Swedbank, EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või EE221700017003510302
Nordea
Bank
Finland
PLC
Eesti
filiaalis.
Maksekorraldusel selgituste lahtrisse tuleb märkida tsiviilasja number, nõude sisu ning kui isik ei tasu kulu ise, siis isiku nimi, kelle eest tasumine toimub. Tasumine peab toimuma 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Tähtaegselt nõuetekohase
5.Mõista XXX notar XXX kasuks välja menetluskuluna lepingulise esindaja tasu 1260 eurot.
6.Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb XXX tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1260 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (12.06.2015). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.XXX(hageja) esitas 27.06.2014 maakohtule hagi notar XXX(kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt jäi notari tegevusetuse tõttu pärast hageja ja XXX vahelise abieluvaralepingu sõlmimist kinnistusraamatus kinnistu omaniku kohta kanne muutmata ja sellega tekkis hagejale varaline kahju 1700 eurot. Hageja ja XXX sõlmisid 22.11.2004 abieluvaralepingu ja asjaõiguslepingu. Abieluvaralepingu p 2.1 kohaselt leppisid abikaasad kokku vara jagamises selliselt, et lepingu lisa p-s 1 nimetatud vara jääb XXX lahusvaraks. Nimetatud ajal oli kinnistamata XXX asuv ehitis koos maatükiga. 22.12.2004 kanti 20.05.1998 kinnistamisavalduse alusel kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse hageja. 14.10.2008 kinnistu arestiti kriminaalasjas nr 1-08-13442 ja kinnistusraamatusse kanti käsutamise keelumäge Eesti Vabariigi kasuks. Keelumärke seadmisel lähtuti kinnistusraamatu kandest, mille kohaselt oli kinnistu omanikuks hageja. XXX esitas hagi kohtule, et tunnistada arestitud kinnistu lahusvaraks koos hageja nõusolekuga kinnistu registrikande muutmiseks (tsiviilasi nr 2-10-56868). Seda tingis asjaolu, et 22.12.2004 sõlmitud abieluvaralepingu kohaselt kuulub kinnistu lahusvarana XXX. Kinnistusraamatu kanne on seega ebaõige. Harju Maakohus rahuldas 23.12.2011 otsusega hagi ja jättis menetluskulud 48.61% ulatuses hageja kanda. Hagejalt mõisteti menetluskuludena XXX
2-14-53613 kasuks välja 3 456.25 eurot. Maakohus tuvastas muuhulgas, et kostja poolt koostatud ja tõestatud notariaalaktiga on tõendatud abieluvaralepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimine ja leping kanti abieluvararegistrisse. Kuna abieluvaralepingu sõlmimise ajaks ei olnud kinnistu kinnisturegistriosa veel avatud, oli vajalik hilisemalt esitada kinnistusametile avaldus asjaõigusliku kokkuleppe alusel omanikukande muutmiseks. Kande tegemisel lähtus kinnistusosakond 20.05.1998 esitatud kinnistamisavaldusest. Hagejal tekkis kahju tsiviilasjas nr 2-10-56868 menetluskulude kandmisega. Hageja leiab, et tal jäi kostja tegevusetuse tõttu kinnistusraamatus kanne muutmata. Kostja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt. Kui notar oleks esitanud korduva kinnistamisavalduse pärast 22.11.2004, ei oleks ebaõigest kandest kahju tekkinud. Hageja leiab, et hagi ei ole aegunud. Hageja sai teada kahjust mitte varem kui 23.12.2011 kohtuotsusest. Enne seda ei olnud kahju tekkinud. Kostja vastuväited hagile
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et hagi on aegunud. Kostja tugineb notariaadiseaduse (NotS) § 14 lg 3, mille kohaselt notari vastu esitatud nõue aegub kolme aasta jooksul hetkest, mil kannatanu sai teada kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust, ning hiljemalt 10 aasta jooksul kahju tekitamisest alates. Hageja käsitleb hagiavaldusest nähtuvalt kahju hüvitamise nõude eelduseks oleva kostja poolse ametikohustuste süülise rikkumisena hageja ning XXX vahelise abieluvaralepingu sõlmimisel 22.11.2004 selgitamiskohustuse täitmata jätmist. Hageja nõue on aegunud ka juhul, kui lähtuda aegumistähtaja arvutamisel ajahetkest, millal hageja kahju tekkimisest teada sai või pidi teada saama. Tallinna Halduskohtu 21.04.2014 kohtuotsuse p 5 kohaselt teavitati hagejat kandeotsusest 07.12.2004 kirja teel ning kande üldine sisu avaldati 09.12.2004 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Sellega sai või pidi hageja teada saama, et taotletud kannet kinnistu osas ei tehtud. Hagiavaldusest tulenevalt sai hageja hiljemalt 14.10.2008 teada, et kinnistusregistri andmetel on XXX, Tallinn asuv kinnistu hageja omandis ning et kannet vastavalt 22.11.2004 sõlmitud abieluvaralepingu p-le 2.1 ei ole kinnistusraamatusse tehtud. Tegevusetusega kahju tekitamise puhul algab aegumine kõige varem ajast, mil kannatanu sai teadlikuks sellest, et kahju tekitanud isik ettenähtud tegu ei teinud. Seega tuleb aegumise kohaldamisel käesoleval juhul lähtuda sellest, millal hageja sai teada, et kostja ei ole teinud tegu, mida kostja oleks hageja hinnangul pidanud tegema selleks, et kahju hagejale ei tekiks. Vastavaks hetkeks on antud juhul 14.10.2008, millal hageja vastu esitatud tsiviilhagi tagamiseks arestiti kinnistu, st hiljemalt nimetatud ajahetkel sai hageja teada, et kannet vastavalt abieluvaralepingule tehtud ei ole ning kinnistu on kinnistusraamatu andmetest nähtuvalt jätkuvalt hageja omandis. Harju Maakohtu 23.12.2011 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-10-56868 nähtub, et juba 21.01.2010 on XXX esitanud hageja nõusolekul kinnistusosakonnale avalduse kinnistu registriosa kolmandasse jakku vastuväite XXX kasuks ebaõige omaniku kande muutmise nõude tagamiseks. Samuti esitas XXX hagi oktoobris 2010. a ja hageja pidi olema ebaõige kinnistusraamatu kande tegemisest teadlik hiljemalt hagimaterjalide kättesaamisest 31.12.2010. Kostja ei nõustu, et aegumise tuvastamisel tuleb arvestada Tartu Halduskohtu 21.04.2014 kohtuotsusega, millega tuvastati kohtunikuabi poolt kohustuse rikkumine. Hageja nõue kostja vastu aegus enne hagi esitamist, mistõttu tuleb käesolevas tsiviilasjas kostja taotlusel kohaldada aegumist. Kostja rõhutab, et aegumise vastuväite esitamisega ei tunnista kostja otseselt ega kaudselt mistahes ametialase rikkumise toimepanemist.
2-14-53613 Maakohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata nõude aegumise tõttu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 kohaselt kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku nõudel. Kohus rahuldas kostja taotluse vaheotsuse tegemiseks (tl 188).
4.Aegumise kohaldamiseks on vaja esmalt määratleda, millise nõudega on tegemist, kui pikk on konkreetse nõude aegumistähtaeg ning millal hakkas aegumistähtaeg kulgema. Vastavate asjaolude kohtu ette toomise kohustus lasub sellel menetlusosalisel, kes aegumise kohaldamist taotleb, antud juhul kostjal. Juhul, kui kostja on vastavad asjaolud kohtu ette toonud, võib vastaspool (käesoleval juhul hageja) tuua kohtu ette sellised asjaolud, mille alusel tuleb kohtul jõuda veendumusele, et nõude aegumine oli mingi konkreetse perioodi osas peatunud või katkenud.
5.Hageja on kostjapoolse ametikohustuse süülise rikkumisena välja toonud 22.11.2004 abieluvaralepingu sõlmimisel notari selgitamiskohustuse täitmata jätmist (tl 3-5). Hageja leiab, et tema kahju on põhjuslikus seoses kostjapoolse ametikohustuse rikkumisega. Hageja loeb oma kahjuks Harju Maakohtu 23.12.2011 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-10-56868 hageja kanda jäetud menetluskulud. Nimetatud tsiviilasjas esitas hagi XXX kinnistu lahusvaraks tunnistamiseks, sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, keelumärke kustutamiseks ja ebaõige omanikukande kustutamiseks (tl 94-101). Vaidlustamata asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja XXX22.11.2004 abieluvaralepingu ja asjaõiguslepingu, millega lepiti kokku, et XXX lahusvaraks jääb Tallinnas XXX asuv ehitis ning nad avaldasid soovi kanda moodustatava kinnisomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse XXX. 22.12.2004 kanti 20.05.1998 kinnistamisavalduse alusel XXX ehitise baasil moodustatud kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse hageja. 14.10.2008 määrusega kriminaalasjas nr 1-08-13442 nimetatud kinnistu arestiti ning kinnistusraamatusse kanti käsutamise keelumärge Eesti Vabariigi kasuks. Harju Maakohtu 10.03.2010 otsuse alusel kriminaalasjas nr 1-08-13442 alustati hageja suhtes täitemenetlus, mille raames arestiti ka vaidlusalune kinnistu (tl 67-93). Kuna kinnistusraamatu kanne oli ebaõige, siis esitas XXX Harju Maakohtule hagi. Harju Maakohtu 23.12.2011 otsusega tuvastati, et XXX kinnistu on XXX lahusvara ning hageja kohustus andma nõusoleku kinnistusregistriosa omanikukande kustutamiseks ja uue omanikukande tegemiseks (tl 94-101). Nimetatud tsiviilasjas määrati kindlaks menetluskulud ja hagejalt mõisteti XXX kasuks välja menetluskulud summas 3456.25 eurot. Hageja esitas halduskohtule hagi Justiitsministeeriumi vastu varalise kahju hüvitamise nõudes summas 3456.25 eurot (haldusasi nr 3-13-2265). Halduskohus tuvastas, et ebaõige omanikukande põhjuseks on kohtunikuabi kohustuste rikkumine, kes ignoreeris 22.11.2004 notariaalselt kinnitatud avaldust, kus oli selgelt avaldatud soov ainuomanikuna kinnistusraamatusse kanda XXX. Halduskohus leidis, et kinnistusosakonnas olid kõik dokumendid seisuga 22.12.2004 selleks, et kanda kinnisomand ainuomanikuna kinnistusraamatusse XXX nimele. Halduskohus pidas õiglaseks hüvitise suuruseks 1700 eurot (tl 102-109).
6.Notariaadiseaduse (NotS) § 14 lg 1 (vastavas redaktsioonis) järgi notar vastutab oma ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest. NotS § 14 lg 2 (vastavas redaktsioonis) järgi kui kahju tekitamise eest vastutab ka tehinguosaline või kolmas isik, vastutab notar ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest ulatuses, mis jääb
2-14-53613 hüvitamata selle kahju tekitanud muude isikute poolt. NotS § 14 lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenev nõue aegub kolme aasta jooksul hetkest, mil kannatanu sai teada kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust, ning hiljemalt 10 aasta jooksul kahju tekitamisest alates. Käesoleva hagi esitamise ajaks on 27.06.2014. Seega ei ole möödunud NotS § 14 lg 3 sätestatud 10-aastane objektiivne aegumistähtaeg.
7.Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada, millal hageja sai teada kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust ning kas hagi esitamise hetkeks on sellest möödunud kolm aastat (subjektiivne aegumistähtaeg). Hageja seob kolme aastase aegumistähtaja alguse Harju Maakohtu 23.12.2011 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-56868, millega jäeti XXX menetluskulud 48.61% ulatuses hageja kanda (lk 95). Hageja põhistab seda asjaoluga, et enne seda ei olnud ka kahju tekkinud. Kostja selle seisukohaga ei nõustu ning on välja toonud neli võimalikku varianti, millal hageja sai teada kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust ning see teada saamine on toimunud mitte vähem kui 4,5 aastat enne käesoleva hagi esitamist.
8.Kostja leiab, et hageja pidi kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust teada saama hiljemalt 09.12.2004, kui abieluvaralepingu alusel tehtud kandeotsusest teavitati hagejat 07.12.2004 kirja teel ning avaldati teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu hinnangul ei ole kostja eeltoodud asjaolusid tõendanud, mistõttu ei saa sellel alusel lugeda nõuet aegunuks. Kostja leiab, et kui kahju hüvitamise nõude aluseks on asjaolu, et kostja rikkus oma ametkohustusi süüliselt 22.11.2004 notariaalakti tõestamisel, siis hageja pidi teada saama sellest hiljemalt 14.10.2008 kriminaalasjas nr 1-08-13442 tehtud määruse kättesaamisest. Nimetatud määrusega arestiti vaidlusalune kinnistu, kuna see oli kinnistusraamatu andmetel hageja omandis. Seega sai hageja teada, et kinnistu suhtes ei ole omanikukannet tehtud vastavalt 22.11.2004 notariaalaktile. Hageja on võtnud omaks, et sai sellest määrusest teada ajavahemikus 15.-18.10.2008 (tl 215, 219). Kahju hüvitamise nõue saab hakata aeguma alates ajast, kui on toimunud kahju hüvitamise aluseks olev tegu või sündmus ja kannatanule on tekkinud sellest tulenevalt kahju ning need asjaolud ja kahju tekitaja isik on kannatanule teatavaks saanud. Tegevusetusega kahju tekitamise puhul algab aegumine ajast, mil kannatanu sai teada sellest, et kahju tekitanud isik tegu ei teinud.
9.Kohus leiab, et hageja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle tekitanud isikust siis, kui talle sai teatavaks, et kinnistusregistri andmetel on vaidlusalune kinnistu hageja omandis ning kinnistusraamatusse ei ole tehtud kannet vastavalt 22.11.2014 sõlmitud abieluvaralepingu p-le
3.2.Asjaolu, et ebaõige kande tegemine tuvastati XXX hagiavalduse alusel 23.12.2011 otsusega, millega jäeti osaliselt menetluskulud ka hageja kanda, ei mõjuta hageja teadasaamist kahjust ega kahju hüvitama kohustatud isikust. Kohtu hinnangul oli hagejal pärast kriminaalasjas nr 1-08-13442 14.10.2008 määruse kättesaamist küllaldaselt infot NotS § 14 lgs 3 toodud asjaoludest. Kohtu hinnangul hakkas nimetatud määruse kättesaamisest kulgema hagi aegumise tähtaeg. Hageja andmetel sai ta nimetatud määrusest teada ajavahemikul 15.18.10.2008 (tl 215).
10.Kui aga asuda seisukohale, et menetluskulude näol oli tegemist tulevikus tekkiva kahjuga, mida ei saanud mõistlikult rikkumisest teadasaamise ajal ette näha, siis kohtu hinnangul sai hageja siiski kahjust teada enne 27.06.2011, e rohkem kui kolm aastat enne käesoleva hagi esitamist. XXX esitas Harju Maakohtule hagi, millega palus tuvastada, et XXX kinnistu on XXX lahusvara ning kohustada hagejat andma nõusoleku kinnistusregistriosa omanikukande kustutamiseks ja uue omanikukande tegemiseks (tsiviilasi nr 2-10-56868).
2-14-53613 Hageja ei eita, et on XXX hagiavalduse kätte saanud ning kohtuotsusest nähtuvalt on hageja hagi õigeks võtnud (tl 97). Nimetatud hagiavalduse pidi hageja kätte saama hiljemalt 2010. a lõpuks (tsiviilasja numbrist nähtuvalt on hagi esitatud 2010. a jooksul). Juba enne tsiviilasja menetlust, so 21.01.2010, andis hageja nõusoleku kanda kinnistu kinnistusregistriosa kolmandasse jakku vastuväide XXX kasuks kinnistusraamatu ebaõige omaniku kande muutmise nõude tagamiseks (tl 213). Seega oli hageja teadlik XXX kohtusse pöördumise vajadusest. Kohus leiab, et XXX hagiavalduse kättesaamisest oli hagejal võimalus kostjalt kahju hüvitamist mingis osas sooritushagiga nõuda, mistõttu muutus sissenõutavaks ja hakkas aeguma kogu edaspidi tekkida võiva ja ettenähtava kahju hüvitamise nõue. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue enne hagi esitamist aegunud. Menetluskulud
11.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Hagejale on antud menetlusabi hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest ning riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud (tl 124-125, 178-179). TsMS § 190 lg 1 järgi menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. TsMS § 190 lg 4 esimese lause järgi kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Hagejalt tuleb 225 eurot välja mõista riigituludesse. TsMS § 179 lg 5 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja.
12.TsMS § 174 lg 2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kulust tunnihinnaga 140 eurot (käibemaksuta) 9 t eest summas 1260 eurot ning kantseleikaupade eest summas 8 eurot.
13.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 11 sätestab, et kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Riigikohtu üldkogu lahendiga tunnistati põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks TsMS § 175 lg 4 ning samuti Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrus nr 137 „ Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad" (vt sellekohaseid põhjendusi Riigikohtu üldkogu 26.06.2014 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-153-13, p-d 70–76). Hageja ei ole kostja menetluskulude osas vastuväidet esitanud. Vaatamata sellele tuleb menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Analüüsides esitatud avaldust ning arvestades käesoleva tsiviilasjas keerukust ja esindaja
2-14-53613 kvalifikatsiooni, peab kohus esindaja tunnitasu käesolevas menetluses põhjendatuks, samuti on vajalik ja mõistlik esindamisele kulunud aeg. Küll ei nõustu kohus arvetele lisatud kantseleikulude väljamõistmisega vastaspoolelt. Menetluskulude koosseis on välja toodud TsMS §-s 138. Kantseleikulud ei liigitu ühegi kululiigi alla, mida saaks TsMS mõistes menetluskuludena vastaspoolelt välja mõista. Seega ei rahulda kohus kostja taotlust 8 euro ulatuses. Kohus rahuldab kostja taotluse osaliselt summas 1260 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.