Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

III järk, PankrS § 153 lg 1 p 3, tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded – antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta. Käesolevas pankrotimenetluses puudus pandiese. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. Teadaolev müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel. Võlgniku pankrot kuulutati välja Harju Maakohtu 16.06.2014. a määrusega ning pankrotihalduriks nimetati Oliver Ennok, kes kinnitati pankrotihalduriks võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 19.08.2014. a. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 21.10.2014. a, kuhu esitati ja tunnustati üks võlanõue summas 63 911,65 eurot. Pankrotimenetluse käigus on haldur tegelenud võlgniku varalise seisu väljaselgitamisega, suhelnud võlgniku ja võlausaldaja esindajaga ning täitnud muid pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi. Pankrotivara, mida valitseda ja müüa, antud menetluses puudus. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. Võlausaldaja AS SEB Pank ei ole saanud raha summas 63 911,65 eurot. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada. Pankrotimenetluses ei ole haldur hagisid esitanud ega kavatse esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused. Käesolevas pankrotimenetluses kohtukulud puuduvad. Harju Maakohtu 16.06.2014. a määrusega on kohus määranud ajutise halduri tasuks 800 eurot, mille on välja mõistnud võlgnikult Õigusbüroo ENK OÜ kasuks. Kuna 16.06.2014. a kohtumääruses puudub viide riigipoolse menetlusabi määramiseks ning ajutise halduri tasu on osaliselt, summas 339 eurot, ajutisele haldurile vahendite puudumise tõttu tasumata, siis palub haldur kohtul määrata ajutise halduri tasu summas 338 eurot riigi menetlusabi vahenditest. Pankrotihalduri tasuks palub pankrotihaldur määrata riigipoolse menetlusabi korras samuti 397 eurot Maksejõuetuse põhjus. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks hooletu finantskäitumine (muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses). Võlgniku ainus teadaolev kohustus on tekkinud äriühingu laenu tagamisest, mistõttu on haldur seisukohal, et võlgnik on taganud kergekäeliselt äriühingu majandustegevuses võetud kohustusi. Samuti on võlgnik võtnud liigseid kohustusi, arvestamata oma majanduslikke võimalusi ja hinnates üle oma maksevõimet. Halduri hinnangul ei ole võlgnik kohustusi võttes arvestanud kohustuse sissenõutavaks muutumise ja oma sissetuleku muutumise või vähenemisega. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud. Võlgnik on 02.06.2014. a esitanud kohtule avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja kinnitanud vastavalt PankrS § 170 lg-le 2, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ja ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. 28.04.2015. a toimunud võlausaldajate üldkoosolekule võlgnikule usaldusisiku nimetamiseks ühtegi võlausaldajat ei ilmunud. XXX on esitanud enda nõusoleku usaldusisikuks nimetamise kohta. Pankrotihalduri tasu. Koos pankrotimenetluse lõpetamise taotlusega esitas haldur kohtule ka taotluse pankrotihaldurile lõpliku tasu kinnitamiseks, paludes kohtul kinnitada lõplik tasu summas 760 eurot, millele lisandub käibemaks 152 eurot, büroole, mille kaudu haldur

tegutseb kasuks, määrata haldurile tasu menetlusabi andmise korras summas 397 eurot riigi vahenditest ning määrata ajutise halduri kasuks 16.06.2014. a pankrotimääruses välja mõistetud summast osaliselt tasu menetlusabi andmise korras ning mõista 338 eurot riigi vahenditest Õigusbüroo ENK OÜ kasuks. 28.05.2015. a täpsustas haldur tasu taotlust, märkides, et palub taotletavast halduri tasust 397 eurot välja maksta menetlusabi korras ning ülejäänud summa jääb võlgniku kanda. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 järgi ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 13.05.2015. a ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku XXX(pankrotis) võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 1 500 eurot 21. maiks 2015. a. Pankrotimenetluse kulusid käesolevaks ajaks deponeeritud ei ole. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Asjas on tuvastatud, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses. Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab pankrotihalduri Oliver Ennok võlgniku XXX(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. Vastavalt PankrS § 65 lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lgte 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg 1 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Sama § lg 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Pankrotihaldur on kohtule esitanud tööaja arvestuse, mille kohaselt on pankrotihalduril kulunud pankrotimenetluse läbiviimiseks otseselt 9,5 töötundi. Haldur on palunud määrata pankrotihalduri tasuks 9,5 töötunni eest 760 eurot (arvestusega 1 tund = 80 eurot), millele lisandub käibemaks 152 eurot, ning millest riigi menetlusabi korras makstakse

välja 397 eurot. Võlgniku XXX esindaja on 28.05.2015. a e-kirjas avaldanud, et on nõus halduri tasu suurusega 760 eurot + käibemaks, võlausaldajad ei ole oma seisukohta taotletavale tasule avaldanud. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihaldur Oliver Ennok töötasuks 760 eurot, millele lisandub käibemaks 152 eurot, kokku 912 eurot. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja kohus lõpetab võlgniku XXX (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise tõttu, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning analoogia alusel PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 järgi halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. TsMS § 183 lg 2 kohaselt ei või pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, väljaarvatud käibemaks (ning PankrS § 193 lg-st 4 tulenevalt ka sotsiaalmaks). Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Ülejäänud osas, so summas 435,60 eurot (tasu 363 eurot + käibemaks 72,60 eurot), kuulub pankrotihalduri tasu väljamõistmisele võlgnikult Eduard Ilmjärv. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Lõike 3 kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Esitatud lõpparuande kohaselt on võlgniku XXX(pankrotis) pankrotimenetluse kuludeks vaid ajutise pankrotihalduri tasu ja taotletav pankrotihalduri tasu. Harju Maakohtu 16.06.2014. a määrusega on kohus määranud ajutise halduri tasuks 800 eurot, mille on välja mõistnud võlgnikult Õigusbüroo ENK OÜ kasuks. Kuna 16.06.2014. a kohtumääruses puudub viide riigipoolse menetlusabi määramiseks ning ajutise halduri tasu on osaliselt, summas 339 eurot, ajutisele haldurile vahendite puudumise tõttu tasumata, siis palub haldur kohtul määrata ajutise halduri tasu summas 338 eurot riigi menetlusabi vahenditest. Kohus leiab, et halduri taotlus on põhjendatud, mistõttu tuleb anda riigi menetlusabi ka ajutise pankrotihalduri tasu hüvitamiseks ning välja mõista riigi vahenditest ajutisele pankrotihaldurile 16.06.2014. a pankrotimääruses välja mõistetud tasust 338 eurot Õigusbüroo ENK OÜ kasuks. Kuivõrd ajutise pankrotihalduri tasu makstakse välja äriühingule, mis ei ole käibemaksukohustuslane, tasule riiklikke makse ei lisandu. PankrS § 171 lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel. Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse. Võlausaldaja võib PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. XXX on esitanud kohtule avalduse enda võlgniku kohustustest vabastamiseks. Võlausaldaja ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. PankrS § 171 lg 2 punktides 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist, ei ole ilmnenud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tuleb algatada võlgniku XXX kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid

kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Esitatud lõpparuandest nähtuvalt võlausaldaja 28.04.2015. a üldkoosolekule ei ilmunud, ettepanekuid usaldusisiku nimetamise kohta ei teinud. Tulenevalt sellest nõustub kohus halduri ettepanekuga, et võlgnikku ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.