2-14-55850/20 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

3.Välja mõista Kxxxx Exxxxxxx Swedbank AS-i kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus mõista kostjalt välja põhivõlg 16 543.61€ ja viivis hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude. Hagiavalduse ja lisade kohaselt sõlmisid Swedbank AS (endise ärinimega AS Hansapank) ja Kxxxx Exxxx (edaspidi kostja) 21.08.2007 laenulepingu nr 07-148814-EL, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 36 773 eurot. 26.02.2008 sõlmisid hageja ja kostja lepingu lisa, mille kohaselt andis hageja kostjale täiendavat laenu summas 3 198 eurot ning mille punkti 3.17.1 kohaselt leppisid pooled kokku kehtestada leping uues sõnastuses. Lepingu lisa punkti 3.1 kohaselt oli laenulimiit seega 39 595,77 eurot. Lepingu lisa punkti 3.5 kohaselt oli laenusumma tagastamise tähtajaks 15.08.2032. Lepingu lisa punkti 3.16 kohaselt oli lepingu tagatiseks hüpoteegid kinnistute xxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja kinnsitule xxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kostja kohustus laenusumma ja intressi tagastama igakuiste maksetena iga kuu 15. kuupäeval (lepingu lisa p 3.6). Kostja kohustus tagama vastavate summade tähtaegse olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks need tagasimaksete tähtpäevadel arvelduskontolt maha võtta (lepingu lisa p 4.5). Lepingu tüüptingimuste punkti 7.1 järgi oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt, kui arvelduskontol ei olnud varaliste kohustuste (v.a intress) täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses. Viivise arvestamine algas eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates hageja hinnakirjas fikseeritud määra alusel, milleks on hetkel EKP intress + 8% aastas, s.o 0,022% päevas. Kuna kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis graafikujärgsed maksed tähtaegselt tasumata, ütles hageja pärast täiendavalt kohustuse täitmiseks antud aja möödumist lepingu ühepoolselt üles alates 12.07.2013. Pärast lepingu ülesütlemist väljastas hageja 15.07.2013 kostjale teatise, milles tuletas kostjale veelkord meelde võlgnevuse tasumise kohustust. Kostja ei tasunud võlgnevust ka pärast lepingu ülesütlemist ning lepingu täitmise tagamiseks oli hageja kasuks seatud hüpoteegid (lepingu lisa p 3.16), mistõttu esitas hageja kohtutäiturile täitmisavalduse. Täitemenetluses õnnestus kinnistu xxxx (registriosa numbriga 1266438) müüa kordusenampakkumisel hinnaga 16 000 eurot ja kinnistuxxxxxxx (registriosa numbriga 1732135) hinnaga 8 000 eurot. Varade müügihindadest läksid maha kohtutäituri tasud, mistõttu laenulepingust nr 07-148814-EL tuleneva võlgnevuse katteks laekus varade müügist saadud summast kokku 21 006,35 eurot. Ülejäänud nõude täitmist palus hageja kostjalt 25.06.2014 saadetud kirjas, kuid kostja ei ole hagiavalduse esitamise seisuga võlgnevust tasunud. Hageja nõue kostja vastu on kokku 16 543,61 eurot, millest põhiosa 13 590,51 eurot, intress 139,20 eurot, menetlustasu võlgnevus 9,60 eurot, viivis põhivõlgnevuselt 2 804,30 eurot. Hageja 06.01.2015.a seisukohas selgitas, et poolte vahel oli sõlmitud laenuleping, mille hageja võlgnevuse tõttu ühepoolselt üles ütles. Lepingu ülesütlemise tulemusena muutusid

sissenõutavaks kõik hageja nõuded kostja vastu. Kuivõrd laenuleping on sõlmitud vaid hageja ja kostja vahel, siis on tegemist kahepoolse laenusuhtega ning lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest vastutab hageja ees üksnes kostja. Eeltoodust tulenevalt on väär kostja seisukoht, et poole laenu ulatuses vastutab hageja ees keegi kolmas isik. Seega puudub kostjal õiguslik alus keelduda võlgnevuse tasumisest. Hageja märkis, et kinnisasjade müük täitemenetluses toimus vastavalt täitemenetluse seadustikus sätestatule ning kõiki täitetoiminguid sai kostja vaidlustada vastavalt täitemenetluse seadustikus ettenähtud võimalustele. Kinnisasjad on müüdud ning kõrgema hinnaga nendele varadele ostjaid ei leidunud. Hagejal puudub igasugune info selle kohta justkui oleks kostjal olnud kunagi kõnealustele varadele ostjad kõrgema hinnaga. Samuti puudub hagejal mistahes info selle kohta, et kostja oleks üleüldse soovinud kinnisasju ise müüa. Kostja on kogu aeg püüdnud varade müüki takistada, mitte neid müüa ja seetõttu on kostja sellekohased väited väheusutavad, rääkimata sellest, et kõik kostja väited on paljasõnalised ning tõendamata. Lepingu ülesütlemise kuupäev ei ole kuidagi seotud Jõgeva kriminaaltalituse otsuse kuupäevaga. Hageja oli juba varasemalt, s.o 26.06.2013 teatises hoiatanud kostjat, et kui ta hiljemalt 11.07.2013 võlgnevust ei tasu, luges hageja lepingu ülesöelduks 12.07.2013.a Muud kostja väited väljapressimise ja vägivalla kohta on paljasõnalised ja sisult asjasse mittepuutuvad. Kirjaliku menetluse lõppseisukohtades teatas hageja, et jääb varem esitatu juurde. Hageja märkis, et kostja ei ole esitanud tõendeid oma väitele, et lisaks talle ning hagejale oli lepingu kolmandaks osapooleks Axxxx Rxxxxxx. Kostja ja kolmanda isiku omavahelised kokkulepped ei muuda kostja lepinguga kokku lepitud kohustust hageja ees. Seoses kostja tõendiga viitas hageja, et sõlmitud maaklerleping on perioodi mai 2009-mai 2010.a kohta, kuid täitemenetlus kinnistute müügiks algatati alles 21.08.2013.a. Kostja esitatud maaklerleping ei tõenda, et kostja oleks ise leidnud tagatistele ostja, samuti ei tõenda see seda, et kostja oleks leidnud kinnisasjadele ostja kõrgema hinnaga kui õnnestus nende eest saada täitemenetluses. Kostja vastuväited Kostja teatas, et ei võta hagi õigeks. Kostja teatas, et on esitanud kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudes, milles taotleb müüdud kinnistute tagastamist. Kostja leidis, et xxxxxx kinnistu müüdi liiga madala hinnaga ja sellega põhjustati talle kahju. Teine kinnistu, xxxx, müüdi 2 kuud hiljem edasi oluliselt kõrgema hinnaga kui täitemenetluses ja ostjad on selle läbi rikastunud. Kostja teatas ka, et hageja keelas kostjal endal tegeleda kinnistute müügiga, et saada paremat hinda. Kostja selgitas, et laenuleping oli sõlmitud kolmepoolselt- lisaks pangale ja kostjale veel ka A. Rxxxxxx ning seetõttu lasub A. Rxxxxxxxx kohustus tasuda kostjale vähemalt pool laenu teenindamise summadest. Kostja teatas, et seaduse alusel ta keeldub nende summade tasumisest. Kostja märkis ka seda, et samal päeval kui hageja ütles temaga laenulepingu üles, s.o 12.07.2013.a keeldus politsei algatamist kostja avalduse alusel menetlust uurimaks laenu väljapressimist. Nimelt pressiti lepingu sõlmimine koos xxxxxx kinnistu ostmisega kostjalt välja A. Rxxxxxxx poolt vägivalla ja manipuleerimisega. Kostja leidis, et kaasosalisteks võisid kuriteos olla kinnisvarahindaja, panga töötaja ning võimalik, et ka müüjad. Kostja teatas 26.04.2015.a saadetud kirjalikus seisukohas, et tegeles ise ka kinnistu müügiga ning oli selleks sõlminud maaklerlepingu. Hageja aga keelas kostjal kinnistut ise müüa. Vastupidised hageja väited on ebaõied. Kostja jäi varem esitatud seisukoha juurde, et poole kohustuse eest vastutab A. Rxxxxxx ning kostja keeldub nimetatud kohustuse osa täitmisest

vastavalt A. Rxxxxxxxxx sõlmitud kokkuleppele. Kostja leidis, et nõue tuleks pöörata A. Rxxxxxxx vastu. Kostja kirjalikus menetluses täiendavaid seisukohti ei esitanud. Kohus jättis 26.02.2015.a määrusega rahuldamata kostja taotluse menetluse peatamiseks. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja, kelle ärinimi oli lepingu sõlmimise ajal AS Hansapank, ja kostja sõlmisid 21.08.2007 laenulepingu nr 07-148814-EL, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 36 773 eurot (t lk 6-8). Samuti ei vaidle pooled ka selle üle, et nimetatud lepingule sõlmiti 26.02.2008.a lisa, mille kohaselt andis hageja kostjale täiendavat laenu summas 3 198 eurot, pärast mida oli laenulimiidiks 39 595,77 eurot (t lk 9-12). Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja ei täitnud lepinguga võetud kohustusi ja hageja saatis 26.06.2013.a kostjale teate lepingu ülesütlemisest (t lk 18), milles andis kostjale veel võimaluse kohustus täita 11 juuliks 2013.a ning teatas, et nimetatud tähtajaks kohustuse täitmata jätmisel loeb hageja lepingu ennetähtaegselt lõppenuks. Puudub vaidlus, et kostja kohustust ei täitnud ja leping lõppes tähtajale järgneval päeval so 12.07.2013.a. Kostja ei ole nimetatud faktilistele asjaoludele vastu vaielnud, kuid leidis, et laenulepingust tuleneva täitmata kohustuse eest peaks vastutama Axxxx Rxxxxxx, sest kostja on oma osa kohustustest täitnud. Kohus leiab, et kostja vastuväide ei ole kooskõlas kohtule esitatud tõendite ja hageja ning kostja vahelise õigussuhtega, mida kohus saab esitatud tõendite alusel tuvastada. Pooled on sõlminud laenulepingu. VÕS § 396 lg 1 kohustub laenulepinguga üks isik andma teisele isikule rahasumma sõi asendatava asja, laenusaaja kohustub tagasi maksma sama rahasumma sõi tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ning VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Laenulepingu p 4.2. (sama lepingu lisa p 4.3. kohaselt oli laenusaajal kohustus maksta tagasi laenusumma ja tasuda pangale intressi laenulepingus ja tüüptingimustes kokku lepitud tingimustel. Lepingu kohaselt oli intressi suuruseks fikseeritud viieks aastaks 4,501% aastas. Eeltoodust tulenevalt oli laenusaajal lepingust tulenev kohustus saadud rahasumma tagastada ja tasuda intressi. Kostja on laenu võtnud üksi ja vastutab selle kohustuse täitmise eest ka üksi ja tema vastuväited selles küsimuses on asjakohatud. Nimelt nähtub nii 21.08.2007.a sõlmitud laenulepingust kui selle 26.02.2018.a sõlmitud lisast, et laenuvõtjaks on kostja ainuisikuliselt ning lepingutes puuduvad igasugused viited võimalikule kaaslaenutaotlejale või siis ka Axxxx Rxxxxxxxxx, kui kohustuse kaastagajale. Seega on võetud laenu tagasi maksmise eest ainuvastutav kostja kui ainus laenusaaja. Kohus märgib, et juhul kui kostjal oli mingeid kokkulepped Axxxx Rxxxxxxxxx, millest Axxxx Rxxxxxxx kohustused tuleneks, on see nendevaheline õigussuhe, mis võib anda aluse kostjal esitada tema vastu nõudeid. Hageja ei ole nimetatud õigussuhtes osaline ja seega ei puutu kostja vastuväites viidatud kokkulepped ka käesolevasse vaidlusse. Laenulepingu tagamiseks oli seatud kaks hüpoteeki (laenulepingu ja lisa p 3.16) ühise hüpoteegisumaga 910 000 krooni (58159.60€), mille kohta olid kanded kinnistusraamatus: kinnistul xxxx, kinnistusraamatu nr 12664 ja kinnistul xxxxxx, kinnistusraamatu nr 1732135 (t

lk 24, 28). Mõlemad kinnistud olid kostja ainuomandis. seega ei tulene Axxxx Rxxxxxxx vastutust kohustuse eest ka tagatise andmisest temale kuuluva vara koormamise läbi. Hageja on esitanud 21.08.2013.a täitmisavalduse laenulepingust 07-148814-EL tulenevate kohustuste täitmiseks kokku summas 35 039.25€, millele lisandus ka jooksev viivis. Täiteasjas 084/2013/3735 läbi viidud kinnistute sundvõõrandamise kohta koostatud kordusenampakkumiste aktidest (t lk 23-30) nähtub, et kinnistud müüdi täitemenetluses järgmiselt: xxxx kinnistu, asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, hinnaga 16 000€ ja xxxxxx kinnistu, asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, hinnaga 8000€. Nimetatud hinnast läksid maha täitemenetlusega seotud kulud. Hageja esindaja poolt 25.06.2014.a kostjale saadetud kirjast (t lk 31) nähtub, et kohustuste katteks on läinud vara müügist 21 006.35€ ja täitamata on laenulepingust tulenevaid kohustusi 16 396.26€. Kostja ei ole nimetatud arvutuskäigule vastu vaielnud Kostja esitas aga vastuväite, et soovis ise müüa kinnistuid ja saada kõrgemat hinda, kuid hageja ei lubanud. Hageja eitas kostja väidet ja kostja oma väiteid ei ole tõendanud. Kostja esitatud tõend: 07.05.2009.a kostja ja Uus Maa Tartu büroo OÜ vahel sõlmitud maaklerleping xxxxxx kinnistu müügi korraldamiseks (t lk 82-83), ei tõenda kostja väidet. Nimelt kehtis leping vastavalt p 6.1 kuni 07.05.2010.a. Seega oli lepingu periood, kus kostja ise soovis kinnistut müüa, olnud kolm aastat varasem, kui hageja lepingu üles ütles ja oli vajalik kinnistute realiseerimine, et täita kohustusi. Kohus möönab, et kostjal võisid olla makseraskused ka juba varem, millest üle saamiseks ta soovis ühe kinnistu müüa, kuid ajaline nihe on liiga suur, et seda tegevust saaks siduda vajadusega täita laenlepingust tulenev kohustus ülesütlemisteate saamisel või lepingu lõppemise järel. Samuti ei nähtu esitatud lepingust, et kinnistule oleks ostja ka leitud, millele kaudselt viitab asjaolu, et 2013.aastal oli xxxxxx kinnistu endiselt kostja omandis. Kostja vaidlustas kohtus ka enampakkumised (tsiviilasi 2-14-54607), kus muuhulgas leidis, et tema õigusi rikuti täitememetluses ja xxxxxx kinnistu müüdi liiga odavalt. Tartu Maakohus jättis 16.04.2015.a otsusega hagi rahuldamata (otsus seni jõustumata). Nimetatud otsuse kirjeldavast osast nähtub, et mõlemat kinnistut müüdi enampakkumistel korduvalt ja ostuhuviliste puudumisel alandati korduvalt hinda: alustatixxxxx kinnistu puhul hinnast 24 000€, müüdi kolmandal enampakkumisel hinnaga 16 000€, xxxxxx kinnistu puhul alustati enampakkumisi hinnaga 16 000€, müüdi kolmandal enampakkumisel hinnaga 8000€. Seega nähtub küll, et kinnistud müüd oluliselt odavamalt nende alghinnast, kuid nimetatud asjaolu ei tõenda, et seejuures oleks olnud rikkumisi või, et nende rikkumiste eest vastutaks hageja. Kohus selgitab, et juhul, kui kohtus ka tuvastatakse, et kinnistud müüdi kostja huve kahjustavalt, on kostjal võimalik kinnistud tagasi saada, kuid sellisel juhul jääb tal hageja ees jätkuvalt täitmata kohustus summas, mille eest täitemenetluses kinnistud müüdi. Seega olenemata teise kohtauasja lõpptulemusest on kostjal täitamata kohustus käesolevalt vähemalt selles oas, mida täitemenetluses täita ei õnnestunud ja millise kohustuse täitmiseks on hageja esitanud käesoleva hagiavalduse, s.o summas 16 543.61 eurot. Kohus leiab, et kostja on kohustatud täitma lepingu alusel tekkinud kohustuse osas, mida ei õnnestunud täita täitemenetluses. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 alusel võib võlausaldaja nõuda võlgniku poolt lepingu rikkumisel nii kohustuse täitmist kui ka öelda lepingu üles. Kuna käesolevalt on hageja laenulepingust tulenevaid nõudeid täitamata summas 16 543.61€, tuleb hagi nimetatud summa välja mõistmiseks rahuldada. Nõue koosneb laenu põhiosast 13 590.51€, intressist 139.20€, menetlustasu võlgnevusest 9.60€ ja viivisest 2804.30€ (t lk 3235).