Otsuse avalikult teatavaks 12.06.2015 Tallinn, Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-13-5333
Tsiviilasi
XXXAS (pankrotis) halduri hagi OÜ XXXvastu kahju hüvitamiseks, alternatiivselt alusetu rikastumise hüvitise saamiseks, võlgnevuse ja viivise saamiseks
Tsiviilasjas hind
Hagi hind 29081,36 €
Menetlusosalised ja nende Hageja: XXXAS (XXX, XXX, pankrotis), haldur XXX Volitatud esindajad v.adv. Martin Tamme, adv. Kadriann esindajad Habakukk, adv. Sandra Sillaots Kostja: XXXOÜ (XXX, XXX), volitatud esindajad v.adv. Eerik Entsik, adv. Virge Murak Istungi aeg, oselenud isikud
11.02.2015, Kentmanni Kohtumaja, hageja esindaja v.adv. M. Tamme ja adv. S. Sillaots, kostja esindajad v.adv. E. Entsik ja adv. V. Murak, juhatuse liige XXX 22.04.2015 Kentmanni Kohtumaja, hageja esindaja v.adv. M. Tamme ja adv. S. Sillaots, kostja esindaja v.adv. E. Entsik
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista XXXOÜ-lt XXXAS (pankrotis) (halduri) kasuks kahju hüvitamiseks kahju hüvitis 14139,60 €, seisuga 12.06.2015 viivist 2693,82 ja alates 13.06.2015 viivist hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 II lause järgi kuni kahju hüvitamiseni.
Jätta rahuldamata XXXAS (pankrotis) halduri hagi XXXOÜ-lt alternatiivselt alusetu rikastumise hüvitise saamiseks 16071,60 € ja sellelt viviise väljamõistmiseks otsuse tegemsie aja seisgua ja sealt edasi VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatd määras kuni hüvitise väljamaksmiseni. Välja mõista XXXOÜ-lt XXXAS (pankrotis) (halduri) kasuks 6391,16 € ja viivist 12.06.2015 seisuga 6391,16 €. Jätta XXXAS (pankrotis) menetluskulud 88% ulatuses XXXOÜ kanda ja XXXOÜ menetluskulud 12% ulatuses XXXAS (pankrotis) hageja kanda.
Pooled sõlmisid 24.11.09 töövõtulepingu nr 925 kostjale kuuluva Roopa tn 4 asuvale kinnistule korterelamu püstitamiseks (hageja oli peatöövõtja).
2.Kostja viivitas tööde eest maksmisega (maksete tasumisega) ja pooled saavutasid kompromissi 12.10.10, mille järgselt tegi hageja kostjale töid.
3.Hagejal oli kohustus anda kostjale töövõtulepingu järgi garantii 345671 kr ehk 22092,40 eurot, mille hageja kostjale ka esitas: AS Swedbank väljastas 09.11.2010 garantiikirja (edaspidi garantiikiri) nr XXXtähtajaga 09.11.10-03.02.2013.
4.Lepingu p 7.3, 7.4, 7.6 kohaselt on garantiipuudustele tuginemise eelduseks 1) töövõtjat teavitatakse mõistliku aja jooksul puudustest, 2) puudusi kirjeldatakse kirjalikult, 3) hageja jätab puudused kõrvaldamata, 4) kostja teatab, et tellib tööd 3. isikult 7 kalendripäeva enne töödega alustamist.
5.17.01.2013 esitas kostja pangale garantiinõude 16071,60 € väljamaksmiseks põhjusel, et hageja on kohustusi rikkunud, kuna hageja ei ole kostja nõudmisi täitnud, milleks pidi kostja tellima tööd XXXOÜ-lt (akt 28.12.12 14040 €). Sellest, et kostja nõudis garantii rakendamist, sai hageja teada pangalt 24.01.13. Kostja ei ole hagejat teavitanud garantiitööde tegemise vajalikkusest, ehkki 3.isiku tööd on tehtud juba 2012.a. augustis. Osa töid on tehtud juunis-juulis, augustis, detsembris. Kostjal oli piisav aeg hagejat teavitada garantiitööde tegemise vajalikkusest ja seda enne garantii lõppemist (tähtaeg). Ühelegi puudusele ei ole kostja viidanud ega neid kirjalikult esitanud.
6.Garantii on esitatud summas 16071,60 € väljamaksmiseks, kuid akti, millele nõudes tuginetakse, järgi on töid tehtud 14010 € eest. Seega on nõue esitatud alusetult ka suuremas ulatuses.
7.Kostja kaotas õiguse VÕS 644 lg 3 ja lepingu p 7.3. ja 7.6 tugineda garantii puudustele, isegi kui need oleksid esinenud.
9.Kostjal oli õigus garantiid realiseerida vaid tingimusel, kui hageja on lepingut rikkunud, kuid hageja seda teinud pole. Seega pole kostjal ka nõuet hageja vastu. Garantii realiseerimise näol on tegemist kostja poolt kohustuse rikkumisega lepingu p 7.3, 7.4, 7.6
järgi. Hageja ja panga vahel on 29.11.07 bilansiväliste toodete limiidileping 07-213653 – JL, millega pank võttis hageja ees kohustuse maksta hageja arvel välja nõuded, (p 5.1.) mis on panga hinnangul kooskõlas garantiiga ja selle alusel maksis kostjale pank välja nõutud garantii summa. Lepingu p 5.2 alusel peab aga hageja hüvitama pangale maksed, mis pank on sooritanud garantii alusel; sh on pangal õigus summa debiteerida hageja kontolt ilma ette teatamata.
10.Kostja lepingu rikkumise (garantiinõude lubamatu esitamine) tõttu tekkis hagejal alusetu kohustus summas 16071,60 € ehk samas summas, mida nõudis kostja pangalt garantii realiseerimisega. Selline kohustus on vaadeldav kahjuna, on otseses põhjuslikus seoses kostjapoolse kohustuse rikkumisega. Kostjal oli kohustus mitte realiseerida garantiid olukorras, kus tingimused olid täitmata. Seega on hagejal tekkinud kahju 16071,60 eurot, mille kostja peab hagejale hüvitama.
11.Alternatiivselt on kostja hageja arvel garantiinõude esitamisega ja panga poolt talle garantii alusel 16071,60 € makstud raha ulatuses rikastunud, milleks tal puudub õigus, sest garantiinõudel puudub alus. Panga sooritust tuleb vaadelda kui hageja poolse alusetu sooritusena kostjale VÕS § 1028 lg 1 tähenduses, sest garantii eelduslikuks aluseks on siiski pooltevaheliste võlasuhtest tulenev hageja kohustus ja kostja nõudeõigus, mida aga antud juhul ei olnud. Märgitud garantii summa väljamaksmine kui sooritus on õigusliku aluseta. Seega tuleb kostjal hagejale alusetult saadud 16071,90 € tagastada.
12.Pank teostas garantiikirjast tuleneva kohustuse – maksis kostjale välja 16071,60 €. Panga nõuet hageja vastu viidatud ulatuses on tunnustatud ka hageja pankrotimenetluses, mis täidetakse vastavas menetluses.
13.Kompromisslepingu p 4.4.3 järgi peab kostja, juhul kui pooled ei jõua kokkuleppele fassaaditööde teostamiseks, hagejale maksma 6391,16 € ja selle summa maksmata jätmise korral on hagejal õigus keelduda ka garantiitööde tegemisest kuni summa tasumiseni. Kostja esitas fassaaditööde kompromisskokkuleppe p 4.4.3 viidatud fassaaditööde muudatusprojekti hagejale 22.10.10 ja seega peab kostja maksma hagejale 6391,16 €, mille täitmise tähtaega saabus 08.11.2010, so 17 päeva hiljem põhjusel, et pooled ei jõudnud kokkuleppele tööde teostamiseks hageja poolt.
14.Viivis märgitud kahju hüvitiselt ja alternatiivselt alusetult saadud summadelt on seadusjärgne määr, mille hageja palub välja mõista kostjalt alates haginõude muutmise avalduse esitamisest 21.02.2013 (I kd lk 76).
15.Lisaks palub viivise välja mõista võlalt kompromisslepingu järgi perioodi 09.11.1021.02.13 eest määraga 0,07% kalendripäevas lepingu p 5.9 järgi summas 3740,11 € ja edaspidi võlalt 0,07% päevas kuni selle võla tasumiseni (lk 79, I kd).
16.Hageja palub • kostjalt välja mõista kahju hüvitise 16071,60 € või alternatiivselt alusetust rikastumisest tuleneva hüvitise 16071,60 € ning viivise VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras märgitud kahju hüvitiselt või alternatiivselt alusetust
•
rikastumisest tulenevalt hüvitiselt alates 21.02.2013 kuni kohtuotsuse päeva seisuga ja sealt edasi protsendina kuni hüvitise tasumiseni ( kostjalt välja mõista kompromisslepingu p 4.4.3 alusel 6391,16 €, viivist 0,07% alates 09.11.10 kuni otsuse tegemise päeva seisuga ja sealt edasi 0,07% päevas kuni võla tasumiseni ( kohtuvaidluste teesides piiras viivist põhivõlaga).
KOSTJA VASTUVÄITED
(I kd lk 170-181, III lk 55-65).
17.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
18.Hageja võttis lepingu p 7.2 alusel endale garantiikohustuse 3% lepingujärgsest tasust, kompromissi p 3.3. järgi on lõppakti allakirjutamise eelduseks garantiiaegse tagatise esitamine.
19.Kostja taotluse alusel väljastas pank töövõtu- ja kompromissilepingu järgsete kohustuste täitmise tagamiseks garantiikirija. Garantiikirija järgi oli kostjal õigus nõuda garantii alusel raha väljamaksmist ja kirjalik nõue pidi sisaldama rikutud kohustuse kirjeldust (garantiikirja p 3).
20.17.01.13 esitas kostja pangale garantiist tuleneva nõude summas 16071,60 €, sj märkis kostja, et hagejal on töövõtulepingust tulenevad garantiijärgsed tööd tegemata, lisatud olid ka tõendid, et tööd teostas OÜ XXXja tasu on talle makstud. Seega oli nõudekiri ja selle põhjendused korrektsed ja pangal ei olnud alust keelduda summa väljamaksmisest.
21.Garantiiperioodil 09.11.2011-03.02.2013 nõudis kostja korduvalt garantiitööde tegemist suuliselt, kirjalikult, elektronposti teel. Hageja on tööde tegemisest keeldunud põhjusel, justkui oleks kostjal tasumata kompromissilepingu järgsed summad. Hageja ei ole ka garantiitöid Roopa 4, Tallinn teinud. Kuna hageja keeldus kiireloomulistest garantiitöödest, tellis kostja tööd ise, osa töid 2011.a. ja osa töid (peamiselt Roopa 4 elanike nn garantiitööde nimekirja alusel) 2012.a sügise-talvel.
22.Hageja ei suutnud järgida lepingujärgseid tähtaegu ega ka lisakokkuleppe 24.05.2010 nr 9 lõpptähtaega 01.09.10 ega kasutusloa hankimise tähtaega 15.09.10. kostja esitas hagejal 16.09.2010 27.09.2010 hagejale pretensioonid. Vaegtööd loetleti üles kostja, hageja ja ostjate vahelistes aktides, kuid nendes aktides nimetatud puudusi ei suutnud hageja kõrvaldada.
23.XXX, XXX 06.01.2011 jt isikud esitasid e-kirja teel 06.01.2011 -14.04.2011 mitmeid pretensioone hagejale garantiikohustuse täitmiseks. Nendele ei reageeritud, töid ei tehtud.
24.18.05.11 esitas kostja hagejale pöördumise, milles paluti asuda täitma lepingus tulenevaid garantiikohustusi, kuid hageja sellele ei vastanud. Hageja sidus oma kohustuse täitmist muude õigusvastaselt esitatud küsimuste täitmisega (näiteks XXX 06.01.11, 07.01.11,04.02.11, 23.05.11, e-kirjad).
25.Seega ei täitnud hageja ise garantiist tulenevaid kohustusi, keeldus hoolimata kostja nõudest neid täitmast ja sidus need alusetult muude küsimustega. Nii rikkus hageja ise
oluliselt oma kohustusi. Seega oli kostjal õigus teha tööd ise, lasta need teha 3. isikul ja nõude neid sisse hagejalt.
26.12.08.2012 esitas KÜ XXX kostjale garantiitööde nimekirja iga korteriomandi ja kogu hoone suhtes tervikuna. Kuna hageja töid ei teostanud, siis lasi kostja teha need XXX OÜ_lt. Seetõttu oli kostja õigustatud ka nende summade nõudmist, mis tasutud 3. isikule, tasumist hagejalt ja seetõttu oli kostjal õigus nõuda pangalt garantiikohustuse täitmist. Seega on hageja nõue selles osas põhjendamatu. Kastja pole hageja arval rikastunud. Kostja pole kohustusi rikkunud, hagejal ei ole kahju tekkinud.
27.Lisaks ei ole hagejal õigus nõuda ka kompromisslepingu järgset 6391,16 € (100 000 EEK) tasumist.
28.Lepingu p 5.3 järgi oli kostjal tellijana õigus nõuda, et hageja töövõtjana teeks vajalikud fassaaditööd tasu eest, mis ei ületa turuhinda, mis tähendas, et hageja pidi tegema kostjale vastava pakkumise turuhinnaga. Hageja tegi pakkumise 751663 EEK + käibemaks, mis ületas 3-4 korda turuhinda. Kostja palus 18.11.2010 hagejalt, et viimane korrigeeriks fassaadilahenduse pakkumist vastavalt turuhinnale (kostja lisas pakkumised, mis olid odavamad), millele hageja ei reageerinud. Seega keeldus hageja lepingu p 5.3 järgse kohustuse täitmisest.
29.Oma kirjas 04.03.2011 (K. Taltsi e-kiri) keeldus hageja sisuliselt oma kohustuse fassaaditööde teostamise või projektijuhtumise teenuse osutamise täitmisest ilma aluseta.
30.Lepingu p 4.4.2, 4.4.3. alusel pidi aga kostja maksma hagejale viidatud 100 000 kr vaid siis, kui hageja teostab fassaaditööd ise või teostab projektijuhtimise teenust (p 4.4.2 5.3) või kui hageja ei teosta fassaaditöid ise või teosta projektijuhiteenust, kuid hageja keeldumine projektijuhi teenusest on kokkuleppejärgselt põhjendatud. Seda ei esinenud. Hageja nõue pole seetõttu kas sissenõutavad ja kostjal pole kohustust hagejale 6391,16 € maksta.
31.Vaidlus puudub selles, et pooled sõlmisid 24.11.09 töövõtulepingu nr 925 kostjale kuuluva Roopa tn 4 asuvale kinnistule korterelamu püstitamiseks, hageja oli töövõtja ja kostja tellija.. Seega oli poolte vahel sõlmitud töövõtuleping VÕS § 635 tähenduses.
32.VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepingu kohaselt peab töövõtja tegema kokkulepitud töö ja tellija peab selle eest maksma töövõtjale tasu.
33.VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingu tingimistele ja lg 2 p 1-4 järgi ei vasta töö tingimustele siis, kui tal ei ole kokkulepitud omadusi, kokkulepitud omanduste puudumisel ei vasta teatud otstarbeks, töö kasutamist takistavad õigusaktid, kolmandal isikul on töö suhtes nõue, mida saab esitada. VÕS 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta
töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul, lg 2 sätestab, et oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama ning lg 3 sätestab et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.
34.VÕS § 646 lg 1 sätestab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö., lg 5 sätestab, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist ning lg 6 sätestab, et tellija kaotab õiguse nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui ta ei nõua seda töövõtjalt üheaegselt teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui töövõtja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega.
35.VÕS § 650 lg 1 sätestab, et töövõtja poolt töö suhtes garantiikohustuse (töövõtugarantii) võtmisel eeldatakse, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavusi. Töövõtugarantiile kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 230 ja 231 sätestatut
36.Vaidlus puudus selles, et hagejal oli kohustus anda kostjale töövõtulepingu järgi garantii 345671 kr ehk 22092,40 eurot ja et hageja ka selle kohustuse täitis. Nimelt väljastas AS Swedbank 09.11.2010 garantiikirja nr XXXtähtajaga 09.11.10-03.02.2013 (I kd lk 25).
37.Esitatud garantiikirja p 1 nähtuvalt tagab garantii pooltevaheliste lepingust tulenevate garantiiaja kohustuste täitmist. Töövõtulepingu p 7.1 nähtuvalt on garantiiperioodiks 24 kalendrikuud arvates töövõtja poolt kõigi lepingu kohaste tööde üleandmise päevast tellijale so lõppakti allkirjastamise päevast. Seega on pooled kokku leppinud garantiiperioodi pikkuses ja selles, et garantii tagab VÕS § 520 lg 1 tulenevalt pärast tööde vastuvõtmist garantii perioodil ilmnenud puudustega seotud töövõtja kohustuste täitmist.
38.Töövõtulepingu p-de 7.3, 7.4, 7.6 sätestab, et töövõtjal on kohustus kõrvaldada töö teostamise perioodil ja garantii perioodil ilmnenud vead, puudused, ja muul moel lepingule mittevastavused. Viidatud sätete järgi on tellijal kohustus nende ilmnemisest teatada töövõtjale mõistliku aja jooksul, anda nende kõrvaldamiseks töövõtjale tähtaeg. Lepingu p 7.6 kohaselt on tellijal õigus, juhul kui töövõtja tellija määratud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvalda, ei kõrvalda täielikult ( mittekõrvaldamisel/mittetäielikul kõrvaldamisel ), omal valikul kas leping üles öelda või nõuda kahju huvitamist või teha
töö parandamine ülesandeks kolmandale isikule töövõtja kulul, teatades töövõtjale vähemalt ette 7 kalendripäeva. Lepingu p 7.6 sätestab, et garantiiajal ilmnenud puudustest tuleb tellijal teatada töövõtjale kirjalikult ning kui tegemist ongi garantiipuudusega, siis lepivad pooled kokku kõrvaldamise tähtajas ja viisis.
39.Arvestades eeltoodud lepingu sätteid ning garantiikirja sisu, leiab kohus, et garantii maksma panemise eelduseks on asjaolu, et töö ei vasta lepingu tingimustele ja puudused on ilmnenud garantii perioodil ning et tellija on nende ilmsikstulemisel teavitanud töövõtjat mõistliku aja jooksul puuduste avastamisest ja et pooled lepivad garantiipuuduste esinemise korral kokku kõrvaldamise tähtajas ja viisis, et töövõtja puudusi ei kõrvalda ning et tellija on teavitanud, et nõuab nende puuduste kõrvaldamist 3. isikult. (vt lepingu p 7.6).
40.Teisisõnu sätestab leping, et kui tegemist on nn garantii tähtaja alla minevate puudustega, siis lepivad pooled kokku nende kõrvaldamise viisis, ajas ja kui tegemist on nn tööde käigus avastatud puudustega, siis annab tellija tähtaja nende kõrvaldamiseks. Mõlemal juhul järeldub aga lepingu p 7.6, et mõlemat liiki puudustest tuleb teavitada kirjalikult mõistliku aja jooksul arvates puuduste avastamisest töövõtjale ja töövõtjal on esmalt õigus ise neid kõrvaldada ning nende kõrvaldamata jätmisel/puudulikul kõrvaldamisel, on siis tellijal võimalik lasta töövõtja kulul puudused kõrvaldada 3. isikult, sellest ette teatades kirjalikult 7 päeva. Selline regulatsioon vastab VÕS § 644 lg 1, 2, § 646 lg 1, 5, 6 sätestatule. Eeltoodust järeldab aga see, et enne kui tellija kasutab garantiist tulenevat õigust, peab olema tellija lepingu p 7.3, 7.6 ja VÕS § 644 lg 1, 2, 646 lg 1 alusel nõudnud hagejalt kirjalikult puuduste kõrvaldamist, kirjeldanud neid piisava põhjalikkusega, lisaks on lepitud kokku tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ja alles siis kui hageja kohustust ei täida, on kostjal õigus 3. isikul lasta need puudused kõrvaldada VÕS § 646 lg 5, lepingu p 7.4 ning pärast seda alles nõuda garantii realiseerimist. Järgnevalt vaatlebki kohus seda, kas kostja on lepingu p 7.3, 7.4, 7.6 ja VÕS § 644 lg 1, 2 alusel tellijat teavitanud kirjalikult garantii ajal ilmnenud puudustest, kas nende kõrvaldamiseks on määratud(kokku lepitud) tähtaeg, kas hageja on keeldunud neid kõrvaldamast.
41.Vaidlus puudus selles, et 17.01.2013 esitas kostja pangale garantiinõude 16071,60 € väljamaksmiseks. Esitatud avaldusest (I kd lk 27) nähtuvalt oli garantiinõude esitamiseks põhjuseks asjaolu, et hageja on oma töövõtulepingust tulenevaid garantii kohustusi rikkunud, ei ole kostja nõudmisi täitnud ja kostja pidi tellima vastavad tööd 3. isikult - OÜlt XXX. Garantiinõudekirjale on lisatud tööde akt, arve summas 14040 € (I kd lk 28-29). Eeltoodust järeldub, et formaalselt vastavad garantiinõudes märgitud hageja rikkumised lepingu p 7.3, 7.4, 7.6 sätestatule ja garantiikirija p 3 endale, mille kohaselt peab tellija kirjeldama rikutud kohustust. Kuid sisulist selleks, et esitada garantiist tulenev nõue, pidid tööl olema puudused, mis ilmnesid garantii ajal (vt garantiikiri p 1, ja lepingu p 7.3 „ ..garantiiperioodil ilmsiks tulnud vead“), millest oli teavitatud hagejat ja mida hageja ei kõrvaldanud ja mille tõttu oli kostja sunnitud kasutama 3. isiku teenust puuduse kõrvaldamiseks.
42.Kostja on ehitanud kohtule teostatud tööde üleandmise vastuvõtu aktid 28.10.2010 01.11.2010 (I kd lk 194-206) Roopa 4 korterite 2-15 kohta. Nendest aktides on fikseeritud
nn puudused/vaegtööde nimetused ja kõrvaldamise tähtajad, aktile on alla kirjutanud ka töövõtja esindaja. Nendest aktidest ei nähtu puudusi, mis oleksid ilmnenud garantii tähtaja jooksul, tegemist on nn muude puudustega ja vaegtöödega, mis on ilmnenud tööde vastuvõtmise ajal. Hageja poolt kohtule esitatud Roopa 4 asuvate korterite nr 1-16 üleandmise vastuvõtu aktidest 26.10.2010 -01.11.2010 (II kd lk 34-65) nähtuvalt on aktides fikseeritud vaegtööd likvideeritud või neid ei tuvastatud (ei tuvastatud näiteks korter nr 1, lk 34), mida on kinnitanud kostja esindaja I. Koitmäe vastava allkirjaga.
43.Seega oli 01.11.2011 seisuga töö vastuvõtmise käigus tuvastatud töö puudused/vaegtööd ka hageja poolt likvideeritud ehk hageja oli täitnud VÕS § 76 lg 1, 2, ja lepingu p 7.3 kohaselt töö teostamise perioodil ilmnenud puudused ja täitnud seega nn töö parandamise kohustust VÕS § 646 lg 1 II lause järgi. Kuna tegemist on töö teostamise perioodil tuvatatud puudustega, siis nendes aktides fikseeritud puudused/vaegtööd ei ole vaadeldavad garantii ajal ilmnenud puudustega ehk pärast nn puuduste likvideerimist ja pärast tööde vastuvõtmist ilmnenud nn uute puudustega, mida tagab garantii. Seda, et märgitud aktides nimetatud puudused/vaegtööd sai kõrvaldatud, kinnitas ka hageja tunnistaja J. Kukk oma ütlustega (IV kd lk 159). Ainuke märkus, mis oli ja mille kohta andmed puuduvad, kas on see ka likvideeritud, on niiskuslaik korteri nr 3 laes, mida tuleb kontrollida 1 kuu pärast (lk 38, III kd). Seda vaatleb kohus edaspidi.
44.Kostja on pidanud garantiipuudusteks neid töid, mis on märgitud eelviidatud Roopa tn 4 elanike koostatud nn garantiitööde nimekirjas (nimekiri I kd lk 224-243, vt ka kostja väited 11.03.13 p 2.6, 2.15 ). Kostja väidetel on märgitud tööde nimekirja alusel tehtud ka kolmandate isikute poolt tööd (st väidetavad puudused likvideeritud), märgitud väiteid kinnitas istungil ka kostja seaduslik esindaja XXX 11.02.2015 vande all (IV kd lk 152154).
45.Nimekirja lisaks olevast tabelist nähtuvad XXX elamu kortereid puudutavate tööde nimekiri. Tabelis on toodud 90 puudust, millest 74 on märgitud teostatuks ning 16 puhul on märgitud, et töid ei teostatagi.
46.Viidatud Roopa 4 elanike poolt allkirjastatud tööde nimekiri on aga saadetud XXX KÜ poolt 01.08.12 kostjale (e-kiri XXX, XXX I kd lk 223) ning ei nähtu, et see oleks saadetud tellijale ehk hagejale ja nõutud puuduste kõrvaldamist kooskõlas lepingu p 7.6 ja VÕS § 644 lg 1, 2,§ 646 lg 1, § 650 järgi. Mingeid muid tõendeid, et märgitud tööde nimekiri oleks hagejale saadetud ja kooskõlas lepinguga ei ole kostja poolt esitatud. Seega ei tõenda kostja esitatud XXX elanike koostatud nimekiri väidetavate garantiitööde kohta ning ekiri, millega saadeti märgitud nimekiri kostjale, et kostja oleks nõudnud lepingu kohaselt nimekirjas nimetatud ja väidetavalt garantii ajal ilmnenud puuduste kõrvaldamist hagejalt.
47.Hageja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta on saanud kostjalt nn pretensiooni ja seda 3 väidetava garantiipuuduse kohta (XXX, XXX, XXX e-kirjad 06.01.11, 17.01.11, 14.04.11, I kd lk 207-208, 210, 216). Need e-kirjad on adresseeritud hagejaga seotud isikutele ning kirjades märgitud puudused, kui neid võrrelda kostja esitatud elanike nimekirja koondtabelis märgitud töödega, kattuvad vaid osaliselt ja seda vaid kolme puuduse, so ventilatsioonimüra, niiskuslaikude ning radiaatorilekkest tingitud viimistlustööde
vajaduse osas. Seda, et tegemist on garantiiajal ilmnenud puudustega, mille kõrvaldamise kohustus hagejal lepingu järgi oli, ei ole hageja vaidlustanud, kuid on leidnud, et tal oli õigus nende tööde tegemisest keelduda, mida vaatleb kohus hiljem.
48.Ülejäänud e-kirjad, mis on kostja esitanud kohtule (I kd 211-214) väidetavate garantii ajal ilmnenud puuduste kohta, on adresseeritud kostjaga seotud isikutele ega tõenda kostja poolt lepingu p 7.6 ja VÕS § 644 lg 1, 2,§ 646 lg 1 tuleneva teavitamiskohustuse täitmist.
49.Kostja poolt on kohtule esitatud Roopa 4 elanike kirjad perioodist 04.11.2010-28.02.2010 (III kd lk 144-165), mis on edastatud hageja esindajale XXX. Viidatud e-kirjadest nähtuvalt on erinevates korterites järgmised puudused: esiku kapi sein on viltu, Gustavsbergi vanni asemel on Betti vann, radiaatorid on erineva kuumusega, vannitoa valgusti ei tööta, TV pistik ei anna ühendust, vannitoas on kanalisatsiooni hais, haisulukk ei ole õigesti ilmselt paigaldatud, dušinurk laseb vee läbi, TV-pisik ei tööta korrektselt, parketil on täkked, korter 7 WC-s on ummistus, niiskuslaigud, puudu on krt 15 dokumentatsioon, häiriv on ventilatsioonitöötamise müra, ühes kohas on vannitoa põrandaliist lahti, krt 15 magamistoa välisseinas on tekkinud külmasild, vesi immitseb seinale, edasi põrandale, põranda kütte termostaatide paigaldus tegemata, krt 14 puudub katuseluugi lüliti, krt 10 radiaatori toru lekib. Nendest kirjadest nähtuvalt on kostja esindaja palunud hagejal tegelda just niiskuslaikudega 08.12.2010, häiriva müraga 06.01.2011 (III kd lk 148, 150-151, 152 162).
50.Hageja poolte kohtule esitatud kostja garantiinõudekirjast (I kd lk 27, mille täitmist kostja nõudis pangalt) ja selle lisadest nähtuvalt sisaldasid kostja nn garantiitööd, mida hageja väidetavalt ei kõrvaldanud, järgmist: haljastus, viimistlus, avatäited, elekter, põrandakatted, ventilatsioon, vesi- ja kanalisatsioon, küte, fassaad, katus, projektijuhtimine.
51.Kostja poolt esitatud e-kirjadest (vt ülalpool) nähtuvalt on elanikud teavitanud korterites esinenud puudustest korterites ning need e-kirjad on ka edastatud hagejale ning XXX on nõudnud hagejalt garantii korras tööde tegemist, mis puudutavad ventilatsiooni müra, niiskuslaike, samuti näiteks vannitoa liistu paigaldamist (III kd lk 156, XXX e-kiri 27.01.2011). Lisaks on kostja esitanud kohtule ka oma 18.05.2011 pretensiooni hagejale (I kd lk 217), milles on kirjeldanud täpselt samu garantii ajal ilmnenud puudusi nagu ventilatsiooni müra, niiskuskahjustused (krt 3, 7) ja korteri nr 5 siseviimistluse kahjustusi, mis oli tingitud radiaatori lekkest ja hagejale on nende garantii tööde tegemiseks tähtaeg 23.05.2011. Viidatud e-kirjade sisu kordub pretensioonis 18.05.2011. Samas ei ole vaidlust selles, et hageja keeldus neid 3 liiki töid tegemast just põhjusel, et hageja arvates oli kostjal tasumata kompromissleppest tulenev täitmistagatis 100000 kr. Nimelt kui pooled saavutasid 12.10.10 kompromissi, siis selles lepiti kokku nn uued tähtajad ja tööde jätkamine (vaidlus puudus). Nagu nähtub hageja tunnistaja XXX ütlustest, saadi tööd valmis 2010. Seega, kui XXX saatis jaanuaris 2011 hagejale ülalmärgitud e-kirjad garantii ajal ilmunud puuduste kohta, on nendest teavitatud hagejat mõistliku aja jooksul VÕS § 644 lg 1 mõttes ning asjaolu, et puudusi korrati veelkord nn pretensiooni teel 18.05.11, ei tähenda puudustest teatamist ebamõistlikult hilja.
52.Nii leiab kohus, et kostja on tõendanud viidatud e-kirjadega ja mainitud pretensiooniga, et teavitas kirjalikult lepingu p 7.6 ja VÕS § 644 lg 1, § 646 lg 1 järgi nõuetekohaselt hagejat kirjalikult esinenud puudustest, mis ilmnesid garantiitähtaja jooksul. Eeltoodu alusel on alusetu hageja väide, et kostja pole lepingus kokkulepitud viisil teavitanud garantii puudustest ega andnud tähtaegu ega neid kirjeldanud.
53.Vaidlus puudus selles, et kostja lasi garantii ajal ilmnenud puudused kõrvaldatavad 3. isikul. Küll aga leiab kohus, et kõik tööd, mis on kirjeldatud garantiinõude lisaks olevas aktis (I kd 28) ja mille eest on kostja tasunud 3.-le isikule, ei ole hõlmatud nende puudustega, millest on hagejat teavitatud. Nimelt ei nähtu ülalviidatud e-kirjadest ja pretensioonist, et garantii puudused oleksid olnud avatäidetel, haljastusel, põrandakatteile, fassaadil, katusel, projektijuhtimisel. Samas puudutab antud akt näiteks küttetöid, kanalisatsioonitöid, elektritöid, sest oma e-kirjas hagejale 12.11.2010. 16.11.10 15.02.11 e-kiri (146, 159 III) viitab XXX krt 4 esinevale valgusti mittetöötamisele ja radiaatorite ebaühtlasele soojenemisele, vee- ja kanalisatsiooni probleemidele, sest korteris nr 9 laseb dušinurk läbi ja et jätkuvalt tekib korteris dušši kasutades veeloik maha. Et kostja pole neid kirjeldanud 18.05.2011 pretensioonis, ei muuda see olematuks seda, et viidatud ekirjades neid puudusi kirjeldati ja saadeti hagejale.
54.Ülaltoodud e-kirjades märgitud puudusi ning kostja 18.5.11 pretensioonis märgitud puudusi hinnates ning võrreldes neid kostja garantiinõude lisaks olevas aktis nimetatud töödega, leiab kohus, et põhjendatud garantiitöödeks, mille kohta kostja esitas garantiinõude, on elektritööd 480 €, ventilatsioonitööd 180 €, vesi ja kanalisatsioonitööd 540 €, küttega seotud tööd 420 €, viimistlustööd. Hageja aktis märgitud viimistlustööd on 4500 €, kuid akti lisaks oleva XXX OÜ arve (I kd lk 34) kohaselt oli viimistlustöö vaid osa arvel märgitud töödest. Arve summa kokku on ise 1440 €, kuid eraldi ei nähtu, kui palju iga töö maksis. Arvet ja akti kõrvutades on elektritööd akti järgi 480 €, seega moodustavad arves kohtu hinnangul viimistlus ja nn puitrestide paigaldamise tööd, mis ei ole garantiiaegne puudus (pretensioone, nõudeid pole), kokku 960 € (1440-480). Kostja ei ole ise esile toonud, milline osa kulus korterite nr 3,5,6 niiskuslaikude kõrvaldamiseks, kuid hageja esitas OÜ XXX pakkumise, mille järgi on nende tööde hinnanguline kulu 312 € (III kd lk 130). Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja on tõendanud, et niiskuslaikude kõrvaldamise kulud kui viimistluskulud ja garantiipuuduste kõrvaldamise kulud on 312 €.
55.Eeltoodu alusel leiab kohus, et põhjendatud ja tõendatud garantiitööd on 1932 € ja ülejäänud aktis nimetatud muud tööd ei vasta esitad pretensioonis ning e-kirjades nimetatud garantii puudustele, millest oleks lepingu p 7.6 ja VÕS § 644 lg 1, 646 lg 1 alusel hagejat teavitatud. Kuid isegi kui need oleksid esinenud, ei saaks kostja nendele garantiinõudekirjas tugineda, kuna nendest pole töövõtjat üldse ega ka mõistliku aja jooksul teavitanud. Eeltoodu tõttu on kostja kaotanud õiguse VÕS §6 44 lg 3, § 646 lg 6,§ 650 järgi tugineda nendele puudustele ja nõuda nende kõrvaldamist hagejalt hageja arvel ja sellest tulenevalt ka lepingu p 7.4, 7.3, VÕS § 646 lg 5, § 650 järgi nõuda hagejalt sisse
3.isiku poolt kõrvaldamisega seotud kulude hüvitamist garantiikirja maksma panekuga lepingu p 7.1-7.2 mõttes.
56.Eeltoodu alusel on kostja garantiinõue põhjendatud vaid osaliselt ja seda summas 1932 € ning selle summa ulatuses oli kostjal õigus oma garantiinõue maksma panna.
57.Hageja väide, et tal oli õigus keelduda garantii korras tööde tegemisest põhjusel, et kostjal oli tasumata kompromisslepingu järgne 100 000 EEK täitmistagatis, ei ole siiski õige. Viidatud pooltevahelise kompromissi 12.10.2010 (lk 19) kohaselt oli poolte vahel vaidlus seoses töövõtulepingu täitmisega: tööde tegemisega, aga ka kostja poolt selle eest tasumisega (nn preambula p a-g). Pooled leppisid kokku, milliste tööde eest võlgu olevad summad tasub kostja hagejale ära ja millal (vt p 1.1.-1.2, - 12.10.10 täielikult teatud tööde maksumuse, mis oli tehtud ja mis olid akteeritud ja veel 2010.a. septembris tehtud tööd, mis tuleb veel vastu võtta ja samuti millised tööd on veel tegemata, mida asub hageja täitma). Oma kompromissis on pooled p 1.3 viimases lauses märkinud, et lõpparve tasumisega ei kuulu tasumisele lepingu 24.05.10 muudatuste p 1.2 järgne täitmistagatis 660 000 kr, mis makstakse välja p 4.2 järgi. Viidatud muudatuse (I kd lk 183) p 1.2 kohaselt oli lepitud kokku tööde kallinemises 550 000 kr ja see tuli tasuda lõpparvega ja samas peeti see kinni selliselt, et jäi tellijale nn täitmistagatisena. Viimast kinnitas oma ütlustega ka hageja tunnistaja T. Ruus (lk 157, IV kd). Kompromisslepingu p 4.2 sätestab täitmistagatise, mis on 660 000 kr ja millest 560 000 makstakse välja p 4.2 järgi ja ülejäänud 100 000 kr on seotud fassaadilahenduse teostamisega p 5 järgi ning makstakse välja sõltuvalt sellest, kuidas fassaadilahendusega seonduv poolte vahel nn kulgeb. Kompromissi lepingu p 4.4.1-4.4.3 räägib fassaadilahendusega seotud küsimustest ja seab erinevad väljamaksmise tingimused 100000 kr tagastamiseks hagejale. Lepingu p 5 räägib fassaadilahenduse muudatuste projektist ning selle kooskõlastamisest Tallinna Linnavalitsuses ja täpsustab poolte omavahelisi kohustusi. Seega on 100 000 kr-se täitmistagatise tagastamine seotud vaid pooltevahelise töövõtulepingust ja kompromissist tulenevate nende õiguste ja kohustustega, mis puudutavad fassaadilahendust ehk ühte osa tööst.
58.VÕS § 650 ja lepingu p 7 tulenev garantii on aga olemuselt töövõtja kinnitus ja kohustus omal kulul (st ilma teisel poolelt tasu nõudmata) kõrvaldada garantii ajal ilmnenud puudused (st kui tegemist on nn garantii puudusega). Teisisõnu on garantiikohustuse näol tegemist tehtud töös, mille eest on tasu maksud ja mis eelduslikult vastab lepingu tingimustele, esineva puuduste (praagi) tasuta kõrvaldamise kohustusega. Selliselt tagatakse nn tasakaal tehtud ja makstud puudustega töö ning töövõtja omal kulul puuduste kõrvaldamise vahel. Sarnaselt tagatakse tasakaal puudustega töö puhul, mille eest pole makstud, näiteks sellega, et tellijal on õigus nõuda parandamist, keelduda töö eest seni tasumast vastavas ulatuses, alandada hinda, nõuda kahju. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja ei saanud keelduda garantii tööde tegemisest põhjusel, et fassaadilahenduse kui eriliselt reguleeritud kokkuleppe järgne väidetav tasu oli kostjal maksmata. Peale selle moodustab märgitud 100 000 kr lepingujärgsetest esialgsest tasust 10 450 000 kr (vt leping) marginaalse osa. Lisaks leiab kohus, et töövõtjal pidi olema selge ka tellija äratuntav huvi oma lepingupartnerite eest, kelleks olid Roopa 4 korteriomandite omanikud, ja kelle nn elamistingimused olid häiritud ventilatsioonimürast jm puudustest. Olukorras, kus lepingu objektiks on elamu, peab töövõtja olema eriti hoolas oma garantiikohustuse täitmisel, vältimaks nn negatiivsete elamistingimuste mõju inimeste tervisele (näiteks lubamatu tugev müra jms). Eeltoodust kokkuvõtvalt leiab kohus, et garantiitööde
tegemisest keeldumine ei olnud hageja poolt lubatav ja oli vastuolus heas usu põhimõttega VÕS § 111 lg 3 (vastastikuse lepingu puhul ei või oma kohustuse täitmisest keelduda, kui see ei oleks arvestades asjaolusid mõistlik või vastuolus hea usu põhimõttega) ja § 6 lg 1 (võlausaldaja ja võlgnik peavad käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt) mõttes.
59.Eeltoodu alusel oli kostjal aga VÕS § 76 lg 1, 2, § ja lepingu p 7.4 alusel õigus nõuda nende kõrvaldamist kolmandalt isikult ning nõuda kulude hüvitamist hagejalt VÕS § 646 lg 5 järgi ning maksma panna ka garantiinõude VÕS § 650, lepingu p 7.4 osaliselt kokku summas 1932 €. Sellest tulenevalt ei ole aga ülejäänud ulatuses 14139,60 € garantiinõue põhjendatud ja tõendatud ja selles mõttes on kostja ka lepingut rikkunud, kuna on esitanud pangale garantiisumma väljamaksmiseks tõendamata ja põhjendamatus ulatuses 14139,6 € ehk millise ulatuses ei olnud hagejal kostja ees garantiist tulenevat puuduste kõrvaldamise kohustust ega ka kohustust hüvitada kostjale need kulud lepingu p 7 mõttes kooskõlas VÕS § 650 ja 646 lg 5.
60.Vaidlus puudus selles, et kostja nõudekirja alusel maksis Swedbank AS kostjale välja garantiisumma 16 071,60 eurot. Hageja on tõendanud kohtule esitatud tema ja pangavaheliste lepingutega 29.1107 , et Swedbank AS-il on õigus sõlmitud lepingu alusel nõuda hagejalt garantii raames teostatud maksete hüvitamist. Hageja on tõendanud kohtule ka esitatud panga avaldusega ja nõuete kaitsmise protokolliga hageja pankrotimenetluses (III kd lk 70-97), et AS Swedbank nõue garantii summa saamiseks on tunnustatud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagejal on tekkinud panga ees kohustus hüvitada summa 14139,60 €, mis on aga tingitud sellest, et kostja esitas pangale viidatud ulatuses alusetu, tõendamata garantiinõude. Seega on hagejal tekkinud alusetu varalise kohustuse näol VÕS § 128 lg 2 ja VÕS § 115 lg 1 mõttes tulenevalt kahju. Kohtu arvates on tekkinud kahju ja kostja poolse kohustuse rikkumise vahel VÕS § 127 lg 3, 4 järgi põhjuslik seos ja seda sai kostja ka rikkumise tagajärjena ette näha. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1, 127 lg 1, 3,4, § 128 lg 1 alusel endise olukorra taastamiseks.
61.Hageja nõue kahju hüvitamiseks on eeltoodu alusel tõendatud ja põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele 14139,6 €. Kostja ei ole seda nõus vabatahtlikult hüvitama ning kostja väited, et märgitud nõue on põhjendamata, tõendamata, on seega alusetud ning eeltoodu alusel tuleb kostjalt hagejale kahju hüvitamiseks välja mõista 14139,60 €. Kuna hageja kahju hüvitamise nõue kuulub osalisele rahuldamisele, ei pea kohus andma hinnangut poolte väidetele alternatiivsele nõudele ehk kas hageja nõue kuuluks rahuldamisele alusetu rikastumise regulatsiooni alusel. Kuna kahju nõue kuulub rahuldamisele (osaliselt selle tõttu, et kahju ulatus on osaliselt tõendatud), siis jääb hageja alternatiivne nõue alusetu rikastumise teel hüvitise saamiseks 16071,60 € rahuldamata.
62.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikul viivitusintressi. VÕS § 113 lg 2 kohaselt arvestatakse kahju hüvitamise nõude korral viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi.
63.Hageja palub viivise välja mõistes hagi täpsustuse esitamisest alates 21.02.2013 kuni otsuse tegemiseni kindla summana ning edasi protsendina kuni võlgnetava kohustuse kohase täimiseni. Viivis arvestus seisuga 12.06.2015 on järgmine:
64.Refinantseerimismäär 31.12.2012 kuni 30.06.2013 oli Eesti Panga teatel 0,75% aastas. Seega oli kuni 14.04.2013. a seadusjärgne viivisemäär 0,75 + 7 = 7,75% aastas. Ajavahemikul 21.02.2013 – 14.04.2013, so 53 päeva eest on 14 139,60 euro suurust nõudesummat ja 365-päevast aastat arvestades viivis 159,12 eurot (14 139,60 × 0,0775 / 365 × 53).
65.Refinantseerimismäär 31.12.2012 kuni 30.06.2013 oli Eesti Panga teatel 0,75% aastas. Seega oli alates 15.04.2013.a kuni 30.06.2013 seadusjärgne viivisemäär 0,75 + 8 = 8,75% aastas. Ajavahemikul 15.04.2013 – 30.06.2013, so 77 päeva eest on 14 139,60 euro suurust nõudesummat ja 365-päevast aastat arvestades viivis 261 eurot (14 139,60 × 0,0875 / 365 × 7).
66.Refinantseerimismäär 01.07.2013 kuni 01.01.2014 oli Eesti Panga teatel 0,50% aastas. Seega oli 2013.a teisel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär 0,50 + 8 = 8,50% aastas. Ajavahemikul 01.07.2013 – 01.01.2014.a, so 185 päeva eest on 14 139,60 euro suurust nõudesummat ja 365-päevast aastat arvestades viivis 609,16 eurot (14 139,60 × 0,0850 / 365 × 185).
67.Refinantseerimismäär 02.01.2014 kuni 30.06.2014 oli Eesti Panga teatel 0,25% aastas. Seega oli 2014.a esimesel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär 0,25 + 8 = 8,25% aastas. Ajavahemikul 02.01.2014 – 30.06.2014, so 180 päeva eest on 14 139,60 euro suurust nõudesummat ja 365-päevast aastat arvestades viivis 575,27 eurot (14 139,60 × 0,0825 / 365 × 180).
68.Refinantseerimismäär 01.07.2014 kuni 01.01.2015 oli Eesti Panga teatel 0,15% aastas. Seega oli 2013.a teisel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär 0,15 + 8 = 8,15% aastas. Ajavahemikul 01.07.2014 – 01.01.2015, so 185 päeva eest on 14 139,60 euro suurust nõudesummat ja 365-päevast aastat arvestades viivis 584,08 eurot (14 139,60 × 0,0815 / 365 × 185).
69.Refinantseerimismäär 02.01.2015 kuni 30.06.2015 on Eesti Panga teatel 0,05% aastas. Seega on 2014.a esimesel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär 0,05 + 8 = 8,05% aastas. Ajavahemikul 02.01.2015 – 12.06.2015, so 162 päeva eest on 14 139,60 euro suurust nõudesummat ja 365-päevast aastat arvestades viivis 505,19 eurot (14 139,60 × 0,0805 / 365 × 162).
70.Nii on 21.02.2013 – 14.04.2013, so 53 päeva eest viivis 159,12 eurot, 15.04.2013 – 30.06.2013, so 77 päeva eest viivis 261 eurot, 01.07.2013 – 01.01.2014.a, so 185 päeva eest viivis 609,16 eurot, 02.01.2014 – 30.06.2014, so 180 päeva eest viivis 575,27 eurot,
01.07.2014 – 01.01.2015, so 185 päeva eest viivis 584,08 eurot, 02.01.2015 – 12.06.2015, so 162 päeva eest viivis 505,19 eurot.
71.Seega on 12.06.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viiviste summaks 2 693,82 eurot.
72.Kokkuvõtvalt tuleb kostjalt hagejale välja mõista kahju hüvitis 14139,60 €, seisuga 12.06.2015 viivist 2693,82 ja TsMS § 367 alusel viivist VÕS § 113 lg 1 II lause järgi alates 13.06.2015 kuni kahju hüvitamiseni. Hageja nõue täitmistagatise 6391,16 € ja sellelt viivise väljamõistmiseks
73.Vaidlus puudus selles, et pooled sõlmisid peatöövõtulepingu täitmisest tingitud lahkehelide tõttu 12.10.2010 kompromisskokkuleppe.
74.Selle p-s 4.4.3 kohaselt tuleb kostjal tasuda hagejale 6391,16 € juhul, kui hageja ja kostja ei jõua kokkuleppele fassaaditöödes.
75.Poolte vahelise peatöövõtulepingu 24.05.2010 tehtud muudatuste p –st 1.2 nähtuvalt leppisid pooled kokku täitmistagatise andmises. Viidatud p 1.2 nähtub, et tagatis kostja kasuks tekkis nii, et kostja tegi tehtud tööde eest tasumisel kinnipidamised kogusummas 550 000 EEK + käibemaks 20 % (kokku 660 000 EEK tasumisele kuulunud arvetest). Seda kinnitas ka hageja tunnistaja XXX ja kostja seaduslik esindaja XXX oma seletustega. XXX seletuste kohaselt tekkis täitmistagatis ja selle jääk 100 000 EEK tekkis nii, et tööde akteerimisel peeti mingi summa kinni - lepingus oli kokku lepitud, et akteerimisel tasub tellija töövõtjale vähem raha. Sama ütles ka hageja tunnistaja XXX. Seega on muudatuste p 2.1. ja tunnistaja ütlustega hageja tõendanud, et täitmistagatis moodustus hageja juba tehtud töö eest makstavast tasust, mis peeti poolte kokkuleppe kohaselt kinni, tagamaks peatöövõtulepingu täitmist.
76.Viidatud kompromissi p 1.3 nähtub, et täitmistagatis, mis on kokku lepitud lepingu muudatustes 24.05.10 p 1.2 summas 660 000 kr, makstakse välja kooskõlas lepingu p 4.2. vaidlus ei ole mitte 660 000 kr, vaid 100 000 kr ehk 6391,16 euros, mille tasumine on reguleeritud p 4.4 ja p 5. lepingu p 5 reguleerib poolte õigusi ja kohustusi, mis seostuvad kostja kohustusega teha fassaadi lahendus, kooskõlastada see Tallinna LV-s, hankida hoonele kasutusluba. P 5.1-5.3 kohaselt pidid pooled tegema koostööd fassaadilahenduse muudatusprojekti kooskõlastamisel: kostja esitab 14 päeva jooksul kompromissi allakirjutamisest hagejale fassaadimuudatuse põhilahenduse ja hageja kohustub saamisest 7 päeva jooksul koostama muudatusprojekti ning lisaks on märgitud, et hageja töötab tasu eest 650 kr/h. Pärast kooskõlastuse saamist on kostjal õigus nõuda, et hageja teeks fassaaditööd, mis ei ületa turuhinda. Tellija kaotab õiguse nõuda hagejalt fassaaditööde tegemist kui tellija pole kooskõlastanud linnaga hiljemalt 15.11.10 muudatuste projekti. Õigeaegsel saamisel on aga õigus esitada muudatusprojekt hagejale hinnapakkumise tegemiseks ning hageja on kohustaud esitama kostjale 7 tööpäeva jooksul esitama hinnapakkumise. Kui hinnapakkumine ei ole kostjale sobiv, on tellijal õigus leida iseseivalt teine töövõtja, kes teostab fassaadilahenduse ehitustööd töövõtja poolse projektijuhtimise ja järelevalve all. Tellija maksab sellisel juhul projektijuhtimistasu 10% fassaadiehituse
töövõtjale makstavast tasust. Töövõtjal on õigus keelduda projektijuhtimisteenuse osutamisest, kui tellija soovitud töövõtja ei ole tunnustatud ja kogenud fassaaditööde teostaja.
77.Lepingu p 4.4 sätestab alapunktid, millest nähtub, et tagatis 100000 kr makstakse välja järgmiselt: 4.4.1 kui tellija (kostja) ei esita töövõtjale (hagejale) hiljemalt 15.11.2010 hinnapakkumise tegemiseks kooskõlastatud muudatusprojekti (5.3), toimub tagatisjäägi väljamaksmise 16.11.10 sõltumata täitmistagatise maksmise tingimustest p 4.2 ja 4.3, mis räägivad summast 560 000 kr, 4.4.2 - kui tellija esitab õigeaegselt kooskõlastatud muudatusprojekti ja hageja teostab fassaadtööd või osutab projektijuhtimisteenust ning hoonele väljastatakse kasutusluba, 4.4.3 – kui kostja esitab muudatusprojekti õigeaegselt, kuid hageja ei teosta fassaadtöid ega osuta projektijuhtimisteenust, sest pooled ei saavuta kokkulepet 14 päeva jooksul kooskõlastatud muudatusprojekti esitamisest ning töövõtja keeldumine projektijuhtimisteenuse osutamisest on põhjendatud vastavalt kokkuleppele, siis tuleb tagatisjääk 100 000 kr välja maksta hiljemalt 17. päeval pärast kooskõlastuste muudatuste projekti esitamist töövõtjale (hagejal).
78.Hinnates kompromissi p-s 3.2, mille kohaselt ei pidanud hageja Tallinna Linnaga hoone muudatusprojekti kooskõlastama, sellest tulenevaid töid teostama ega taotlema kasutusluba, va eraldi kompromissi ja p 5 järgi koostoimes, leiab kohus, et fassaaditöödega seonduvad õigused ja kohtused on erikokkuleppe ning kui pooled saavutavad fassaadtööde teostamises kokkuleppele, siis tagatis makstakse kas p 4.4.2, 4.4.3 märgitud tähtaedadel ja kui see ka p 4.4.3 alusel lõpliku kokkuleppeni ei jõua, näiteks katkeb, siis makstakse tagatisjääk välja p 4.4.3 järgi ning kui tellija ei esita üldse 15.11.10 muudatuste kooskõlastust hagejale, siis makstakse välja tagatisjääk p 4.4.1järgi. Kohtu arvates on võimalik järeldada viidatud p 3.2 ja p 4.4.1-4.4.3 ning p 5 koostoimes hinnates seda, et hagejal oli õigus saada tagatisraha 100 000 kr igal juhul tagasi ning see jääk tagas kostjale vaid seda, et kokkuleppe saavutataks, siis viib hageja alustatud tööd/teenuse lõpuni. Seda, et täitmistagatis peaks mingil põhjusel jääma kostjale, ei nähtu lepingust ning ka kostja seadusliku esindaja XXX ei osanud seletada, kas tööde teostamisest või projektijuhtimisteenuse osutamisest põhjendatud keeldumise korral tulnuks täitmistagatis hagejale tagastada või mitte. Hageja tunnistaja XXX ütles, et tema mõistis täitmistagatise funktsiooni selliselt, et kui pooled fassaaditööde teostamises kokkuleppele ei saanud, tuli tagatis tagastada. Kõige eeltoodu (tunnistaja ütlused, kostja esindaja vande all seletused, kompromiss) alusel tuleb kohtu hinnangul lepingut tõlgendada selliselt, et täitmistagatis kuulub igal juhul hagejale tagastamisele, kuna lepingu sellise tõlgenduse kaudu jääb see suuremas ulatuses kehtima. Kohtu arvates juhuks, kui täitmistagatis ei kuuluks 100 000 kr ulatuses tagastamisele, oleks pooled seda ka selgelt väljendanud.
79.Vaidlus puudus selles, et kostja leidis odavamad pakkumised ja palus hagejal enda oma korrigeerida, samuti puudus vaidlus selles, et hageja seda ei korrigeerinud, ega olnud nõus fassaaditöid tegema ega projektijuhtimisteenust osutama. XXX ja XXX ütlustest nähtuvalt, nägi kostja esitatud pakkumised ette teistsuguseid töömeetodeid ja materjale, mis olid odavamad ja hageja hinnangul ehitustehniliselt ebaõiged. Seega on alusetu kostja
väide, et hageja ei korrigeerinud oma hinnapakkumist, kuna kompromissist ei nähtu, et hagejal oleks olnud kohustus oma hinnapakkumist korrigeerida. Nimelt võib kompromissi p 5.3 järgi kostja juhul, kui hageja hinnapakkumine ei ole kostjale vastuvõetav, leida teise töövõtja. Seda et pooled oleksid 14 päeva jooksul muudatusprojekti esitamisest jõudnud kokkuleppele fassaaditööde teostamises või projektijuhtimise teenuse osutamises kompromissi p 4.4.3 järgi, ei ole kumbki pool väitnud. Vaidlus puudus selles, et kostja edastas 22.10.2010 hagejale Roopa 4 muudatustööde projekti, mille alusel koostas hageja 04.11.2010 hinnapakkumise (III kd lk 181,187). 18.11.2010 e-kirjaga (s.o juba pärast 14päevase tähtaja möödumist) pöördus kostja esindaja hageja poole ning palus korrigeeritud hinnapakkumist, mis nähtub kostja e-kirjast hagejale (III kd lk 191). Seda, et hageja selgitas kostjale, et hinnapakkumised kajastasid teistsugust ja ehitustehniliselt ebaõiget lahendust ja et paluti selgitusi, kinnitavad kohtule XXX ütlused, XXX ütlused. Seda, et antud küsimusega ei jõutud tegeleda, nähtub XXX ütlustest. Eeltoodud e-kirju, tunnistaja ütlusi hinnates leiab kohus, et pooled ei jõudnud kompromissis ette nähtud tähtaja jooksul tööde teostamise osas kokkuleppele.
80.Seda, et hageja oleks keeldunud projektijuhtimisteenuse osutamisest, ei ole kostja tõendanud, sest tunnistajad XXX ja XXX ütluste kohaselt, ei jõutudki projektijuhtimise teenuse osutamise küsimuseni, sama nähtub ka E. Tõnuveri seletustest, millest ei nähtu, et oleks tehtud ettepanekut projektijuhtimise teenuse osutamiseks. Lisaks nähtub XXX ütlustest, et teavitas kostjat e-kirjaga sellest, et tema poolt võrdluseks lisatud hinnapakkumised ei ole konkureerivad pakkumised, kuna kumbki pakkuja ei olnud registreeritud ning ühel pakkujal puudus fassaadi ehitamise varasem kogemust. Sama kinnitas ka XXX, et hinnapakkujad, kelle pakkumised hagejale edastati, olid tundmatud ettevõtted. Eeltoodud tõendite alusel leiab kohus, et hagejal oli, arvestades kostja tehtud pakkumisi, võimalik oma professionaalsusest tulenevalt otsustada, et nende saadud hinnapakkumiste alusel on tal õigus projektijuhtimiseteenuse osutamisest keelduda kompromissi p 5.3 alusel, kuna tema arvates ei olnud tegemist tunnustatud ja kogenud fassaaditööde teostajatega.
81.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja on tõendanud, et pooled ei saavutanud kokkulepet fassaaditööde tegemiseks ning projektijuhtimisteenuse osutamises vastavalt p 5 ja p 4.4.3 ning hagejal on õigus nõuda kompromissi p 4.4.3 alusel täitmistagatise väljamaksmist 6 391,16 € ja õige pole kostja väide, et märgitud kohustus pole muutunud sissenõutavaks. Kuna kostja keeldub märgitud summat hagejale tagastamast, rikub kostja kompromisslepingu p 4.4.3 tulenevat täitmistagatise tasumise kohustust VÕS § 100 mõttes ning hagejal on õigus nõuda VÕS § 76 lg 1, 2 ja § 101 lg 1 p1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 alusel kohustuse täitmist ning täitmisega viivitamise eest viivist.
82.Täitmistagatis kuulus tagastamisele vastavalt kompromissi p-s 4.4.3 sätestatule 17. päeval pärast kooskõlastatud muudatusprojekti hagejale esitamist. Muudatusprojekt esitati 22.10.2010, milles vaidlus puudus, seega muutus 6391,16 eurot sissenõutavaks 08.11.2010. Vastavalt poolte vahel 24.11.2009 sõlmitud peatöövõtulepingu nr 925 p 5.9 on viivise määr 0,07 % kalendripäevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Selle üle pooled ei vaielnud.
Eeltoodu alusel on viivis alates 08.11.2010 - 12.06.2015 6391,16 eurolt vastavalt 1678 päeva eest 7507,06 €, mida hageja piiras põhivõla suurusega 6391,16 eoroga (vt ka hageja teesid).
83.Eeltoodu alusel kuulub hageja tagatistäimise tagastamise nõue ja sellelt arvestatud piiratud viivis 6391,16 € rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista hagejale täitmistagatist 6391,16 € ja sellelt viivis 6391,16 €. IV Tsiviilasja hind, menetluskulude jaotus, suurus
84.Tsiviilasja hind on 29081,36 €.
85.Kuna hageja kahju hüvitamisse nõue kuulus rahuldamisele osaliselt (14139,60/16071,60*100) 87,97 % ehk 88%, siis on menetluskulude hüvitamise proportsiooni mõistlik määrata kahjunõude rahuldamise proportsiooni alusel. Eeltoodu alusel jäävad TsMS 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud kostja kanda 88% ulatuses ja kostja menetluskulud 12% ulatuses hageja kanda.
86.Kohus määrab kindlaks menetluskulude suuruse mõistliku aja jooksul pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. /digitaalne allkiri/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.