Võlaõigus › Võõrandamislepingud

1(6)

Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 08.12.2014 esitas aktsiaselts XXX Harju Maakohtusse hagi XXXOÜ, XXX ja XXX vastu solidaarselt 19 968,19 euro väljamõistmiseks. 13.04.2015 täpsustas hageja oma nõuet ja palus kostjatelt solidaarselt hagejale välja mõista põhivõlg 19 968,19 eurot, millest 10 000 eurot solidaarselt kostjatelt XXX ja XXX. Hagi kohaselt sõlmisid aktsiaselts XXX müüjana ja XXXOÜ ostjana 26.07.2013 müügilepingu raamlepingu nr 039-13 (müügilepingu raamleping), mille eesmärgiks oli sätestada poolte vaheliste suhete üldine regulatsioon seoses hööveldatud saematerjali perioodilise müümisega müüjalt ostjale. Müügilepingu raamlepingust tulenevate kohustuste täitmiseks sõlmis hageja 26.07.2013 käenduslepingud XXX ja XXX . Käendajad vastustavad kohustuste eest, mis tulenevad 26.07.2013 sõlmitud müügilepingu raamlepingust ja selle alusel sõlmitud või sõlmitavatest tarnelepingutest 5 aasta jooksul alates käenduslepingu jõustumisest. Eraldi kokkuleppeid käenduslepingu muutmise või lõpetamise kohta sõlmitud ei ole. Käendusleping kehtib esitatud kujul. Hageja müüs põhivõlgnikule saematerjali ja esitas arve nr mRA026078 summas 8280,84 eurot, arve nr. mRA027251 summas 8185,09 eurot, arve nr. mRA027569 summas 1299,06 eurot ja arve nr. mRA028386 summas 2203,20 eurot. Hageja pöördus korduvalt kostjate poole arvete tasumise küsimuses. 09.09.2014 esitas hageja esindaja Kreedix OÜ põhivõlgnikule nõude võlgnevuse tasumiseks. Käesolevani ei ole võlga tasutud. 27.11.2014 seisuga on võlgnevus 27 531,88 eurot, millest põhivõlgnevus on 19 968,19 eurot ja viivis 7563,69 eurot. Käesoleva hagiavalduse raames ei nõua hageja kostjatelt viiviseid. Kostjate vastuväited XXX hagi ei tunnistanud. Kostja 3 vastutus on piiratud käenduslepingus sätestatud maksimumsummaga.

2(6)

Kostja 3 sõlmis lepingu olles põhivõlgniku juhatuse liige. Alates juhatusest tagasikutsumisest ei oma kostja 3 enam ülevaadet ega kontrolli hageja ja põhivõlgniku vaheliste lepingute, s.h. vaidlusaluse raamlepingu raames võetavate kohustuste üle. Käenduslepingu p 1 kohaselt peaks käendus hõlmama 26.07.2013 sõlmitud müügilepingu raamlepingut ja selle alusel sõlmitud või sõlmitavaid tarnelepinguid. Lisaks vastutaks kostja 3 justkui ka hageja ees ülalnimetatud lepingutest ja nende võimalikest lisadest tulenevate tingimuslike ja tulevikus tekkivate hageja nõuete ja kohustuste eest alates 09.08.2013. Kostja 3 arvates on selline säte laialivalguv ega võimalda sõlmimisest alates tulevikus tekkivate nõuete osas kindlaks määrata käendatavate kohustuste mahtu muul viisil kui vaid tähtaja ja maksimummääraga. Arvestades, et kostja 3 on kaotanud igasuguse seotuse hagejaga (v.a kõnealune käendusleping) ei oma kostja 3 mingitki ettekujutust ja kontrolli tekkivate kohustuste osas. Kostja 3 leiab, et käenduslepingus tulevast kohustust reguleeriv osa on tühine, kuivõrd tegemist ei ole piisavalt määratletud käendusega. Alates 13.02.2014 puudub kostjal 3 seos põhivõlgnikuga (v.a. kõnealune käendusleping). Vahetult peale seose katkemist teavitas telefoni teel kostja 3 hageja esindajat Madis Mäed soovist käendusleping lõpetada ning mitte enam kasutada kostja 3 käenduslepingut. Hilisemast juba kirjalikust vestlusest on olemas tõestus alates kuupäevast 26.03.2014, et hageja enam kostja 3 käenduslepingut ei kasutaks. Hagis esitatud arved on esitatud kostja 3 teadmata ning tellimuste üle kontrolli omamata. Hageja oli arvete ja toodangu väljastamisel teadlik kostja 3 soovist käendusleping lõpetada. XXXOÜ ja XXX hagile vastuväiteid ei esitanud. Esimese astme kohtu otsus Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, hagi tuleb jätta rahuldamata XXX vastu ning rahuldada XXXOÜ ja XXX vastu. Maakohus tuvastas asja lahendamiseks järgmised olulised asjaolud: • Aktsiaselts XXX müüjana ja XXXOÜ ostjana sõlmisid 26.07.2013 müügilepingu raamlepingu nr 039-13, mille eesmärgiks oli sätestada poolte vaheliste suhete üldine regulatsioon seoses hööveldatud saematerjali perioodilise müümisega müüjalt ostjale (p 1.1.). Pooled leppisid kokku krediidilimiidis (punkt 3.4.), mis oli 30 000 eurot. (t.lk 9); • Müügilepingu raamlepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmis hageja 26.07.2013 käenduslepingu XXX, käenduse maksimumsummaga 10 000 eurot (t.lk 8); • Müügilepingu raamlepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmis hageja 09.08.2013 käenduslepingu XXXiga, käenduse maksimumsummaga 10 000 eurot (t.lk 10); • 19.03.2014 esitas hageja põhivõlgnikule arve nr mRA026078 summas 8280,84 eurot (t.lk 11); • 06.05.2014 esitas hageja põhivõlgnikule arve nr mRA027251 summas 8185,09 eurot (t.lk 12); • 16.05.2014 esitas hageja põhivõlgnikule arve nr. mRA027569 summas 1299,06 eurot 8t.lk 13); • 10.06.2014 esitas hageja põhivõlgnikule arve nr. mRA028386 summas 2203,20 eurot (t.lk 14);

3(6)

• 09.09.2014 esitas Kreedix OÜ põhivõlgnikule maksenõude samade arvete osas (t.lk 15).

Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt höövelmaterjali eest esitatud arvete tasumist, kostjate 2 ja 3 kohustus tuleneb hageja hinnangul käenduslepingutest. Kohus tuvastas, et XXX oli XXXOÜ juhatuse liige ja ta sõlmis 09.08.2013 käenduslepingu juhatuse liikmena. 12.02.2014 notariaalse lepinguga müüs XXX talle kuulunud osaühingu osad XXXja XXX(t.lk 66-72). 13.02.2014 on tehtud otsus XXXtagasi astumisest XXXOÜ-st (t.lk 73-75). 28.05.2014 määrusega jäeti esialgne kandeavaldus käiguta puuduste tõttu (t.lk 78-79) ja 03.07.2014 jäeti kandeavaldus rahuldamata puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu (t.lk 80-81). 19.09.2014 määrusest nähtuvalt teatas XXX ise registriosakonnale, et ta on alates 13.02.2014 XXXOÜ juhatusest tagasi astunud (t.lk 82-83) ja 19.11.2014 määruse alusel kustutati äriregistrist kanne juhatuse liikme XXX osas (t.lk 84-85). Kostja XXX vastuväitel ei vastuta ta 09.08.2013 käenduslepingu alusel põhivõlgniku vaidlusaluste kohustuste eest põhjusel, et alates 13.02.2014 puudus kostjal 3 seos põhivõlgnikuga ja ülevaade tekkinud kohustuste osas. Lisaks on käenduslepingus tulevast kohustust reguleeriv osa tühine, kuivõrd tegemist ei ole piisavalt määratletud käendusega. Vaidlusaluse 09.08.2013 käenduslepingu punkti 1 järgi vastutab XXX hageja ees põhivõlgniku XXXOÜ kohustuste, mis tulenevad hageja ja põhivõlgniku vahel 26.07.2013 sõlmitud raamlepingust ja selle alusel sõlmitud või sõlmitavatest tarnelepingutest, täitmise eest. XXX vastutab hageja ees ka ülalnimetatud lepingutest ja nende võimalikest lisadest tulenevate tingimuslike ja tulevikus tekkivate hageja nõuete, samuti kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete täitmise eest 5 aasta jooksul arvates käesoleva lepingu jõustumisest. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-64-12 punktis 29 leidnud, et tulevaste nõuete tagamine on ka tüüptingimusena siiski lubatav, kui tulevased nõuded on piisavalt määratletud ja tagatise andjale ettenähtavad ning neil on mõistlik seos tehinguga, millest tulenevate nõuete seadmiseks tagatis algselt anti, st kui sellist kokkulepet saab lugeda majanduslikult mõistlikuks. Eelkõige ettevõtjate puhul võivad olla lubatud ka globaalsed tagatiskokkulepped n-ö krediidiliinide tagamiseks, samuti tarbijate puhul tulevaste nõuete tagamise kokkulepped juhuks, kui tagatakse edaspidi võetavaid sarnaseid laene. Tulevasi nõudeid tagades võib tagatiskokkuleppe sõlmida ka üldiselt, välistades samas tagatiskokkuleppest n-ö keelatud nõuded, nt käendusest, kontopidamisest ja arvelduskrediidist tulenevad nõuded. Seega on Riigikohus leidnud, et eelkõige ettevõtjate puhul võivad olla lubatud ka globaalsed tagatiskokkulepped n-ö krediidiliinide tagamiseks. Kuigi XXX on 26.07.2013 raamlepingust tulenevaid kohustusi taganud teadlikult ning sõlminud globaalse tagatiskokkuleppe, leiab maakohus, et XXX ei vastuta 09.08.2013 käenduslepingu alusel põhivõlgniku vaidlusaluste kohustuste eest põhjusel, et alates 13.02.2014 puudus kostjal 3 seos põhivõlgnikuga ja ülevaade tekkinud kohustuste osas, st XXX ei omanud alates peale osaühingu osa müümist ja põhivõlgniku juhatuse liikmest tagasiastumist ülevaadet XXXOÜ edasisest tehingutest. Seetõttu ei vastuta XXX maakohtu hinnangul käenduslepingu alusel vaidlusaluste kohustuste täitmata jätmise eest. Kohtule on tõendatud, et XXX teavitas vahetult peale 12.02.2014 notariaalset tehingut hagejat sellest, et ta ei ole enam põhivõlgniku juhatuse liige ja soovib kohustusest vabaneda (käendusest). See

4(6)

on tõendatud XXX ́i ütlustega 11.05.2015 kohtuistungil kui ka XXX ́i ja XXX(hageja töötaja) e-kirjavahetusega, millest saab järeldada, et hageja oli teadlik varasemalt kui 26.03.2014 sellest, et XXX ei ole enam põhivõlgniku juhatuse liige (t.lk 44-45). Sellele vaatamata on hageja XXXOÜ-le korduvalt kaupa krediiti andnud, kuigi majandus- ja kutsetegevuses tegutseva ettevõtjana pidi ta aru saama, et XXX võib mitte vastutada põhivõlgniku edasiste kohustuste eest, kuna alates 12.02.2014 ei olnud XXX kui tagatise andjale tulevased nõuded piisavalt määratletud ja seega ettenähtavad. Hagi tuleb rahuldada aga XXX ja XXXOÜ osas. XXX on XXXOÜ juhatuse liige ja seega maakohtu hinnangul teadlik XXXOÜ võetud kohustustest. VÕS § 208 lg-s 1 sätestatud müügilepingu mõiste järgi kohustub müüja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kohus tuvastas, et hageja müüs XXXOÜ-le 26.07.2013 müügilepingu raamlepingu nr 039-13 alusel hööveldatud saematerjali. Kaup on XXXOÜ-le üle antud, mida tõendavad saatelehed kauba üleandmise kohta (t.lk 97-100). VÕS § 208 lg 1 tulenevalt on ostjal kohustus tasuda asja ostuhind. Tõendamist ei ole leidnud, et ostja oleks talle kauba eest esitatud arved tasunud. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. XXXOÜ-l oli lepingu järgi raha maksmise kohustus, mida ta on rikkunud, jättes kauba eest 19 968,19 eurot tasumata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Vastavalt VÕS § 142 lõikele 1 kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kooskõlas VÕS § 145 lõikega 1 vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 esimese lause kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Käesoleval juhul tuleb XXX kohustus 26.07.2013 käenduslepingu punktist 1.1 (t.lk 8). Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtu hinnangul hagi XXXOÜ ja XXX vastu rahuldada ja neilt tuleb solidaarselt hagejale välja mõista 19 968,19 eurot, millest 10 000 eurot XXX. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad XXX menetluskulud Aktsiaseltsi XXX kanda ning Aktsiaseltsi XXX menetluskulud solidaarselt XXXOÜ ja XXX kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. XXX puudus maakohtu menetluses lepinguline esindaja, mistõttu menetluskulude puudumise tõttu jäävad need rahaliselt kindlaks määramata.

5(6)

Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 750 eurot (t.lk 23). Kuivõrd riigilõiv on menetluskulu, tuleb XXXOÜ-l ja XXX hagejale solidaarselt hüvitada riigilõiv 750 eurot. Et hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, peavad XXXOÜ ja XXX solidaarselt hüvitama hagejale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tsiviilkohtumenetluses mõistetakse lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Hageja taotluste kohaselt (t.lk 135, 140-142) on hagejale osutatud õigusabi seoses hagiavalduse koostamisega 5 tundi, hinnaga 90 eurot/h. Asjas on peetud kaks istungit ja ühel istungil osalemise kokkuleppe hind on 160 eurot. Kokku palub hageja hüvitada tal tekkinud õigusabikulud summas 770 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindajal on kulunud hagi koostamisele kokku 5 tundi, mida kohus ei pea ülemääraseks. Asjas on peetud kaks istungit, istungite kestus nähtub protokollidest (t.lk 5960, 136-138). Maakohtu hinnangul on advokaat olnud õigusabi osutamisel efektiivne, tehes vajaliku töö ära võimalikult väikese ajakuluga. Ka kokkuleppe hind istungiteks ettevalmistamise ja neil osalemise eest ei ole ülemäärane. Toodust tulenevalt tuleb XXXOÜl ja XXX hagejale solidaarselt hüvitada õigusabikulud summas 770 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab hageja taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.