Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Ulvi Loonurm ja Imbi Sidok-Toomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
11.06.2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-10797
Tsiviilasi
AS Eesti Krediidipank hagi A S intressi ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.12.2014 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
133 810 eurot 86 senti
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A S ja V S apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): AS Eesti Krediidipank (registrikood 10237832; asukoht Narva mnt 4, Tallinn 15014), tehinguline esindaja Aase Sammelselg (epost: [email protected])
ja V S
vastu võla,
Kostja I (apellatsioonimenetluses apellant I): A S (isikukood XXXXXXX; elukoht XXXXXXX) Kostja II (apellatsioonimenetluses apellant II): V S (isikukood XXXXXXX; elukoht XXXXXXX) Kohtuistungi toimumise aeg
3.Apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta kostjate, A S ja V S kanda. Kostjad vastutavad apellatsioonimenetluse menetluskulude eest solidaarselt.
1(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-10797
4.Vabastada kostjad A S ja V S apellatsioonkaebuselt tasumisele kuuluva riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AS Eesti Krediidipank (hageja) esitas maakohtusse hagi, milles nõudis A S ’ult (kostja I) ja V S ’ult (korja II) solidaarselt põhivõlgnevuse väljamõistmist summas 120 150,41 eurot, intressivõlgnevuse väljamõistmist summas 1250,77 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist summas 2407,27 eurot ning edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist põhivõlgnevuse summalt seadusjärgse viivise määra alusel.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostjad 22.12.2006 eluaseme laenulepingu nr 18051 (edaspidi ka kodulaenuleping), mille alusel andis hageja kostjatele laenu summas 140 605,63 eurot ning mille kostjad pidid tagastama koos intressi maksetega maksegraafiku alusel hiljemalt 2036.
3.Kodulaenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks seati kostjale I kuuluvale Kangru külas, XXXXXXX asuvale kinnisasjale 24.01.2007 sõlmitud lepingu alusel hageja kasuks hüpoteek. Sama hüpoteegiga olid tagati ka hageja ja kostjatega seotud äriühingu vahel varem sõlmitud kahest laenulepingust tulenevad nõuded järgmiselt: − Laenuleping nr 18067 kuupäevast 27.12.2006, mis oli sõlmitud hageja ja Köögimaailm Sisustus OÜ vahel. Selle lepingu alusel andis hageja kostjate perefirmale ärilaenu 479 337,36 eurot. − 27.12.2006 hageja ja Köögimaailm Sisustus OÜ vahel sõlmitud arvelduskrediidileping, mille alusel võimaldas hageja laenusaajal äritegevuses käibevahenditena kasutada arvelduskrediiti 19 173,49 eurot.
4.27.12.2006 oli hageja ja Aktsiaseltsi Köögimaailm vahel sõlmitud ka käendusleping Köögimaailm Sisustus OÜ laenulepingust nr 18067 tekkinud kohustuste täitmise tagamiseks.
5.30.11.2009 otsustas hageja Köögimaailm Sisustus OÜ-ga sõlmitud laenulepingu nr 18067 erakorraliselt üles öelda. Sellest laenulepingust tulenevate täitmata kohustuste katteks pöörati sissenõue esmalt ärilaenu tagatiseks olnud Sõpruse pst 25 asuvale korteriomandile. Täitemenetlusest saadud raha suunati ärilaenu intresside võlgnevuse ja põhiosa võlgnevuse katteks. Ärilaenu tagatiseks olnud Aktsiaseltsi Köögimaailm vallasvarale seatud kommertspandi realiseerimine ja käenduskohustusest tekkinud nõue ei realiseerunud, kuna äriühing lõppes 28.04.2011. Varatu äriühinguna kustutati
2(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-10797 15.02.2012 äriregistrist ka Köögimaailm Sisustus OÜ. Kuigi kostja II oli laenude käendajaks, pole ta oma kohustust võlgnevuse tasumiseks täitnud.
6.Kostjatega sõlmitud kodulaenulepingu ütles hageja üles 05.12.2013. Kostjal I polnud õigust esitada hagejale võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 alusel avaldust ja nõuda, et kinnistu enampakkumise tulemusena laekunud summa tuleks arvestada kostjate laenulepingust tulenevate kohustuste katteks. Hageja ja kostja I vahel pole mitut võlasuhet ning kostja ise ei andnud võlausaldajale üle raha, vaid täitemenetluses realiseeriti pandiese.
7.Täitemenetluses hüpoteegi realiseerimine ei ole võlgniku kohustuse ennetähtaegne täitmine ning hüpoteegi realiseerimine ei muutnud kostjate laenulepingus toodud laenu tagastamise tähtaega. Samuti ei käitunud hageja halvas usus, sest vaidlusaluse hüpoteegi realiseerimise ajaks polnud enam olemas võlgnikku Köögimaailm Sisustus OÜ ning muud tagatised olid kas realiseeritud või võimalused nende realiseerimiseks ammendunud. Kostjatele hageja poolt antud laenu alusel ei olnud vaidlusalune kinnistu ostetud, sest see oli soetatud oluliselt varem. Kostja II pakkus ise hagejale Köögimaailm Sisustus OÜ ärilaenu tagatiseks kostjale I kuulunud kinnistut. Kostjate viited Eesti Panga määrusele on asjakohatud. Kostjate vastuväited
8.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
9.Kostjad leidsid, et nende kohustused hagejaga 22.12.2006 sõlmitud kodulaenulepingu alusel on lõppenud, sest kostja I esitas hagejale VÕS § 88 lg 5 alusel avalduse, milles ta määras, et täitemenetluses laekunud summade alusel tuleb kaetuks lugeda tema kohustused antud laenulepingu alusel. Hageja käitus pahas usus, kui ta kostja avaldust ei arvestanud. Tegemist oli eluasemelaenuga, mille arvelt oli nimelt vaidlusalune kinnistu soetatud. Kodulaenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tähtaeg oli saabunud enampakkumise läbiviimise ajaks, sest võõrandati laenulepingu sihtotstarbe objekt ja tagatis, kuid eluasemelaen ei tohi olla tagatiseta. Hagejal puudus õigustatud huvi kostja laenulepingu täitmist mitte vastu võtta. Juba 13.05.2012 tegi hageja kostjale I ettepaneku, et kinnistu võõrandamisel on viimasel võimalik koheselt hagejaga kõik krediidisuhted lõpetada. Täitemenetluses osales kostja I võlgnikuna ja tal oli õigus määrata, millise kohustuse katteks täitmine toimub. Samuti nägi laenulepingu 14. ptk ette, et hageja oleks pidanud tagatise realiseerimisel laenulepingu kostjatega üles ütlema ning sama tuleneb Eesti Panga määrusest. Alternatiivselt palusid kostjad juhul, kui kostjal I ei olnud õigus määrata kohustuste täitmise järjekorda, lugeda täidetuks kõik hüpoteegiga tagatud kohustused proportsionaalselt hüpoteegi realiseerimisest laekunud raha ulatuses. Esimese astme kohtu otsus
10.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja 131466,76 eurot ning lisanduva viivise põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
11.Kohus ei pidanud põhjendatuks kostjate väiteid selle kohta, et kostjal I oli õigus VÕS § 88 alusel täitemenetluse käigus määratleda, millised kohustused tuleb laekunud summa arvelt täidetuks lugeda. Samuti ei nõustunud kohus kostjatega, et hageja käitus pahauskselt, kui ta alustas XXXXX kinnistu hüpoteegi realiseerimiseks
3(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-10797 täitemenetluse, kuid ei öelnud koheselt üles kostjatega sõlmitud kodulaenulepingut. Kohtus leidis, et mitte igasugust, teisele lepingupoolele subjektiivselt mittemeeldivat käitumist, ei saa pidada pahauskseks.
12.VÕS § 88 kohaldamise esmane eeldus on võlgnikul mitme kohustuse olemasolu võlausaldaja ees, kusjuures ka sellises olukorras on võlgniku valikuõigused piiratud VÕS § 88 lõigetes 2 ja 3 ettenähtuga. Täitemenetluse seadustik reguleerib üksikasjaliselt, millises järjekorras täitemenetluses erinevaid nõudeid rahuldatakse, ega ei näe ette, et võlgnikul oleks ainuõigus määrata, millise sissenõudja millise nõude ta esmalt täidab ning millises ulatuses. VÕS § 88 ei kujuta endast erinormi täitemenetluse regulatsiooni osas ning antud säte ei ole täitemenetluse puhul kohaldatav.
13.VÕS §
sätestab tarbijakrediidilepingu ülesütlemise piirangud. Tarbijakrediidilepingute puhul on laenuandja võimalused laenulepingut üles öelda piiratud. Tarbijakrediidilepingut saab üles öelda vaid selgelt seaduses esinevate tingimuste olemasolul. Kodulaenulepingule lisatud üldtingimused ei näinud ette, et hageja laenuandjana oleks olnud kohustatud laenulepingu üles ütlema, kui selle tagatiseks olevale varale on pööratud sissenõue. Kuigi üldtingimuste punkt 11.3 andis laenuandjale võimaluse laenuleping tagatise väärtuse vähenemisel üles öelda, oli see siiski hageja õigus ning mitte kohustus. Ühtlasi oleks selline ülesütlemine olnud vastuolus VÕS §-s 416 sätestatud tarbijalepingute regulatsiooniga. Ainuüksi tagatise realiseerimise tõttu polnud tarbijakrediidilepingu erakorraline ülesütlemine lubatud.
14.Ainsad tagatised, milliste arvelt sai hageja Köögimaailm Sisustus OÜ vastu esitatud nõudeid rahuldada, olid kinnisasjadele seatud hüpoteegid. Hageja avalduse alusel alustati täitemenetlust kostjale I kuulunud XXXXX kinnistul lasuva hüpoteegi realiseerimiseks Köögimaailm Sisustus OÜ täitmata jäänud laenulepinguliste kohustuste katteks. Kinnistu võõrandati 26.02.2013 kordusenampakkumisel hinnaga 246000 eurot. Kuna kodulaenulepingu ütles hageja üles 05.12.2013, polnud täitemenetluses enampakkumise toimumise ja kinnistu võõrandamise ajal see leping veel üles öeldud ning lepingust tulenenud kohustus polnud veel täies ulatuses sissenõutavaks muutunud. Tsiviilasjas kogutud tõenditest ja asjaoludest ei nähtu, et kostjal I oleks hageja ees olnud mitut kohustust. Asjaolu, et kostjale kuuluvale kinnistule seatud hüpoteek tagas mitme isiku erinevaid kohustusi, ei tähenda veel kostjal I endal hageja ees mitme rahalise kohustuse olemasolu. Kostja 28.05.2013 avalduse esitamise ajaks ei olnud tema ja kostjaga II sõlmitud kodulaenulepingut veel üles öeldud. Kirjeldatud olukorras oleks VÕS § 88 lg 3 piiranud kostja I õigusi määrata täidetavate kohustuste järjekorda isegi siis, kui kostjal I oleks olnud mitu kohustust hageja ees.
15.Kohtu hinnangul käitus hageja heas usus, kui ta pärast kinnistu sundenampakkumist ei öelnud koheselt kostjatega sõlmitud kodulaenulepingut üles, vaid kattis enampakkumiselt saadud raha arvelt ka selle võlgnevuse kostjate laenulepingu alusel, mis raha saamise ajaks oli tekkinud. Kohus ei nõustunud kostjate väidetega, et hageja andis kostjale I lubaduse, et viimane vabaneb kõigist kohustustest hageja ees, kui kinnistu võõrandatakse. 13.05.2010 kirjast (I kd, tl 57-58), kohtu hinnangul nimetatut ei tulene.
4(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-10797
16.Kohus ei pidanud võimalikuks rahuldada kostjate alternatiivset taotlust lugeda täidetuks kõik hüpoteegiga tagatud kohustused proportsionaalselt hüpoteegi realiseerimisest laekunud raha ulatuses. Apellatsioonkaebus
17.Apellatsioonkaebuses leiavad kostjad, et maakohus on rajanud enda väited õiguslikele alustele, milliseid hageja ei ole hagi põhjendustes välja toonud. Seega on kohus väljunud hagi piiridest. Maakohus on sisustanud hageja vastuväited täitemenetluse seadustiku paragrahvidega, millistele hageja ei ole enda nõuet esitades ja kohtumenetluse käigus tuginenud.
18.Apellandid ei nõustu maakohtu seisukohaga, et täitemenetluse kaudu võlgnikule esitatud nõue ei ole käsitletav võlgniku rahalise kohustusena sissenõudja ees. Kohus on lähenenud kostjal I mitme kohustuse olemasolu hinnates otsuses asjale äärmiselt kitsalt, asudes seisukohale, et pelgalt selle tõttu, et võlg täidetakse täitemenetluse kaudu, ei ole selle näol tegemist enam võlgniku kohustusega. Apellandid ei nõustu sellise käsitlusega ja leiavad, et kohustus on olemas sõltumata sellest, kas seda täidetakse vabatahtlikult või täitemenetluse kaudu. Kohustuse täitjaks, ehk raha ja kohustuse omanikuks ja subjektiks on ikkagi võlgnik.
19.Kostjate hinnangul on ilmne, et kostjal I oli hageja ees mitu kohustust ja tal oli õigus vastavalt VÕS § 88 lg-le 5 ise määrata, millise kohustuse ta oli täitnud. Kohustused, mis kostjal I olid hageja ees, olid identsed – tegemist oli pangalaenuga, mida tagas hüpoteek samale kinnistule. Nende kohustuste erinevana käsitlemine on kohtu poolt seaduse väänamine ühe poole huvides ja see on ebaõiglane ning ebaseaduslik. Asjaolu, et ka hageja ise pidas kohustusi konkureerivateks ja paralleelselt olemas olevateks, on tõendatud sellega, et hageja osaliselt kasutas täitemenetluses laekunud raha kostja I eluasemelaenu kustutamiseks 5907,06 euro ulatuses.
20.Apellandid ei nõustu kohtu seisukohaga, et kuna üks kohustus täideti täitemenetluses varem, siis sellele ei kohaldu VÕS § 88.
21.Maakohus on otsuse punktides 58 ja 59 analüüsinud hageja õigust või kohustust öelda üles kodulaenuleping kostjaga I ja asunud seisukohale, et seda ei saanud ja ei pidanud tegema. Tähelepanuta on jäänud asjaolu, et vastavalt VÕS §-le 88 ei omagi see tähtsust. Kohus oleks pidanud põhjendama, mis oli see hageja õigustatud huvi, mis tingis õiguse keelduda tagatiseta maksejõuetu isiku eluasemelaenu täitmise vastuvõtmisest. Vastavas osas on maakohtu otsus põhjendamata ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 656 lg 1 kohaselt on see menetlusõiguse normi rikkumine, mis toob kaasa otsuse tühistamise. Kohus on jätnud täitmata ka TsMS § 442 lg-st 8 tuleneva ülesande hinnata seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt.
22.Apellandid on seisukohal, et kõik kostjate kohustused hageja ees, mis tulenesid kodulaenulepingust, on täidetud tagatiseks olnud Kangru külas XXXXX asunud kinnistu müügist laekunud 226 429,13 euro arvel. Kostja I esitas selle kohta võlausaldajale seaduse nõuete kohase teatise. Selle tõttu on hagi esitatud alusetult.
Vastustaja seisukoht
5(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-10797
23.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
24.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid üle korrata.
25.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium esmalt, et ei nõustu kostjate etteheitega, nagu oleks maakohus väljunud hagi piiridest, rajades lahendi õiguslikele alustele, milliseid hageja ei ole hagi põhjendustes välja toonud. Kolleegium märgib, et kui hageja on esitanud hagi alusena asjaolude kogumi, on sellele õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine) kohtu ülesanne ja kohus ei ole seejuures seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause) (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 39; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, p 16). Küll ei tohi kohtu õiguslik hinnang tulla pooltele üllatuslikult, st kohus peab vähemalt suulises menetluses juhtima üldjuhul poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust (TsMS § 348 lg-d 1-3, § 351, § 392 lg 1 p-d 1 ja 3, § 400 lg 5, § 401 lg 1, § 436 lg 4). Praegusel juhul ei saanud maakohtu õiguslik hinnang olla kostjatele ka üllatuslik, kuna hageja on täitemenetluse seadustiku kohaldumisele osundanud ning maakohus on menetluse käigus 08.10.2014 toimunud eelistungil õigussuhte kvalifitseerimist pooltega arutanud (I kd, tl 89-90).
26.Muus osas on kostjad apellatsioonkaebuses korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Maakohus on otsust põhjalikult põhjendatud ja kuivõrd otsuses on piisava põhjalikkusega käsitletud ka enamikke apellatsioonkaebuses esitatud väidetest, ei pea kolleegium vajalikuks neile väidetele veelkord vastata. Kolleegium võtab apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Kolleegium ei pea võimalikuks anda menetluses tuvastatud asjaoludele maakohtust erinevat õiguslikku hinnangut. Samuti ei tuvastanud ringkonnakohus maakohtu menetluses ka muid menetlusnormide rikkumisi, mis võiksid anda aluse otsuse tühistamiseks.
27.Kolleegium märgib, et VÕS § 2 lg-st 1 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 5 lg-st 1 lähtuvaid "võlgniku" mõisteid tuleb õiguslikult teineteisest eristada. Ka praegusel juhul oli kostja I täiteasjas nr 035/2010/1742 toimunud täitemenetluses võlgnikuks TMS § 5 lg 1 mõttes, kuid poolte esitatud asjaolude põhjal ei saa teda lugeda kolmandate isikute kohustuste täitmise osas võlgnikuks võlaõigusseaduse mõttes. Seetõttu on õige maakohtu järeldus, et kostjal I ei olnud VÕS § 88 tähenduses hageja ees mitut kohustust.
28.Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et täitemenetluse seadustik reguleerib erinevate nõuete rahuldamise järjekorda sundtäitmisel täitemenetluses ammendavalt ning VÕS §-s 88 sätestatu kohaldamiseks, sh analoogia korras, puudub õiguslik alus.
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-10797 Ka ringkonnakohtu hinnangul ei saa poolte esitatud asjaolude põhjal pidada hageja käitumist kostja suhtes hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Hagejal hüpoteegipidajana oli õigus valida, millise tagatud nõude rahuldamiseks ta hüpoteegi realiseerib. Maakohus on esitatud asjaolude ja tõendite põhjal õigesti leidnud, et ainsad tagatised, mille arvelt sai hageja Köögimaailm Sisustus OÜ vastu esitatud nõudeid rahuldada, olidki kinnisasjadele seatud hüpoteegid.
29.Kostjad leiavad apellatsioonkaebuses, et maakohus oleks pidanud analüüsima hageja kui võlausaldaja võimalikku huvi keelduda kohustuse enneaegse täitmise vastuvõtmisest (VÕS § 84 lg 1). Kolleegiumi arvates ei ole see etteheide põhjendatud. Esiteks ei toeta asja materjalid kostjate väidet, et nad oleksid pakkunud hagejale kodulaenulepingu alusel saadud laenu ennetähtaegset tagastamist. Kostjate käsitlus kõnealuse laenu tagastamisest täiteasjas toimunud kinnisasja müügist saadud tulemi arvelt on ringkonnakohtu hinnangul õiguslikult põhjendamatu. Teiseks on maakohus otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud kostjate väiteid, mille kohaselt ei olevat hageja käitunud kodulaenulepingu ülesütlemisel alles pärast kinnistu sundenampakkumist heas usus. Nagu eelnevalt märgitud, nõustub kolleegium maakohtu vastavate põhjendustega. Menetluskulude jaotus
30.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostjate kanda. Kostjad vastutavad TsMS § 165 lg 3 järgi vastavate menetluskulude eest solidaarselt.
31.Menetluskulude rahalise suuruse määrab käesolevas asjas kindlaks maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14, p 22).
32.Ringkonnakohus on 02.03.2015 määrusega andnud kostjatele menetlusabi ning vabastatud nad 1500 euro suuruse riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel (II kd, tl 127-130). Seoses hagi rahuldamisega tuleks nimetatud riigilõiv menetluskuluna TsMS § 190 lg 5 esimese lause alusel kostjatelt täies ulatuses riigituludesse välja mõista. TsMS § 190 lg 7 võimaldab kohtul mõjuval põhjusel ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Arvestades menetlusabi andmise otsustamise käigus kontrollitud kostjate majanduslikku olukorda ning asjaolu, et kostjad on kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud 31.05.2015 Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavaldused, peab ringkonnakohus TsMS § 190 lg-st 7 lähtudes põhjendatuks vabastada kostjad riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.