Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

2.9 ülejäänud menetluskulud jätta poolte endi kanda; 2.10 toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte; 2.11 saata määruse koopia Eesti Advokatuurile (RISi kaudu), Rahandusministeeriumile, advokaat Peep Rajaverele.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud Hageja on esitanud kohtule hagist loobumise avalduse, sest kostjad on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Avalduse kohaselt Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas on tsiviilasjana nr 2-18-7539 menetluses X.X.i 15.mail 2018 esitatud hagi X.X:ja X.X:vastu kinnisasja kinkelepingu täitemenetluses tagasivõitmiseks. Hagi tugineb peamistele asjaoludele, et X.X., olles Tartu Maakohtu 15.06.2017.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-16-4032 kohustatud maksma X.X.ile tema osa abikaasade ühisvaras hüvitamiseks 20000 eurot, võõrandas 03.jaanuaril 2018 sõlmitud kinkelepinguga tasuta talle kuulunud kinnisasja asukohaga Xxxxxxxxx xxx xx xxxxxkülas Viljandi vallas Viljandi maakonnas oma lähisugulasele X.X. Sellega muutis kostja võlgnikuna täitemenetluses Tartu Maakohtu 15.06.2017.a. kohtuotsuse täitmise võimatuks. X.X:omakorda võõrandas kinnistu kinkelepinguga X.X:tütrele X.X.ile, muutes sellega võimatuks kinkelepingu kehtetuse korral selle tagasitäitmise. Seetõttu esitas X.X:kohtule hagi, milles taotles: tunnistada TMS § 189 lg1 alusel tagasivõitmise korras kehtetuks X.X:ja X.X:vahel 03.01.2018.a. sõlmitud ja Viljandi notar Vivian Agu ametitoiminguna nr 1/2018 tõestatud kinnistu kinke- ja asjaõigusleping kinnisasja, registriosa nr. xxxxxxx (katastritunnus xxxxxxxx, pindala 1390 m2, aadress Xxxxxxxxx xxx xx xxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxxxxxx, maa sihtotstarve

elamumaa (100%) kinkimise kohta ja mõista X.X: välja 21972,66 eurot ning kohustada X.X. andma väljamõistetud summa X.X.i kasuks täiteasja nr. 171/2018/28 läbi viiva kohtutäitur Janek Pooli käsutusse sissenõuete rahuldamiseks samas täiteasjas. Kostjad esitasid 20.06.2018 hagile kirjaliku vastuse, mille lisana oli 20.06.2018 sõlmitud kinkeleping, millega X.X. andis Xxxxxxxxx xxx xx kinnistu X.X:omandisse ning X.X:avaldas oma kirjalikus vastuses, et kostja on taastanud 03.01.2018 tehingu eelse status quo ehk kõrvaldanud põhjuse, miks hageja pidi kohtusse pöörduma. Ometi ei olnud 03.01.2018 kinkelepingu eelset olukorda täielikult taastatud, sest 20.06.2018 asjaõiguslepinguga seati kinnistule eluaegne isiklik kasutusõigus X.X.i kasuks, mis vähendas oluliselt kinnisasja väärtust. 05.09.2018 kohtu eelistungil arutati kompromissi võimalust ja kohus selgitas kostjatele, et 03.01.2018 tehingueelne olukord oleks taastatud ja kohtusse pöördumise alus ära langenud, kui Xxxxxxxxx xxx xx kinnistut ei koormaks seatud isiklik kasutusõigus ja täitur saaks X.X.i sissenõude täitmiseks sissenõude pöörata kinnisasjale ilma seda takistavate kolmandate isikute õigusteta. 26.septembril 2018 esitasid kostjad kohtule ja hagejale asjaõiguslepingu ja kandeavalduse 26.09.2018, millega X.X:ja X.X. leppisid kokku 20.06.2018 lepinguga Xxxxxxxxx xxx xx kinnistule seatud isikliku kasutusõiguse lõpetamises ning X.X:ja X.X. esitasid kandeavalduse isikliku kasutusõiguse kustutamiseks. Nähtuvalt kinnistusraamatu registriosa väljavõttest on X.X.i isiklik kasutusõigust tõendav kanne kinnistusraamatust kustutatud 01.oktoobril 2018.a. Seega on kostjad käesolevaks ajaks lõpetanud hageja õiguste rikkumise, mis oli hageja poolt kohtusse pöördumise aluseks ning teinud taas võimalikuks täitemenetluses sissenõude pööramise kostja X.X. kuuluvale kinnisasjale Xxxxxxxxx xxx xx xxxxxkülas. Kuna tagasivõidetava tehinguga võõrandatud kinnisasi on pärast hagi esitamist tagastatud uuesti kostja kui võlgniku omandisse ja täitur saab sellele pöörata sissenõude, on langenud ära alus hagi esitamiseks ja ka esitatud hagi rahuldamiseks. Seetõttu loobub hageja hagist TsMS § 429 lg 1 alusel ja palub kohtul tsiviilasja nr 2-18-7539 menetluse lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel. Koos tsiviilasja menetluse lõpetamisega tuleb TsMS § 386 lg 1 ja lg 4 alusel tühistada 18.mai 2018.a. määrusega kohaldatud hagi tagamine. Vastavalt TsMS § 388 lg 6 omandab hagi tagamise tühistamisega seatud kohtuliku hüpoteegi kinnisasja omanik, see muutub sisuliselt omanikuhüpoteegiks, mis kustutatakse kinnistusraamatust kinnisasja omaniku (X.X:) soovil tema avalduse alusel. Hageja palub määrata kindlaks menetluskulude jaotus vastavalt TsMS § 168 lg 5, mis näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kostjad ei ole tasunud hagejale hagis nõutud rahasummat 21972,66 eurot, kuid nad on muul viisil tehingutega lõpetanud hageja õiguste rikkumise, tagasitäitnud hagiga vaidlustatud 03.01.2018 kinkelepingu ja loonud sellega hageja taotletud võimaluse pöörata täitemenetluses sissenõue tagasivõidetava tehinguga võõrandatud kinnisasjale. 20.06.2018 tehing, millega X.X. andis Xxxxxxxxx xxx xx xxxxxtagasi kostja X.X:omandisse, oli tehtud endise olukorra taastamiseks, et sellele saaks pöörata sissenõuet, mida kinnitavad kostja 20.06.2018 kirjalikus vastuses esitatud avaldused. Ka 26.09.2018 tehing – isikliku kasutusõiguse lõpetamine ja kinnistusraamatust kande kustutamiseks kandeavalduse esitamine oli tehtud hageja õiguste rikkumise lõpetamiseks ja nõude täitmiseks – selle tehingu vajadust vaidluse lahendamiseks arutati 05.septembri 2018 kohtuistungil. Kostjad on oma pärast hagi esitamist tehtud sooritustega loonud olukorra, mis vastas tagasivõitmise hagi eesmärgile. Haginõude punkt 1 – kinkelepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise eesmärgiks oli lepingu tagasitäitmise eelduse saavutamine, et kehtetuks tunnistatud tehinguga võõrandatud ese tagastataks täitemenetluses võlgnikule ja sellele saaks pöörata sissenõude. See olukord on kostjate sooristustega täielikult saavutatud. Haginõude punkt 2 (rahanõue kingisaaja vastu) oli hagis esitatud tagasitäitmise asendamiseks selle tõttu, et X.X:oli kingiks saadud kinnistu edasi võõrandanud, tehes sellega võimatuks kehtetu tehingu alusel saadu tagastamise, mille

asendamiseks näeb TMS § 195 lg 2 ja PankrS § 119 lg 3 ette eseme väärtuse rahas hüvitamise kohustuse. Kuna asja vahepealne omanik X.X. loovutas Einar Juhilt omandatud kinnisasja raha nõude rahuldamise vältimiseks omakorda algsele omanikule – täitemenetluse võlgnikule X.X., siis sellega kõrvaldasid kostjad nõude p 2 esitamise faktilise eelduse (tehingu alusel saadu üleandmise võimatus) ja X.X:, X.X.i ja X.X:sooritused täitsid lõpuks eesmärgi, milleks hagi esitati. Seetõttu tuleb hageja lugeda hagist loobunuks selle tõttu, et kostjad on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Omakorda selle tõttu tuleb menetluskulude jaotus määrata kindlaks TsMS § 168 lg 5 põhimõtteid järgides ning panna kõik menetluskulud kostjate kanda. Asjas on Tartu Maakohtu 18.mai 2018 määrusega hagi tagatud ja hagi tagamise abinõuna seati X.X. (X.) (isikukood xxxxxxxxx) kuuluvale korteriomandile, mille mõttelisse ossa kuulub 775/11055 mõttelist osa kinnistust Xxxxxxxx xxxx xxxx xxx xx, kvartal nr. 128, krunt nr 127 ja eriomandisse korter nr xx, üldpinnaga 77,5 m2, mis on kantud kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxx, neljandasse jakku, esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 19000 eurot X.X.i (isikukood xxxxxxxx) kasuks ja seati X.X. (X.) (isikukood xxxxxxxxxxx) kuuluvale 2/6 mõttelist osa suurusele omandiosale korteriomandist, mille mõttelisse osa kuulub 630/11651 mõttelist osa kinnistust Xxxxxxxx xxxx xxxx xxx xkvartal nr 129, krunt nr 36 ja eriomandisse korter nr xx, üldpinnaga 63 m2, mis on kantud kinnistusraamatu registriosa nr. xxxxxxx, esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 7000 eurot X.X.i (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks. Seoses menetluse lõpetamisega on hageja taotlenud hagi tagamise tühistamist. Hagi tagamise tühistamisega on nõustunud ka kostjad. Kohtu põhjendused Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima (TsMS § 429 lg 3). Kohus on kostjat teavitanud hagist loobumisest ja andnud tähtaja kohtule vastamiseks. Kostjad ei vaidle vastu avaldusele hagist loobumiseks. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (TsMS § 429 lg 1). Arvestades menetluse asjaolusid on põhjendatud hagist loobumine vastu võtta ja menetlus lõpetada. Asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel võib kohus poole taotlusel hagi tagamise tühistada. Kohus tühistab hagi tagamise määrusega, kui asjas menetlus lõpetatakse. Hagi tagamise abinõu tühistamise taotlusest teatab kohus teisele poolele ja teisel poolel on õigus esitada kohtule taotluse kohta vastuväiteid (TsMS § 386 lg 2, 3 ja 4). Seoses asjas menetluse lõpetamisega tuleb asjas hagi tagamine tühistada. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud (TsMS § 168 lg 5). Kostjad paluvad õigusabikulude suurust vähendada ja jätta need terves ulatuses X.X:kanda. Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja 1 kanda, sest eelkõige kostja 1 oma käitumisega põhjustas hagi esitamise, samuti tuleb hageja menetluskulud jätta kostja 1 kanda, sest kostjate esindaja on taotlenud jätta menetluskulud kostja 1 kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks (TsMS § 1741 lg 1). Tartu Maakohtu määrusega 02. märts 2018 (tsiviilasi nr 2-18-1112) anti X.X.ile menetlusabina riigi õigusabi probleemi lahendamise perspektiivikuse esmaseks hindamiseks õigusnõustamise ja muu esindamisena, samuti määrati riigi õigusabi andmise viisiks õigusabi andmine kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Tartu Maakohtu 18. mai 2018 määrusega vabastati hageja riigilõivu 900 euro tasumisest hagi esitamisel ja määrati, et hageja peab tasuma riigilõivu 150 eurot hiljemalt 14.juuniks 2018. Hageja menetluskuludeks on hageja poolt tasutud riigilõiv 150 eurot ja hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot, kokku 200 eurot. Advokaat Peep Rajavere on esitanud kohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse, mille kohaselt on osutatud õigusabi eest taotletav õigusabi tasu suurus 1164,00 eurot ning riigi õigusabi osutamise kulud – tõendite kogumise kulu ja sõidukulu, kokku 160,32 eurot. Esindaja taotletavad tasu ja kulud kokku moodustavad 1324,32 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohus leiab, et hageja esindaja taotlus riigi õigusabi tasu suurendamiseks seoses suure töömahuga tuleb rahuldada, sest arvestada tuleb ka Tartu Maakohtu määruses 11.aprill 2018 (tsiviilasi nr 2-18-1112) märgitut, mille kohaselt jäeti taotlus riigi õigusabi suuruse ja kulude hüvitamise kindlaksmääramiseks läbivaatamata, kuna kuna X.X.i nõue on esindaja hinnangul perspektiivne, siis kandub riigiõigusabi üle esinduseks tsiviilkohtumenetluses ja kohtueelse nõustamise RÕA tasu ja kulud määratakse kindlaks kohtumenetluse lõpus esimese astme kohtus. Kohus leiab, et tuleb suurendada hageja esindajale kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest hagimenetluses määratavat tasu, suurendades Tasumääruse § 10 lg 3 ls-s 2 sätestatud tasu 92,86% võrra ja määrata advokaadile kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest tasu vastavalt 01.10.2018 taotlusele 675 eurot, millele lisandub käibemaks.

Kohus leiab, et hageja esindaja esitatud piisavalt põhjendatud taotlustes märgitud andmed on usaldusväärsed. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 27 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustusest vabastamise juhul, kui tsiviilasja lahendamisel mõistetakse kohtukulud täielikult või osaliselt välja vastaspoolelt – selles osas, milles kohtukulud kannab vastaspool. RÕS § 26 lg 2 kohaselt riigi õigusabi tasu peab hüvitama riigi õigusabi saanud isik, kellele on pandud käesoleva seaduse alusel kohustus hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, või isik, kellelt on kohus välja mõistnud õigusabikulud, kuna poolele, kelle kasuks otsus tehti, oli antud riigi õigusabi. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. TsMS § 190 lg 4 kohaselt kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse TsMS § 190 lõikes 3 sätestatut. Kohus leiab, et kuna hageja X.X:on vabastatud riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude, kogusummas 1324,32 eurot riigile hüvitamise kohustusest ja siis tuleb kostjalt X.X:välja mõista Eesti Vabariigi kasuks välja X.X.ile riigi õigusabi osutamise eest makstavad tasu ja kulud 1324,32 eurot. TsMS § 179 lg1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohus leiab, et kuivõrd hageja X.X:on vabastatud riigilõivu 750 eurot Eesti Vabariigile hüvitamise kohustusest, siis riigilõiv 750 eurot tuleb välja mõista kostjalt X.X:Eesti Vabariigi kasuks. Menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega (TsMS § 179 lg 1). TsMS § 179 lõigetes 1 ja 2 nimetatud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik Justiitsministeeriumi või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 64 eurot. Maakohtu määruse peale esitatud

määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (TsMS § 179 lg 3). Riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata Justiitsministeeriumile või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutusele (TsMS § 179 lg 4). Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja (TsMS § 179 lg 5). Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus võib TsMS § 179 lõikes 4 nimetatud lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 6). Kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõue, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi täitmise nõue aegub kolme aasta möödumisel raha väljamõistmise lahendi jõustumisest. Nõude aegumisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses nõuete aegumise kohta sätestatut (TsMS § 179 lg 7). Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.