Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 29 lg 6, TsMS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (PankrS § 23 lg 7, TsMS § 661 lg 2). Asjaolud ja avaldus OÜ XXXesitas Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi 3 848.21 euro ulatuses. Võlgnik on varatu ja püsivalt maksejõuetu. 08.04.2015. a. määrusega võttis kohus OÜ XXXpankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Jüri Truutsi. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära ajutise halduri, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt moodustavad võlgniku kohustused 3 848,21 eurot, vara puudub. Püsiv maksejõuetus on tõendatud ja seega puuduvad eeldused võlgniku võlgnevate kohustuste täitmiseks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise pankrotimenetluse käigus tuvastatu põhjal ei ole halduril andeid selle kohta, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võiks olla kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Maksejõuetuse tekkimise peamine põhjus on võlgniku kui väikefirma poolt palgatud töötajate kohusetundetu lahkumine töölt ja sellest tulenev tellijapoolne lepingu lõpetamine. Seoses reservide puudumisega ja usalduse kaotusega ei olnud võlgnik suuteline tegevust jätkama. Maksejõuetuse tekkimise põhjus on seega muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 tähenduses. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik muutus maksejõuetuks 2014. aastal, mil aktiivne majandustegevus lõppes ja juhtkond otsustas äriühingu likvideerida. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei tuvastanud. PankrS § 30 alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse 2(4)

vajalikud kulutused. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 10 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 800 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. PankrS § 150 lg 4 ja TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub võlgnikult ja juhatuse liikmelt solidaarselt väljamõistmisele ajutise halduri tasu ja kulutused ajutise halduri Jüri Truutsi kasuks. PankrS § 23 lg 6 alusel kohus võib hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Võlgniku vara moodustab 0 eurot, seega kuulub riigi arvelt Jüri Truutsi kasuks väljamõistmisele ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb – OÜ-le Autente Menetlusteenused (reg kood 12660302). OÜ Autente Menetlusteenused ei ole registreeritud käibemaksu kohustuslane. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule juhatuse liikmele XXX.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

3(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.