Osaühingu SEPMAR hagi Sihtasutuse Keskhaigla vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
24 964,56 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing SEPMAR (registrikood:xxx) Hageja lepinguline esindaja: H. J. ( OÜ Õigusbüroo Kerikmäe Junolainen; e-post: [email protected]) Kostja: Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla (registrikood: 90003433) Kostja seaduslik esindaja: T. B. Kostja esindaja volikirja alusel: V. K. (e-post: [email protected]) 16. aprill 2015
Istungi toimumise aeg
Ida-Viru
RESOLUTSIOON:
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus summas 24064 (kakskümmend neli tuhat kuuskümmend) eurot ja 56 senti ning viivis summas 449 (nelisada nelikümmend üheksa) eurot ja 36 senti.
7.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise õigus Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest s.o mitte hiljem kui 10.09.2015.a. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega 1 / 13
2-14-54182 seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagiavaldus ja hageja tõendid
1.Osaühing SEPMAR esitas Viru Maakohtule hagiavalduse Sihtasutuse Ida-Viru Keskhaigla vastu. Haguavalduse kohaselt sõlmisid 03.10.2013 pooled töövõtulepingu Sihtasutuse IdaViru Keshaiglas aadressil Ilmajaama 14 ventilatsioonitööde teostamiseks. Lepingu kohaselt kohustus hageja kui töövõtja tööd teostama ning kostja kui tellija tööde eest tasuma etapiviisiliselt, s.o igakuiselt pärast vaheetapi käigus teostatud töö akteerimist ja arve esitamist hiljemalt 30 päeva jooksul arve laekumisest. Hageja on esitanud teostatud tööde eest neli arvet, kolm esimest arvet oli tasutud ning nelja arve kuupäevaga 10.02.2014 summaga 24064,56 eurot oli jäetud täielikult tasumata. Tööde etapiviisilist teostamist ja nende eest proportsionaalset tasumist teostatud tööde kogumahust kinnitavad tööde akteerimistaktid. Akti nr 4, koostatud 03.10.2013, alusel on veebruaris 2014 teostatud tööde osalusmäär on keskmiselt 5-10% kogu tööde mahust. Akt nr 4 on vaheakt, mille kohaselt teostas hageja töid kogumahus 24064,56 eurot ja hagejal jäi teostamata agregaatide ja torude paigaldustöö aktil kajastatud jäägi mahus. Lepingujärgset ehitise lõplikku üleandmisvastuvõtmisakti ei ole pooled ette valmistanud, kuna tööd jäid lõpetamata mahus, mis oli kajastatud aktil nr 4. Hageja saatis veebruari kostjale tööde üleandmis-vastuvõtmisakti nr 4 ning arve nr 264 summas 24064,56 eurot tasumiseks. Hageja esitas 09.04.2014 kohustuse täitmise nõude võlgnevuse tasumiseks ja akti nr 4 kinnitamiseks. Hageja esitas 02.05.2014 kostjale teate teostatud tööde üleandmisest samast kuupäevast VÕS § 638 alusel ning 05.05.2014 esitas kostja teate lepingu ülesütlemise kohta alates 05.05.2014, hageja ei pidanud lepingu lõpetamise aluseks olevaid eeldatavaid rikkumisi põhjendatuks. Hageja leiab, et töö on kostja poolt vastu võetud, kuna kostja ei ole töö suhtes pretensioone esitanud ning kostjal puudub alus tööde vastuvõtmisest keeldumiseks. Kuna töö on vastu võetud, siis muutus ka tasu maksmise kohustus sissenõutavaks. Hageja leiab, isegi kui lugeda, et kostja on lepingu üles öelnud, peab kostja teostatud tööde eest tasuma. Eeltoodu alusel nõuab hageja kostjalt rahalise kohustuse täitmist ja viivist.
2.Hageja esitas koos hagiavaldusega järgmised tõendid: Ehitustööde töövõtuleping (I köide t.l. 13-21); Hinnapakkumus (I köide t.l. 22); Teostatud tööde akt nr 4 (I köide t.l. 23-26); Hageja e-kiri, milles palub kooskõlastada teostatud ventilatsioonitööde akti (I köide t.l. 27-28); Arve akti nr 4 alusel summaga 24064.56 eurot koos käibemaksuga (I köide t.l. 29); Hageja vastus kostja kirjale (I köide t.l. 30-31), milles hageja leidis, et ei ole põhjendatud tähtaja, leppetrahvi ega lepingu võimaliku lõpetamise nõue; Hageja 23.04.2014 e-kiri, milles hageja palub tasuda arve (I köide t.l. 32); Hageja 02.05.2014 teade tööde üleandmisest (I köide t.l. 33), milles luges hageja tööd vastuvõetuks kostja poolt; Hageja 28.05.2014 vastus kirjalikele avaldustele ja kompromissiettepanek (I köide t.l. 34-35). Kostja vastuväited ja tõendid
3.Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla esitas kohtule vastuse hagiavaldusele. Kostja hagiavaldust õigeks ei võta ning peab seda põhjendamatuks. Hageja ja kostja sõlmisid ventilatsioonitööde 2 / 13
2-14-54182 teostamiseks töövõtulepingu hankemenetluse nr 146285 tulemusel. Hankemenetluse käigus kinnitas hageja, et võtab üle hankemenetluse tingimused ja esitab hinnapakkumuse. Hageja esitaski hanketingimustele vastava hinnapakkumuse. Kostja leiab, et hageja rikkus lepingu täitmisel tahtlikult lepingu p-des 1.2 kuni 1.7 ja hankedokumentatsioonis sätestatud kohustust ehitada ventilatsioonisüsteem välja, s.h tarnida ja paigaldada seadmed vastavalt projektile. Samuti ületas hageja lepingu p-s 4.1.2. sätestatud tööde üleandmise 12-nädalast tähtaega. Hageja on teostanud tööd, mille eest oli juba tasutud, mittenõuetekohaselt ning jättis paigaldamata seadmed, mille maksumus ja paigaldusega seotud tööde eest oli hagejale juba tasutud. Nimetatud põhjustel ütles kostja lepingu üles alates 05.05.2014. Kostja on tasunud teostatud tööde eest kokku 208751,84 eurot. Seoses kahtlustustega teostatud tööde mahtude vastavuses kaasas kostja ehitusjärelevalve teostamiseks AS-I Telora, kes kinnitas, et tegelikult teostatud tööde maksumus on mitte rohkem kui 132051,35 eurot. Tööde lõpetamiseks kuulutas kostja uue riigihanke, kuid ühtegi pakkumust ei tulnud. Kostja ei ole akti nr 4 allkirjastanud ja seega puudub kostjal maksmise kohustus. Kostja on seisukohal, et töö ei vasta lepingu tingimustele. Eeltoodu alusel palus kostja jätta hagiavaldus rahuldamata.
4.Koos vastusega hagile esitas kostja järgmised tõendid: Hanketeade (I köide t.l. 57-60); Hankedokumendid (I köide t.l. 61-74); Hageja kinnitus (I köide t.l. 77); CV (I köide t.l. 79-80); avalduse hankes osalemiseks (I köide t.l. 81); hinnapkkumus (I köide t.l. 82); majandusaasta netokäive (I köide t.l. 83); majandustegevuse registry väljavõte (I köide t.l. 84); pakkumuse maksumuse vorm (I köide t.l. 85); hankelepingu ülesütlemise avaldus (I köide t.l. 87-88); Teostatud tööde akt nr 1 ja selle alusel koostatud arve nr 221 (I köide t.l. 93-97); Teostatud tööde akt nr 2 (I köide t.l. 98-101); Teostatud tööde akt nr 3 (I köide t.l. 102-105); Ventilatsioonitööde maksumus tabelina (I köide t.l. 106-107); Uus hanketeade nr 154525 (I köide t.l. 108-120); Teostatud tööde ülevaatamise akt, koostatud 29.05.2014 (I köide t.l. 127-141) koos piltidega; Riigihanke nr 154525 aruanne (I köide t.l. 142-143); Poolte täiendavad seisukohad
5.Hageja esitas omapoolse seisukoha kostja vastuse suhtes. Kostja põhiliseks vastuväiteks on see, et tema pole akti nr 4 allkirjastanud. Hageja leiab, et tööd tuleb lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 alusel. Hageja andis kostjale tähtaja töö vastuvõtmiseks. Hageja selgitas, et tööd jäid lõpuni teostamata kostja tõttu. Kostja nõudis hagejalt ventilatsiooniseadmete paigaldamiseks eraldi ventilatsioonikambrite ehitamist, kuid see ei kuulunud töövõtu hulka. Hageja tegi ära töö, mis oli võimalik ilma ventilatsioonikambrite ehitamiseta ära teha. Ventilatsioonikambrite ehitamiseks pidasid pooled läbirääkimised, mille tulemusena esitas hageja kostjale pakkumuse nende ehitamiseks. Pakkumusega nõustus ka kostja, kuid teostatud tööde eest soovis tasuda alles pärast tööde lõplikku üleandmist. Sellega aga ei olnud nõus hageja ning nõudis veebruaris teostatud tööde eest tasu maksmist. Hageja leiab, et see aga ei tähenda, et hageja oleks lepingut rikkunud. Hageja on seisukohal, kuna kostja nõustus hageja täiendava pakkumusega, siis ka kostja ei lugenud ventilatsioonikambrite ehitamist tööde hulka. Hageja leiab, et projektdokumentatsioonis ei sisaldu töövõtja kohustust ventilatsioonikambrite ehitamiseks. Tööde üleandmise viivitamine 12-nädalase tähtaja võrra oli põhjustatud kostja poolt, nimeltprojekteerija ei andnud pika aja jooksul tehnilisi tingimusi, milliseid konkreetseid ventilatsiooniagrigaate peab hageja hankima ja paigaldama. Projekteerimise eest vastutas kostja. Samuti sõltus tähtaeg ventilatsioonikambrite ehitamisest ning pooled pidasid sellel teemal 3 / 13
2-14-54182 läbirääkimisi. Igal juhul leiab hageja, et kostjal on kohustus tehtud töö eest tasuda, kuna tähtaja ületamine ei võta hagejalt seda õigust ära. Hageja leiab, et kostja vastuväide tööde mittevastavusest on põhjendamatud. Kostja on võtnud vastu töö kolme akti alusel ilma märkusteta ning neljanda akti alusel esitas kostja mittevastavuse vastuväited alles vastuses hagile. Kostja ei ole mõistliku tähtaja jooksul hagejale mittevastavusest teatanud. Kostja poolt maikuus koostatud tööde ülevaatamise aktis on etteheited töödele, mille eest ei olnud hageja vastutav. Hageja leiab, et esimesest hanketeatest ja projektdokumentatsioonist ei olnud võimalik aru saada, et töövõtjal on ka kütte-, elektri-, automaatika- ja üldehitustööde teostamise kohustus. Hageja mainis ka, et hageja nõuab ainult teostatud tööde maksumust. Hageja esitas järgmised tõendid: Ventilatsioonikambrite ehitamise pakkumus (I köide t.l. 151); Kostja vastus hinnapakkumusele (I köide t.l. 152); Töövõu kirjeldus (I köide t.l. 153);
6.Kostja esitas vastuhagi tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Vastuhagis leidis kostja, et hageja tööde mittenõuetekohase teostamisega tekitas kostjale kahju summas vähemalt 100 000 eurot. Kostja on tasunud hagejale kokku 208 751,84 eurot, kuid tööd selles mahus teostatud ei olnud. Kostja oli sunnitud korraldama uut hanget, mille käigus oli esitatud pakkumus hageja poolt teostamata tööde lõpule viimiseks summas 130 370 eurot. Lähtudes eeltoodust palub kostja välja mõista hageja kasuks kahju hüvitis summas 100 000 eurot. Koos vastuhagiga esitas kostja järgmised tõendid: Riigihanke nr 154525 aruanne (II köide t.l. 16-17 Pakkumuste avamise protokoll (II köide t.l. 53); Kvalifitseerimise dokumendid (II köide t.l. 54-61); Hankedokumentide lisa 3, tehniline kirjeldus (II köide t.l. 67-71); Pakkumuse edukaks tunnistamise protokoll (II köide t.l. 72-74);
7.Hageja esitas vastuse vastuhagile ning leidis, et kostjal ei ole õigust tugineda töö mittevastavusele, kuna tema pole seda õigeaegselt teinud. Samuti leidis hageja, et kostja ei ole tõendanud töö tegemist väiksemas mahus, kui selle eest oli tasutud. Kostja on küll esitanud tõenditena fotod, kuid nendest ei nähtu, milles puudused seisnevad. Samuti viitas kostja puudustele töödes, mida hageja ei pidanud üldse tegema. Hageja märkis ka, et teises hankes tehtud pakkumine ei tõenda, et hageja on teinud töid väiksemas ulatuses. OÜ SkatKeskus tegi pakkumuse oluliselt teistel tingimustel, teasel pakkujal oli vaja teostada tööd suuremas osas, kuna tehniline kirjeldus oli täpsustatud ja seega suur maksumus on põhjendatud. Kuid selline maksumus ei põhjenda mitte kuidagi kahju suurust. Vastuhagis on olulised vastuolud ka arvutustes ja ei ole selge, miks kostja jättis arvestamata OÜ Best Building pakkumust. Juhatuse liikme kokkulangevus ei ole, hageja arvates, põhjuseks pakkumuse arvestamata jätmiseks. Samuti on kostja kolme akti alusel teostatud tööd vastu võtnud, aktid on allkirjastatud ja seega ei saa enam kostja väita, et tegelikult on hageja teinud tööd väiksemas mahus. Aktide alusel on hagejale ka tasutud 208 751,84 eurot. Seega on alusetu kostja nõue 100 000 euro ulatuses.
8.Kohus märgib ära, et pooled olid korduvalt esitatud samu tõendeid ning kohus ei märkinud korduvalt esitatud tõendeid korduvalt ära. Kohtuistung
5.Kohtuistungil, toimunud 16.04.2015, jäi hageja oma kirjalike seisukohtade juurde. Hageja selgitas, et tööde üleandmise akt oli kostjale saadetud, kuid kostja ei ole sellele vastanud ega pretensioone esitanud. Hageja leidis, et ventilatsioonikambrite ehitamine ei kuulunud riigihanke koosseisu hulka, hageja töö sisuks oli ventilatsiooniseadmete paigaldamine. Ventialtsioonikambrite ehitamiseks küsis kostja eraldi pakkumust ning hageja esitas 4 / 13
2-14-54182 hinnapakkumuse. Kuid pärast pakkumuse esitamist ei olnud kostja ikka nõus maksma teostatud tööde eest.
6.Kostja leidis istungil, et ventilatsioonikambrite ehitamine kuulus hanke tööde hulka ja sellest oli hageja teadlik. Varasemate aktide alusel olid summad tasutud ettemaksuna. Kostja leidis, et lepingu lõpetamise teadet tuleb käsitleda vastuväitena tööde vastuvõtmise aktile. Hanke sisaldas agregaatide tarnet ja paigaldust vastavalt projectile, hanke esemeks oli valmis ja toimiva ventilatsioonisüsteemi valmimine.
7.Kostja esitas kohtuistungil taotluse lugeda tõendiks lugeda kohtule esitatud kirjas esitatud linki(viidet) kostja andmebaasis leiduvale dokumendile. Samas ei olnud kostja ise nimetatud dokumenti ei esitanud ega ka oma seisukohtades tõendina käsitlenud, ega sellise tõendi olemasolule viidanud. Kohus jättis kohtuistungil kostja taotluse rahuldamata kuna kohus ei kogu ise tsiviilkohtumenetluses tõendeid ning kostja ei olnud tõendit tähtaegselt esitanud ega ka viidanud, et kavatseb seda tõendit kasutada või hiljem esitada.
8.Kohus jätkas asja arutamist kirjalikus menetluses.Pooled esitasid kohtule kohtuvaidluse kirjalikud teesid.
9.Hageja lõplikuks seisukohaks jäi see, et hageja teostas tööd vastavalt lepingu tingimustele. Veebruaris teostatud töö ei oma mingit seost ventilatsioonikambrite väljaehitamisega. Kostja ei ole kordagi esitanud hagejale vastuväiteid teostatud töö kohta. Tehtud tööd tuleb lugeda tellija poolt vastuvõetuks ning tasunõue on sissenõutavaks muutunud. Hageja leiab, et hilinemise tõttu kaotas kostja õiguse tugineda töö mittevastavusele. Samuti märkis hageja, et isegi kui töö ei vastanud lepingu tingimustele, oli kostjal võimalik kõigepealt nõuda lepingu täitmist, alles siis lepingut üles öelda ja nõuda kahju hüvitamist. Lepingu täitmiseks tuleb anda täiendav tähtaeg, mida kostja antud juhul teinud ei ole. Ülesütlemine oli lubamatu ka selle tõttu, et leping tuleb üles öelda mõistliku aja jooksul pärast rikkumise tuvastamist, kostja aga ütles lepingu üles. Hageja palub hagi rahuldada ning vastuhagi jätta rahuldamata põhjendamatuse tõttu.
10.Kostja leidis oma lõplikus seisukohas, et hageja on töövõtulepingut tahtlikult rikkunud, seetõttu kostja ütles lepingu üles. Hageja jättis paigaldamata ehitusobjektile seadmed, mille maksumus oli juba hagejale tasutud. Kostja on tasunud tööde eest rohkem raha kui tegelikult oli töid teostatud. Kuna töö oli puudustega, ei võtnud kostja tööd vastu ja ülevõtmise akt on kostja poolt allkirjastamata. Seega kostjal ei ole kohustust akti alusel tööde eest tasuda. Kuna hageja ei ole oma kohustust nõuetekohaselt täitnud, oli kostja sunnitud korraldama uut hanget ja otsima töövõtjat, kes teostas töö lõpuni, selle eest pidi kostja ka maksma. Seega leiab kostja, et hageja on talle kahju tekitanud summas vähemalt 100 000 eurot. Kostja leiab, et esitatud tõenditest tuleneb, et ventilatsioonikambrite ehitamine kuulus töövõtu hulka. Kostja selgitas, et tema on esitanud pretensioone teostatud töödele ja teatas nendest hagejale. Kostja leiab, et hageja tasu nõue ei ole sissenõutavaks muutunud, kuna lepingujärgsed tööd on lõpuni teostamata. Kostja on seisukohal, et tema ei pidanud tasu maksma ka siis, kui ei oleks pretensioone esitanud, kuna töö on lõpuni teostamata. Kostja märkis ka, et lepingu täitmist tema ei nõudnud, kuna asjaoludest oli ilmne, et ka täiendava tähtaja andmisel ei oleks töö lõpuni tehtud. Seega on lepingu ülesütlemine põhjendatud ja selleks esinesid kõik seaduses sätestatud alused. Kahju hüvitamise nõude esitamiseks ei pidanud kostja andma hagejale täiendavat tähtaega, arvestades asjaolusid. Eeltoodu alusel palub kostja jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi. Koos kohtuvaidluste teesidega esitas kostja protokolli parandamise taotluse ja täiendavat tõendid, mille kohus jätab tähelepanuta tulenevalt TsMS § 66.
KOHTU PÕHJENDUSED
5 / 13
2-14-54182
11.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses ning välja mõista kostjalt hageja kasuks teostatud tööde eest tasu.
12.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: Poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping hanke nr 146285 raames (I köide t.l. 13-21); Hageja kui töövõtja esitatud hinnapakkumus oli kogusummaga 249 896,06 eurot (I köide t.l. 22); Kostja on hagejale tasunud kokku 208 751,84 eurot tööde eest; Kolm esimest üleandmise akti oli kostja poolt allkirjastatud, neljandat ei ole kostja allkirjastanud (I köide t.l. 93-105); Poolte vahelise vaidluse peamiseks küsimuseks on tasu maksmise kohustus akti nr 4 alusel. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja teostas tööd vastavalt lepingutingimustele või mitte, millises ulatuses hageja töid teostas ning kas hagejal on õigus saada tasu teostatud tööde eest. Vastuhagi põhiliseks vaidlusküsimuseks on see, kas hageja on kostjale kahju tekitanud ja millises ulatuses.
13.Kohus analüüsib kõigepealt tasu maksmise kohustuse eeldusi (I), seejärel otsustab kas need eeldused olid antud juhul täidetud, s.h hageja teostatud tööde vastavust lepingu tingimustele (II). Lõpuks lahendab kohus vastuhagi põhjendatust (III). (I) Tasu maksmise eeldused
14.Poolte vahel ei ole vaidlust, et hankemenetluse nr 146285 raames oli sõlmitud töövõtuleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 mõttes, pooled ei vaidle ka selle üle, et hankemenetluse dokumentatsioon on töövõtulepingu lahutamatuks osaks.
15.VÕS § 636 lg 1 alusel kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda. Lisaks üleandmisele teeb töövõtja võimalikuks esimeses lauses nimetatud töövõtulepingu eseme võõrandamise. VÕS § 637 lg-te 3, 4 ja 5 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. VÕS § 638 alusel tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. VÕS § 643 alusel kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 641 lg-te 1 ja 2 p 1 järgi töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 642 lg 1 ls 1 alusel töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. VÕS § 644 lg-te 1 ls 1, lg 2 ja 3 alusel tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest 6 / 13
2-14-54182 teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. VÕS § 645 lg 1 kohaselt tellija võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui: 1) lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu; 2) töövõtja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest tellijale. VÕS § 646 lg-te 1 ja 6 alusel kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Tellija kaotab õiguse nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui ta ei nõua seda töövõtjalt üheaegselt teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui töövõtja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega.
16.Seega eeltoodustu tulenevalt on peavad hagejal tasu saamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: töö on tehtud ja valmis või etapiviisiline valmistamine ning töö on vastu võetud tellija poolt, s.h osade kaupa, kui töö vastuvõtmises oli kokku lepitud; töö vastab lepingutingimustele, vastaselt juhul on tellijal võimalik nõuda lepingu täitmist või tasu vähendamist VÕS § 111 alusel ulatuses, mis vastab tööl esinevate puuduste kõrvaldamise kuludele või puudustest tingitud töö väärtuse vähenemisele; tasunõue on muutunud sissenõutavaks. (II) Eelduste täitmine Kohus analüüsib esmalt, kas töö oli hageja poolt tehtud
17.Vaidlust ei ole selle üle, et hageja teostas tööd etapiviisiliselt ning kostja ka tasus tööde eest osade kaupa. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja ei teinud tööd lõpuni. Hageja nõuab tasu ainult tehtud töö eest. Kuna hageja nõuab tasu ainult faktiliselt teostatud tööde eest, siis tasu maksmise kohustuse seisukohalt ei ole oluline, kas töövõtuleping oli kehtivalt üles öeldud või mitte. Seega ei analüüsi kohus eelduste täitmise juures seda küsimust.
18.Töövõtulepingu (I köide t.l. 13-21) p 7.3 alusel tasub tellija töövõtjale nõuetekohaselt teostatud töö eest igakuiselt pärast eelmise kuu teostatud töö üleandmis-vastuvõtu akti allkirjastamist esitatud arve alusel hiljemalt 30 päeva jooksul selle laekumisest. Töövõtulepingus ei ole aga ette nähtud, millises järjekorras tuleb tööd teostada, lepingus on ette nähtud tööde lõpptähtaeg ja kogumaksumus. Kuna igakuine maksmine toimub üleandmise-vastuvõtmise akti alusel, siis tuleks lepingut tõlgendada selliselt, et iga kuu makstakse arve alusel reaalselt teostatud töö eest ehk selle töö eest, mis on tellija poolt vastu võetud. Seega leiab kohus, et on asjakohatud kostja väited nagu oleks kostja tasunud tegelikult rohkem kui hageja oli töid teinud. Kohtule on esitatud kolm allkirjastatud vastuvõtmise akti (I köide t.l. 93-105), nendes aktides on loetletud vastavas kuus tehtud tööd ning kuna tellija võttis tööd vastu, järelikult olid need ka reaalselt 7 / 13
2-14-54182 teostatud. Maksumuse osas märgib kohus järgmist – pooled ei ole kokku leppinud konkreetsete tööde maksumuses (v.a hinnapakkumuses toodud summad), ainult tööde eest makstavas kogusummas. Kuid teostatud tööde aktides on toodud tööde maksumused ridade kaupa ning tehtud töö protsent, samuti tegemata töö protsent. Kuna kostja on tööd üle vaadanud ning kinnitanud oma allkirjaga, et nimetatud tööd on tehtud vastavalt lepingule ja nõustus ka teostatud mahtudega, siis ei ole põhjendatud kostja seisukoht nagu tema oleks hagejale rohkem maksnud kui tegelikult oli tööd teostatud. Kohus leiab, et maksumuse küsimuses ei saa kohus tugineda ka AS Telora hinnangule. Esiteks ei ole tegemist eksperdi arvamusega. Teiseks ei ole usutav, et suur osa töödest oli tehtud ainult 3040% mahus kolmekuulise tähtaja jooksul, kui lepingu järgi kolme kuuga oli vaja teostada kõik lepingujärgsed tööd. Kostja põhiliseks vastuväiteks, miks töö ei vasta lepingu tingimustele, on see, et hageja ei ole välja ehitanud ventilatsioonikambreid. Kuid hageja ei nõuagi tasu maksmist kambrite ehitamise eest (akt nr 4, I köide t.l. 23-26). Hageja nõuab tasu maksmist samasisuliste tööde eest, mis olid tehtud eelneva kolme akti alusel, ning väiksemas ulatuses (5-10% ulatuses). Kostja ei ole põhjendanud ega tõendanud, milles seisneb aktis nr 4 toodu tööde mittevastavus lepingu tingimustele, miks eelnevalt olid samad tööd vastu võetud ja polnud puudusi nendes tuvastatud, kuid töö viimasel etapil ei vastanud enam samad tööd kokkulepitud tingimustele. Kohus leiab, et kostja ei ole täitnud VÕS § 644 lg 2, nimelt ei ole kirjeldanud, milles mittevastavus seisneb. Kohus selgitab, et akti nr 4 alusel tasu maksmise nõue ei hõlma ventilatsioonikambrite ehitamist ja seega ei oma praeguses asjas tähtsust, kas hagejal oli hankedokumentatsiooniga ette nähtud kohustus kambrite väljaehitamiseks või mitte. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja ei ole lepingu kohustusi lõpuni täitnud tellija ülesütlemise tõttu. Samuti ei olnud poolte vahel kokku lepitud, millises järjekorras tööd teostatakse. Seega akti nr 4 alusel maksmise kohustus ei saa olla seotud kambrite ehitamata jätmisega. Kohus märgib, kuna pooled leppisid kokku maksmuses osade kaupa, siis tasu maksmise kohustus tekib mitte töö tervikuna valmimisest, vaid töö osa tegemisest ja selle kohta akti koostamisest. Pooled leppisid kokku, et hageja esitab aktid iga kuu (vt töövõtuleping p 7.3, I köide t.l. 17), seega ka tellija tasu maksmise kohustus tekib iga kuu akti koostamisega. Akti nr 4 alusel tööde vastuvõtmine
19.VÕS § 637 lg 4 alusel toimub tasu maksmine pärast vastuvõtmist, kui selles on kokku lepitud või see on tavaline. Kohus selgitab, et ehitustöövõtulepingute puhul loetakse tavaliseks tööde vastuvõtmist, eriti kui töö toimub etapiviisiliselt ning järgnevate etappidega kaetakse eelmised (nn kaetud tööde aktid). Seega ka antud juhul tasu maksmise eelduseks on töö vastuvõtmine tellija poolt. Selle kohta on ette nähtud ka täpne vastuvõtmise kord töövõtulepingus (I köide t.l. 16-17).
20.Kostja leidis, et tema pole tööd vastu võtnud, kuna töö ei vastanud lepingutingimustele. Töö puudused on kirjeldatud tööde ülevaatamise aktis (I köide t.l. 127-141), mis oli koostatud 29.05.2014. Ülevaatuse aktis on viidatud tööde tegemata jätmisele, nt kütte-, elektri- ja automaatikatööd, ventilatsioonikambrite ehitamata jätmine. Kohus leiab, et nende tööde tegemata jätmine ei mõjuta veebruari tehtud tööde eest tasumise kohustust. Ülevaatuse aktist ei selgu, millised konkreetsed puudused on veebruaris teostatud töödes, milles konkreetselt seisneb tööde mittevastavus. Kohus veel kord rõhutab, et poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et leping ei olnudki lõpuni täidetud. Seega on paratamatu, et osa töödest oli jäetud teostatamata, kuid nende eest hageja tasu ei nõuagi ega nõua lepingujärgset tasu kogusummas. Kohus märgib, et tööde teostamata jätmine ei ole samastatav töö lepingutingimustele mittevastavusega, vaid 8 / 13
2-14-54182 tegemist on kohustuse täitmata jätmisega. Eelnev ei tähenda aga, et hageja ei ole tööde teostamata jätmisega lepingut rikkunud. Kuid välistab kostja nõudeid hageja vastu mittevastavusele tuginedes.
21.Kohus leiab, et kostja esitatud pretensioonid olid esitatud oluliselt hiljem pärast vastuvõtmise akti esitamist ja pärast lepingu ülesütlemist. Tööde vastuvõtmise akt oli koostatud 10.02.2014 (I köide t.l. 23-26), arve selle akti alusel oli koostatud 07.03.2014 (I köide t.l. 29), dokumendid olid kostjale edastatud ning kostja pole menetluse käigus tuginenud sellele, et tema pole akti kätte saanud. Aprillis 2014 hageja pöördus kostja poole nõudega tasuda märtsis esitatud arve (I köide t.l. 32) ning 02.05.2014 edastas hageja teate kostjale, et loeb tööd vastuvõetuks (I köide t.l. 33). Kostja koostas tööde ülevaatamise akti alles 29.05.2014, selles aktis ei ole kostja nõudnud lepingu täitmist ja tööde parandamist. Selleks kuupäevaks ütles kostja lepingu üles tööde teostamise tähtaja rikkumise tõttu. Tööde mittevastavuse akt oli koostatud oluliselt hiljem ning selle juures ei ole viibinud ühtegi hageja esindajat.
22.Kohus leiab, et on õigustatud hageja väide, et tööd oli vastu võetud VÕS § 638 alusel. Kostja ei ole mõistliku aja jooksul pretensioone esitanud (tööd oli tehtud veebruaris ning ülevaatuse akt 29.05.2014).
23.Kohus selgitab, et töö vastuvõtmine on tellijapoolne tahteavaldus, millega tellija kinnitab, et töö on tehtud teatud mahus ja vastab lepingu tingimustele. Töö vastuvõtmiseks ei ole kolmandate isikute kooskõlastused või heakskiidud, nt järelevalveorganite poolt töö nõuetekohaseks kuulutamine. Ka sellel põhjusel ei saa kohus lugeda AS Telora hinnangut kui töö mitteaktsepteerimist tellija poolt. Töövõtuleping on sõlmitud kahe poole vahel ning ainult poolte tahe ja avaldused võivad omavahelistes suhetes olla määravateks. Seega kui tellija nõustus hageja esitatud aktidega ja nendes toodud maksumusega, ei ole seda enam võimalik ümber lükata kolmandate isikute seisukohtadega ka siis, kui tegemist on ehitusevaldkonna asjatundjatega või järelevalve organitega (RKL 3-2-1-110-05).
24.Riigikohus lahendis RKL 3-2-1-80-08 leidis, et tellija saab ka pärast tööde vastuvõtmist tugineda puudustele, mis ei ole vastuvõtmise aktis kajastatud, sest töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine ei mõjuta iseenesest tellija õigust tugineda töövõtja poolt tehtud töö lepingutingimuste mittevastavusele. Kuid sellisel juhul lasub pärast tööde vastuvõtmist tellijal siiski kohustus tõendada, et vaidlusalused puudused esinesid tööl selle vastuvõtmise hetkel. Kostja viitab vastuses hagile, et lepingutingimustele ei vastanud ka need tööd, mille eest kostja on juba tasunud. Kohus selgitab, et tööde vastuvõtmine ei võta tellijalt õigust mittevastavusele tugineda ka hiljem, kuid talle läheb tõendamiskoormis üle ning tellija peab tõendama, et töö ei vastanud lepingutingimustele ka üleandmise hetkel. Kui poolte vahel toimub tööde vastuvõtmine etapiviisiliselt, ei kohaldu mingil etapil tööde vastuvõtmisele VÕS § 76 lg-s 4 sätestatud tagajärgi. See tähendab, et kui kostja on akti nr 4 alusel tööd võtnud vastu, ei tähenda, et töö oli nõuetekohane ja täielik. Kuid antud asjas ei olegi selle üle vaidlust, et hageja ei ole tööd lõpuni teinud. Etapiviisilise vastuvõtmise puhul ei ole keelatud, et tellija teatab puudustest mitte teatud etapil töö vastuvõtmisel, vaid töö tervikuna vastuvõtmisel. Seega ka antud juhul oleks lubatud ja õigeaegne kostja tööde ülevaatus ja puudustest teatamine pärast seda, kui hageja luges akti nr 4 alusel tööd vastuvõetuks. Etapiviisilise vastuvõtmise puhul ei kohaldu VÕS § 644 sätestatud tähtaeg. Kuid pärast lepingu lõpetamist ei ole puudustest teatamine enam asjakohane, kuna sellisel juhul ei ole töövõtjal võimalik puudusi kõrvaldada või muul viisil lepingut täita. Kohus möönab, et kostja ülevaatuse aktis nimetatud puudused (teostamata tööde nimekiri) ilmselgelt esinesid ka töö vastuvõtmisel. Kuid nimetatud tööd ei olnud hageja poolt veel teostatud ja 9 / 13
2-14-54182 seega ei saanud kostja neile veel hinnangut anda ehk töövõtja pole tellijat kutsunud tööd üle vaatama selles osas. Kohus märgib, et teostamata tööd ei saa lepingutingimustele mitte vastata, mistõttu hageja ei saa sellele tuginedes tesotatud tööde eest tasumisest keelduda. Kohus leiab, et need puudused, mis on toodud ülevaatuse aktis, ei ole seotud veebruaris teostatud töödega. Kostja ei ole suutnud tõendada, millised puudused olid veebruaris teostatud töödes ehk miks need tööd ei vasta lepingutingimustele. Kostja ei ole viidanud mule alusel, miks tema keeldub tasu maksmisest täies ulatuses veebruaris teostatud tööde eest.
25.Seega hageja on teinud aktis nr 4 nimetatud tööd, kostja ei ole ümber lükkanud tööde mahtu ega tõendanud tööde mittevastavust, veebruaris teostatud tööd on kostja poolt vastu võetud, kuigi kõik lepingujärgsed tööd olid lõpuni teostamata. Tasunõude sissenõutavaks muutmine
26.Töö vastuvõtmise peamiseks tagajärjeks on tasu maksmise kohustuse sissenõutavaks muutumine VÕS § 637 lg 4 alusel (RKL 3-2-1-80-08 p 21). Kohus on eelnevalt tuvastanud, et akti nr 4 alusel olid töö vastu võetud VÕS § 638 alusel alates 02.05.2015. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tasu maksmise nõude eeldused on täidetud.
27.Kostja ei nõustu tasu suurusega. Samas pooled ei ole kokku leppinud konkreetselt iga väikese töö osa eest ette nähtud töö tasustamise põhimõtet, olemas on üksnes kokkuleppe kogumaksumus konkreetse objekti kohta, nt laboratooriumi paigaldamise ja torude hinnad, mitte toru paigaldamise jooksva meetri hind vms. Konkreetse kokkuleppe puudumisel tuleks siis lähtuda VÕS § 637 lg-st 1, mille kohaselt kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Kostja on kolme akti alusel tööd vastu võtnud ja ka tasu maksnud, seega tavaliseks tasuks võib pidada poolte vahel väljakujunenud tava – palju tööd oli ühes kuus tehtud ja palju selle eest makstud aktide alusel. Kohus ei saa lähtuda AS-i Telora arvamusest ka sellel põhjusel, et nemad on andnud hinnangu lõpptulemusele ehk kui suur protsentides on tegelik teostatud tööde maht, selles hinnangus ei ole välja toodud kuude kaupa erinevused tehtud töödes. Seega ei ole kohtule selge, miks aktis nr 4 märgitud teostatud tööde maht veebruaris peaks oluliselt erinema mahust eelnevates kuudes. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud oma väidet, et tegelik töö maht ei vastanud selle eest tasutud summadele.
28.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja tasu maksmise nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Viivise nõue
29.Koos tasu nõudega palus hageja välja mõista kostjalt ka viivised.
30.VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu p 11.8 alusel on viivise määraks 0,05% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja luges tööd akti nr 4 alusel vastuvõetuks 02.05.2014. Kohus leiab, et tasu muutus sissenõutavaks just alates sellest kuupäevast, mitte 09.04.2014 kui hageja edastas kostjale kohustuse täitmise nõude (I köide t.l. 30-31). Seega kuni 07.07.2014 on möödunud 36 päeva. Järelikult viivise 10 / 13
2-14-54182 summa moodustab: 36 päeva x 0,05% x 24964,56 eurot = 449,36 eurot mille kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab.
(III)
Vastuhagi kahju hüvitamise nõudes
31.Kohus leiab, et kostja (vastuhgagis hageja, ka edaspidi lahendi teksti selguse huvides “kostja”) ei ole tõendanud kahju tekitamist hageja (vastuhgagis kostja, ka edaspidi lahendi teksti selguse huvides “hageja”) poolt, mistõttu tuleb vastuhagi jätta rahuldamata.
32.Poolte vahel ei ole vaidlust ei ole selle üle, et tööd olid lõpuni teostamata ning kostja oli sunnitud korraldama uue riigihanke tööde lõpetamiseks. Vastuhagis tugineb kostja sisuliselt kahele rikkumisele. Esiteks hageja on lepingut rikkunud ületades oluliselt tööde teostamise tähtaega, mistõttu kostja oli sunnitud otsima uut töövõtja tööde lõpetamiseks. Teiseks tugineb kostja tööde mittevastavusele lepingutingimustele, nimelt mõned seadmed olid jäetud objektile paigaldamata ja tööd tegemata. Tähtaja rikkumise kohustus
33.VÕS § 115 lg-te 1-3 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast käesoleva seaduse §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Kui kohustus seisneb teatud eseme tagastamises, võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui võlausaldaja on viivituse tõttu kaotanud huvi eseme tagastamise vastu. Kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. Hageja ei ole ülesütlemist vaidlustanud ning poolte vahel puudub vaidlus lepingu ülesütlemise kehtivuse kohta. Seega loeb kohus, et leping poolte vahel on kehtivalt lõpetatud ning lepingu täitmist ei saa enam kostja nõuda. Kahju hüvitamise nõue on õiguskaitsevahendina asjakohane. Kohtul tuleb kõigepealt tuvastada, kas hageja (võlgnik) rikkus oma kohustust täita tööd lepingus ette nähtud tähtaja jooksul ning kas rikkumine oli vabandatav.
34.Töövõtulepingu (I köide t.l. 16) p 4.1.1 kohaselt alustatakse tööd hiljemalt 5 tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. Leping oli sõlmitud 03.10.2013 (I köide t.l. 13). Lepingu p 12.3.2 kohaselt on tellijal õigus lõpetada leping, kui töövõtja rikub tööde üleandmise tähtaega 5 kalendripäeva võrra. Tellija ütles lepingu üles 02.05.2014 ning selleks kuupäevaks ei olnud tööd lõpuni teostatud (selle üle pooled ei vaidle).
35.Hageja ei vaidle tähtaja ületamisele vastu, kuid leiab, et see tulenes kostja tegevusetusest. Hageja märkis, et esitakes oli tähtaeg ületatud, kuna kostja nõudis ventilatsioonikambrite ehitamist, teiseks kostja ei andnud pika aja jooksul tehnilisi tingimusi. Ventilatsioonikambriteta ei olnud hagejal võimalik tööd edasi teha. Ventilatsioonikambrite ehitamise üle pidasid pooled läbirääkimisi. Läbirääkimiste pidamist kostja ei eita ning seda tõendab ka hageja esitatud kirjavahetus (I köide t.l. 151-152). Tehniliste tingimuste osas selgitas hageja, et kostja viivitust võib tõendada ehituspäevikuga, kuid ei ole seda kohtule esitanud. Kohtule esitatud poolte kirjavahetusest tuleneb, et läbirääkimised toimusid aprillis, selleks kuupäevaks pidi töö olema juba ammu tehtud. Sellest saab kohus üheselt teha järelduse, et pooled olid tähtaega pikendanud, 11 / 13
2-14-54182 kuna nad pidasid peale algse tähtaja saabumist täiendavaid läbirääkimisi täiendavate tööde tarbeks, millega valmistati endiselt ette poolte vahel sõlmitud lepingu täitmist.
36.VÕS § 101 lg 3 alusel võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Kohtu jaoks on selge, et tähtaeg oli ilmselgelt ületatud, kirjavahetuset nähtub ka see, et kostja käitumine on vastuolus väidetega: kostja andis hagejale läbiääkimiste käigus täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks (vt ülesütlemisavalduses 04.04.2013 kirjas – kuid samal ajal pidasid läbirääkimisi lepingu täitmise jätkamise ja tähtaegade muutmise üle). Seega on kostja käitumisest hageja jaoks olnud ilmne, et hageja on tähtaega pikendanud. Tööde mittevastavus lepingutingimustele, s.h projectile.
37.Kohus leiab ning on juba seda eelnevalt märkinud, et kostja ei ole tõendanud, et teostatud tööd olid puudustega. Hageja poolt olid mõned tööd jäetud teostamata, kuid sellepärast, et kostja ütles lepingu üles tähtaja rikkumise tõttu. Kohus selgitab, et antud juhul ei ole tegemist tööde lepingutingimustele mittevastavusega. Hageja ei ole töid lõpuni teostanud, selle puhul on tegemist küll lepingu rikkumisega, kuid lepingu mittetäitmisega ja kostja võimalikud õiguskaitsevahendid tulenevad VÕS-i üldosast, mitte aga töövõtulepingu sätetest töö mittevastavuse kohta. Kohus on juba selgitanud, et tööde mittevastavust oleks pidanud tõendama kostja, kuid tema pole seda teinud. Seega hageja rikkus küll lepingut sellega, et ei ole täitnud lepingulisi kohustusi, kuid tegemist ei ole mittenõuetekohase täitmisega.
38.VÕS § 127 lg-te 1 ja 2 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis
39.Kahju hüvitamise üheks eelduseks on kahju tekkimine. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud enesel kahju tekkimist ja selle suurust. Kuna hageja ei ole tööd lõpuni teinud, siis ei pea kostja ka selle eest tasuma (hageja seda ei nõuagi). Hageja tehtud tööd olid puudusteta ning nende ümbertegemiseks ei ole kostja raha kulutanud. Uue riigihanke pakkumus ei tõenda kostjal kahju olemasolu. Uue riigihanke tööde ring on laiem, kui seda pidi tegema hageja, mid näitavad selgelt uue hanke dokumendid (Ii kd tlk 16-17). Samuti on ilmselge, et igal firmal on omad hinnad – OÜ Best Build (kostja väitel hagejaga seotud ettevõte) on pakkunud uues riigihankes oluliselt madalamat hinda kui hanke võitnud pakkuja. Seega ei ole kostja tõendanud, milles konkreetselt kahju seisneb ja millises ulatuses on hageja kostjale kahju tekitanud.
40.Kohus on seisukohal, et kuigi eeltoodust ilmneb, et hageja on lepingut rikkunud, ei ole kohtul võimalik rahuldada vastuhagi selle tõendamatuse tõttu. Kostja ei ole välja toonud kahju tekkimist ega tõendanud kahjude olemasolu muul viisil kui uue hanke pakkumistega, mi saga kostja enda sõnul on nurjunud. Kohtu arvates ei ole kostja täitnud oma nõude tõendamiskoormist.
41.Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ning jätab vastuhagi täies ulatuses rahuldamata.
42.Kohus märgib, et kohus analüüsis üksnes asjakohaseid tõendeid, mis olid seotud poolte vaidluse asjaolude tõendamisega. Kohus ei analüüsinud neid tõendeid, mille pooled olid esitatud nende asjaolude tõendamiseks, mille suhtes poolte vahel vaidlus puudub. Kohus jätab kõrvale koos 12 / 13
2-14-54182 teesidega kostja esitatud tõendid, kuna need on kohtusse saabunud pärast tõendite esitamise tähtaja möödumist. Kohus leiab, et kostjal oli võimalik nimetatud tõendid ka varem esitada ega esine mõjuvat põhjust tõendite varasema esitamata jätmiseks. Protokolli parandamise taotlus.
43.Kostja esitas protokolli parandamise taotluse. Kohus edastas taotluse hagejale seisukoha esitamiseks. Hageja leidis, et puuduvad sisulised vastuolud protokollis sisalduva ja kostja taotletu vahel. Hageja on seisukohal, et protokolli redigeerimisel soovib kostja esitada täiendavaid seisukohti. TsMS § 53 lg 4 alusel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile. Kohus leiab, et kostja taotluses ja protokollis sisalduva vahel puudub sisuline erinevus. Kohus leiab, et protokolli parandamise taotlus tuleb jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
44.Tulenevalt TsMS § 173 lg-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu alusel jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.
45.TsMS § 174 lg 1 alusel menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad menetluskulud kokku 3567,50 eurot. Kostja ei ole kohtule esitanud menetluskulude suhtes vastuväiteid. TsMS § 175 lg-te 1 ja 11 alusel kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Kohus leiab, et hageja esitatud menetluskulude nimekiri on põhjendatud, lepingulise esindaja tasu on mõistlik, arvestades tehtud töö mahtud ja asja keerukust. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 3567,50 eurot. Digitaalallkiri Kohtunik Leanika Tamm 13 / 13
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.