Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

1(4)

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Xxxesitas 22.12.2016.a Harju Maakohtule hagi Xxx vastu elatise nõudes. Xxxja Xxxabielust sündis 19.10.2009.a tütar Xxx. Vanemate abielu lahutati 10.03.2016.a. Alates 2016.a aprillist elab hageja koos emaga. Kostja vabatahtlikult oma ülalpidamiskohustust ei täida ega osale ka muul viisil lapse kasvatamises. Taotleb kostjalt välja mõista elatis alates 16.12.2016.a seaduses sätestatud minimaalsuuruses kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Seisukohas kostja vastusele vaidleb hageja kostja poolt esitatud väidetele vastu. Kostja poolt 22.03.2016.a hageja arvele kantud 29 500 eurot ei olnud mõeldud elatiseks lapsele. Lapsevanemate kooselu lõppes aprillis 2016.a, abielu lahutati 10.03.2016.a, kuid ühisvara jäi jagamata. Pooled leppisid kokku ühisomandis oleva korteri, aadressil xxx, jagada kohtuväliselt notari kaudu. Kostja lubas ühisvara jagamisel ülalnimetatud korteriomandi osa omandiõiguse kaotamise eest kanda hageja seaduslikule esindajale hüvitist summas 30 000 eurot, mis oleks 1⁄2 korteri turuväärtusest, kuid ei soovinud sellist viidet notariaalsesse lepingusse. Lubas raha Xxxüle kanda enne notari tehingut. Kristiina Korjas keeldus minemast notari juurde tehingut tegema enne seda, kui kostja täidab enda poolse lubaduse ning kannab üle 1⁄2 korteriomandi turuväärtusest. Hageja seaduslik esindaja, kes jäi lapsega eluasemeta pidi otsima lühikese ajaga endale ja lapsele uue elukoha. 22.03.2016.a Xxxpangakontole on laekunud väiksem summa, kui oli kokku lepitud. Xxxandis oma nõusoleku jätta ühisomandis olev korter kostja ainuomandisse seetõttu, et kostja oli täitnud kokkuleppe tingimused ja kandnud vara jagamise kompensatsioonina tema arvele raha. Xxxei pannud algselt tähele, et kostja pahatahtlikult pani ülekande selgituseks „elatise ettemaks“ ja nüüd manipuleerib sellega. Kostja ei ela lapsega koos ning ei osale tema kasvatamisel alates aprillist 2016.a Alles peale hagiavalduse menetlusse võtmist tasus kostja hagejale 100 eurot pangakontole. 18.10.2016.a üle kantud 100 eurot oli lapse sünnipäeva puhul kingituseks, maksekorralduse selgituseks on märgitud „ülekanne“. Seega on väär kostja kinnitus, et tema täidab oma ülalpidamiskohustusi hoolikalt ning tal on väidetav deposiit. Vanemate vahel ei olnud sellist kokkulepet ning kostja peab täitma oma ülalpidamiskohustusi vastavalt seadusele ehk miinimummääras iga kalendrikuu eest ette. Kostja vastuväited Kostja on seisukohal, et hageja esitatud elatise nõue on täies ulatuses alusetu ja põhjendamatu. Kostja pole kordagi rikkunud oma ülalpidamiskohustust hageja ees ning hagejal puuduvad mistahes alused arvata, et kostja ei hakka tulevikus täitma oma ülalpidamiskohustusi hageja ees. Kostja kinnitab, et tõepoolest tema ja hageja seaduslik esindaja ei ela koos alates 2016.a aprillist. Hageja pole pöördunud kostja poole küsimustega või ettepanekutega elatise tasumise osas. Kostja on tasunud 22.03.2016.a hageja kasuks elatise ettemaksuna hageja seadusliku esindaja pangakontole summas 29 500 eurot. Täiendavalt tasus kostja hageja seadusliku esindaja pangakontole hageja kasuks 18.10.2016.a 2(4)

100 eurot ning 20.02.2017.a samuti 100 eurot. Kostja ülalpidamise kohustus hageja eest lähtudes seaduses sätestatust perioodil aprill 2016.a – detsember 2016.a oli 1 935 eurot (9 x 215) ning perioodil jaanuar 2017.a – detsember 2017.a on 2 820 eurot. Lähtudes eeltoodust kostja ettemaksu deposiidi jääk 2017.a lõpu seisuga moodustaks 24 945 eurot (29500 - 1935 2820 + 200). Tuginedes eeltoodule palub kostja jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja seadusliku esindaja väited nagu kostja olevat lubanud ühisvara jagamisel korteriomandi osa omandiõiguse kaotamise eest kanda hageja seaduslikule esindajale hüvitist summas 30 000 eurot, mis oleks 1⁄2 korteri turuväärtusest, kuid ei soovinud vormistada sellist kokkulepet notariaalselt ning lubas raha üle kanda enne notari tehingut on täies ulatuses väärad ja eksitavad. Hageja seaduslik esindaja pole esitanud kohtule mistahes tõendeid, et nimetatud lubadus võiks aset leida või hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel eksisteeriks mistahes esitatud väitega sarnane kokkuleppe. Kostja rõhutab, et tema ja hageja seadusliku esindaja vahel 11.04.2016.a sõlmitud ühisvara jagamise leping, mille alusel jagati aadressil Xxxasuvat korteriomandit on notariaalselt tõestatud Tallinna notar Reeli Eelmetsa poolt. Eeltoodu tähendab, et notar selgitas pooltele lepingu sisu ja pooltele lepingu sõlmimisega kaasnevaid õigusi ja kohustusi ning veendus, et lepingu asjaolud vastavad poolte tegelikule tahtele. Hageja seaduslik esindaja pole esitanud lepingu sõlmimise hetkel ega peale seda mistahes vastuväited ning pole taotlenud lepingu tühistamist või kehtetuks tunnistamist. Lähtudes eeltoodust on poolte vahel sõlmitud ühisvara jagamise leping aadressil Läänemere tee 38-76, Tallinn asuva korteriomandi suhtes kehtiv ning lepingu järgi hageja seaduslikule esindajale korteriomandi osa omandiõiguse kaotamise eest kompensatsiooni ei maksta. Täiendavalt kinnitasid pooled, et neil ei ole pärast lepingu sõlmimist teineteisele lepingu eseme osas mingeid nõudmisi ega pretensioone. Kostja on väljendanud oma tegelikku tahet tasuda hagejale elatise ettemaksu muuhulgas märkides raha ülekande selgitusse „Alimentide ettemaks/ Xxx“. Eeltoodust sõnaselgelt on kostja poolt avaldatud tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg lugeda ülekantud raha summa elatise ettemaksuna hageja kasuks. Hageja seaduslik esindaja pole kandnud kostjale raha tagasi või muul viisil mõistliku aja jooksul esitanud vastuväiteid teostatud ülekande eesmärkide ja kostja tahte suhtes. Kohtuotsuse põhjendused Xxxja Xxxabielust sündis 19.10.2009.a tütar Xxx. Vanemate abielu on lahutatud ja alates aprillist 2016.a elab laps koos emaga. Tulenevalt seadusest (perekonnaseaduse (PKS) §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. PKS § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. PKS § 100 lõige 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Seejuures arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase haridusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 22.03.2016.a laekus lapse seadusliku esindaja pangaarvele 29 500 eurot. Poolte vahel on vaidlus, kas tegemist on elatise ettemaksuga nagu on märkinud kostja ülekandesse või ühisvara jagamise kompensatsiooniga nagu väidab hageja. Hageja seaduslik esindaja on esitanud notariaalse lepingu 11.04.2016.a, millega on pärast abielu lahutamist (10.03.2016.a) jagatud abielu ühisvaraks olnud korteriomand Tallinnas xxx. Hageja seadusliku esindaja väitel leppisid ühisomanikud kokku, et korter jääb kostjale ja kostja maksab Xxxpool korteri väärtusest. Kostja palvel lepingus kompensatsiooni ei 3(4)

mainitud, kuid kostja pidi kompensatsiooni maksma enne notari juures tehingu tegemist, muidu poleks Xxxnotari juurde ilmunud. Hageja väiteid kinnitab asjaolu, et lapse vanemate abielu lahutati üks kuu enne ühisvara jagamist notari juures. Kostjalt raha, mis oli ca pool lepingus märgitud ühisvara väärtusest (60 000 eur) laekus Xxxarvele pärast abielu lahutamist ja enne notariaalse ühisvara jagamise lepingu sõlmimist ja samal ajal elasid abikaasad veel koos ja lapsele elatise maksmine ei olnud veel päevakorda tõusnud. Hageja väitel nõustus ta allkirjastama lepingu, kus oli märgitud, et kompensatsiooni ei maksta, seepärast, et oli kompensatsioonina raha juba kätte saanud oma pangakontole. Raha ülekandmisel sai kostja ülekande eesmärgi märkida oma tahte kohaselt. Kohtu jaoks ei kõla usutavalt kostja väide, et lapse ema ühisvara jagamisel kompensatsioonist loobus. Nimetatud fakt ei ole tõenäoline, sest abielu lahutamise hetkel puudus xxx igasugune elamispind, kus ta saaks väljakolimisel elada koos oma ema ja tütrega. Tunnistaja xxx, on Xxxema ja elas alates 2014.a suvest koos perega abielu ühisvaraks olnud korteris,. Tunnistaja ütluste kohaselt Xxxsoovis, et Xxxloobuks kõigist asjadest, millele ta saaks pretendeerida. Sel juhul kostja lubas anda kompensatsiooniks raha, et meie välja koliks. Kui oli vaja maksta uue korteri broneerimistasu, siis tunnistaja kontrollis tütre kontot, raha oli laekunud, kuid juurde oli kirjutatud lapse alimendid. Lapse ülalpidamise kohta ütles kostja, et kui raha on siis aitan, kui saan siis maksan. Seda on lapse isa ka vastavalt lubadustele teinud, tasudes oktoobris 2016.a ja veebruaris 2017.a kummalgi korral 100 eurot nimetades esimest ülekandeks ja teist kannet elatiseks. PKS § 100 lõigete 1ja 4 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Sama paragrahvi lg 3 annab võimaluse lapse vanematele ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Elatise maksmise kokkuleppe olemasolule kumbki pooltest viidanud ei ole, seega ei olnud vanemate vahel kokkulepet, et kostja maksaks lapsele elatise ca 10 aastaks ette. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kostja Xxxei ole maksnud pärast vanemate eraldi elama asumist oma tütre Laima ülalpidamiseks elatist ega muul viisil lapse ülalpidamist toetanud v a ülekanne 2 x 100 eurot. Kohus asub seisukohale, et hageja seadusliku esindaja arvele märtsis 2016.a kantud summa 29 500 euro puhul ei ole tegemist elatisega lapsele, vaid abikaasade ühisvara jagamise kompensatsiooniga, mille kostja on nimetanud alimentideks eesmärgil vabaneda edaspidi lapse ülalpidamiskohustusest. Kostja on kirjalikus vastuses ka ise kinnitanud, et see oli tema tegelik tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg lugeda ülekantud raha elatise ettemaksuks. Elatis kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja poolt taotletud suuruses ja alates hagiavalduse kohtule esitamisest. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt jätta menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.