides makse selgituseks „Riigilõiv tsiviilasjas nr 2-13-19401“.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Zoja Tšerninkaja (hageja, apellant) esitas 26. aprillil 2013 Viru Maakohtule hagi AÜ Viljapea vastu 17. juuni 2011 üldkoosoleku otsuse tühiseks tunnistamiseks ja põhikirja kehtetuks tunnistamiseks. Viimase nõude osas keeldus maakohus hagi menetlusse võtmisest 5. juuli 2013 määrusega. Hagiavalduse kohaselt oli hageja alates AÜ Viljapea registreerimise hetkest 18. juulist 1997 kuni 2009. aasta juulini ühistu juhatuse esimees. Pärast hageja vabastamist esimehe ametist sai Ilona Zaviyalova ainuisikulise õiguse ühistu esindamiseks kõikides õigustoimingutes, kõrvaldas juhatuse liikmed ühistu elus osalemisest ning lahendas kõiki küsimusi ainuisikuliselt ilma juhatuseta. Ühtlasi hakkas ta käsutama ühistu rahalisi vahendeid ilma juhatuse
kooskõlastuseta ning üldkoosoleku arvamuseta. 2013. aasta veebruaris sai hageja registrist väljavõtte ühistu 17. juuni 2011 üldkoosoleku protokollist nr 44, mille kohaselt oli koosoleku otsusega kogu juhatuse liikmete vana koosseis peale I. Zaviyalova välja arvatud ja valiti uued juhatuse liikmed. Koosolekut juhatas I. Zaviyalova ja protokollis D.S. Hageja leidis, et 17. juuni 2011 üldkoosoleku otsus on ebaseaduslik. 17. juunil 2011 ei saanud koosolekut toimuda, sest tööpäevadele ei ole kunagi üldkoosolekuid määratud. Vastavalt kuulutusele oli üldkoosolek määratud 12. juuniks 2011 (pühapäeval) kell 11.00. Koosolek lükati edasi 19. juunile 2011. Nimekiri ühistu liikmetest, kes osalesid üldkoosolekul, mis oli lisatud 17. juuni 2011 koosoleku protokollile nr 44, on ühistu liikmete nimekiri, kes osalesid 19. juuni 2011 koosolekul. Sellise võltsingu on teinud I. Zaviyalova ja D.S. Hageja nõuetele esitada talle juhatuse koosolekute ja üldkoosolekute protokollid ei ole I. Zaviyalova reageerinud.
2.AÜ Viljapea vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et menetlus tuleb lõpetada MTÜS § 24 lg 1 alusel aegumise tõttu.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohtu 15. novembri 2013 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud Z. Tšerninkaja kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole hagi MTÜS § 241 lg 2 ja 3 alusel aegunud. AÜ Viljapea B-kaardi väljavõtte kohaselt (II köide, tl 28) tehti muutmiskanne registrisse 27. juulil 2011, seega sai hageja nõuda üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamist kuni 27. juulini 2013. Hagi on esitatud 26. aprillil 2013, seega aegumistähtaeg ei ole möödunud. Kuna hageja nõudeks on 17. juuni 2011 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamine, mitte aga kehtetuks tunnistamine, on asjakohatu kostja viide MTÜS § 24 lg-s 1 sätestatud kolmekuulisele nõude aegumistähtajale. Maakohus leidis, et peale tunnistaja N.Di ei osanud ükski teine tunnistaja nimetada kuupäeva, millal toimus AÜ Viljapea liikmete üldkoosolek 2011. aastal. Mõned tunnistajad väitsid, et kunagi ei toimunud üldkoosolekud argipäeval, ainult puhkepäeval. Tunnistaja N.Di ütlustesse suhtus kohus kriitiliselt, kuna tema ja uue juhatuse vahel on tekkinud vaenulikud suhted. Olukorras, kus tunnistajad ei mäleta täpset koosoleku toimumise kuupäeva, ei saa lugeda tõendatuks, et koosolek toimus 19. juunil 2011, mitte 17. juunil 2011, ainuüksi selle alusel, et varem ei toimunud koosolekud argipäevadel (17. juuni 2011 oli reede). Maakohus asus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud üldkoosoleku toimumist 19. juunil 2011 ja mitte
17.juunil 2011. Maakohtul ei õnnestunud tuvastada, millal ühistu liikmetele teatati 17. juuni 2011 üldkoosoleku toimumisest, seega ei saanud kohus kontrollida, kas see oli tehtud seaduses ja AÜ põhikirjas kindlaksmääratud tähtaega järgides. Maakohus asus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks vajalikke asjaolusid: et üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, või et otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või et otsus ei vasta headele kommetele. Maakohus ei arvestanud otsuse tegemisel 12. juuni 2011 üldkoosoleku kokkukutsumise kuulutust (kd I lk 179), kuna hageja ise tunnistas, et 12. juuni 2011 üldkoosolek ei toimunud kirikupüha tõttu ja lükati edasi. Samuti ei arvestanud maakohus ka 19. juuni 2011 üldkoosoleku kokkukutsumise kuulutust (kd I lk 180), kuna hageja ei saanud selgitada, kust see kuulutus ilmus ning tõend on raskesti loetav.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Z. Tšerninkaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu
15.novembri 2013 otsus ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on kohus arvestanud üksnes kostja põhjendustega ja jätnud apellandi esitatud tõendid hindamata; 2) jättis kohus põhjendamatult tähelepanuta apellandi taotluse nõuda vastustajalt asjas tähtsust omavaid dokumente, sh juhatuse koosoleku protokolli, kus võeti vastu 17. juuni 2011 üldkoosoleku kokkukutsumise otsus ja määrati koosoleku päevakord. Kostja ei võtnud vastu hageja tähitud kirju, milles hageja nõudis temale juhatuse koosoleku protokolli esitamist. Hageja leiab, et juhatuse koosoleku protokolli puudumine tähendab seda, et juhatuse koosolek oli kokku kutsutud ainuisikuliselt Ilona Zaviyalova poolt; 3) on maakohus jätnud tähelepanuta, et kuulutuses üldkoosoleku kokkukutsumise kohta
17.juunil 2011 kell 11 oli märgitud, et kvoorumi mittetäitmisel toimub koosolek kell 11:30. Põhikiri ei näe ette võimalust korraldada üldkoosolekut kvoorumi nõude täitmiseta. I. Zaviyalova ei ole esitanud kohtule 19. juuni 2011 üldkoosoleku protokolli; 4) oli 17. juuni 2011 üldkoosolekul vastuvõetud otsus ebaseaduslik kvoorumi nõude täitmata jätmise tõttu. 17. juuni 2011 üldkoosolekul oli kohal 45 liiget 91-st; 5) on kohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et kostja jättis oma taotlusele tunnistajate ärakuulamiseks lisamata D.Si, kes protokollis 17. juuni 2013 koosolekut. Kostja jaoks on nimetatud tunnistaja väga tähtis. Väidetavalt pidi D.S olema Itaalias, kuid kostja ei ole seda asjaolu tõendanud. Kostja kutsus kohtusse tunnistajad, kellel on negatiivsed suhted hageja ja tunnistaja N.Diga; 6) ei ole kohus võtnud arvesse tunnistaja N.Di väidet, et tema allkiri 17. juuni 2011 üldkoosoleku nimekirjas on võltsitud ja ta ei ole palunud kedagi anda allkiri tema eest. Pärast seda tekkis veel kahtlusi liikmete allkirjade andmise suhtes. Nt V.M müüs oma maatüki nr 72 aastal 2010, kuid tema allkiri on 17. juuni 2011 koosolekul osalejate nimekirjas. Maatüki nr 35 omanik on O.S, aga allkiri nimekirjas on P, kelle volikirja ei ole protokollile lisatud. V.M, K.K ja L.P pole omanikud ja nad pole saanud omanikelt volikirju. Ka hageja ei viibinud 17. juuni 2011 koosolekul, kuid tema allkiri on koosolekul osalejate nimekirjas. Allkirjad olid vajalikud koosoleku läbiviimise kvoorumi täitmiseks. Kostja on esitanud kaks 17. juuni 2011 koosoleku protokolli koopiat, kuid tegemist ei ole dokumendi koopiatega, mis esitati registrile; 7) ei saanud kostja tunnistajad kinnitada seda, et üldkoosolek toimus 17. juunil 2011. Kohus on võtnud arvesse ainult I. Zaviyalova väiteid. Tunnistaja N.D ütles, et üldkoosolek kutsuti kokku
12.juunil 2011 ja see kuupäev jäi talle hästi meelde, sest samal päeval oli suur kirikupüha Troitsa. Seoses pühaga lükati koosolek edasi 7 päeva võrra (kuni 19. juunini 2011); 8) ei võtnud kohus arvesse apellandi tõendeid selle kohta, et aiandusühistu juhtkond keeldus vajalike dokumentide esitamisest. Samuti ei ole kohus arvestanud hageja väidetega, et esitatud 17. juuni 2011 aiandusühistu liikmete nimekiri on just 19. juuni 2011 üldkoosolekul osalejate nimekiri.
5.AÜ Viljapea vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Samuti palub vastustaja jätta menetluskulud täies ulatuses apellandi kanda. Vastustaja jääb juba maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Vastuväidete kohaselt:
1) kordab apellant apellatsioonkaebuses sisuliselt samu väiteid, mis ta esitas ka maakohtus ja väited menetlusnormi rikkumisest on otsitud. Üksnes asjaolu, et kohus tõendite uurimisel ja hindamisel asus teistsugusele seisukohale kui apellant, ei tähenda, et need järeldused oleksid ebaõiged; 2) on vastustaja esitanud kõik kohtu ja apellandi nõutud dokumendid. Vastustajale jääb arusaamatuks, millele tugineb apellandi väide, et vastustaja keeldus dokumentide esitamisest; 3) ei ole ühestki apellatsioonkaebuse põhjendusest võimalik leida kinnitusi apellandi väidetele. Apellant ei ole viidanud ühelegi tõendile. Apellatsioonkaebus on paljasõnaline.
6.Z. Tšerninkaja esitas ringkonnakohtu kirjalikus menetluses oma täiendavad vastuväited. Z. Tšerninkaja leiab, et 17. juuni 2011 üldkoosoleku protokoll on võltsitud. Protokollis on omavoliliselt muudetud päevakorda, viies sisse p 3 (uue juhtkonna valimine) ja p 5 (tariifide määramine 2011. aastaks). Registreerimislehel on võltsitud liikmete allkirju. N.D on menetluse käigus kinnitanud, et ta ei ole allkirja andnud. Mi maja nr X müüdi 2010. aastal. A (maja nr Y) suri 2008. aastal. I.P (maja nr Z) ei ole aiandusühistu liige alates 2010. aastast. Registreerimislehel puudub ka üldkoosoleku toimumise kuupäev. Lisaks on I. Zavjalova tõstnud omavoliliselt maatariife ning vahetanud juhatuse liikmeid. Kohtule on esitatud koosoleku kuulutus eesti keeles, aga 19. juunil 2011 on kuulutuste tahvlilt pildistatud nimetatud kuulutus vene keeles. Kohus ei ole arvestanud kuupäevadega ega maalapi nr X müümisega, kus on samuti tegemist allkirjade võltsimisega. Kohus arvestas ainult kostja esitatud andmetega.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Maakohus on hinnanud asjas esitatud tõendeid nõuetekohaselt nende kogumis (TsMS § 232) ning muuhulgas põhjendanud, miks ta ei nõustunud hageja poolt esitatud väidetega ega hageja poolt tõenditele antud hinnanguga. Lähtudes TsMS § 230 lõikest 1 on maakohus õigesti jõudnud järeldusele, et kuna hageja ei ole esitanud oma seisukohtade toetuseks piisavalt veenvaid tõendeid, siis ei saanud kohus lugeda hageja väiteid tõendatuks ning see tingis hagi rahuldamata jätmise. Alljärgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuses esitatud väidetele.
8.Alusetu on apellandi etteheide maakohtule, mille kohaselt jättis kohus põhjendamatult tähelepanuta apellandi taotluse nõuda vastustajalt asjas tähtsust omavaid dokumente, sh juhatuse koosoleku protokolli, kus võeti vastu 17. juuni 2011.a üldkoosoleku kokkukutsumise otsus ja määrati koosoleku päevakord. Hageja on esitanud sellekohase taotluse maakohtule
9.augustil 2013.a (t I kd lk 104) ning maakohus on edastanud taotluse 13. augustil 2013.a kostjale koos märkega, et kohus nõuab hageja poolt nõutud dokumentide esitamist hiljemalt 22.08.2013.a. Kostja on kohtunõudele vastanud 21. augustil 2013.a (t I kd lk 126), selgitades, et muid hageja nõutud dokumente peale 17.05.2011.a üldkoosoleku protokolli ja liikmete nimekirja ei ole kostjal võimalik esitada seetõttu, et neid ei eksisteeri. Kostja on seletanud, et juhatus otsustas üldkoosoleku korraldamise suusõnaliselt ning selles osas eraldi juhatuse otsust ei koostatud (mõlema juhatuse otsuse osas). Samuti märkis kostja, et 19.06.2011 üldkoosolekut ei toimunud, mistõttu ei ole koostatud ka sellekohast dokumenti. Ringkonnakohus nõustub kostjaga selles, et õigusaktidest, eelkõige MTÜS §-st 29 ega ka AÜ Viljapea põhikirjast, ei tulene mittetulundusühingu juhatusele kohustust vormistada oma otsuseid kirjalikult. TsÜS § 33 lg 1 kohaselt toimub juriidilise isiku organi otsuste tegemine hääle andmisena, kusjuures hääle andmine on tahteavaldus ja sellele kohaldatakse seaduses
tehingu kohta sätestatut. MTÜS §-s 20 sätestatakse nõuded juhatuse tegevusele üldkoosoleku kokkukutsumisel, kuid seadusest ei tulene, et juhatus peaks vormistama oma korralduslikud otsustused üldkoosoleku kokkukutsumise kohta kirjalikult. Ringkonnakohus märgib, et AÜ Viljapea põhikirja (22.08.2009.a redaktsioonis) p 20 kohaselt kutsub juhatuse koosoleku kokku juhatuse esimees vähemalt üks kord kvartalis. Kuna juhatuse esimeheks oli 2011.a juunis I. Zaviyalova, siis oligi temal õigus juhatuse koosolekuid kokku kutsuda. Samas ei mõjuta asjaolu, kas juhatuse koosoleku kutsus kokku juhatuse esimees või mõni teine juhatuse liige, iseenesest juhatuse koosolekul vastuvõetud otsuste kehtivust.
9.Ringkonnakohus ei nõustu apellandi etteheidetega, mille kohaselt on maakohus jätnud tähelepanuta 17. juuni 2011.a koosoleku kokkukutsumise teates sisaldunud info kvoorumi mittetäitmise korral korduskoosoleku toimumise kohta 17. juunil 2011 kell 11:30. Eeltoodud väide on seotud pooltevahelise vaidlusega selles, millisel kuupäeval üldse toimus vaidlusalune üldkoosolek. Hageja väitel ei saanud 17. juunil 2011.a koosolekut toimuda, kuna tegemist oli tööpäevaga ja tööpäevadel ei olnud varem kunagi üldkoosolekuid korraldatud. Hageja väitel toimus vaidlusalune koosolek tegelikult 19. juunil 2011.a. Kostja on tuginenud sellele, et vaidlusalune koosolek toimus 17. juunil 2011.a.
9.1.Koosoleku toimumise ajaga seonduvalt on asjas esitatud järgmised tõendid: üldkoosoleku protokoll, mis on dateeritud 17.06.2011 (t I kd lk 6, lk 128-130, 153-154 – käsitsi kirjutatud venekeelne originaal, 170); üldkoosoleku kokkukutsumisteated ja tunnistajate I.Pi, N.Di, I.Ri, S.K, L.P ja V.Mi ütlused. Hageja ja kostja on kohtule esitanud erinevad üldkoosoleku kokkukutsumisteated. Hageja esitatud kokkukutsumisteate (t I kd lk 179, originaal II kd lk 27) kohaselt pidi koosolek toimuma
12.juunil 2011. Lisaks on hageja esitanud koopia kuulutusest (I kd lk 180), milles märgitakse, et üldkoosolek lükatakse 19. juunile edasi, üldkoosoleku algus kell 11.00. Eelnimetatud dokumendi kohta on maakohus oma otsuses märkinud, et jätab selle kuulutuse arvestamata, kuna hageja ei suutnud selgitada, kust see kuulutus ilmus ja tõend on ka raskesti loetav. Seevastu kostja on esitanud koosoleku kokkukutsumisteate (tõlge I kd lk 171), mille kohaselt toimub üldkoosolek 17. juunil kell 11.00 ning on lisatud märge, et kvoorumi puudumisel toimub korduskoosolek 17.06.2011 kell 11.30. Kumbki pool ei ole esitanud konkreetseid tõendeid selle kohta, et just tema poolt kohtule esitatud kokkukutsumisteade oli seaduses ja ühistu põhikirjas sätestatud korras ühistu liikmetele teatavaks tehtud.
9.2.Maakohus on tunnistajate ütlusi analüüsides jõudnud põhjendatult seisukohale, et vaid üks kuuest tunnistajast, N.D, esitas konkreetse väite, mille kohaselt koosolek toimus 19. juunil ja mitte 17. juunil. Tunnistaja I.Pi ütluste kohaselt toimusid ühist koosolekud alati puhkepäevadel ja seetõttu ei saanud tunnistaja arvates koosolek toimuda 17. juunil, mis oli reedene päev. Tunnistaja I.Pi ütlused koosoleku toimumisaja kohta on seega pigem oletuslikku laadi. Ülejäänud neli tunnistajat ei välistanud, et koosolek võis toimuda nii argi- kui puhkepäeval.
9.3.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et esitatud tõendite, sh tunnistajate ütluste, alusel ei saa lugeda tõendatuks, et üldkoosolek toimus 19.06.2011 ja mitte 17.06.2011.a. Kohtul tuli hinnata kõiki tõendeid nende kogumis, mitte piirduda üksnes hageja taotlusel üle kuulatud tunnistaja N.Di poolt väidetu hindamisega. Seejuures tuli kohtul arvestada muuhulgas tunnistajate arvu ja nende suhteid menetlusosalistega, aga lisaks ka tunnistajate ütluste kooskõlas muude tõenditega.
9.4.Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et kohtule on esitatud üksnes 17. juuni 2011.a dateeringut kandva üldkoosoleku protokoll, kusjuures selle protokolli on esitanud nii hageja kui kostja. 17. juuni 2011.a kuupäeva kannab ka üldkoosolekul osalenud liikmete nimekiri, kus osalejad
on oma kohalolekut kinnitanud omakäelise allkirjaga (t I kd lk 129-130 pöördel). Eeltoodust lähtudes tuleb lugeda tõendatuks, et vaidlusalune koosolek toimus 17. juunil 2011.a.
10.Iseenesest on õige apellandi seisukoht, et AÜ Viljapea põhikiri ei näinud ette võimalust kutsuda kvoorumi puudumisel kokku nn korduskoosolek, mis oleks otsusevõimeline sõltumata koosolekul osalevate liikmete arvust. MTÜS § 21 lg 1 teise lause kohaselt võib mittetulundusühingu põhikirjas sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid. AÜ Viljapea põhikirja p 15 sätestas üksnes, et üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb vähemalt pool ühistu liikmetest. Asja materjalidest nähtuvalt osales 17. juuni 2011.a üldkoosolekul 45 isikut. Samas ei võimalda 17. juuni 2011.a koosolekul osalejate nimekiri selgitada üheselt välja, kui palju oli ühistul selle kuupäeva seisuga liikmeid. Loetelus on toodud 91 isiku nimed, kusjuures osa nimede juurde on märgitud mitme aiandusühistu krundi numbrid, s.o ühele isikule kuulus (kuulub) ühistus mitu kinnistut. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et nimekirjas on märgitud ka tunnistajana esinenud I.Pi nimi, kes aga oma sõnade kohaselt ei olnud ühistu liige. Kostja on oma 06.09.2013.a seisukohtades samuti viidanud asjaolule, et I.P ei olnud alates 10.10.2010.a ühistu liige. Seega puuduvad andmed, nagu oleks ühistul olnud 17. juuni 2011.a seisuga rohkem kui 90 liiget ning 45 liikme osalemise korral oli koosolek otsustusvõimeline. Eeltooduga seoses ei ole asjassepuutuv apellandi poolt esiletoodu, et 17. juuni 2011 üldkoosoleku kokkukutsumise teates oli märgitud, et kvoorumi mittetäitmisel toimub koosolek samal päeval kell 11:30, millist võimalust põhikiri ette ei näe.
11.Hageja on tuginenud asjaoludele, mille kohaselt rikuti 17. juuni 2011.a üldkoosoleku kokkukutsumisel koosoleku kokkukutsumise korda. Tsiviilasjas nr 3-2-1-181-12 tehtud lahendis on Riigikohus selgitanud, et üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine toob kaasa üldkoosoleku otsuse tühisuse. Kokkukutsumise korda saab üldjuhul pidada rikutuks olukorras, kus üldkoosolekul otsustatakse küsimusi, mis ei olnud märgitud üldkoosoleku päevakorras. Selle hindamisel, kas päevakorrapunkt hõlmab mingi otsuse vastuvõtmist, tuleb lähtuda sellest, kuidas mõistlik ühistuliige pidi aru saama, millised küsimused selle päevakorrapunkti juures võivad otsustamist vajada.
11.1.Hageja (apellant) on üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise osas esitanud esmalt väite, et koosoleku kokkukutsumisteade sisaldas ebaseaduslikku märkust, mille kohaselt pidi kvoorumi mittetäitumise korral toimuma nn korduskoosolek samal päeval kell 11:30. Selle väite kohta võttis kolleegium seisukoha eelpool.
11.2.Sellele lisaks on hageja 22. oktoobri 2013.a kohtuistungil kohtuvaidluste käigus viidanud asjaolule, et tema hinnangul leidis aiandusühistu vaidlustatud üldkoosolekul aset päevakorra rikkumine. Seega tuleb välja selgitada, missuguse päevakorraga kutsuti kokku vaidlusalune üldkoosolek. Ringkonnakohus viitas eelpool asjaolule, et pooled on kohtule esitanud erinevad üldkoosoleku kokkukutsumisteated, mis lisaks erinevale toimumiskuupäevale sisaldavad ka mõnevõrra erinevat üldkoosoleku päevakorda.
11.3.Hageja esitatud 12. juuni 2011.a koosoleku kokkukutsumisteates (t I kd lk 179, 180 ja II kd lk 27) on märgitud järgmine päevakord: 1) juhatuse ja revisjonikomiskoni aruanne 2010. aasta eest; 2) maatükkide nr 72, 74, 76, 78 piiride vastavusse viimine; 3) lume koristamine talvisel perioodil;
4) võlgnikud. Kostja esitatud 17. juuni 2011.a koosoleku kokkukutsumisteates (tõlked I kd lk 170, 171) on märgitud järgmine päevakord: 1) juhatuse aruanne 2010. aasta kohta; 2) revisjonikomiskoni aruanne 2010. aasta kohta; 3) uue juhatuse valimine; 4) muud küsimused; 5) tariifide kehtestamine 2011. aastaks.
11.4.Üldkoosolekul arutatud küsimuste kohta on ütlusi andnud tunnistajad. Tunnistaja I.Ri ütluste kohaselt toimus juhatuse ümbervalimine, tööde aruanne, arutati liikmemaksu küsimust. Toimus juhatuse valimine, paluti Ilona Zavjalovat asuda juhatusse. Tunnistaja S.K ütluste kohaselt algas koosolek juhataja aruandest. Arutati teede laiuse küsimust, samuti liikmetasu küsimust. Oli juhatuse liikmete ümbervalimine. Tunnistaja L.P ütluste kohaselt muudet sissemakset seniselt 50 kroonilt 4 eurole. Oli juhatuse ümbervalimine, valiti 4 inimest – V.M, K.K, keegi J, rohkem ei mäleta.
11.5.Üldkoosolekul arutatud küsimusi kajastab ka kohtule esitatud 17. juuni 2011.a koosoleku protokoll. Protokolli kohaselt (tõlked I kd lk 6 ja korduvalt lk 128) langetati järgmised otsused: 1) koosoleku juhatajaks valiti juhatuse esimees I. Zaviyalova ning protokollijaks D.S; 2) kinnitati revisjonikomisjoni aruanne ja hinnati rahuldavaks juhatuse tegevust; 3) kutsuti juhatusest tagasi Z. Tšerninkaja, J.K, N.D ja S.M, jäeti juhatuse liikmeks I. Zaviyalova, kes ühtlasi nimetati juhatuse esimeheks; valiti uuteks juhatuse liikmeteks V.M, K.K, A.L; 4) otsustati viia teede piirid vastavusse katastriplaaniga, millisel eesmärgil on vajalik vormistada ühiskasutatavatele maadele hoonestusõigus ning esitada dokumendid vallavalitsusele; 5) määrata kruntide hooldustasuks 4 eurot/aar kuni suurusega 10 aari ja iga seda ületava aari eest 2 eurot.
12.Ringkonnakohus leiab, et koosolekul tehtud otsuste kohta esitatud tõendite põhjal puudub alus asuda seisukohale, et koosolekul oleks otsustatud selliseid küsimusi, mida koosoleku kokkukutsumisel ei olnud päevakorrana teatavaks tehtud. Tõendid viitavad sellele, et koosolek toimus selle päevakorra alusel, mille on kohtule esitanud kostja (I kd lk 171). Eelkõige omab tähtsust asjaolu, et päevakorrapunktidena olid teatavaks tehtud uue juhatuse valimine ja tariifide kehtestamine järgnevaks aastaks, kuna nendel üldkoosoleku otsustel olid vahetud õiguslikud tagajärjed. Nendes küsimustes on 17. juuni 2011.a üldkoosoleku protokolli kohaselt otsused langetatud. Mõlema kohtule esitatud kokkukutsumisteate puhul on kokkulangevad päevakorrapunktid, mille kohaselt pidi arutatama juhatuse ja revisjonikomisjoni tööd 2010. aastal ning selles osas päevakordade vahel vastuolu puudub.
12.1.17. juuni 2011.a protokollist nähtuvalt puudub sisuliselt ka ülejäänud osas vastuolu hageja ja kostja poolt kohtule esitatud koosolekute päevakordade vahel. Protokolli p 4 kohaselt on arutatud maaüksuste nr 72-78 piiride ja ühistusisese tee laiusega seonduvat ning koosoleku juhataja on juhtinud tähelepanu sellele, et piiride senine paiknemine raskendab lumekoristamist. Maaüksuste nr 72-78 piiridega ja lumekoristusega seotud küsimused sisalduvad ka hageja poolt 12. juuni 2011.a koosoleku kokkukutsumisteates. 17. juuni 2011.a kokkukutsumisteates on märgitud üldiselt vaid „muud küsimused“. Samas ei toonud nimetatud päevakorrapunktide arutamine ja otsustamine kaasa vahetuid õiguslikke tagajärgi ja neid saab pidada pigem informatiivseteks. Sama puudutab võlgnike vastu nõuete esitamise otsustamist.
12.2.Kolleegium jääb eelnevalt väljendatud seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et koosolek kutsuti kokku tema poolt väidetud 12. juuni 2011.a päevakorraga, kus puudus teave selle kohta, et koosolekul toimub uue juhatuse valimine ja tariifide kehtestamine 2011. aastaks. Ringkonnakohtu arvates on asjas esitatud tõenditega leidnud kinnitust, et koosolek kutsuti kokku kostja poolt kohtule esitatud päevakorraga (t I kd lk 171) ning koosolekul arutati ja otsustati selles teatavaks tehtud küsimusi.
12.3.Eeltoodu põhjal on ringkonnakohus seisukohal, et 17. juuni 2011.a koosolekul ei ole otsustatud küsimusi, mille arutelu ei olnud koosoleku kokkukutsumisteates liikmetele eelnevalt teatavaks tehtud. Järelikult on alusetud hageja väited, et koosoleku läbiviimisel rikuti väljakuulutatud päevakorda. Seega puudub ühtlasi alus asuda seisukohale, et 17. juuni 2011.a üldkoosoleku kokkukutsumise korda oleks rikutud.
13.Asjakohatu on apellandi väide, mille kohaselt on kohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et kostja jättis esitamata taotluse kuulata tunnistajana ära D.S, kes protokollis 17. juuni 2013.a koosolekut. Kostja on esitanud maakohtule 04.09.2013.a taotluse kuulata tunnistajatena ära I.R, S.K, L.P, V.M ja K.K, kellest neli esimesena märgitut on asjas üle kuulatud ja K.K on kohtule teatanud kohtuistungile ilmumise võimatusest. Kostjal ei olnud kohustust taotleda D.Si tunnistajana ülekuulamist. Olukorras, kus hageja pidas D.Si tunnistajana ülekuulamist väga oluliseks, tulnuks tal endal vastav taotlus esitada, mida hageja aga ei teinud. D.Sit on mainitud alles kohtuvaidluste käigus, kus kostja esindaja on märkinud, et isik elab välisriigis ega oleks saanud tunnistajana kohtusse ilmuda. Mõlemal poolel oli võrdne võimalus esitada taotlusi tunnistajate ärakuulamiseks ning asja materjalidest nähtuvalt on kohus kõik tunnistajatega seoses esitatud taotlused rahuldanud.
14.Asjakohane ei ole ka apellandi väide, mille kohaselt jättis maakohus arvesse võtmata tunnistaja N.Di väite, et tema allkiri 17. juuni 2011.a üldkoosoleku nimekirjas olevat võltsitud ja ta ei ole palunud kedagi anda allkiri tema eest. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte (s.o hageja ja kostja) esitatud asjaolude ja taotluste alusel, mitte aga tunnistaja poolt esitatud asjaoludest lähtudes. Hageja (apellant) ei ole selgitanud, millist tähendust omaks käesoleva menetluse seisukohalt väidetav asjaolu, et tunnistaja N.Di allkiri üldkoosoleku nimekirjas oli võltsitud. Maakohtu istungil antud ütluste kohaselt eitas tunnistaja N.D enda viibimist 17. juuni 2011.a üldkoosolekul, samas kinnitasid tunnistajad S.K ja L.P, et N.D siiski viibis vaidlusalusel koosolekul. Väited osalejate nimekirja allkirja mitteandmise ja allkirja võltsituse kohta ei välista seda, et isik tegelikult koosolekul kohal viibis.
15.Ringkonnakohus jätab tähelepanuta apellandi väited selle kohta, et tal on tagantjärele tekkinud täiendavaid kahtlusi liikmete allkirjade õigsuse osas. Tegemist on väidetega, mida ei ole varasemas menetluses esitatud. TsMS § 652 lg-te 1, 3 ja 4 alusel jätab ringkonnakohus nende väidetega arvestamata, kuna apellant ei ole põhistanud uute asjaolude esitamise lubatavust alles apellatsiooniastmes. Ringkonnakohus märgib lisaks, et isegi juhul, kui asjas esitatud tõendite põhjal esineks alus tuvastada 17. juuni 2011.a üldkoosoleku otsuste tühisus, ei tooks see kaasa hageja kui ühistu juhatuse liikme õiguste taastumist. Asja materjalidest nähtub, et ühistu hilisemate üldkoosolekute otsuste alusel on registrisse kantud uued juhatuse liikmed. Varasema üldkoosoleku otsuse tühisus ei tooks kaasa hiljem toimunud juhatuse liikmete valimistulemuste kehtetust.
16.Apellant esitas koos apellatsioonkaebusega ja järgnenud menetluses hulgaliselt täiendavaid dokumente, kuid ei põhistanud nende esitamise lubatavust TsMS § 652 lõikele 4. Apellatsioonkaebusele olid lisatud:
12. juuni 2011. üldkoosoleku kokkukutsumisteade (eestikeelne tõlge) ja selle venekeelne originaal käsikirjaliste märkmetega – kumbki ühel lehel Teade üldkoosoleku edasilükkamisest 19. juunile (eesti keeles) ja venekeelne originaal – kumbki ühel lehel 17.06.2011 üldkoosoleku protokolli tõlge – ühel lehel 07.12.2011 kuupäevaga järelepärimine, millega hageja palub endale edastada mitmesuguseid dokumente – ühel lehel.
20.veebruaril 2014 esitas apellant taotluse kohustada AÜ Viljapea seaduslikku esindajat I. Zavjalovat vastama apellandi küsimustele (kahel lehel), sellele olid lisatud järgmised dokumendid:
Avaldus AÜ Viljapea juhatusele (taotlus vastata küsimustele) – ühel lehel; 07.12.2011 kuupäevaga järelepärimine dokumentide saamiseks (sama, mis oli lisatud apellatsioonkaebusele) – ühel lehel, kahes eksemplaris; Teade üldkoosoleku edasilükkamisest 19. juunile (eesti keeles) – ühel lehel; Dokument pealkirjaga „Kinnitused“ loetamatute allkirjadega – ühel lehel Avaldus Viru Maakohtule (saabunud 03.09.3013) – ühel lehel 03.01.2012.a kuupäevaga järelepärimine – ühel lehel Taotlus AÜ Viljapea liikmetele – ühel lehel 2-11-37978 kohtuasja lisa (seoses 27.05.2012.a üldkoosolekuga) – ühel lehel 21.06.2011.a avaldus AÜ esimehele palvega arvata apellant välja B-kaardi registrist – ühel lehel Väljatrükk e-kirjavahetusest I. Zavijalovaga (25.06.2011) – ühel lehel.
7.oktoobril 2014 esitas apellant ringkonnakohtule järgmised dokumendid:
AÜ Viljapea juhatuse teadaanne 2009. aastal planeeritavate tööde kohta – ühel lehel Z. Tšerninkaja vastuväide hagile tsiviilasjas nr 2-11-37978 – ühel lehel, kahes eksemplaris Pangakonto väljavõte ühel lehel 12. juuni 2011. üldkoosoleku kokkukutsumisteate venekeelne originaal käsikirjaliste märkmetega – ühel lehel Kaebus Tartu Ringkonnakohtule 6.10.2014.a, kus apellant selgitab 17.06.2011.a üldkoosolekuga seonduvat, palub kaebus rahuldada, jätta menetluskulud kostja kanda ning võltsitud allkirjade, väärade andmete esitamise ja surnud hingede eest anda asi läbivaatamiseks prokuratuuri – kahel lehel; Seisukohad kostja vastusele 09.08.2013.a – ühel lehel, esitatud maakohtu menetluses; Korduvad teated üldkoosoleku edasilükkamisest nii eesti kui vene keeles, 17.06.2011.a üldkoosoleku protokoll ja koosolekul osalenud liikmete nimekiri, koopiad tähtsaadetise ümbrikust, 17. juuni 2011 üldkoosoleku kokkukutsumisteade ja dokumentide loetelu – kokku 8 + 9 lehel.
8.oktoobril 2014 esitas apellant ringkonnakohtule täiendavalt järgmised dokumendid:
Korduv eksemplar kaebusest Tartu Ringkonnakohtule 6.10.2014.a; 01.10.2014.a avaldus Tartu Ringkonnakohtule, kus esitatakse väited, et 17.06.2011.a üldkoosoleku päevakorda muudeti omavoliliselt, võltsiti liikmete allkirju, osa isikuid ei olnud enam ühistu liikmed jne (eesti ja vene keeles); Ühistu 6 liikme allkirjad, kes kinnitavad üldkoosoleku protokolli nr 44 17.06.2011.a fiktiivsust – ühel lehel, nii eesti kui vene keeles;
AÜ Viljapea 19. juuni 2009.a üldkoosoleku protokoll nr 41 – eestikeelne tõlge ja venekeelne originaal – à ühel lehel; 18.10.2010.a õiend, mille kohaselt V.M müüs oma krundi AÜ-s aastal 2010 (eesti ja vene keeles) – à ühel lehel.
Ringkonnakohus leiab, et esitatud dokumentide vastuvõtmine ei ole põhjendatud ja dokumentide tsiviilasja materjalide juurde võtmisest tuleb keelduda. Osaliselt on tegemist koopiatega dokumentidest, mis on kohtule juba varasemas menetluses esitatud ning seega puudub põhjendus nende veelkordseks asja materjalide juurde võtmiseks. Samuti on osaliselt tegemist tsiviilasja nr 2-11-37978 puudutavate materjalidega, mis ei ole käesolevas vaidluses asjassepuutuvad. Käesoleva menetluse esemega seotud dokumendid, mida ei ole varasemalt esitatud, on esitatud hilinemisega ning puudub põhjendus nende tsiviilasja materjalide juurde võtmiseks käesolevas menetlusstaadiumis. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde apellandi ringkonnakohtule adresseeritud 1. oktoobri 2014.a avalduse ja 6. oktoobri 2014.a kaebuse, ülejäänud materjalid kuuluvad apellandile tagastamisele.
17.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad asjas kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
18.Ringkonnakohus vabastas oma 8. jaanuari 2014.a määrusega apellandi menetlusabi korras osaliselt apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 200 eurot. TsMS § 190 lg-te 2 ja 4 kohaselt tuleks apellandil tasuda riigituludesse 200 eurot. Ringkonnakohus, olles menetlusabi andmisel kontrollinud apellandi varalist olukorda, leiab, et TsMS § 190 lg 7 alusel tuleb apellant vabastada riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest 50 % ulatuses, s.o summas 100 (ükssada) eurot. Seega kuulub apellandilt riigi kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 100 (ükssada) eurot. Ringkonnakohus võimaldab apellandil tasuda võlgnetava riigilõivu summas 100 (ükssada) eurot nelja võrdse osamaksena summas à 25 eurot.
Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/
Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.