Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl. 17-20, 51-52, 57-58, 106). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Credit.ee OÜ ja kostja Sergei Krivonogov 6.12.2013.a laenulepingu nr 20131204/09, mille alusel kostja sai laenu summas 300 eurot ja kohustus laenu tagastama kahe osamaksena vastavalt graafikule hiljemalt 4.02.2014.a. Hagi esitamise seisuga on viivisevõlgnevus 135,55 eurot ja intressinõue 38 eurot. Hageja edastas kostjale 13.02.2014.a võlateatise, 28.02.2014.a hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja 17.03.2014.a lepingu ülesütlemiseteate. Seega arvestab hageja võla sissenõude kuludeks 45 eurot. Kostja tasus 2.07.2015.a 50 eurot. Hageja arvestab kostja tasutud summast 45 eurot võla sissenõudmise kulude katteks ja 5 eurot põhivõla katteks. Hagi esitamise seisuga oli põhivõlgnevus 295 eurot ja viivisevõlgnevus 135,33 eurot. 18.07.2014.a tasus kostja veel 50 eurot, mille hageja loeb kohtumenetluses tasutud riigilõivu katteks. Seega oli seisuga 8.08.2014.a põhivõlg 295 eurot ja viivisevõlgnevus 165,66 eurot. 9.03.2015.a vähendas hageja oma nõuet (tl 106) ja märgib, et alates 06.12.2013.a on intressimäär 70 %, krediidi kulukusemäär 97,46 % ja viivisemäär 0,1944 % päevas. Hageja loeb kostja poolt tasutud 100 euro arvelt tasutuks võla sissenõudega seotud kulud 45 eurot ja osaliselt riigilõivu summas 55 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 300 eurot, intressid 26,60 eurot ja viivis hagi esitamise seisuga s.o 2.07.2014.a 94,73 eurot ja edasi 0,1944 % päevas kuni otsuse tegemiseni kindla summani ja täiendavalt 0,1944 % päevas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS HAGILE (tl. 101-102). Kostja tunnistab hagi osaliselt ja märgib, et on võtnud laenu 6.12.2013.a ja tasunud laenu katteks 2.07.2014.a 50 eurot ja 18.07.2014.a 50 eurot, kokku 100 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja sai hagejalt 6.12.2013.a laenu summas 300 eurot. Kohtule esitatud laenulepingust nr 20131204/09 lisa 6.12.2013 (tl. 29-30) nähtuvalt kohustus kostja laenu tagastama maksegraafiku alusel hiljemalt 4.02.2014.a kokku summas 338 eurot, mis koosnes põhisummast 300 eurot ja intressist 38 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja tasus hagejale laenu katteks 2.07.2014.a 50 eurot ja 18.07.2014.a 50 eurot, kokku 100 eurot. Üldtingimuste (tl. 31-36) p 3.5 kohaselt loetakse lepingu täitmise käigus laenuandjale laekunud summade arvelt esmalt tasutuks võla sissenõudmisega seotud kulud, laenusumma, intress, viivis ja lõpuks muud tasumisele kuuluvad kohustused (sh trahvid).

Hageja on arvestanud kostja tasutud 100 eurot võla sissenõudmisega seotud kulude katteks. Üldtingimuste p-ist 4.6 nähtuvalt on laenuandjal õigus nõuda kulusid, mis on seotud lepingu rikkumisest tuleneva toimingute eest, sh järelepäringutega maksevõime alase informatsiooni kohta, võlateatise (võlanõude), hoiatuse, lepingu ülesütlemise teate esitamisega jm, igakordse toimingu kohta summas 15 eurot. VÕS § 415 lg kohaselt kui tarbija on teinud krediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestada makse: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja edastanud kostjale 13.02.2014.a võlateatise (tl. 41-43), 28.02.2014.a hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta (tl. 44-45) ja 17.03.2014.a lepingu ülesütlemise teatise (tl. 21-22). Seega on tulenevalt üldtingimuste p-ist 4.6 ja VÕS § 415 lõikest 2 hageja võla sissenõudmise kulud kolme teate eest summas 45 eurot õiguslikult põhjendatud. Kohtu hinnangul ei ole kohtumenetluses tasutud riigilõiv võla sissenõudmise kulu üldtingimuste p 4.6 tähenduses, seega ei saa hageja seda kostja tasutud maksest võla sissenõudekulude katteks maha arvata ning see summa tuleb arvata põhivõla katteks. Arvestades eeltoodut on põhivõla suuruseks 245 eurot (300 eurot - 55 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja vähendas oma lepingujärgset intressinõuet ja nõuab kostjalt intressi 26,60 eurot. VÕS § 397 lõike 1 esimese lause kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kostja ei ole intressiarvestust vaidlustanud. Seega tuleb kostjalt VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 alusel välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 26,60 eurot. Hageja vähendas oma lepingujärgset viivist ja nõuab kostjalt viivist määraga 0,1944 % päevas alates 6.01.2014 kuni hagi esitamiseni summas 94,73 eurot, edaspidi hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni määraga 0,1944 % päevas põhinõudelt ja täiendavalt pärast otsuse tegemist määraga 0,1944 % päevas kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 415 lg 1 kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine. Asja materjalidest nähtub, et Credit.ee OÜ ja Sergei Krivonogov tarbijana sõlmisid laenulepingu interneti vahendusel. Seega puudus kostjal lepingutingimuste läbirääkimise võimalus. Lepingu sõlmimisel oli kostjal võimalik valida üksnes laenusumma ja selle kasutamise tähtaeg Credit.ee veebilehel pakutud kombinatsioonide hulgast. Kuna laenulepingu teisi tingimusi eraldi läbi ei räägitud, siis tuleb laenuleping lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus leiab, et Credit.ee OÜ ja Sergei Krivonogovi vahel sõlmitud laenulepingus märgitud viivise määr 0,2778 % (101,40 % aastas) tasumata laenusummalt päevas on tühine, sest vaatamata kiirlaenu andmise lihtsustatud korrale ja laenutagatise nõude puudumisele on viivisenõudega

sellises määras kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kuna kokkulepitud viivise määr on kostjat ebamõistlikult kahjustav ning seetõttu tühine, asub VÕS § 41 kohaselt tühise tingimuse asemele seadusest tulenev regulatsioon, käesoleval juhul VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgne määr. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Antud juhul on lepingus intressi määraks kokkulepitud 0,2778 % päevas, mis on suurem kui seadusjärgne viivisemäär, seega tuleks kohaldamisele VÕS § 113 kolmandas lauses sätestatud lepingujärgne viivisemäär. Kuna kohus on lugenud tühiseks laenulepingu punkti viivise osas, sest viivisemäär 0,2778 % päevas on kostja kahjuks oluliselt kõrvale kalduv poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust, tuleb kohaldamisele tuleb VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määr. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Seadusjärgne viivisemäär oli perioodil 6.01.2014.a kuni 30.06.2014.a 8,25 % aastas, perioodil 1.07.2014.a kuni 31.12.2014.a 8,15 % aastas, perioodil 1.01.2015.a kuni 30.06.2015.a 8,05 % aastas. Kuna kostja pidi laenu tagastama kahe osamaksena ja kostja on teinud vahepeal makseid on viivisearvestus järgmine: perioodil 06.01.2014 – 4.02.2014 (esimese põhiosa makselt 144 eurot) summas 0,98 eurot, perioodil 5.02.2014 – 2.07.2014 (põhivõlalt 300 eurot (144 eurot + 156 eurot)) summas 9,97 eurot, perioodil 3.07.2014 – 18.07.2014 (põhivõlalt 295 eurot) summas 1,05 eurot ja perioodil 19.07.2014 – 9.06.2015 (põhivõlalt 245 eurot) summas 17,73 eurot, kokku 29,73 eurot. Hageja taotleb kostjalt ka lisanduva viivise väljamõistmist pärast kohtuotsuse tegemist s.o alates 10.06.2015.a põhinõudelt viivisemääraga 0,1944 % päevas kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Arvestades eeltoodud põhjendusi viivisemäära osas, tuleb kostjalt TsMS § 367 alusel hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.06.2015.a kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 245 eurot, intress summas 26,60 eurot ja viivised seisuga 9.06.2015.a summas 29,73 eurot, kokku 301,33 eurot ning täiendav viivis põhisummalt (245 eurot) alates 10.06.2015.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta 50 % ulatuses kostja kanda ning 50 % ulatuses hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kantud menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 45 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 80 eurot ja õigusabikulud 50 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on hageja tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 24.03.2014.a riigilõivu 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel 2.07.2014.a riigilõivu 80 eurot. Kuna kohus jättis menetluskulud 50 % ulatuses kostja kanda ning 50 % ulatuses hageja kanda, tuleb vastavalt menetluskulude proportsioonile mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja kantud riigilõiv summas 62,50 eurot. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esindaja vastab TsMS § 218 nõuetele. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, nõude olemust ning hageja esindaja poolt tehtud menetlustoimingute vajalikkust, mahtu ja sisu võrrelduna arvel märgitud ajakuluga, leiab, et hageja õigusabikulud summas 50 eurot on põhjendatud. Seega kuulub vastavalt menetluskulude jaotuse proportsioonile kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele õigusabikulud summas 25 eurot. Tulenevalt eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulud kokku summas 87,50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.