Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
8. juuni 2015, Tartu
Tsiviilasja number
2-12-41855
Tsiviilasi
Viiking Turundus ja Reklaam OÜ hagi OÜ Delux vastu käsunduslepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
4214 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 28. oktoobri 2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Viiking Turundus ja Reklaam OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
19. mai 2015
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Viiking Turundus ja Reklaam OÜ (rk: 11907476), esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela Vastustaja (kostja): OÜ Delux (rk: 10341245), esindaja vandeadvokaat Taivo Saks
esindajad
28.10.2014 seisuga 739 (seitsesada kolmkümmend üheksa) eurot 48 senti ja viivis põhinõudelt 3824,40 eurot alates 28.10.2014 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus OÜ Delux kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
osutatud teenuse eest esitatud arvet arvel näidatud tähtajaks ei tasutud. Viivisearvestust on alustatud 16.06.2012, mil hageja veendus, et materjalid on edastatud EAS-ile. EAS kostjale toetuse välja maksnud, kuid kostja pole vaatama oma lubadusele tasunud hagejale võlgnetavat tasu. Pärast hageja poolt Tartu Maakohtule käsunduslepingust tuleneva sooritusnõude esitamist esitas kostja Harju Maakohtule hageja vastu alusetu rikastumise nõude, nõudes tagasi ettemaksu 7680 eurot ja tõlketeenuse eest tasutud 875,98 eurot. Harju Maakohus jättis 07.03.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-6685 kostja hagi rahuldamata. Asja lahendamisel tuleb arvestada tsiviilasjas nr 2-13-6685 jõustunud Harju Maakohtu otsuses tuvastatud ning TsMS § 457 lg 1 alusel pooltele õiguslikult siduvaks muutunud asjaoludega.
mõlema lepingupoole mõistlikke ootusi silmas pidades pidi projekt EAS-ile üle antama kvaliteedis, mis vastas kostja õigustatud ootustele, ning hageja pidi tegema vastavalt VÕS § 24 lg-le 1 tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku. Kohus ei nõustunud hageja argumendiga, et hilisema EAS-i poolse projekti aktsepteerimisega on täidetud täiendava tasunõude eeldused. Pooled peavad oma õigusi ja kohustusi täitma hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt. Tunnistaja A.L on tsiviilasjas nr 2-13-6685 välja toonud, et pärast hageja poolt teenuse osutamise lõpetamist tuli projekti perioodil juuli– oktoober 2012 ümber teha. Samuti osutas tunnistaja, et projekti finantstabelid olid niivõrd seotud, et kui miski muutus, muutusid kõik andmed, ning ta pidi ise läbima koolituse, et hageja koostatud projekt nõuetekohaselt ümber teha. Kuivõrd lõppastmes panustas projekti edukusse üksnes kostja, on meelevaldne hageja väide, et EAS-i poolt projekti aktsepteerimisel oli määravaks hageja teenus kostjale. Hageja on reklaami ja turunduse valdkonnas tegutsev äriühing, mis muu hulgas osutab turundusalase nõustamise ja projektide koostamise teenust eesmärgiga lihtsustada ettevõtjatel toetuste saamist riiklikest institutsioonidest. Hageja oli kostja esindajaga esmakordselt kohtudes teadlik (T. Tammiku ülekuulamise protokoll, tl 65), et kostja esindajal puudus varasem kogemus turundusjuhina töötamises ning ta vajas abi isegi ettevõtte 2012. a turundusplaani kokkupanemisel. Sõlmides varasemale tegutsemiskogemusele tuginedes kostjaga riiklikust institutsioonist toetuse saamise eesmärgil käsunduslepingu, pidi nimetatud valdkonnas professionaalselt tegutsev hageja arvestama seadusest tulenevat nõuet tegutseda käsundiandja parimais huvides. Käsundi parimaks täitmiseks oli hageja otseseks kohustuseks vajalikke algandmeid pidevalt täpsustada ja käsundiandjalt sellekohast informatsiooni nõuda. EAS-ile pidi nõuetekohase projekti edastama hageja, nagu tema pakkumuses oli märgitud. Kohtu hinnangul pidi hageja koguma kostjalt vajaliku informatsiooni (sh puuduolevad materjalid) ja seejärel projekti komplekteerituna EAS-ile esitama. Ka hageja ise on oma 04.06.2012 kirjas kostjale välja toonud, et kui ta saab kostjalt puuduolevad tabelmaterjalid, saab ta need andmed kanda ka (enda koostatud) tekstiosadesse. Seega oli projekti lõppviimistlus otseselt seotud kostjapoolse lisainformatsiooniga. Kuigi tulemuse mittesaavutamine ei ole käsunduslepingu rikkumine, oli kohtu hinnangul täiendava tasu maksmise eelduseks see, et hageja edastaks EAS-ile kostja parimates huvides koostatud vastavas menetlusastmes nõuetekohase projekti. Kui hageja seda tulenevalt ebapädevast koostööst ei teinud, tulnuks hagejal öelda leping üles, mitte asuda nõudma täiendavat tasu töö eest, mida käsundisaajal polnud käsundiandja tõttu võimalik korrektselt lõpuni viia. Sellisel juhul olnuks hagejal õigus vastavalt VÕS § 629 lg-le 1 mõistlikule osale tasust. Kohus leidis, et selleks õigustatud tasuks on kostja poolt ettemaksuna tasutud 7680 eurot (sh km), sh arvestas kohus käsundisaaja panust ning varasemalt ettevalmistatud dokumentide ja nõustamise mahtu.
polnud esitanud hagejale kõiki dokumente, mis tuli taotlusele lisada. Olukorras, kus kohus tuvastas, et kostja pidi tegema käsundi täitmiseks koostööd, ei ole VÕS § 101 lg 3 alusel võimalik hagejale ette heita, et tal puudusid paar dokumenti, mida hageja oli poolte kirjavahetusest nähtuvalt kostjalt korduvalt nõudnud. Asjaolu, et käsund oli 15.06.2012 nõuetekohaselt täidetud, kinnitab ka EAS-i konsultant T. Pai 01.08.2012 e-kiri, mille järgi kostjale edastatud taotluse komplektis olid peaaegu kõik vajalikud materjalid toetuse taotlemiseks olemas. Puudusid ainult hinnapakkumised teenustele, materjalidele, seadmetele, mille maksumus ületab 6400 eurot, ja 2011. a auditeeritud majandusaasta aruanne. Nii EAS-i konsultandi 01.08.2012 e-kirjast kui ka hageja 04.06.2012 e-kirjast nähtub, et kostja jättis EAS-ile esitatud taotlusele lisamata eelnimetatud hinnapakkumised ja majandusaasta aruande, millised dokumendid oli hageja palunud 14.06.2012 e-kirjas kostjal taotlusele lisada. EAS-i „Tootmisettevõtete arendustoetuse tingimused ja kord“ punkti 14.2 kohaselt võib EAS taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Nimetatud sündmused toimuvad aga pärast taotluse koostamist ja EAS-ile esitamist ehk pärast käsundi täitmist. Kohus leidis sisuliselt, et hageja pidanuks ka pärast taotluse EAS-ile edastamist kostjat nõustama, milline seisukoht ei põhine tõenditel ega ka kohtu tuvastatud poolte kokkuleppel. Otsuse põhjendused on vastuolulised ning kohus on oluliselt rikkunud TsMS § 436 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8. Lisaks ei ole kostja 28.06.2012 e-kiri käsitletav lepingu ülesütlemise avaldusena. Kirjas pole väljendatud lepingu ülesütlemisele suunatud tahet, vaid kostja tunnistas e-kirjas võlgnevust hageja ees ja lubas 3800 eurot ära maksta, kui EAS-ist tuleb taotlusele positiivne vastus; 2) rikkus kohus oluliselt TsMS § 436 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8, leides, et hageja tehtud töö ei vastanud lepingutingimustele. Kohus pole viidanud, milles lepingutingimustele mittevastavus seisnes ning millega see tõendatud on. Teenuse kvaliteeti ei määratle poolte õigustatud ootused, vaid see tuleneb lepingulisest kokkuleppest. Selle puudumisel peab teenus olema sobilik selle tavapäraselt otstarbel. Kostja pole tuginenud ega ka tõendanud asjaolu, et käsund oleks mittenõuetekohaselt täidetud. Käsundi nõuetekohast täitmist tõendab nii see, et kostja on toetuse kätte saanud, kui ka EAS-i konsultandi T. Pai 01.08.2012 e-kiri, kus T. Pai selgitab, et EAS-il tekib taotluste menetlemisel alati küsimusi. Ka hageja seaduslik esindaja T. Tammiku selgitas Harju Maakohtus vande all, et esmalt läbib taotlus eelnõustamise etapi, kus EAS tavaliselt küsibki täiendavat informatsiooni. EAS-i esindaja 18.06.2012 e-kirjast pole võimalik keeldumist välja lugeda, EAS on soovinud vaid detailide pikemat lahti kirjutamist, mis oli tingitud kostja mittepiisavast koostööst käsundi täitmisel. Ka käsundi mittenõuetekohane täitmine ei oleks aluseks hagi rahuldamata jätmisele, kuna kohus ei saa omal algatusel teenuse hinda alandada. Teenuse hinna alandamine eeldab kostja tahteavaldust ja hinna alandamise aluseks olevate asjaolude tõendamist, mida kostja pole teinud. Samuti pole kohus hinnanud tõendeid, mis veenaksid hinna alandamise põhjendatust. Kohus hindas ühekülgselt tsiviilasjas nr 2-13-6685 antud tunnistaja A.L ütlusi ning jättis täielikult hindamata hageja seadusliku esindaja T. Tammiku vande all antud ütlused ja EAS-i konsultandi T. Pai 01.08.2012 e-kirja, mis kummutavad kostja paljasõnalised väited, mille järgi on käsund täidetud mittenõuetekohaselt; 3) kohaldas kohus ebaõigesti VÕS § 628 lg-t 1, asudes seisukohale, et lõppastmes panustas projekti edukusse üksnes kostja, mistõttu hagejal puudub õigus käsunduslepingu järgset tasu saada. Kohus rakendas ebaõigesti ka VÕS § 629 lg-t 1. Kohtu seisukohad, et tunnistaja A.L tõi tsiviilasjas nr 2-13-6685 välja, et pärast hageja poolt teenuse osutamise lõpetamist tuli projekti perioodil juuli–oktoober 2012 ümber teha, on asjakohatud. Kuivõrd käsund oli 15.06.2012
täidetud, ei oma õigusliku tähtsust küsimus, mis toimub käsundi täitmise järgselt või kuidas EAS taotlust menetleb; 4) kui ringkonnakohus peaks nõustuma seisukohaga, et käsund lõppes enne käsundi täitmist, siis on hagejal ikkagi õigus saada kogu käsunduslepingu järgne tasu, kuivõrd käsund oli ca 99,9% ulatuses 15.06.2012 täidetud. Hageja ei teinud kostjast tingituna vaid ühte toimingut, e-kirja koostamist EAS-ile ja taotluse välja saatmist. Hageja hindab e-kirja saatmise hinnaks 5 eurot. Kui kostja ei teinud vajalikku koostööd, siis oli see tema riisiko (VÕS § 101 lg 3), kostja sattus ka VÕS § 119 lg 1 alusel vastuvõtuviivitusse, mis aga ei vähenda hageja tasunõuet. Samuti jättis kohus tähelepanuta kostja pahauskse ja vastuolulise käitumise, sh kostja poolt võla tunnistamise ning võla tasumise lubaduse hilisema mittetäitmise; 5) kuivõrd kohus jättis põhjendamatult rahuldamata põhinõude, jättis kohus alusetult rahuldamata ka hageja kõrvalnõuded.
põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Seega ei saa lepingupool keelduda kogu kokkulepitud tasu maksmisest näiteks üksnes põhjusel, et tehtud töös on puudusi, kuid need on kogu maksmisele kuuluvat tasu arvestades ebaolulised. Nimetatud sätte alusel oleks õigustatud tasu maksmisest keeldumine üksnes ulatuses, mis tõenäoliselt võiks kuluda puuduste kõrvaldamiseks ja sellega seotud kulutuste hüvitamiseks. Hageja seadusliku esindaja T. Tammiku 04.06.2012 e-kirjast (t.l 7 pöördel) nähtuvalt „Puuduvad projekti lõpetamiseks vaid teiepoolsed (kostja) tabelid, st arendustoote väljatöötamise ülesannetega seonduvate kulude loetelu ja selgitus, kellele, mille eest ja mis summad tasutakse ning kui palku kulub aega tegevusteks. Nimetatud materjalide saamisel saab kanda need tekstiosadesse.“ Samas on T. Tammiku märkinud, et ta on valmis ka projektis parandusi ja muudatusi sisse viima. T. Tammiku 14.06.2012 e-kirjaga (t.l 8 pöördel) on tõendatud, et projekt on kostjale üle antud. Samas on T. Tammiku märkinud, et projektile tuleb lisada hinnapakkumised ning raamatupidajal on taotlusvormi ankeedil täitmata projekti toetusena taotletav summa ja omafinantseeringu summa. Kostja edastas hageja koostatud materjalid EAS-le 15.06.2012 (t.l 9 pöördel). EAS-i ettevõtluskonsultandi T. Pai 01.08.2012 e-kirjast (t.l 16) nähtub, et esitatud materjalides on peaaegu kõik materjalid toetuse saamiseks olemas. Puuduvad ainult hinnapakkumised teenustele, materjalidele, seadmetele, mille maksumus ületab 6400 eurot ja 2011. a auditeeritud majandusaasta aruanne. Samuti tuleneb nimetatud e-kirjast, et tegemist on eelnõustamisega ja eelnõustamise eesmärgiks ongi juhtida tähelepanu vigadele/puudustele taotluses. T. Tammiku 19.06.2012 e-kirjast (t.l 11) nähtuvalt kulub tal paranduste sisseviimiseks mõni tund. T. Tammiku vande all antud seletusest nähtub, et tema ülesanne lõppes sellega, kui projekt oli antud üle EAS-i eelnõustamise staadiumisse ning seejärel oli tal õigus teisele osale tasust (t.l 65-66). Tunnistaja AL.L (kostja töötaja) ütluste kohaselt tekkisid hagejaga arusaamatused seoses teise osamakse tasumise tähtajaga: kostja arvates oli hagejal õigus tasule siis, kui EAS teeb positiivse otsuse, hageja arvates oli tal õigus tasule pärast projekti esitamist EAS-le. Hageja keeldus seetõttu projektis paranduste tegemisest. Lisaks on tunnistaja AL.L kinnitanud, et nad saatsid projekti edasi EAS-i ning ei lisanud projekti puuduolevaid andmeid, millede lisamist oli hageja eelnevalt kostjalt nõudnud. Hinnapakkumised saatsid nad EAS-i oktoobris 2012. Veel on tunnistaja kinnitanud, et T. Tammiku tehtud töö oli mahukas, kuid ta ei tea, kas see moodustas 100% (t.l 69-71). Ülaltoodud tõendid kinnitavad, et peamised puudused projektis olid tingitud kostjast tulenevatest asjaoludest ning üksnes ebaolulised puudused (vt T. Pai 01.08.2012 e-kiri), milliseid oli hageja nõus projekti sisse viima ja millest kostja keeldus (vt kostja 28.06.2012 ekiri, t.l 72) ning mille rahalist väärtust ei ole kostja tõendanud, ei anna kostjale alust keelduda teise arve summas 3824,40 eurot maksmisest. Pealegi nähtub tunnistaja AL.L ütlustest, et teise arve maksmine sõltus just EAS-i positiivsest otsusest (toetuse saamisest) ja seda sõltumata projekti sisust ja vormist (t.l 70 pöördel). Maakohtu seisukoht, mille kohaselt panustas projekti edukusse üksnes kostja, ei ole kooskõlas esitatud tõenditega. Hageja nõue muutus sissenõutavaks alates projekti üleandmisest EAS-le, s.o alates 15.06.2012. Seetõttu tuleb hageja nõue rahuldada täies ulatuses ning kostjalt välja mõista põhinõue 3824,40 eurot, viivis 28.10.2014 seisuga 739,48 eurot ning viivis alates 28.10.2014 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.