lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-4032/46

Perekonnaõigus › Abielulahutus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 15.06.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-4032/46
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Abielulahutus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.06.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3305
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
2-19-16246/72Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja26.10.20202-18-7539/24Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja16.10.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

Viljandi kohtumaja

15. juuni 2017

Tsiviilasja nr ja hagi ese

nr 2-16-4032 G.J.i hagi R.J.i vastu ühisvara jagamise nõudes

Hagi hind

3500 eurot

Kohtukoosseis

kohtunik Silvi Maiste

Asja lahendamine

kohtuistung 29. märts 2017

Hageja

G.J. (isikukood xxxxxxxxx; aadress xxxxx xxxx xxx-xx, xxxxx xxxxx, xxxxx xxxxxxx xxxxxx; e-post: ) jurist Merle Albrant (e-post: [email protected])

Hageja esindajad Kostja Kostja esindaja

R.J. (isikukood xxxxxxxx; aadress xxxx xxx xxx-xx, xxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxx) vandeadvokaat Mart Sikut (OÜ Sikuti Advokaadibüroo; e-post: [email protected])

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi.
2.Jagada ühisvara. Lõpetada ühisomandis olev korteriomand (aadressil Xxxx xxx xxx xx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxxxxxx, registriosa nr xxxxxx) ja jätta kinnisasi ( korteriomand ) ning kogu ühisvara koosseisu märgitud vallasvara kostja R.J.i ainuomandisse.
3.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 02.09.20262-26-15230/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 31.08.20262-26-15375/15Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 31.08.20262-26-7715/14Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 31.08.20262-26-13185/13Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 28.08.20262-26-5145/10Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13404/14
Kohustada kostjat R.J.it hüvitama korteromandi eest ning kõikide ühisvara koosseisu kuuluvate vallasasjade eest G.J.ile 20 000 (kakskümmend tuhat) eurot hiljemalt 31.12.2017.
4.Jaotada menetluskulud ja jätta need poolte endi kanda. 4.1 välja mõista G.J.ilt riigituludesse hagiavalduse esitamisel maksmisele kuulunud riigilõiv, millest hageja oli menetlusabi korras hagi esitamisel vabastatud summas 400 eurot ning summa tasuda ühe aasta jooksul võrdsete osamaksetena so 33,33 eurot kord kuus kuni summa täieliku tasumiseni vastavalt otsuse lisas olevale makseinfole;
5.toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele;
6.Saata otsuse koopia Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord
7.TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. TsMS § 632 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagiavaldus Hageja on nõus jätma ühisvara R.J.i ainuomandisse, kui R.J. kompenseerib ühisvara arvelt hagejale 20 000 eurot ( tl 3). Vastuhagi Kostja põhihagis ei nõustu hageja poolt tehtud ettepanekuga ühisvara jagamiseks, põhjusel, et selline taotletud jagamise viis on teda ebamõistlikult koormav. Lähtudes vastavast Riigikohtu praktikast on kostja sunnitud esitama käesoleva vastuhagi, milles kajastub poolte kooselu lõppemise seisuga abielu kestel soetatud ühisvara nimekiri ning ettepanek selle jagamiseks lähtudes poolte võrdsuse ja mõistliku jagamise põhimõttest. Ühisvara nimekiri:

1.1.Kinnistu reg.osa nr. xxxxxxx ( korteriomand xxxx xxx. xxx – xx, xxxxx xxxx väärtusega 29 900 eurot.
1.2.Sõiduauto Mitsubishi Outlander v.a. 2004 VIN koodiga JMBXNCU2W4U001814, väärtusega 3900 eurot.
1.3.Suvemaja (vallasvarana) asukohaga xxxxxx xxx xx, xxxxx x. xxxxx xxxx ,xxxxx xx. väärtusega 15 000 eurot.
1.4.Fototehnika, mis koosneb fotoaparaadist Nikon (peegelkaamera) kahest objektiivist, statiivist, fotokotist ja kaugjuhtimispuldist kokku maksumusega 4000 eurot (nii nagu seda on hinnanud hageja põhihagis).
1.5.Külmkapp väärtusega 50 eurot;
1.6.Pesumasin - 50 eurot;
1.7.tolmuimeja-pesur Philips - 25 eurot;
1.8.köögikombain - 15 eurot;
1.9.elektripliit - 15 eurot;
1.10.mikrolaineahi – 5 eurot;
1.11.DVD mängija – 15 eurot;
1.12.teler Philips - 100 eurot. Kokku ühisvara väärtus 53075.00 eurot. Ülaltoodud varaesemed palub vastuhageja kohtul jagada nende esemelise ja väärtustest tuleneva võrdsuse ja mõistlikku pooli vähem koormava jagamise põhimõttest lähtudes. Vastuhageja peab silmas siinkohal eelkõige asjaolu, et korteriomand xxxx xxx-xx, xxxxxx x. on R.J.i ja poolte ühise tütre Merilin Jaksoni elukohaks ja koduks siiani ning see võiks Raimo ja Merilin Jaksoni seisukohalt selleks jääda ka edaspidi. Ülejäänud varaesemed, s.h. vallasvarana asuv suvila ei ole hetkel kummagi poole valduses, sõiduauto on registreeritud Maanteeametis G.J.i nimele ning G J tegeleb ka fotokunstiga. Samuti on vastuhageja hinnangul lihtne muuta valdusi vastavalt kohtulahendile ülejäänud marginaalse tähtsusega ühisvara esemete osas. Seega palub vastuhageja jagada ühisvara alljärgnevalt: Jätta R.J.`i ainuomandisse korteriomand xxxx xxx. xxx – xx, xxxxxx xxxx väärtusega 29 900 eurot; Jätta R.J.`i ainuomandisse käesoleva vastuhagi p-des 1.5. – 1.12. loetletud muud varaesemed kokku väärtusega 275 eurot. Kokku on R.J.i omandisse jääva vara väärtus 30175 eurot. Jätta G.J.`i ainuomandisse suvemaja (vallasvara)xxxxxx xxx xx, xxxxx x. xxxxxx xxxx xxxxxx xx. väärtusega 15 000 eurot. Jätta G.J.`i ainuomandisse sõiduauto Mitsubishi Outlander (v.a. 2004) VIN koodiga JMBXNCU2W4U001814, väärtusega 3900 eurot.

Jätta G.J.i ainuomandisse ülalloetletud fototehnika väärtuses 4000 eurot. Kokku on G.J.i omandisse jääva vara väärtuseks 22900 eurot. Enamsaadu arvelt on R.J. nõus hüvitama G.J.ile 3637.50 eurot. Nimetatud summa on saadud alljärgneva matemaatilise tehte tulemina : poolte ühisvara rahaline väärtus on kokku 53075 eurot, millest 50% moodustab 26537 eurot. Arvestades, et vastuhageja omandisse jääb vara 30175 eurot, siis on tema poolt enamsaadu ühisvara osa rahaline väärtus 30175 – 22900 = 7275 : 2 = 3637.50 eurot. Vastuhagiavalduses toodud asjaolusid, s.o. vara koosseisu ja väärtust tõendab vastuhageja juba põhihagis esitatud dokumentidega, s.h. korteriomandi hindamisaktiga, samuti hagivastustes väljendatud seisukohtadega ühe või teise ühisvarasse kuuluva vallasvara maksumuse osas, millega vastuhageja ülaltoodud hagis nõustub. Hageja täpsustatud nõue ja selle põhjendused G.J. vaidles 29.09.2016.a kohtuistungil vastu kostja poolt esitatud korteri hindamisaktile, mille kohaselt on Viljandi linnas xxxx xxx. xxx-xx asuva korteri turuväärtuseks 29 900,- eurot (hinnang 04.04.2016). Kohus andis 14.10.2016 toimunud istungil hagejale tähtaja esitada enda poolt uus korteri hindamise akt. Kinnisvarabüroo Uus Maa poolt 28.10.2016 läbi viidud eksperthinnangu 102/1016ML kohaselt on antud korteriomandi aadressil Xxxx xxx xxx xx xxxxxxxx linn, turuväärtuseks 33 000,- eurot. Seega tõendab Uus Maa kinnisvarabüroo eksperthinnang seda, et korteriomandi turuväärtus on kõrgem kui kostja poolt esitatud kinnisvara hinnangus, mis tõstab ühisvara väärtust veelgi 3100,euro võrra. Ühisvara koosseis Hageja esitab täpsustatud ühisvara koosseisu nimekirja Ühisvara koosseis G.J.i hinnangul turuväärtus Korter xxxx xxx. xx-x, xxxxxx (kinnistu reg.osa nr. 1292139) 33 000 Suvila xxxxxx xxx xx, xxxxx, xxxxxx, xxxxx xxxx 15 000 Sõiduauto Mitsubisi Outlander, reg, nr 143BNY, 2004.a. VIN koodiga JMBXNCU2W4U001814

Lauaarvuti

Muruniiduk 50 Kohvimasin 15 Külmkapp

Sügavkülmik 200 Pesumasin

Teler Philips 200 Tolmuimeja-pesur Philips 200 Köögikombain

Blender

Elektripliit

Mikrolaineahi 5 Fototehnika 4000 DVD mängija 15 Kokku ühisvara väärtus 57 485 Seega on hageja ja kostja ühisvara turuväärtuseks 57 485,- eurot ning ühe poole ühisvara väärtuseks on 28 742,5 eurot. Hageja tuleb seega niigi kostjale vastu ja on nõus sellega, et ühisvara ei jagata täpselt võrdsetest osades, vaid nii, et kostja osa on suurem 8742,50 euro ulatuses hageja ühisvara arvelt. Samuti on hageja loobunud paljude ühise kooselu jooksul soetatud varade arvamisest ühisvara koosseisu hulka, mis on otsene vastutulek kostjale.

Kui kostja sellisest tema kasuks olevast pakkumisest keeldub, siis on hageja nõus saama ise kogu ühisvara endale ja kompenseerima selle arvelt kostjale 20 000,- eurot. Hageja ja kostja vahel puudub vaidlus ühisvara koosseisu kuuluvate varade koosseisu suhtes. Vaidlus on poolte vahel vaid ühisvara koosseisu kuuluvate varade turuväärtuste osas, eelkõige tehnikavahendite osas, kuid nende summade erinevus on marginaalne. Hageja seisukoht Kostja vastuhagile Hageja ei nõustu kostja taotlusega osade asjade jagamisega natuuras ning kostja poolt pakutud hüvitusega summas 3637.50 eurot. Kostja selline ettepanek ei arvesta poolte võrdsuse printsiipi ja jätaks hageja koduta ning võimaluseta endale uut elamispinda soetada. Kui kostja saab korteriomandi xxxx xxx xxx-xx ainuomanikuks ja hüvitab hagejale ühisvara eest 20 000,- eurot, saab hageja selle hüvitise eest soetada väikese korteri, kus on võimalik aastaringselt elada. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja oma lõplikud nõuded:

1.Jagada G.J.i ja R.J.i ühisvara järgmiselt:
1.1.Ühisomandis olev korteriomand aadressil xxxx xxx xxx-xx xxxxx ning kogu ühisvara koosseisu märgitud vallasvara jääb R.J.i ainuomandisse.
1.2.R.J. kohustub hüvitama korteri aadressil xxxx xxx xxx-xx xxxxxx ja kõikide ühisvara koosseisu kuuluvate vallasasjade eest G.J.ile 20 000,- eurot.
2.Kui kohus ei rahulda hageja taotlust, esitab hageja alternatiivselt 2 taotlust ühisvara jagamiseks: 2.1 Jagada G.J.i ja R.J.i ühisvara järgmiselt: 2.1.1 Ühisomandis olev korteriomand aadressil xxxx xxx xxx-xx xxxxx ning kogu ühisvara koosseisu märgitud vallasvara jääb G.J.i ainuomandisse. 2.1.2 G J kohustub hüvitama korteri aadressil xxxx xxx xxx-xx xxxxx ja kõikide ühisvara koosseisu kuuluvate vallasasjade eest R J 20 000,- eurot. 2.2 Müüa avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel korteriomand aadressil xxxx xxx xxx-x xxxxx xxxx, suvila aadressil Suvila xxxxxxxx xxx xx, xxxxx, xxxxxx, xxxxxx xxxx ning sõiduauto Mitsubishi Outlander, reg, nr 143BNY, 2004.a. VIN koodiga JMBXNCU2W4U001814 ning jagada kogu müügist saadav vara võrdselt R.J.i ja G.J.i vahel.

Jätta kostja vastuhagi rahuldamata.

Kohtukulud jätta kostja R.J. `i kanda. Kostja vastuväited Arvestades, et kogu ühisvara maksumus, milline sisaldub hageja täpsustatud nõudes moodustub kokku 57 485 eurot, siis poolte võrdsuse põhimõtet silmas pidades on kostja poolt taotletav kompensatsioon 25 000 eurot igati mõistlik, mis jääb alla 50% ühisvara väärtuse kogumaksumuse. Juhul kui hageja ei nõustu 25 000 eurost kompensatsiooni maksmast jääb kostja /vastuhageja oma vastuhagiavalduses toodud vara jagamise viisi juurde. Alternatiivselt nõustub kostja ka ühisvara jagamisega selliselt, et korteriomand kui pool ühisomandisse kuuluv väärtuslikum osa jääb poolte kaasomandisse ja muu ühisvara jagatakse võrdselt nende esemete turuhindu arvestades. Kuidagi ei saa aga kostja aktsepteerida hageja taotlust, et ühisvarast korteriomand, suvila ning sõiduauto müüdaks avalikul enampakkumisel ning saadu jagataks poolte vahel võrdselt. Kohtuistung 29.03.2017 Kohtuistungile ilmus hageja ja tema esindaja ning kostja esindaja, kostja istungile ei ilmunud. Hageja esindaja: Kõige mõistlikum oleks ühisomandi olev korter jätta kostjale, kuna kostja kasutab seda oma püsiva elukohana. Hageja ei ela ammu enam Viljandis. See oleks kõige vähem koormav mõlemale poolele, kui kogu ühisvara jääks kostja ainuomandisse ja kostja hüvitaks

küsitud summa. Mida me varem pole kompromissi raames arutanud, kui tuleb summade hüvitamine, siis on hageja nõus ka sellega, et hüvitiskohustus tuleks kuue kuu pärast. Kostja esindaja: Seisukoht, et kogu ühisvara peaks jääma kostjale ja kostja hüvitaks hagejale mingi summa, on uus. Kostja esindaja jääb selle positsiooni juurde, et kogu ühisvara läheb oksjonile ja sealt saadud jagatakse pooleks. Kostjal ei ole sellist töökohta, mis võimaldaks tal pangalaenu võtta, et hagejale hüvitada pool ühisvara väärtusest. Kostja oli nõus, et korteriomand jääb kostjale ja hagejale muu ühisvara. Vastavalt enam saadu arvelt tehakse, siis hüvitis hagejale. Hageja poolt esitatud nimekirjas (kt lk 119-121) kajastub, et korter jääb kostjale ja ka kogu ühisvara. Hageja esindaja: meie ei olnud nõus, et üksikud esemed jäävad hagejale ja kinnisvara kostja valdusesse. See oleks väga ebamõistlikult koormav, et üks pool saab vara jagamisest ikkagi rohkem kasu. Kostja nõustus sellega, et kogu vara väärtus on 57 485 eurot. Hageja on nõus vähendama seda summat tunduvalt saades aru, et mõlemal poolel on raske. Mõlemal poolel eeldab see, kas laenuvõtmist või korteri maha müümist. Selle pärast oli see meie poolt pakutud summa veel väiksem. Kostja esindaja: kostja on nõus jätma oma omandisse korteriomandi, ülejäänud vara jätma hagejale. Vahepeal on nii palju muutunud, et suvila xxxxxxx xxx, xxxx, mis on hinnatud turuväärtusega 15 000€, sellest on saanud tänaseks kinnisasi. Kostja erastas ka maa, mis tähendab seda, et tegemist on siin ka kinnisvaraga. Teadmiseks, et seda on ka lihtsam nüüd müüa. Kostja on kandnud kulutusi seoses suvila kinnisomandi saamiseks, siis on kostja kulud suuremad kui hagejal. Kostjal on kaks positsiooni : kostja võib võtta korteri endale ja jätta ülejäänud vara hagejale. See tähendab suvila pluss ülejäänud tema poolt loetletud esemed. Kahtlemata tekib siin mingisugune vahe ja selle kostja kompenseeriks hagejale. Lähtudes hageja esitatud ühisvara väetusest 57 485€, mida kostja aktsepteerib. Hageja esindaja: kostja ettepanek paneb hageja ebavõrdsesse olukorda. Hageja on antud hetkel kodutu. Suvila ei ole elamise kõlblik. Kostja on ju see, kes on saanud pere ühisvara nautida. Selle arvelt, mida kostja soovib kompenseerida, selle arvelt ei ole võimalik tegelikult ka uut kodu soetada. Sellist ühisvara jagamist me ei kujuta üldse ette, et kostja tahab küll korterit, aga on nõus kõik korteris oleva vara hagejal andma. Kostja esindaja: Kui probleemiks on korterisisustus, siis kostja on nõus need rahaliselt kompenseerima. On ju veel suvila, foto tehnika, laua arvuti, sõiduauto, mis ei ole ju korteriga seotud. Need asjad on võimalik kõik üle anda. See kompenseerimise vahe oleks oluliselt väiksem, kui 25 000€. 25 000€ oleks pool summast, mis käib kostjale üle jõu. Hageja esindaja: meie pakkusime ka varianti, et võime võtta kogu vara ja hüvitada kostjale. Miks me vara müüa tahame, on see, et siis mõlemad saaks alustada otsast ja soetada elamispind. Mitte nagu kostja, et üks võetakse kodutuks ja teine elab edasi korteris. Meie tulime kostjale vastu ja soovisime ainult 20 000€, et see 20 000€ hüvitada 6 kuu või 8 kuu jooksul. Siis saaks kostja hakata suvilat müüma ja kohustus jääks tal vaid veel 5000€ hagejale kompenseerida. Meie oleme ka sellega praegu nõus. Kostja esindaja: see on õige jah, aga see on meie jaoks uus asjaolu. Seda ei ole enne pakutud. See on väga mõistlik pakkumine hageja poolt. Varem ei ole meile sellist varianti pakutud kahjuks. Palub kohtul anda aega, et rääkida kostjaga läbi antud variant. Kui hageja on maksegraafikuga nõus, on see väga mõistlik pakkumine. Kostja vastus Käesolevaga teatab R.J. , et on toimetanud ühisvara hulka kuuluva sõiduauto Mitsubishi Outlander hindamise ning vastavalt Rael Autokeskuse hinnangule on kõnealuse sõiduki turuväärtuseks 2300 eurot. Samuti on hinnatud Arco Vara hindaja poolt hoonestatud kinnistu xxxxxx xxx xx, xxxx xxxx, millest poolte ühisvara hulka kuulub ainult kinnistul paiknev hoonestus, milline on lisatud hindamisakti kohaselt hinnatud 8600 eurole (hoonestatud kinnisasi tervikuna 15 000 eurot ning hoonestamata kinnistu 6400 eurot, st. 15 000 – 6400 = 8600 eurot).

Ülaltoodust lähtuvalt nõustub R.J. tasuma tingimustes kus kogu ühisvara jääb tema ainuomandisse G.J.ile kompensatsioonina enamsaadu arvelt 17 000 eurot maksetähtajaga kuni 31.12.2017. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja vastus Kostja esitas 25.04.2017.a uue kompromissi seisukoha koos uute tõenditega. Kostja esitas sõiduauto Mitsubishi Outlander. 2004.a reg.nr 143BNY turuväärtuse määramise akti seisuga 24.04.2017.a. Hageja juhib tähelepanu, et antud sõiduk on olnud kostja ainukasutuses alates ühise kooselu lõppemisest. Ka abielu lõppemise hetkel oli see kostja ainuomandis ning kostja on seda autot kasutanud kogu aeg. Abielu lõppedes kinnitas kostja antud auto väärtuseks 3900,- eurot. Samuti esitas kostja suvila aadressil xxxxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxx xxx xx konsultatsiooni nr. ARE-171298-K, millega on eeldavasti kostja hinnangul suvila hinnatud 8600,eurole. Kostja ettepanek tasuda hagejale 17 000, eurot ei arvesta abikaasade ühisvara võrdsuse printsiipi ning antud summa ei ole mõistlik hüvitis. Kohtu põhjendused

1.Kohus, , leiab, et hagi tuleb rahuldada ja ühisvara jagada.
2.Perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg-te 1, 11 ja 3 järgi jagavad varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel. Abikaasa võib esitada ühisvara jagamise taotluse kohtule juba koos abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise hagiga või koos varaühisuse lõpetamise hagiga. Ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. Ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
3.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 järgi, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisis, otsustab kohus hageja nõudel jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teisele kaasomanikule välja nende osa rahas või müüa asi avalikult või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt osa suurusele.
4.Kuna abikaasade ühisvara jagatakse kaasomandi sätete järgi, on kohus kõnesoleva vaidluse lahendamisel seotud hageja taotletud jagamise viisiga. Hageja on kohtult palunud jätta poolte ühisomandis olev korter kostja ainuomandisse koos ühisvara koosseaisu märgitud vallasvaraga ja kohustada kostjat hüvitama hagejale korteri eest 20 000 eurot.
5.Alternatiivselt on hageja välja toonud ühisvara jagamiseks kaks varianti: 1) Ühisomandis olev korteriomand Xxxx xxx xxx xx xxxxxxxx linn ning kogu ühisvara koosseisu märgitud vallasvara jääb G.J.i ainuomandisse. G.J. kohustub hüvitama korteri aadressil Xxxx xxx xxx xx xxxxxxxx linn ja kõikide ühisvara koosseisu kuuluvate vallasasjade eest R.J.ile 20 000 eurot. 2) Müüa avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel korteriomand aadressil Xxxx xxx xxx xx xxxxxxxx linn, suvila aadressil Suvila, xxxxxxxx xxx xx, xxxxx, xxxxxxx, xxxxxxx xxxx ning sõiduauto Mitsubishi Outlander, reg nr 143BNY, 2004 a., VIN koodiga JMBXNCU2W4U001814 ning jagada kogu müügist saadav vara võrdselt R.J.i ja G.J.i vahel.
6.Kostja palub vastuhagis jätta R.J.i ainuomandisse korteriomand xxxx xxx. xxx – xx, xxxxxx väärtusega 29 900 eurot ning jätta R.J.i ainuomandisse käesoleva vastuhagi p-des 1.5. – 1.12. loetletud muud varaesemed kokku väärtusega 275 eurot. Kokku on R.J.i omandisse jääva vara väärtus 30175 eurot. Kostja palub vastuhagis jätta G.J.i ainuomandisse suvemaja (vallasvara) xxxxxxxx xxx xx, xxxxx x. xxxxxx xxxx xxxxxxx xx. väärtusega 15 000 eurot ning jätta G.J.i ainuomandisse sõiduauto Mitsubishi Outlander (v.a. 2004) VIN koodiga JMBXNCU2W4U001814, väärtusega 3900 eurot. Samuti jätta G.J.i ainuomandisse fototehnika väärtuses 4000 eurot. Kokku on G.J.i omandisse jääva vara väärtuseks 22900 eurot. Enamsaadu arvelt on R.J. nõus hüvitama G.J.ile 3637.50 eurot. Nimetatud summa on

saadud alljärgneva matemaatilise tehte tulemina : poolte ühisvara rahaline väärtus on kokku 53075 eurot, millest 50% moodustab 26537 eurot. Arvestades, et vastuhageja omandisse jääb vara 30175 eurot, siis on tema poolt enamsaadu ühisvara osa rahaline väärtus 30175 – 22900 = 7275 : 2 = 3637.50 eurot.

7.Kohtuistungil pakkus hageja välja, et kostja võib 20 000 eurot hüvitada hagejale 6 kuu või 8 kuu jooksul. Siis saaks kostja hakata suvilat müüma ja kohustus jääks tal veel vaid 5000 eurot hagejale kompenseerida. Kostja esindaja leidis, et see on mõislik pakkumine ja palus aega kostjaga antud pakkumist arutada (tl 141).
8.Kostja esitas 25.04.2017 oma seisukoha kohtule, kus oli nõus hüvitama hagejale 17 000 eurot kui kogu vara jääb talle ning hüvitamise tähtajaks jääks 31.12.2017 (tl 142).
9.Seega menetluse käigus jõudsid poole ühisele kompromissile, et korteriomand jääb R.J.ile ja R.J. maksab G.J.ile hüvitise, pooled jäid erimeelsusele hüvitise suuruse osas, G.J. soovib saada hüvitist 20 000 eurot (tl 152), R.J. on nõus tasuma enamsaadu arvel 17000 eurot (tl 142).
10.Poolte ühisvara hulka kuulub suvila xxxxx xxxxx xxxxxxxx xxx xx, mis on aga vallasvara. Kostja esindaja avaldas kohtuistungil 29.03.2017, et vahepeal on nii palju muutunud, et suvila xxxxxxxxx xxx, xxxxx, mis on hinnatud turuväärtusega 15 000€, sellest on saanud tänaseks kinnisasi. Kostja erastas ka maa. Kostja on kandnud kulutusi seoses suvila kinnisomandi saamiseks, siis on kostja kulud suuremad kui hagejal.
11.Kostja esitas kohtule 25.04.2017 tõendina konsultatsiooni nr ARE-171298-K, mille järgi on suvilat hinnatud kui vallasvara ja hinnatava hoonestatud vara tõenäoline müügihind on 15000 eurot ja hinnatav vara hoonestamata 6400 eurot. Esitatud dokumendis on hindaja märkinud, et käeolev konsultatsioon ei ole sobilik esitamiseks krediidiasutusele, kasutamise hüvitamise eesmärgil ja /või esitamiseks kohtule.
12.Kosta esindaja on nimetanud seda tõendit hindamisaktiks (tl 142). Kohus leiab, et nimetatud tõendit ei saa oma sisu ja vormi alusel käsitleda ei hindamisakti ega eksperthinnanguna ja seda ei saa võtta aluseks hüvitise suuruse määramisel.
13.Tulenevalt asjaolust, et korteriomand koos kogu sisustusega vallasvara näol ja muu vallasvara (sh. suvila) jääb kostjale on hageja poolt nõutud hüvitis 20 000 eurot põhjendatud ja selle vähendamiseks ei ole alust ja selle vähendamine ei ole mõistlik ja oleks kahjulik hageja suhtes.
14.Kui isegi lähtuda hüvitise suuruse määramisel ainult kostja poolt pakutud hindadest ( korteri hind 29900 eurot, suvila hoonestus 8600 eurot ja sõiduauto Mitsubishi Outlander 2300 eurot, kokku 40800 eurot (tl 142), 1⁄2 sellest on 20 400 eurot, on igati põhjendatud mõista kostjalt välja hüvitis hageja kasuks 20000 eurot. Seejuures kostjale jääb kogu vallasvara, mille hüvitamist hageja enam ei nõua. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
16.TsMS § 190 lg 7 kohaselt TsMS § 190 lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.
17.TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohtu hinnangul on käesolevas vaidluses põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda.
18.Hageja on Tartu Maakohtu 31.03.2016 määrusega (tl 41-42) saanud menetlusabi ning ta on vabastatud täielikult, s.o 400 euro ulatuses riigilõivu tasumisest hagi esitamisel.
19.Hageja on taotlenud, et kõik menetluskulud jääks poolte endi kanda. Kohus leiab, et hagi esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 400 eurot tuleb jätta hageja kanda.
20.Tulenevalt eeltoodust tuleb G.J.ilt välja mõista riigituludesse hagiavalduse esitamisel maksmisele kuulunud riigilõiv, millest hageja oli menetlusabi korras hagi esitamisel vabastatud summas 400 eurot ning summa tasuda ühe aasta jooksul võrdsete osamaksetena so 33,33 eurot kord kuus kuni summa täieliku tasumiseni vastavalt otsuse lisas olevale makseinfole;
21.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 27.08.20262-26-10823/6Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 26.08.20262-25-17685/12Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval