Hageja: Osaühing XXX (registrikood XXX; asukoht XXX; e-post: [email protected]), seaduslik esindaja XXX; Kostja: XXXAS (registrikood XXX; asukoht XXX), seaduslik esindaja XXX(e-post XXX).
Asja läbivaatamine
Kirjalik lihtmenetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada osaühing XXX hagi XXXAS-i vastu.
2.Mõista välja XXXAS-lt osaühing XXX kasuks 770,87 eurot, so põhinõue summas 630,75 eurot ja 04.03.2015.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 140,12 eurot.
3.Mõista välja XXXAS-lt osaühing XXX kasuks lisanduv viivis 0,15% päevas põhinõudelt (630,75 eurot) alates 05.03.2015.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude suuruse. Menetluskulud
4.Jätta menetluskulud kostja XXXAS-i kanda.
5.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista XXXASlt välja Osaühing XXX kasuks menetluskulud summas 200 eurot. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Eelnev meneteluse käik ja hagi aluseks olevad asjaolud ning hageja nõue
1.Osaühing XXX esitas Pärnu Maakohtule avalduse XXXAS vastu maksekäsu kiirmenetluses 699,91 euro väljamõistmiseks. Pärnu Maakohtu 20.02.2015.a määrusega anti nõue Harju Maakohtule üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuivõrd võlgnik esitas maksekäsu kiirmenetluse avaldusele vastuväite. Harju Maakohtu 25.03.2015.a määrusega võttis maakohus osaühing XXX hagiavalduse menetlusse.
2.Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt oli hageja ja kostja vahel sõlmitud puhastusteenuse osutamise leping alates 04.03.2013.a puhastusteenuse osutamiseks kostja tegutsemisaadressil XXX, Tallinnas. 23.09.2014.a saatis kostja esindaja hageja kontaktisikule e-kirja, milles teatas, et hageja hinnapakkumine uuel kostja tegutsemisaadressil ei olnud kõige soodsam ning seetõttu kostja soovib lõpetada pooltevahelise koostöö. 24.09.2014.a saatis hageja esindaja kostjale e-kirja, milles andis teada, et vastavalt pooltevahelisele lepingule on kirjalik etteteatamistähtaeg 60 kalendripäeva ehk leping öeldakse üles 22.11.2014.a. Lisaks pakkus hageja võimalust üles öelda leping koheselt, kui tasutakse hüvitis kahe teenuskuu ulatuses. 30.09.2014.a saatis kostja esindaja hagejale kirja, milles avaldas, et ei ole nõus tasuma hüvitist kahe kuumäära ulatuses, kuna juba juuni lõpus või juuli alguses oli teade, et kostja kolib uuele aadressile ja kostja andis hagejale võimaluse osaleda puhastusteenuse osutamise konkursis, kuid paraku ei osutunud hageja teenusehind kõige madalamaks. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista põhinõude summas 630,75 eurot, perioodil 26.09.2014.a 04.03.2015 sissenõutavaks muutunud viivis summas 140,12 eurot ning lisanduva viivise põhinõudelt 0,15% päevas kuni põhinõude täitmiseni kostja poolt. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
3.Kostja ei võta hagi õigeks ja vaidleb sellele vastu. Kostja vastuse kohaselt on poolte vahel sõlmitud leping puhastusteenuste osutamiseks kostja tolleaegsel juriidilisel, kui ka tegutsemisaadressil XXX, Tallinn. Kostja esindaja informeeris juunis 2014.a hageja esindajat suuliselt sellest, et kostja alustab augustis 2014.a kolimisega ja kostja teeb uuel pinnal ka konkursi koristusteenuse pakkujale, kuna pinnad on uued ja ruutmeetrid erinevad. Kostja ja hageja esindaja leppisid kokku, et juuli lõpu poole vaatavad täpsemalt ajad üle, millal sobib uute ruumidega tutvuda. Algselt leppisid pooled kokku ruumidega tutvumise augustikuusse 2014.a, kuna siis pidi kostja ruumid enda valdusse saama ja kolimisega alustama, kuna juuli lõpus sai kostja teada, et augustis ta veel ei saa kolida, lükati suuliselt ka lepingu lõppemine edasi septembri algusesse. Kuna kolimine algas kostjal 05.09.2014.a, siis sellest ajast on ka pooltevaheline leping lõppenud. Septembris teostas hageja koristamist kahel päeval so 01.09. 2014 ja 03.09.2014.a. Selle eest on kostja ka nõus hagejale tasuma kuid nende päevade eest kostjale arvet esitatud ei ole. Uued ruumid sai kostja enda kätte 05.09.2014, siis võimaldas
kostja nendega hagejal ka tutvuda, hageja vormistas omapoolse pakkumise 08.09.2014.a ja edastas pakkumise kostjale 10.09.2014.a. 22.09.2014.a teavitas kostja hagejat, et hageja pakkumine on kõrgem teisest pakkujast, hageja tuli oma hinnaga 23.09.2014. e-kirjas allapoole, kuid hageja pakkumine oli kostja jaoks ikkagi liiga kõrge ning 23.09.2014.a ekirjaga teavitas kostja hagejat, et puhastusteenuse osutajaks on valitud teine ettevõte. Sellepeale hageja solvus. Kostja hinnangul on hageja kogu aeg olnud teadlik sellest, et leping XXX lõppes 03.09.2014, mil oli hageja viimane koristuspäev. Et hageja oli lepingu lõppemisest teadlik ja seda ka aktsepteerinud, viitab kostja hinnangul ka see, et kolimiseelsel nädalal käis hageja koristustarvikutel järel. Kostja leiab, et ei ole rikkunud teatamise kohustust, vastupidi ta teavitas hagejat isegi rohkem kui kaks kuud ettevõtte kolimisest uuele aadressile ja vanal aadressil teenuse osutamise lõppemisest. Asjaolu, et kostja ei teavitanud hagejat kirjalikult on ainult vormiline, mitte lepingu sisuline rikkumine. Eeltoodust tulenevalt kostja leiab, et on lepingu lõppemisel käitud korrektselt, palub hagi jätta rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused
4.Käesoleva asja hind on 1 117,16 eurot. Kohus leiab, et asja võib lahendada lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
5.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning võtnud arvesse poolte esitatud seisukohti, jõudis järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
6.Vaidlust ei ole selles, et pooled on sõlminud puhastusteenuste osutamise lepingu nr 268 tähtajaga 04.03.2013.a kuni 03.03.2014.a (tlk 54-60). Lepingu punkt 2.1 alusel pikenes viidatud leping automaatselt ühe aasta võrra, seega pidi leping kehtima tähtajaliselt vähemalt kuni 03.03.2015.a. (tlk 54). Selle üle vaidlus puudub. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja teavitas hagejat juuni lõpul 2014.a. suuliselt sellest, et augustis 2014.a kolib kostja uuele pinnale. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja teatas hagejale lepingu lõppemisest ja tähtaega järgides ette ning kas sellest tulenevalt on kostja kohustatud hagejale tasuma hüvitist. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole järginud lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest teavitamise korda, kostja leiab, et rikutud on kõigest teatise vormilist, mitte sisulist külge, tegelikkuses oli hageja kõikide asjaoludega kursis.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 11 lg kohaselt lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 13 lg 2 sätestab, et kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti. Vastavalt pooltevahelisele puhastusteenuste lepingu p 2.2 võib poole nõudmisel lepingut ennetähtaegselt lõpetada või ajutiselt peatada. Vastavast soovist peab teisele poolele kirjalikult ette teatama vähemalt 60 kalendripäeva (tlk 54). Lisaks on pooled lepingu p-s 5.1 kokku leppinud selles, et pooltevahelised käesoleva lepingu ja/või selle lisaga seotud teated peavad olema kirjalikus vormis, välja arvatud juhtudel, kui nimetatud teated on informaatilise iseloomuga, mille edastamisel teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi (tlk 56). Lepingu lõpetamise teade toob
endaga kaasa õigusliku muudatuse, seega olid pooled selgesõnaliselt ette kokku leppinud selles, et lepingu ennetähtaegse lõpetamise soovist peab teisele poolele kirjalikult 60 päeva ette teatama. Vaidlust ei ole ka selles, et esimene kirjalik teade edasise koostöö lõppemise kohta on kostja poolt hagejale edastatud 23.09.2014.a e-kirjaga. Kohus ei nõustu kostja käsitlusega sellest, et käesoleval juhul ei ole vorminõude rikkumine oluline puudus lepingu lõppemisest teavitamisel.
8.Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt eeldatakse, et pooled on vabad oma lepingulisi suhteid muutma või lõpetama igasuguses vormis ja alusel, milles nad ise on lepingus kokku leppinud. Kui pooled on ette näinud lepingu muudatustele või lepingu lõpetamisele kindla vormi, on muudatus lepingus või lepingu lõpetamise kokkulepe tühised, kui seda vormi ei ole järgitud. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et kostja ei järginud lepingu ennetähtaegse ülesütlemise vorminõuet - teatada lepingu lõpetamisest kirjalikult, vaid informeeris hagejat oma tulevasest kolimisest suuliselt.
9.VÕS § 13 lg 3 järgi, kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Kostja tugineb käesoleval juhul sellele, et hageja oli tegelikkuses teadlik kostja lepingu lõpetamise soovist ja tegutses ka vastavalt, kuna viis vanalt puhastusobjektilt ära koristusvahendid ja vaatas üle uue puhastusobjekti ning tegi uue hinnapakkumise. Kohus kostjaga ei nõustu.
10.Pooltevahelise lepingu nr 268 p 1.1 järgi oli lepingu objektiks töövõtja poolt tellijale osutatavad puhastusteenused lepingus fikseeritud ulatuses, tingimustel ja korras tellija õiguslikus valduses oleval pinnal asukohaga XXX, Tallinn. Vaidlust ei ole selles, et kostja teavitas hagejat suuliselt sellest, et ta kolib augustis 2014.a uuele pinnale asukohaga Paneeli 2, Tallinnas. Kolimine sai teoks 05.09.2014.a. Puhastusteenuste lepingu p 2.5 sätestab, et leping lõpetatakse ennetähtaegselt lepingu poole likvideerimise korral, pankrotistumise korral või poolte kokkuleppel. Seega ei ole pooled kokku leppinud selles, et leping lõpeks iseenesest poole kolimise tõttu teisele pinnale. Kolimisel muutub vaid puhastusobjekt, mitte lepinguline suhe ise.
11.Lepingu p 4.1 on pooled kokku leppinud puhastusteenuse hinnas. Lepingu p 4.5 kohaselt on pooled kokku leppinud selles, et kui käesoleva lepingu täitmise käigus selgub puhastustööde mahu muutmise vajadus, lepivad pooled kokku koos mahu muutumisega lepingu p 4.1 fikseeritud summa muutmise. Kostja on ise esile toonud, et informeeris hageja kontaktisikut sellest, et alustab augustis kolimisega ja uuele pinnale teevad konkursi koristusteenuse pakkujale, kuna pinnad ja ka ruutmeetrid on erinevad (tlk 99). Selline informeerimine ei tähenda kohtu hinnangul, et kostja on hagejat teavitanud pooltevahelise lepingu ennetähtaegse lõpetamise soovist. Puhastusobjekti muutumisest teavitamine on informatiivse sisuga teade, millele ei järgne koheselt õiguslikke tagajärgi, seega selliseid teateid sai kostja hagejale suuliselt edastada. Kohus leiab, et hageja suulist teavitamist kostja kolimisest ja ettepanekut uue hinnapakkumise tegemiseks saab käsitleda kui ettepanekut juba olemasoleva lepingu muutmiseks, kuivõrd muutub puhastusobjekt ja sellega seoses saab eeldada, et muutub ka teenuse hind. Iseenesest oli kostjal õigus uuel rendipinnal puhastusteenuse saamiseks konkurss välja kuulutada, kuid ka see ei tähenda, et konkursi väljakuulutamisel juba olemasolev puhastusteenuseleping lõpeb. Uut lepingut saab sõlmida ka siis, kui konkurss on läbi ja vana leping korrektselt etteteatamistähtaega järgides lõpetatud. Kui kostja soovis kindlalt pooltevahelist puhastusteenust lõpetada, oleks ta pidanud sellest hagejat vastavalt lepingu tingimustele kirjalikult ja selgesõnaliselt teavitama. Seda kostja teinud ei ole.
12.See et hageja pakutud tingimused lepingu muudatusteks kostjale ei sobi, selgus kostjale lepingu tingimuste muutmise käigus 23.09.2014.a, mil hageja esindaja edastas kostjale
omapoolse lõpliku hinnapakkumise. 23.09.2014.a ongi kostja edastanud hagejale kirjalikult taasesitatavas vormis teate selle kohta, milles tänas meeldiva koostöö eest ja teatas, et otsustasid ainult hinna järgi. Kohus ei saa poolte e-kirjavahetusest tulenevalt kuidagi asuda seisukohale, et tegemist oli uute lepingueelsete läbirääkimistega, mitte lepingu nr 268 tingimuste aruteluga (tlk 63-69; 109-117). Poolte kirjavahetuses ei viita midagi sellele, et hageja oleks aktsepteerinud väidetavat kostja lepingu ennetähtaegse lõpetamise teadet. Eelmiselt puhastusobjektilt koristusvahendite äraviimine ei tähenda iseenesest seda, et hageja hinnangul on pooltevaheline leping lõppenud, vaid seda, et hageja oli teadlik, et muutub puhastusobjekt. On loomulik, et puhastusobjekti muutumisel ei jäta puhastusteenust osutav ettevõtja vanale pinnale oma töövahendeid maha vaid võtab kaasa ja jätkab vajadusel teenuse osutamist uuel pinnal. Puhastusobjekti muutumine ei tähenda koheselt poolte lepingulise suhte lõppemist.
13.Hageja on uue puhastusobjekti septembris 2014.a esimesel võimalusel üle vaadanud, samuti täpsustas hageja esimesel võimalusel uue pinna ruutmeetreid (tlk 109). Samas on kostja hagejat teavitanud, et talle hageja pakutud hind ei sobi alles 22.09.2014.a. Seega saab kohus teha järelduse, et koristusteenuse viibimine uuel pinnal oli takistatud kostjast endast tuleneval põhjustel, kuna kostja ei andnud hageja hinnapakkumisele vastust ligi 2 nädala jooksul pakkumuse saamisest. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja ei ole järginud varasemalt kokkulepitud lepingu ennetähtaegse lõpetamise korda.
14.VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Lepingu p 2.2 teise lause järgi kui lepingut ülesütlev pool ei järgi käesolevas punktis toodud etteteatamisetähtaega, kohustub ta teisele poolele maksma hüvitise summas, mis vastab lepingu lõppemise hetkel kehtiva kuutasu kahekordsele suurusele (tlk 54). Lepingu lisa 2 järgi on alates kuu tasu suuruseks alates 01.01.2014.a 296,51 eurot (ilma käibemaksuta, tlk 60). Seega oleks kostja lepingu rikkumise korral lepingust tulenevalt kohustatud maksma hagejale hüvitist summas 593,02 eurot (ilma käibemaksuta, koos käibemaksuga 711,62 eurot). Hageja nõuab kostjalt hüvitist summas 630,75 eurot (koos käibemaksuga). Kohus on eelpool tuvastanud, et kostja ei järginud lepingu ennetähtaegse lõpetamise etteteatamise korda, mistõttu on kostjal kohustus tasuda hagejale hüvitist. Kohus leiab, et nõutav hüvitis ja selle suurus on lepinguga kooskõlas ja tuleb kostjalt välja mõista.
15.Samuti palub hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivist summas 140,12 eurot ning lisanduva viivise TsMS § 367 alusel. Pooltevahelise puhastusteenuse lepingu p 4.4 kohaselt käesoleva lepingu järgsete maksetega viivitamise korral on töövõtjal õigus nõuda ja töövõtja on kohustatud tasuma viivist 0,15% võlgu olevalt summalt iga viivitatud päeva eest. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostja viivisenõudele sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 04.03.2015.a summas 140,12 eurot tuleb kostjalt välja mõista, samuti tuleb välja mõista lisanduv viivis kuni põhinõude täitmiseni.
16.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
17.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind. Sama paragarahvi lõige 2 järgi hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 124 lg 1 raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Eeltoodust tulenevalt on hagi hind 1 117,16 eurot. Menetluskulude jaotus
18.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Seega käesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
19.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
20.Hageja esindaja esitas 21.05.2015.a menetlusdokumendis taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Menetlusdokumendist nähtub, et hageja menetluskulud seisnevad riigilõivus summas 200 eurot.
21.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14).
22.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõivu. Kohtutoimikust nähtub, et hageja on nii maksekäsu kiirmenetluse avalduse kui ka hagiavalduse esitamisel tasunud lõivu kokku 200 eurot. Seega on vastava kulu kandmine tõendatud. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada. Kohus rahuldab hageja avalduse ning mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 200 eurot.
23.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.